Menetlus : 2013/2562(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B7-0147/2013

Esitatud tekstid :

RC-B7-0147/2013

Arutelud :

PV 14/03/2013 - 13.2
CRE 14/03/2013 - 13.2

Hääletused :

PV 14/03/2013 - 14.2

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0101

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 135kWORD 76k
13.3.2013
PE507.400v01-00}
PE507.401v01-00}
PE507.402v01-00}
PE507.403v01-00}
PE507.404v01-00} RC1
 
B7-0147/2013}
B7-0148/2013}
B7-0149/2013}
B7-0150/2013}
B7-0151/2013} RC1

vastavalt kodukorra artikli 122 lõikele 5 ja artikli 110 lõikele 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

PPE (B7‑0147/2013)

S&D (B7‑0148/2013)

Verts/ALE (B7‑0149/2013)

ECR (B7‑0150/2013)

ALDE (B7‑0151/2013)


Iraak ning vähemusrühmade, sh Iraagi türkmeenide tõsine olukord (2013/2562(RSP))


José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Krzysztof Lisek, Elmar Brok, Mario Mauro, Esther de Lange, Cristian Dan Preda, Bernd Posselt, Tunne Kelam, Roberta Angelilli, Filip Kaczmarek, Eija-Riitta Korhola, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Giovanni La Via, Monica Luisa Macovei, Sari Essayah, Philippe Boulland, Jean Roatta, Elena Băsescu, Petri Sarvamaa, Eduard Kukan, Zuzana Roithová, Bogusław Sonik fraktsiooni PPE nimel
Véronique De Keyser, Silvia Costa, Maria Eleni Koppa, Liisa Jaakonsaari, Pino Arlacchi, Mitro Repo fraktsiooni S&D nimel
Metin Kazak, Marietje Schaake, Alexander Graf Lambsdorff, Norica Nicolai, Leonidas Donskis, Louis Michel, Marielle de Sarnez. Ramon Tremosa i Balcells, Alexandra Thein, Robert Rochefort, Phil Bennion, Izaskun Bilbao Barandica, Sarah Ludford, Edward McMillan-Scott, Kristiina Ojuland fraktsiooni ALDE nimel
Barbara Lochbihler, Tarja Cronberg, Rui Tavares, Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel
Charles Tannock, Struan Stevenson, Ryszard Antoni Legutko, Geoffrey Van Orden, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Czarnecki, Adam Bielan, Valdemar Tomaševski fraktsiooni ECR nimel
Jaroslav Paška
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon Iraagi ning vähemusrühmade, sh Iraagi türkmeenide tõsise olukorra kohta (2013/2562(RSP))  

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi kohta, eelkõige 6. aprilli 2006. aasta resolutsiooni(1), milles käsitletakse assüüria kogukonda, ning 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni(2), milles käsitletakse rünnakuid kristlaste kogukondade vastu,

–   võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel ning võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni(3) ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu kohta,

–   võttes arvesse komisjoni ühist strateegiadokumenti Iraagi kohta (2011–2013),

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 25. jaanuari 2013. aasta avaldust Iraagis viimasel ajal järsult sagenenud terrorirünnakute kohta,

–   võttes arvesse asepresidendi ja kõrge esindaja Catherine Ashtoni 24. jaanuari avaldust Tuz Khurmatus toimunud matustel aset leidnud tapmiste kohta,

–   võttes arvesse Iraagiga sõlmitud rahvusvahelist lepingut, mis allkirjastati 2007. aastal ÜRO peasekretär Ban Ki-mooni ja Iraagi peaministri Nouri al-Maliki poolt ning milles lubatakse kaitsta vaeseid ja haavatavaid elanikerühmi puuduse ja nälja eest,

–   võttes arvesse 19. detsembril 2012. aastal ÜRO Iraagi abimissiooni (UNAMI) ja komisjoni poolt ühiselt tutvustatud inimõiguste aruannet „Inimõigused Iraagis: jaanuar–juuni 2012” („Report on Human Rights in Iraq: January to June 2012”),

