RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Olukord Egiptuses
13.3.2013 - (2013/2542(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
Verts/ALE (B7‑0095/2013)
PPE (B7‑0096/2013)
ECR (B7‑0097/2013)
ALDE (B7‑0099/2013)
S&D (B7‑0100/2013)
Elmar Brok, Cristian Dan Preda, Roberta Angelilli, Elena Băsescu, Arnaud Danjean, Mário David, Sari Essayah, Salvatore Iacolino, Eduard Kukan, Nadezhda Neynsky, Ria Oomen-Ruijten, Hans‑Gert Pöttering, Jacek Protasiewicz, Tokia Saïfi, Peter Šťastný, Alf Svensson, Dominique Vlasto, Anne Delvaux, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė fraktsiooni PPE nimel
Véronique De Keyser, Pino Arlacchi, Corina Creţu, Saïd El Khadraoui, Ana Gomes, Liisa Jaakonsaari, María Muñiz De Urquiza, Raimon Obiols, Pier Antonio Panzeri, Kristian Vigenin fraktsiooni S&D nimel
Marietje Schaake, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Alexander Graf Lambsdorff, Ivo Vajgl, Jelko Kacin, Johannes Cornelis van Baalen, Alexandra Thein, Graham Watson, Marielle de Sarnez, Edward McMillan-Scott, Antonyia Parvanova, Robert Rochefort, Louis Michel, RamonTremosa i Balcells, Izaskun Bilbao Barandica, Hannu Takkula, Kristiina Ojuland fraktsiooni ALDE nimel
Judith Sargentini, Hélène Flautre, Jean-Paul Besset, Raül Romeva i Rueda, Margrete Auken fraktsiooni Verts/ALE nimel
Charles Tannock, Peter van Dalen, Valdemar Tomaševski, Sajjad Karim fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Egiptuses
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eriti 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni hiljutiste sündmuste kohta Egiptuses[1] ja 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Siinai inimkaubanduse kohta[2],
– võttes arvesse parlamendi täiskogu 12. juuni 2012. aasta, 4. juuli 2012. aasta ja 12. detsembri 2012. aasta arutelusid Egiptuse ja Lähis-Ida teemadel,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja tema pressiesindaja 2012. aastal tehtud avaldusi Egiptuse kohta, eelkõige 25. mai 2012. aasta avaldust Egiptuse presidendivalimiste kohta, 1. juuni 2012. aasta avaldust eriolukorra lõpetamise kohta Egiptuses, 15. juuni 2012. aasta avaldust Egiptuse kõrgema konstitutsioonikohtu otsuste kohta, 20. juuni 2012. aasta avaldust Egiptuse poliitilise olukorra kohta, 24. juuni 2012. aasta avaldust Mohammed Morsi valimise kohta Egiptuse presidendiks, 13. septembri 2012. aasta avaldust ELi-Egiptuse uue rakkerühma loomise kohta, 5. detsembri 2012. aasta avaldust üleskutsega riigisiseseks dialoogiks, 25. detsembri 2012. aasta avaldust referendumi kohta Egiptuses ja 25. jaanuari 2013. aasta avaldust tapmiste kohta Port Saidis,
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2012. aasta, 25. juuni 2012. aasta, 19. novembri 2012. aasta ja 10. detsembri 2012 aasta järeldusi Egiptuse kohta, 31. jaanuari 2013. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi toetust püsivateks muutusteks üleminekuühiskondades ja 8. veebruari 2013. aasta järeldusi araabia kevade kohta,
– võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika paketi 15. mai 2012. aasta eduaruannet Egiptuse kohta,
– võttes arvesse 13.–14. novembril 2012. aastal toimunud ELi-Egiptuse rakkerühma koosolekut ja selle järeldusi,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Araabia Liiga välisministrite teisel kohtumisel 13. novembril 2012. aastal vastu võetud Kairo deklaratsiooni,
– võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1099/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 270/2011 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy avaldusi pärast Egiptuse presidendi Mohammed Morsiga toimunud kohtumisi 13. septembril 2012 ja 13. jaanuaril 2013,
