RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Ummikseis määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamisel
10.6.2013 - (2013/2637(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
S&D (B7‑0256/2013)
ECR (B7‑0259/2013)
ALDE (B7‑0261/2013)
Verts/ALE (B7‑0265/2013)
GUE/NGL (B7‑0266/2013)
Michael Cashman, Juan Fernando López Aguilar, Sylvie Guillaume, Claude Moraes fraktsiooni S&D nimel
Sonia Alfano, Anneli Jäätteenmäki, Sophia in ‘t Veld, Renate Weber, Nils Torvalds, Cecilia Wikström, Frédérique Ries, Marielle de Sarnez, Andrea Zanoni fraktsiooni ALDE nimel
Judith Sargentini, Margrete Auken, Raül Romeva i Rueda, Eva Lichtenberger fraktsiooni Verts/ALE nimel
Timothy Kirkhope fraktsiooni ECR nimel
Cornelis de Jong, Cornelia Ernst, Søren Bo Søndergaard, Jiří Maštálka, Marie-Christine Vergiat fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ummikseisu kohta määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamisel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele,
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (COM(2008)0229),
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (COM(2011)0137),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 15,
– võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (uuesti sõnastatud)[1],
– võttes arvesse oma 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2010–2011)[2],
– võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi ummikseisu kohta dokumentidele juurdepääsu käsitleva määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamisel (O-000113/2012 – B7‑0055/2012 and O-000133/2012 – B7-0075/2012),
– võttes arvesse komisjoni 21. mai 2013. aasta avaldust ummikseisu kohta määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamisel,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et läbipaistvus on oluline vahend, mis võimaldab kodanikel osaleda ELi otsustusprotsessis ja tagab Euroopa institutsioonide vastutuse kodanike ees ning suurendab seeläbi kodanike osalust ja usaldust;
B. arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumisega suurendati veelgi ELi kohustusi läbipaistvuse tagamiseks ja selles sätestati dokumentidele juurdepääs põhiõigusena;
C. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud suuremat läbipaistvust seadusandlikus menetluses, sealhulgas läbipaistvust nõukogu töörühmade puhul, juriidiliste arvamuste avaldamist seadusandlikus menetluses ja suuremat läbipaistvust kolmepoolsetel läbirääkimistel;
D. arvestades, et Euroopa Parlament on samuti pidanud kahetsusväärseks läbipaistvuse puudumist ELi ametites ja rahvusvahelistel läbirääkimistel ning eelkõige komisjoni ja liikmesriikide vahelise Euroopa kodanike põhiõigusi või huve käsitleva arutelu puhul[3];
E. arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu praktika ja Euroopa Ombudsmani otsused on oluliselt mõjutanud määruse (EÜ) nr 1049/2001 mõistmist; arvestades, et sellised kohtulahendid ja otsused, eriti mittetunnustamise põhjenduse kasutamine seadusandlikus menetluses, nt Turco ja Access Info kohtulahendid, peaksid kajastuma õigusaktides;
F. arvestades, et ELi kodanikud ja ELi üldsus näevad määruses (EÜ) nr 1049/2001 peamist õigusakti, millega antakse vahendid ELi meetmete üle nõuetekohase järelevalve teostamiseks; arvestades, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamist tuleb veel parandada, nagu on näidanud mitu ombudsmani käsitletud juhtumit;
G. arvestades, et 2008. aastal esitas komisjon määruse (EÜ) nr 1049/2011 uuesti sõnastamist käsitleva ettepaneku, ning arvestades, et komisjon ei võtnud seda ettepanekut pärast Lissaboni lepingu jõustumist tagasi; arvestades, et Euroopa Parlament teavitas komisjoni nõuetekohaselt asjaolust, et uuesti sõnastamise menetluse kasutamine ei ole asjakohane;