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay sellega seonduvat pressiteadet, mille kohaselt on 2012. aastal juba toimunud hukkamiste arv ning nende läbiviimise meetod, kus korraga viiakse läbi palju hukkamisi, äärmiselt ohtlik, õigustamatu ning võib tõsiselt ohustada Iraagis õigusriigi põhimõtete kehtestamisel tehtavaid poolikuid ja ebakindlaid edusamme,

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 25. jaanuari 2013. aasta avaldust, milles mõistetakse teravalt hukka hiljuti kogu Iraaki tabanud terrorirünnakute laine, milles on hukkunud sadu inimesi, kusjuures vigastatuid on veelgi rohkem,

–   võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–   võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Iraak on ühinenud,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A. arvestades, et Iraak peab endiselt lahendama tõsiseid poliitilisi, julgeolekualaseid ja sotsiaalmajanduslikke probleeme, ning arvestades, et riigi poliitikamaastik on äärmiselt killustunud ja vägivaldne ning see takistab tõsiselt Iraagi elanike õigustatud püüdlusi saavutada rahu ja heaolu ning minna üle tõelisele demokraatiale;

B.  arvestades, et Iraagi põhiseadusega tagatakse kõikide kodanike võrdsus seaduse ees ning eelkõige eri rahvuste, näiteks türkmeenide, kaldealaste, assüürlaste ja kõikide muude rahvuste halduslikud, poliitilised, kultuurilised ja haridusega seotud õigused (artikkel 125); arvestades, et Kurdistani piirkonna 2009. aastast kehtiva põhiseaduse artikliga 31 tagatakse rahvuslik, kultuuriline ja haldusautonoomia türkmeenidele, araablastele, kaldealastele, assüürlastele, süürlastele, armeenlastele ja teistele Kurdistani kodanikele kõikjal, kus nad moodustavad rahvastikust suurema osa;

C. arvestades, et 9. aprillil 2012. aastal kiitis Iraagi parlament heaks inimõiguste kõrgetasemelise komisjoni loomise – see ei ole veel küll täielikult toimiv, kuid tegemist on Iraagi esimese inimõigustega tegeleva sõltumatu komisjoniga;

D. arvestades, et Euroopa Parlament keskendub Iraagi kolleegidega peetavas poliitilises arutelus Iraagi inimõiguste olukorrale, mis põhjustab endiselt suurt muret, võttes arvesse haavatavate rühmade, sh vähemuste mitterahuldavat olukorda;

E.  arvestades, et ELi ja Iraagi vahelises lepingus ning eriti selle inimõiguste klauslis rõhutatakse, et ELi ja Iraagi vahelises poliitilises arutelus tuleks keskenduda inimõigustele ja demokraatlike institutsioonide tugevdamisele;

F.  arvestades, et Iraagis on kaua elanud mitmesugused etnilised ja usulised vähemusrühmad, sealhulgas türkmeenid, kristlased, kurdid, shabakid, mandalased, armeenlased, jeziidid, bahaid, mustanahalised iraaklased, assüürlased, juudid, palestiinlased jt;

G. arvestades, et Iraagi vähemuste suhtes võetakse assimileerimismeetmeid ning nad on alaesindatud nii Iraagi valitsuses kui ka valitsusasutustes; arvestades, et seetõttu on Iraagi vähemusrühmade rahvaarv viimastel aastatel järsult vähenenud, kuna paljud neist on riigist põgenenud või on neid sunnitud Iraagi siseselt ümber asuma;

H. arvestades, et türkmeenid on väidetavalt Iraagi suuruselt kolmas rahvusrühm; arvestades, et türkmeenide ja kurdide vahel valitsevad erimeelsused nafta ja muude loodusvarade poolest rikka Kirkuki piirkonna üle ning et nii kurdide jõud kui ka araablaste äärmusrühmitused on korraldanud türkmeenide vastu suunatud rünnakuid ja inimrööve; arvestades, et sektantlikel põhjustel on rünnatud nii sunni kui ka šiia moslemitest türkmeene;