– võttes arvesse komisjoni 8. veebruari 2013. aasta märgukirja „ELi vastus araabia kevadele. Olukord kaks aastat hiljem”,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. mai 2012. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uue naabruspoliitika rakendamise tulemused”,
– võttes arvesse 2001. aastal sõlmitud ELi-Egiptuse assotsieerimislepingut (mis jõustus 1. juunil 2004. aastal), mida tugevdavad 2007. aastal vastu võetud tegevuskava ning Euroopa naabruspoliitika,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 7. detsembri 2012. aasta avaldust vägivalla kohta Egiptuses ja tõsiste probleemide kohta Egiptuse põhiseaduse eelnõus ning 29. jaanuari 2013. aasta avaldust selle kohta, et on vaja tõsist dialoogi ja liigne vägivald tuleb lõpetada,
– võttes arvesse ÜRO üksuse UN Women tegevdirektori Michelle Bachelet’ 31. jaanuari 2013. aasta avaldust, milles väljendatakse tõsist muret naistevastase vägivalla eskaleerumise pärast Egiptuse avalikes kohtades,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud, ning 1989. aasta rahvusvahelist lapse õiguste konventsiooni, millega Egiptus on nõustunud ühinema,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et Egiptus on Euroopa Liidu oluline partner Vahemere lõunapiirkonnas; arvestades, et Egiptuse poliitilistel, majanduslikel ja sotsiaalsetel arengusuundadel on oluline mõju kogu piirkonnas ja kaugemalgi;
B. arvestades, et 2012. aasta mais ja juunis toimunud presidendivalimistel kogus Mohammed Morsi 51,7% häältest, olles araabia maailmas esimene islamistist kandidaat riigipea valimistel; arvestades, et need vabad ja õiglased presidendivalimised olid oluliseks sammuks demokraatiale ülemineku protsessis;
C. arvestades, et 14. juunil 2012. aastal tunnistas Egiptuse kõrgem konstitutsioonikohus 2012. aasta parlamendivalimised põhiseaduse vastaseks ja kolmandiku valitutest ebaseaduslikuks, samuti tühistas kohus nn poliitilise välistamise seaduse;
D. arvestades, et 22. novembril 2012, kaheksa päeva pärast ELi-Egiptuse rakkerühma kohtumise lõppu ning üks päev pärast Egiptuse vahendatud relvarahukokkulepet Iisraeli ja Hamasi vahel, avaldas president Morsi põhiseadusliku deklaratsiooni, millega ta muu hulgas tühistas kohtute kontrolli presidendivõimu üle; arvestades, et mõni päev hiljem tühistas president selle deklaratsiooni, kuid meeleavaldused sellal juba ägenesid;
E. arvestades, et Egiptuse õigusasutused ja kohtunikud kogevad jätkuvalt survet, rünnakuid, hirmutamist ja sekkumist erinevate poliitiliste jõudude ja toimijate poolt; arvestades, et 2012. aasta novembris peatas konstitutsioonikohus oma töö, kuna tema hoonet piirasid presidendi toetajad ja nende liitlased; arvestades, et peaprokuröri vallandamine 2012. aasta oktoobris ja tema järglase ametisse nimetamine on kaasa toonud kohtunike, kohtuametnike ja teiste terava kriitika; arvestades, et sekkumine kohtusüsteemi toimimisse õõnestab Egiptuse elanikkonna usku õigussüsteemi õiglusesse ja erapooletusse;
F. arvestades, et 30. novembril 2012. aastal võttis põhiseaduslik assamblee vastu põhiseaduse eelnõu; arvestades, et 15. ja 22. detsembril 2012. aastal toimunud referendumil kiideti põhiseaduse eelnõu heaks 63,8% poolthäältega, kuid valimisaktiivsus oli vaid 32,9%; arvestades, et põhiseaduslik protsess ja uue põhiseaduse eeldatav vastuvõtmine on konsensuse loomise asemel veelgi süvendanud Egiptuse ühiskonna sisemist lõhestatust; arvestades, et paljud inimesed nii Egiptuses kui ka mujal on väljendanud muret uue põhiseaduse mitme artikli pärast, mis käsitlevad selliseid valdkondi nagu šariaadi staatus siseriiklikes õigusaktides, kohtusüsteemi sõltumatus ja sõjaväekohtute roll, põhivabadused ja naiste õigused;
G. arvestades, et uued parlamendivalimised Egiptuses oli kavas korraldada 2013. aasta aprilli lõpus; arvestades, et Egiptuse kõrgem valimiskomisjon on lisaks Euroopa Liidule, Araabia Riikide Liigale ja Aafrika Liidule lubanud neljal valitsusvälisel organisatsioonil valimisi jälgida; arvestades, et 18. veebruaril 2013 kuulutas kõrgem konstitutsioonikohus uue valimisseaduse mitu artiklit põhiseadusega vastuolus olevaks ning palus Nõuandval Kogul neid artikleid muuta; arvestades, et opositsioon, keda juhib Rahvuslik Päästerinne ja kes avaldab protesti selle vastu, et puuduvad õiguslikud tagatised vabade ja õiglaste valimiste toimumiseks, on välja kuulutanud eelseisvate parlamendivalimiste boikoti; arvestades, et 7. märtsil 2013 otsustas Egiptuse valimiskomisjon eelseisvad parlamendivalimised edasi lükata, kui oli saanud Kairo halduskohtu otsuse valimised peatada, sest Nõuandev Kogu ei saatnud valimisseadust pärast selle muutmist tagasi kõrgemasse konstitutsioonikohtusse lõplikuks läbivaatamiseks;
H. arvestades, et pärast 25. jaanuari revolutsiooni teise aastapäeva eelõhtul ja järgnenud nädalatel toimunud vägivaldseid kokkupõrkeid meeleavaldajate ja politsei vahel, kus hukkus kümneid inimesi ja mille vallandajaks oli Egiptuses suurenev seadusetus, tohutu majanduslangus ja kümnete tsiviilisikute surmamõistmine seoses nende osavõtuga 2012. aasta Port Saidi jalgpallirahutustest, ning mille järel president Morsi kuulutas mitmes linnas välja eriolukorra ja sõjavägi hoiatas riigi kokkuvarisemise eest; arvestades, et 30. jaanuaril 2013. aastal kutsusid opositsioonijuhid ühiselt president Morsit üles lõpetama vägivalda meeleavaldajate vastu, moodustama rahvusliku ühtsuse valitsuse ja alustama tõelist rahvuslikku dialoogi, sest see on ainus viis, kuidas ületada praegused poliitilised ja sotsiaalsed lõhed ja pinged; arvestades, et president Morsi lükkas ühtsusvalitsuse moodustamise üleskutse tagasi; arvestades, et president Morsi algatas 26. veebruaril 2013. aastal rahvusliku dialoogi, mida juhtivad opositsioonijõud boikoteerisid;
I. arvestades, et pärast seda, kui kohus soovitas 26. jaanuaril 2013. aastal mõista 21 Port Saidi elanikku surma aasta varem jalgpallimatši järel toimunud tapmiste eest, on kokkupõrgetes hukkunud 42 inimest, kaks neist politseinikud; arvestades, et 9. märtsil need surmaotsused kinnitati ja tehti teatavaks 52 ülejäänud süüaluse kohtuotsus; arvestades, et oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament tragöödiani viinud sündmuste sõltumatut uurimist ning süüdlaste vastutuselevõtmist; arvestades, et Euroopa Liit on vastu surmanuhtluse rakendamisele mis tahes juhtudel ja tingimustel ning on järjekindlalt taotlenud selle kaotamist kogu maailmas, et kaitsta inimväärikust;
J. arvestades, et kuhjuvad poliitilised pinged on veelgi süvendanud Egiptuse ühiskonna sisemist polariseerumist ja põhjustavad jätkuvaid tänavameeleavaldusi ja vägivaldseid kokkupõrkeid, millega on kaasnenud meelevaldsed vahistamised, hirmutamine, inimröövid ja piinamine; arvestades, et tihti jäävad karistamata juhtumid, kus politsei, julgeolekujõud ja tundmatud rühmitused kasutavad ülemäärast jõudu ja surmavat vägivalda rahumeelsete meeleavaldajate vastu; arvestades, et tuleks säilitada julgeolek ja avalik kord, vaoshoitus ning täielik austus inimõiguste ja põhivabaduste vastu;
K. arvestades, et Egiptuse avalik arvamus suhtub sõnavabaduse piiramisse väga kriitiliselt; arvestades, et kriminaalkoodeks ja äsja vastu võetud põhiseadus võivad tõsiselt piirata sõnavabadust nii internetis kui väljaspool seda; arvestades, et kodanikuvabadused ja digitaalvabadused võimaldavad universaalsete inimõiguste kasutamist ja neid tuleks kaitsta igal juhul; arvestades, et füüsiline vägivald ajakirjanike vastu ja nende tagakiusamine on oluliselt suurenenud; arvestades, et opositsioonilise meedia vastu on algatatud mitmeid kohtumenetlusi presidendi solvamise pärast; arvestades, et jätkuvad kriminaalmenetlused opositsioonilise meedia ajakirjanike ja näitlejate vastu, kelle seas on Gamal Fahmy, Bassem Youssef ja Okasha Tawfiq; arvestades, et presidendi solvamise eest on algatatud juba 24 kohtuasja; arvestades, et pärast president Morsi ametisseasumist on pühaduseteotuse süüdistuste arv kasvanud;
L. arvestades, et avalikes kohtades rahumeelset meeleavaldamist käsitleva seaduse eelnõus piiratakse tõsiselt rahumeelse avaliku kogunemise õigust;
M. arvestades, et Egiptuse naised on praegusel üleminekuperioodil eriti haavatavas olukorras; arvestades, et Egiptuse ja rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide teadete põhjal tarvitavad julgeolekujõud naismeeleavaldajate suhtes tihti vägivalda, panevad nende suhtes toime seksuaalkuritegusid, viivad läbi neitsilikkuse kontrolli ja kohtlevad naisi muul inimväärikust alandaval viisil, samal ajal hirmutatakse ja kiustatakse taga naisõiguslasi; arvestades, et naised on poliitilise osaluse vallas kogenud olulisi tagasilööke; arvestades, et riiklik naiste nõukogu ja kodanikuühiskond on kritiseerinud võimude vaikimist, sest nad ei ole hukka mõistnud naistevastast vägivalda, mis annab vale signaali, justkui Egiptuses järgitaks naiste õigusi;
N. arvestades, et Egiptuse kodanikuühiskond ja rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid on järjest suureneva surve all ning neil on tõsiseid tegutsemisraskusi Egiptuses; arvestades, et kodanike ühendusi ja sihtasutusi käsitleva uue seaduse mitmed eelnõud on kodanikuühiskonna aktivistide ja organisatsioonide seas tekitanud rahutust, sest nendega kehtestatakse ranged piirangud vabaühenduste rahastamisele eelkõige välisallikatest, võimaldatakse sekkuvat järelevalvet ametiasutuste poolt ning piiratakse kõigi ühiskondliku tegevuse ja organiseerumise vorme; arvestades, et nende seaduseelnõudega piiratakse ka teabekogumisvisiite ning muid olulisi tegevusi kõikjal Egiptuses, praktiliselt takistades kodanikuühiskonna organisatsioonidel oma tööd teha;
O. arvestades, et EL on Egiptuse peamine majanduspartner ning põhiline välisinvesteeringute ja arengukoostöö allikas; arvestades, et 13.–14. novembril 2012. aastal tuli Kairos kokku ELi-Egiptuse rakkerühm, mille kaasesimeesteks olid komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Egiptuse välisminister Kamel Amr, ning leppis kokku ulatuslikus majandusliku ja poliitilise abi paketis, mille eesmärk on toetada Egiptuse üleminekuprotsessi ja mille raames riik saab 2012.–2013. aastal kokku ligi 5 miljardit eurot laene ja toetusi; arvestades, et rahaline abi sõltub osaliselt Egiptuse edusammudest Rahvusvahelise Valuutafondiga lepingu sõlmimisel ning olukorrast inimõiguste, demokraatia ja majanduse juhtimise valdkonnas; arvestades, et nendest kohustustest kinnipidamine ja ELi toetuse andmise kiirendamine on Egiptuse jaoks määrava tähtsusega;
P. arvestades, et rakkerühm rõhutas oma kindlat kavatsust edendada ja järgida inimõigusi (sealhulgas naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust, et suurendada naiste mõjuvõimu kõikides valdkondades), sõna- ja ühinemisvabadust, usuvabadust, ning mõistis hukka igasuguse usulise vaenu, sallimatuse, viha või vägivalla õhutamise;
Q. arvestades, et Euroopa naabruspoliitika edu ja inimõiguste, eelkõige naiste õiguste valdkonnas toimuvate reformide edu sõltub kodanikuühiskonna kaasamisest asjaomaste poliitiliste meetmete rakendamisse;
R. arvestades, et Egiptuse majandus on raskes olukorras, välisvaluutareserv on väga väike ja Egiptuse naela kurss on madalaimal tasemel pärast 2004. aastat; arvestades, et Egiptuse majanduse toibumine sõltub riigi pikaajalisest poliitilisest ja ühiskondlikust stabiilsusest; arvestades, et Egiptus läbib demokraatiale ülemineku kriitilist perioodi, mille käigus on tekkinud märkimisväärseid probleeme ja raskusi; arvestades, et see üleminek peab põhinema sellistele põhiväärtustele nagu sotsiaalne õiglus, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, õigusriik ja hea valitsemistava;
S. arvestades, et endise režiimi poolt varastatud varade tagastamine saab lisaks majanduslikule tähtsusele kaasa aidata õigluse ja vastutuse taastamisele Egiptuse rahva jaoks ning on seepärast oluline poliitiline küsimus, millel on suur sümboolne tähtsus ELi ja Egiptuse suhetes; arvestades, et varad, mis kuulusid Egiptuse riigi rahalisi vahendeid omastanud 19 isikule, sealhulgas endisele presidendile Mubarakile, on Euroopa Liidus alates 2011. aasta märtsist külmutatud; arvestades, et nõukogu võttis 26. novembril 2012. aastal vastu uue määruse, mille eesmärk on seadusevastaselt omandatud vara tagastamist hõlbustada; arvestades, et rakkerühm leppis kokku selles, et kolme kuu jooksul töötatakse välja tegevuskava, mis võiks hõlmata ka sellise rühma loomist, mis hakkab tegelema varade tagastamisega ja mida koordineerib Euroopa välisteenistus;
1. väljendab solidaarsust Egiptuse rahvaga praegusel otsustaval demokraatiale ülemineku ajajärgul; kutsub Egiptuse valitsust üles tagama, et täielikult järgitaks inimõigusi ja põhivabadusi, kaasa arvatud väljendus-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadust, ajakirjandus- ja meediavabadust, naiste õigusi, usu-, südametunnistuse ja mõttevabadust, vähemuste kaitset ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimisest hoidumise nõuet, ning tagama õigusriigi põhimõtete täitmise, võimude lahususe, kohtusüsteemi sõltumatuse, karistamatuse vastu võitlemise ja õiglase õigusemõistmise, sest need on vaba ja demokraatliku ühiskonna hädavajalikud koostisosad;
2. peab väga murettekitavaks asjaolu, et suureneb Egiptuse ühiskonna sisemine polariseerumine ning jätkuvad vägivaldsed kokkupõrked; tuletab Egiptuse ametivõimudele ja julgeolekujõududele meelde nende kohustust taastada ja tagada julgeolek ja kord riigis; nõuab, et kõik poliitilised osalejad näitaksid riigi huvides üles vaoshoitust vältimaks jätkuvat vägivalda; nõuab ühtlasi, et põhjalikult, erapooletult ja läbipaistvalt uuritaks rahumeelsete meeleavaldajate, eriti naiste tapmisi, piinamisi, inimväärikust alandavat kohtlemist ja tagakiusamist ning et süüdlased kohtu alla antaks; nõuab tungivalt, et ametivõimud tegutseksid rangelt kooskõlas riigi seaduste ja rahvusvaheliste kohustustega; avaldab sügavat kahetsust ohvrite ja vigastatute suure arvu pärast hiljutiste kokkupõrgete tagajärjel ning avaldab kaastunnet ohvrite peredele;
3. kordab ELi resoluutset ja põhimõttelist surmanuhtluse vastast seisukohta ning nõuab täielikku moratooriumi surmanuhtluste täideviimisele Egiptuses; nõuab, et Egiptus ratifitseeriks 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti teise vabatahtliku protokolli, mille eesmärk on surmanuhtluse kaotamine; nõuab 26. jaanuaril 2013. aastal Al-Masry jalgpalliklubi 21 toetajale määratud surmanuhtluse äramuutmist;
4. võtab teadmiseks Egiptuse valimiskomisjoni otsuse jätta ära eelseisvad parlamendivalimised ning kutsub Egiptuse valitsust üles kasutama seda aega selleks, et luua tõelise riigisisese dialoogi abil, milles sisuliselt osaleksid kõik demokraatlikud poliitilised jõud, konsensusel ja ühisel vastutusel põhinev kaasav poliitiline protsess; kutsub kõiki Egiptuse poliitilisi jõude üles selle nimel koostööd tegema; innustab ELi ja liikmesriike jätkama Egiptuse ametivõimude, erakondade ja kodanikuühiskonna toetamist ja abistamist nende jõupingutustes selle eesmärgi saavutamisel; peab valimiste tühistamisele vaatamata tervitatavaks Egiptuse ametivõimude kutset Euroopa Liidule tulla vaatlema eelseisvaid parlamendivalimisi; kordab oma valmisolekut saata kohale täielik valimisvaatlusmissioon;
5. väljendab muret seoses kasvava vägivallaga naiste, eelkõige naismeeleavaldajate ja naisõiguslaste vastu ning võimude suutmatusega seda vägivalda ennetada ja hukka mõista ning süüdlasi vastutusele võtta; kutsub president Morsit, samuti valitsus- ja opositsiooniparteide juhte, ilmutama tugevat poliitilist algatusvõimet soolise vägivalla tõkestamiseks ning tagama, et kõiki naistevastase seksuaalse vägivalla ja naiste seksuaalse ahistamise juhtumeid uuritakse tulemuslikult, võttes rikkumiste toimepanijad vastutusele ja tagades ohvritele piisava hüvituse; nõuab tungivalt, et president Morsi võitleks kroonilise naistevastase vägivalla ja diskrimineerimise vastu, võttes vastu naisõiguslaste soovitatud ahistamisvastased õigusaktid; kutsub Egiptuse võime üles hukka mõistma kõiki naistevastase vägivalla ja agressiooni vorme; nõuab tungivalt, et valitsus edendaks ja toetaks naiste poliitilist osalust ning pööraks praeguse negatiivse suundumuse selles valdkonnas vastassuunda;
6. kutsub Egiptuse ametivõime üles reformima politsei- ja julgeolekujõudusid ning tühistama kõik seadused, mis võimaldavad politsei ja julgeolekujõudude piiramatut vägivalda tsiviilisikute vastu; rõhutab, et kodanikühiskonnaga peetavates dialoogides ja läbirääkimistes tuleb välja arendada nõuetekohane õigusraamistik, et tagada rahumeelsete meeleavalduste õigus ja õigus rahumeelselt avalikult koguneda ning võimaldada kodanikuühiskonna organisatsioonidel tegutseda ilma põhjendamatute piiranguteta ja kasutada ära välisallikate abi;
7. avaldab täielikku toetust pühendumusele, mida kodanikuühiskonna organisatsioonid on üles näidanud, ning nende poolt rahu, demokraatia ja inimõiguste edendamiseks tehtavale tähtsale ja kõrgekvaliteetsele tööle, ning nõuab, et viivitamata lõpetataks igasugune surveavaldamine ametiühingutele, ajakirjanikele või blogijatele ning nende hirmutamine või tagakiusamine;
8. peab murettekitavaks olukorda Egiptuse kohtusüsteemis; kutsub Egiptuse valitsust ja riigi poliitilisi jõude üles täielikult austama, toetama ja edendama Egiptuse õigusasutuste sõltumatust ning terviklikkust; rõhutab kriminaalõigussüsteemi reformi jätkamise vajadust, et tagada asjaomane õiguslik raamistik karistamatuse ja piinamisega võitlemiseks ja inimõiguste kaitseks; julgustab Egiptuse ametivõime algatama tõelist üleminekuperioodi õigusemõistmist, et tagada vastutus inimõiguste rikkumiste eest enne 2011. aasta revolutsiooni, selle ajal ja pärast seda;
9. väljendab muret usu- ja südametunnistusevabaduse piiramise pärast; peab sellega seoses tervitatavaks Egiptuse kirikute nõukogu loomist 18. veebruaril 2013. aastal; nõukogu koosneb riigi viiest suurimast kristlikust kogukonnast ja selle volituste hulka kuulub moslemite ja kristlaste vahelise dialoogi edendamine; on veendunud, et tuleb püüda anda tagasikäik kristlaste emigreerumisele Egiptusest, mis ei sea üksnes ohtu Egiptuse ühe vanima kogukonna püsimajäämist, vaid kahjustab väljaõppinud spetsialistide lahkumise tõttu ka riigi majandust;