H. arvestades, et komisjon esitas 2011. aastal täiendava ettepaneku, millega laiendatakse määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisala ainult kaudselt kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele; arvestades, et Euroopa Parlament liitis 2008. ja 2011. aasta menetlused üheks menetluseks;
I. arvestades, et Euroopa Parlament võttis esimese lugemise seisukoha vastu 15. detsembril 2011. aastal ja kolmepoolseid läbirääkimisi alustati Taani eesistumise ajal 2012. aasta esimesel poolel; arvestades, et komisjon ei nõustunud kompromissettepanekutega, mis on rohkem kui aasta kestnud ummikseisu peamine põhjus;
J. arvestades, et Küprose ja Iirimaa eesistumise ajal ei suudetud nõukogus komisjoni vastuseisu tõttu selles küsimuses takistusi kõrvaldada ega läbirääkimisi uuesti alustada, mistõttu on teatavates punktides nõutav nõukogu ühehäälne otsus;
K. arvestades, et Lissaboni lepingu jõustumise tulemusel aluslepingutesse lisatud suurema läbipaistvuse kohustuste tõttu ei tohiks määruse (EÜ) nr 1049/2001 läbivaatamine tuua kaasa praegusest väiksemat läbipaistvuse määra;
L. arvestades, et suutmatus määruse (EÜ) nr 1049/2001 uues versioonis kokku leppida saadaks ELi kodanikele vale signaali liidu olemuse kohta, ning arvestades, et niisugune suutmatus õõnestaks ELis otsuste tegemise legitiimsust, arvestades eelkõige kiirelt lähenevaid olulisi Euroopa Parlamendi valimisi;
1. kinnitab veel kord kindlalt, kui tähtis on teabele ja dokumentidele juurdepääsu põhiõigus ning institutsioonide ja nende otsustusprotsesside läbipaistvus ja avatus, mis on demokraatia alustalad ja mis võivad kodanikud ELile lähemale tuua;
2. kutsub kõiki ELi institutsioone, organeid ja asutusi üles määrust (EÜ) nr 1049/2001 täielikult rakendama;
3. on seisukohal, et määruse (EÜ) nr 1049/2001 muutmine peaks olema kõigi ELi institutsioonide prioriteet, ning peab tekkinud ummikseisu kahetsusväärseks; palub kõigil ELi institutsioonidel teha koostööd võimalikult kiiresti lahenduse leidmiseks;
4. kinnitab veel kord oma võetud kohustust vaadata läbi määrus (EÜ) nr 1049/2001, mis peaks üldiselt andma ELi kodanikele ulatuslikuma ja parema juurdepääsu ELi dokumentidele;
5. kutsub komisjoni üles täielikult osalema nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil määruse (EÜ) nr 1049/2001 muutmises ja Lissaboni lepinguga kooskõlla viimises või võtma asjakohaseid meetmeid ummikseisust väljumiseks;
6. kutsub nõukogu üles viivitamata taasalustama määrust (EÜ) nr 1049/2001 käsitlevaid arutelusid, võtma vastu oma esimese lugemise seisukoha ning jätkama läbirääkimisi;
7. kinnitab veel kord, et läbirääkimiste alus on 15. detsembril 2011. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoht[4], ning nõuab kindlalt, et kooskõlas aluslepingu nõuetega tuleks muudetud tekstiga vähemalt selgelt laiendada kohaldamisala kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele, suurendada seadusandluse läbipaistvust, sealhulgas juurdepääs seadusandlikele juriidilistele arvamustele, nii et seadusandlikus menetluses tehtavate mis tahes erandite kasutamine oleks erand seadusandluse läbipaistvuse üldreeglist, selgitada läbipaistvuse ja andmekaitse vahelist seost, hõlmata Århusi konventsioon, kaaluda dokumendi praegust ulatuslikku määratlust edasise arengu miinimumalusena, tagada rahvusvaheliste läbirääkimiste ja kokkulepetega seoses asjakohane juurdepääs dokumentidele ja läbipaistvus, tagada ELi rahaliste vahendite finantsläbipaistvus ning loobuda kõikidest grupieranditest;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0580.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0500.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0500, punkt 18.
- [4] EP-PE_TC1-COD(2008)0090.