I.   arvestades, et Iraagi keskvalitsuse ja Kurdistani piirkondliku omavalitsuse vahelised erimeelsused on viimasel ajal teravnenud ning see mõjutab negatiivselt piirkonna julgeolekuolukorda, ohustades ka eri rahvusrühmade, eelkõige kurdide, araablaste ja türkmeenide rahumeelset kooseksisteerimist;

J.   arvestades, et lisaks territoriaalsetele pingetele on Põhja-Iraagis probleemiks ka pealtnäha sektantlikud rünnakud, st sunni moslemite rühmituste sagedased rünnakud šiia moslemite kogukonna vastu; arvestades, et 31. detsembril tapeti šiiitide usupüha arba'eeni ajal 39 palverändurit; arvestades. et 23. jaanuaril 2013. aastal sai vähemalt 42 inimest surma ja 117 vigastada šiiitide mošeele korraldatud rünnakus Tuz Khurmatu linnas, mis asub Põhja-Iraagis Niineve provintsis, st territooriumil, mille üle käivad vaidlused Iraagi valitsuse ja Kurdistani piirkondliku omavalitsuse vahel ja kus elab märkimisväärselt palju türkmeene;

K. arvestades, et kuigi julgeolekuolukord on märkimisväärselt paranenud, on Iraagi elanikkond endiselt lubamatult suures vägivallaohus ning iga päev antakse teada pommiplahvatustest ja tulistamistest; arvestades, et pidevate pingete ja vägivalla tõttu on suurema osa iraaklaste tulevik ebakindel ning kogu Iraagi rahva majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni edendamine võimatu;

1.  väljendab sügavat muret Iraagi tsiviilelanikkonna vastu suunatud järjest sagenevate vägivallategude pärast – eelkõige esinevad need sunni ja šiia moslemite vahel, aga rünnakud toimuvad ka muude eriliselt haavatavate rühmade vastu, nagu usu-, rahvus- ja kultuurivähemused; kutsub Iraagi ametiasutusi üles parandama julgeolekukorda ja avalikku korda ning võitlema kogu riigis terrorismi ja usurühmade vahelise vägivalla vastu;

2.  mõistab hukka 23. jaanuaril 2013. aastal päev varem tapetud türkmeeni ametiisiku matustel toimunud rünnaku Tuz Khurmatus, milles hukkus vähemalt 42 inimest ning sai vigastada veel 117 inimest, samuti 3. veebruaril 2013. aastal toimunud rünnaku, kus Kirkuki politseijaoskonna ees toimunud enesetapupommirünnakus hukkus 30 ja sai viga 70 inimest, ning 16. detsembri 2012. aasta rünnaku kahe türkmeeni õpetaja vastu, kes langesid inimröövi ohvriks ning keda seejärel piinati ja kes süüdati elusalt põlema;

3.  mõistab kindlalt hukka kõik terrorirünnakud ning avaldab kaastunnet hukkunute ja vigastatute perekonnaliikmetele ja sõpradele;

4.  väljendab sügavat muret seoses asjaoluga, et Iraagis kasvav ebastabiilsus ja usurühmade vaheline vägivald võib ohustada tulevasi piirkondlikke valimisi, mis peaksid toimuma 20. aprillil 2013. aastal ning mille ärajätmine kahjustaks võimalust luua demokraatlikum ja kaasavam valitsusstruktuur;

5.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kuigi põhiseaduses käsitletakse ka türkmeenide ja muude vähemuste õigusi, kannatavad need vähemused endiselt rahvusliku ja usulise kuuluvuse alusel toime pandud vägivallategude ja diskrimineerimise all;