10. kutsub Egiptuse võime üles allkirjastama ja ratifitseerima Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamise Rooma statuudi ning hoiduma visiidile kutsumast riigijuhte, kelle suhtes Rahvusvaheline Kriminaalkohus on välja andnud vahistamismääruse;
11. väljendab kindlat toetust reformidele, mille eesmärk on demokraatia, õigusriigi ja sotsiaalse õigluse kehtestamine Egiptuses, nagu nõuab Egiptuse rahvas; kordab oma nõudmist kaaluda võimalust erakorralise seisukorra lõpetamiseks kogu riigis; nõuab, et viivitamatult lõpetataks tsiviilisikute üle kohtumõistmine sõjaväekohtutes;
12. kordab oma jätkuvat muret inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse pärast ning ebaseaduslike sisserändajate olukorra pärast riigis, eriti Siinai piirkonnas; kutsub Egiptuse ametivõime tõhustama veelgi oma jõupingutusi nende probleemidega tegelemisel, muu hulgas rakendades täielikult põgenikke käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme ja võimaldades ÜRO asutustele ja inimõiguste organisatsioonidele täieliku juurdepääsu asjaomastele isikutele Siinais;
13. väljendab sügavat muret Egiptuse majandusliku olukorra kiire halvenemise ja IMFi laenulepinguga seotud läbirääkimiste venimise pärast; peab tervitatavaks valitsuse uusi jõupingutusi nende läbirääkimiste jätkamiseks; kutsub üles majanduskoostöö arendamisele ELi ja Egiptuse vahel ning tugevdatud kahepoolsele dialoogile majandusreformide teemal, mis on tähtis samm usalduse loomiseks investorite hulgas;
14. nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjon arendaksid oma suhetes Egiptuse valitsusega põhimõtet „rohkem rohkema eest” ühtsemalt ja praktilisemal viisil, keskendudes eelkõige kodanikuühiskonnale, naiste ja vähemuste õigustele ja hõlmates mh selgeid tingimusi ja võrdlusaluseid juhuks, kui Egiptuse valitsus peaks eemalduma demokraatlikest reformidest ning inimõiguste ja vabaduste austamisest, ning käsitledes seda läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika nurgakivina, põhjustamata seejuures negatiivseid tagajärgi riigi elanikkonna elamistingimustele;
15. nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nõuaks Egiptuse võimudelt ning president Morsilt, et nad täidaksid oma lubadust austada inimõigusi ja põhivabadusi; kutsub ELi üles mitte andma Egiptuse võimudele eelarvetoetust, kui ei toimu olulist arengut paremuse poole inimõiguste ja vabaduste austamise, demokraatliku valitsemise ja õigusriigi põhimõtete osas;
16. avaldab täielikku toetust ELi ja Egiptuse suuremale koostööle, toimugu see assotsieerimislepingu ja selle tegevuskavade raames, ELi-Egiptuse rakkerühma töö eduka jätkamise näol, korrapärase inimõigusdialoogi, tihedama ärikoostöö, Egiptuse kodanike ja eriti üliõpilaste ELi-suunalise liikuvuse parandamise, põhjaliku ja ulatusliku vabakaubanduslepingu kooskõlastamise või tulevase turuintegratsiooni kujul;
17. nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid täiendavaid olulisi edusamme, et hõlbustada endise režiimi poolt varastatud varade tagastamist Egiptuse rahvale; nõuab sellega seoses, et EL looks rühma, kuhu kuuluksid uurijad, advokaadid ja prokurörid ELi liikmesriikidest ja teistest Euroopa maadest, et anda Egiptuse ametivõimudele õigusabi selles protsessis;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse ametivõimudele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0064.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0092.