6.  kutsub nii Iraagi valitsust kui ka Kurdistani piirkondlikku omavalitsust üles mõistma hukka kõnealused rünnakud, viima kiiresti läbi piirkonnas hiljuti toimunud terrorirünnakute, sh Tuz Khurmatu šiiitide mošees toimunud hiljutise ja kõige ohvriterohkema pommiplahvatuse põhjaliku uurimise ning võtma nende tegude toimepanijad vastutusele;

7.  kutsub nii Iraagi valitsust kui ka Kurdistani piirkondlikku omavalitsust üles võtma viivitamatult meetmeid, et aidata lahendada Niineve tasandikuga seonduv territoriaalvaidlus, tunnustada provintsi mitmekultuurilisust, mitmerahvuselisust ja -usulisust ning võimaldada kodanikel määratleda vabalt oma identiteeti, sh keelt, religiooni ja kultuuri;

8.  kutsub Iraagi esindajatekogus esindatud poliitilisi jõude üles pidama tõelist ja kaasavat riiklikku dialoogi, et tagada Iraagi tulemuslik demokraatlik valitsemine ning kõikide Iraagi kodanike isiklike ja kollektiivsete õiguste austamine; nõuab tungivalt, et Iraagi valitsus korraldaks türkmeenide ja muude vähemusrahvuste elanikkonna suuruse tuvastamiseks üleriikliku rahvaloenduse, mis on määramata ajaks edasi lükatud;

9.  kutsub Iraagi valitsust ja kõiki poliitilisi liidreid üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada kõikide Iraagi kodanike ning eelkõige haavatavate etniliste ja usuliste vähemuste turvalisus ja kaitse; kutsub valitsust üles nõudma julgeolekujõududelt avaliku korra tagamisel vaoshoitust ning õigusriigi põhimõtete ja rahvusvaheliste normide järgimist;

10. peab sellega seoses tervitatavaks Iraagi justiitsministeeriumi pädevusse kuuluva kinnipidamisasutuste ja vanglate ümberkorraldamise ja rehabiliteerimise programmi hiljutist alustamist ning loodab, et see aitab lõpetada Iraagis inimõigusorganisatsioonide poolt taunitud massilise piinamise ja levinud karistamatuse;

11. peab äärmiselt kahetsusväärseks Iraagi kõrget hukkamiste määra, kusjuures surmanuhtlus määratakse sageli ebaõiglase kohtumenetluse ning süü sunniviisilise omaksvõtmise alusel; palub, et Iraagi valitsus kuulutaks viivitamatult välja moratooriumi kõikidele hukkamistele, eesmärgiga surmanuhtlus lähitulevikus keelustada;

12. rõhutab vajadust tagada, et haavatavate rühmade abistamiseks ning nende turvalisuse ja väärikuse tagamiseks vajalike piisavate tingimuste loomiseks võetakse Iraagi ametiasutuste ja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide vahel kooskõlastatud meetmeid, eelkõige selliseid algatusi, mille abil edendada kõikide Iraagi usuliste ja etniliste rühmade vahelist dialoogi ja vastastikust austust;

13. rõhutab, kui oluline on tähtsustada Euroopa Liidu õigusriigimissiooni (EUJUST LEX) algatustes võimaluse korral piisavalt türkmeenide õigusi ja vähemuste õigusi üldiselt; peab kiiduväärseks EUJUST LEXi ja selle Iraagis rakendamisega saavutatud edusamme;

14. nõuab, et ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga asutatud koostöönõukogu kasutataks suhtluskanalina, mille abil anda Iraagi poolele teada riigi etniliste ja usuliste vähemusrühmade olukorraga seonduvatest mureküsimustest;

15. kutsub rahvusvahelist üldsust ja ELi üles aitama Iraagi valitsusel korraldada aprillis rahumeelsed, vabad ja õiglased piirkondlikud valimised;

16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, ÜRO peasekretärile ja ÜRO inimõiguste nõukogule.

(1)

ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 322.

(2)

ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 115.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0022.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika