Menetlus : 2013/2960(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B7-0016/2014

Esitatud tekstid :

RC-B7-0016/2014

Arutelud :

PV 15/01/2014 - 15
CRE 15/01/2014 - 15

Hääletused :

PV 16/01/2014 - 8.5
CRE 16/01/2014 - 8.5

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0037

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 131kWORD 64k
14.1.2014
PE527.206v01-00}
PE527.213v01-00}
PE527.214v01-00}
PE527.215v01-00}
PE527.217v01-00} RC1
 
B7-0016/2014}
B7-0023/2014}
B7-0024/2014}
B7-0025/2014}
B7-0027/2014} RC1

vastavalt kodukorra artikli 110 lõigetele 2 ja 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

Verts/ALE (B7‑0016/2014)

GUE/NGL (B7‑0023/2014)

ALDE (B7‑0024/2014)

PPE (B7‑0025/2014)

S&D (B7‑0027/2014)


Vaba liikumise põhiõiguse järgimine ELis (2013/2960(RSP))


Manfred Weber, Marian-Jean Marinescu, Véronique Mathieu Houillon, Jacek Protasiewicz, Wim van de Camp, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Danuta Jazłowiecka, Ivo Belet, Edit Bauer, Andrey Kovatchev, Elena Băsescu, Marco Scurria, Salvatore Iacolino, Elmar Brok, Joanna Katarzyna Skrzydlewska fraktsiooni PPE nimel
Sylvie Guillaume, Juan Fernando López Aguilar fraktsiooni S&D nimel
Renate Weber, Nadja Hirsch, Metin Kazak, Philippe De Backer, Phil Bennion, Filiz Hakaeva Hyusmenova, Antonyia Parvanova fraktsiooni ALDE nimel
Rebecca Harms, Daniel Cohn-Bendit, Jean Lambert, Elisabeth Schroedter, Judith Sargentini, Franziska Keller, Marije Cornelissen, Hélène Flautre fraktsiooni Verts/ALE nimel
Cornelia Ernst fraktsiooni GUE/NGL nimel
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon vaba liikumise põhiõiguse järgimise kohta ELis (2013/2960(RSP))  

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 21, 45, 47 ja 151 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 21, 29, 34 ja 45,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil(1), eriti selle artiklit 7,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires(2),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta(3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord(4),

–   võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2010. aasta teatist „Töötajate vaba liikumine – õiguste tagamine ja olulisemad muutused” (COM(2010)0373),

–   võttes arvesse 14. oktoobril 2013. aastal avaldatud uuringut mittetöötavate ELi-siseste rändajate mitteosamakseliste rahaliste erihüvitiste ja elukoha põhjal määratavate tervishoiuhüvitiste mõju kohta liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidele,

–   võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatist „Viis meedet olukorra parandamiseks ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise valdkonnas” (COM(2013)0837),

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi Redingi 5. detsembri 2013. aasta avaldust justiits- ja siseküsimuste nõukogule,

–   võttes arvesse volinik László Andori 1. jaanuari 2014. aasta avaldust Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate vaba liikumise suhtes kohaldatavate piirangute lõppemise kohta,

–   võttes arvesse oma 2. aprilli 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta(5),

–   võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni ELi kodakondsust käsitleva 2010. aasta aruande ja ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamise kohta(6),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A. arvestades, et vaba liikumise õigus on üks neljast ELi põhivabadusest, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus kui Euroopa integratsiooni nurgakivi ning on otseselt seotud ELi kodakondsusega;

B.  arvestades, et vaba liikumine on üks ELi põhiväärtustest, pakkudes kodanikele võimalust vabalt valida oma elu- ja töökohta ning luues liikuvust ja arengut tööturul, haridussüsteemis ja mujal;

C. arvestades, et hoolimata võimalikest piirikontrollidest, mis mõned liikmesriigid on kehtestanud ka nende territooriumile sisenevatele ELi kodanikele, on liikumisvabadus kõikidele Euroopa kodanikele tagatud õigus; arvestades, et tõsiasi, et mitte kõik liikmesriigid ei kuulu Schengeni alasse, ei mõjuta kõikide ELi kodanike õigust liikuda vabalt kogu liidu piires;

D. arvestades, et ELi kodanikud peavad liikumisvabadust ELi peamiseks kodanikuõiguseks ja ka ELi kõige positiivsemaks saavutuseks, millel on nende riigi majandusele kasulik mõju;

E.  arvestades, et ELi töötajate panus vastuvõtva riigi hoolekandesüsteemi on võrdne selle riigi oma töötajate panusega;

F.  arvestades, et ELi liikuvate töötajate vabast liikumisest tulenevat kasu vastuvõtva riigi arengule on näha kogu Euroopas, eelkõige tervishoiu-, põllumajandus- ja ehitusvaldkonnas;

G. arvestades, et ELi kodanike vabadus elada ELis ükskõik kus kehtib igasuguste piiranguteta kõikidele ELi kodanikele, kuid selle tingimuseks on direktiivi 2004/38/EÜ kohaselt asjaomase ELi kodaniku kohustus vastata pärast kolme kuud õiguslikele tingimustele, et mitte koormata vastuvõtvat riiki; arvestades, et töötajate vaba liikumine on ELi ühtse turu edu alussammas; arvestades, et kuigi kõigest 2,8% kõigist ELi kodanikest elavad muus kui omas liikmesriigis, on nad siiski oluline element siseturu edu saavutamisel ja Euroopa majanduse hoogustamisel;

H. arvestades, et võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete kohaselt on kõikidel ELi kodanikel vastuvõtva riigi kodanikega samad õigused ja kohustused (sellest põhimõttest lähtuvad määrused nr 883/2004 ja 987/2009); arvestades, et kõik liikmesriigid võivad neid põhimõtteid järgides vabalt otsustada, milliseid sotsiaalkindlustushüvitisi ja millistel tingimustel anda; arvestades, et ELi eeskirjad sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ei luba diskrimineerimist sotsiaalkindlustushüvitiste osas ELi kodanike puhul, kes on töötajad, töötajate otsesed pereliikmed või kelle peamine elukoht on asjaomases liikmesriigis;

I.   arvestades, et tänapäevane Euroopa ühiskond nõuab eeskätt tööstuse muudatuste, globaliseerumise, uue töökorralduse, demograafiliste muutuste ja transpordivahendite arengu tõttu suuremat töötajate liikuvust;

J.   arvestades, et töötajate vaba liikumine on nii ELile kui ka liikmesriikidele positiivne sotsiaal-majanduslik eeskuju, mis on nurgakiviks ELi integratsioonile, majanduse arengule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja inimeste professionaalsuse suurendamisele, aidates samuti neutraliseerida majanduskriisi kahjulikku mõju ja kindlustades liidu positsiooni majandusjõuna, kes on valmis seisma silmitsi ülemaailmsete muutustega kaasnevate probleemidega;

K. arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia töötajate vaba liikumist puudutav üleminekukord on alates 1. jaanuarist 2014 tühistatud;

L.  arvestades, et nõukogu kinnitas näiteks justiits- ja siseküsimuste nõukogu hiljutistel aruteludel (8. oktoobril 2013, 5.–6. detsembril 2013) oma toetust liikumisvabadusele ning tunnistas, et see toob vastastikust kasu;

M. arvestades, et lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste tõttu on ELi kodanike vaba liikumise küsimusest saanud mõnede parteide kampaaniateema; arvestades, et kui sellesse arutellu ei suhtuta ratsionaalselt, võib see viia teatavatest ELi liikmesriikidest pärit kodanike või ELi liikuvate kodanike mustamiseni ja tuua kaasa rassismi ja ksenofoobia tõusu; arvestades, et kõrgetasemelised Euroopa poliitikud on teinud hiljuti mitmeid vaba liikumise õigust kahjustavaid avaldusi;

N. arvestades, et komisjoni hiljutiste uuringute kohaselt on liikuvad töötajad vastuvõtvate riikide majanduse ja eelarvete netorahastajad; arvestades, et liikuvad töötajad kui rühm maksavad vastuvõtvate riikide eelarvetesse maksude ja sotsiaalkindlustusena rohkem kui nad hüvitistena saavad, samas kui mittetöötavate ELi liikuvate kodanikega seotud tervishoiukulud on väga väikesed võrreldes tervishoiu kogukuludega (0,2%) või vastuvõtvate riikide majandusega (0,01% SKP-st), ja et ELi kodanikud moodustavad väga väikese osa mitteosamakseliste erihüvitiste saajatest;

1.  palub liikmesriikidel järgida aluslepingu sätteid seoses ELi liikumisvabaduse alaste eeskirjadega ning tagada võrdsuse põhimõtte ja vaba liikumise põhiõiguse järgimine kõikides liikmesriikides;

2.  on kindlalt vastu mõnede Euroopa riigipeade võetud seisukohale, milles nõutakse muutusi ja kodanike vaba liikumise piiramist; palub liikmesriikidel hoiduda igasugustest meetmetest, mis võiksid mõjutada ELi põhiõigusaktidest tulenevat vaba liikumise õigust;

3.  lükkab kindlalt tagasi kõik ettepanekud ELi migrantide arvu piiramiseks, kuna see oleks vastuolus ELi aluslepingu kohase inimeste vaba liikumise põhimõttega; juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate liikuvus aitab suurendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet;

4.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kindlustada liidu õiguse range jõustamine, et tagada kõikide ELi töötajate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine (seoses töö saamise, tööhõive ja -tingimuste, tasustamise, vallandamise, sotsiaaltoetuste ja maksusoodustustega) ning seeläbi ka ettevõtete aus konkurents; nõuab tungivalt, et liikmesriikide asutused võitleksid töötajate vaba liikumise õiguse mis tahes põhjendamatu piiramise või takistamise vastu, aga ka töötajate igasuguse ärakasutamise vastu;

5.  tuletab meelde, et töötajate vaba liikumise põhimõtte kohaselt on igal liidu kodanikul tema elukohast olenemata õigus liikuda vabalt teise liikmesriiki, et seal töötada ja/või töö eesmärgil elada;

6.  peab kiiduväärseks komisjoni teatist COM(2013)0837, milles nähakse ette viis meedet, mille abil aidata liikmesriikidel ja nende kohaliku tasandi ametiasutustel ELi õigust ja vahendeid täiel määral kohaldada, ning toetab sellega seoses täielikult järgmisi, liikmesriikidega ühiselt rakendatavaid meetmeid: liikmesriikide abistamine võitluses fiktiivabieludega (käsiraamat); ametiasutuste abistamine ELi sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eeskirjade rakendamisel (praktiline juhend); ametiasutuste abistamine sotsiaalse kaasamise probleemide lahendamisel (rahalised vahendid); parimate tavade levitamine kohalike ametiasutuste vahel ning kohaliku tasandi ametiasutuste koolitamine ja toetamine ELi vaba liikumise eeskirjade kohaldamisel;

7.  kutsub liikmesriike üles mitte diskrimineerima ELi liikuvaid töötajaid ning mitte seostama õigust vabale liikumisele töötamise eesmärgil ebaõiglaselt väidetava sotsiaalkindlustussüsteemide kuritarvitamisega; rõhutab, et ükski selliseid väiteid esitav liikmesriik ei ole esitanud komisjonile nõutud tõendeid;

8.  palub komisjonil jälgida süstemaatiliselt ja põhjalikult ELi töötajate vaba liikumise põhiõiguse järgimist; julgustab komisjoni jätkama praeguseid jõupingutusi, mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid võtavad direktiivi 2004/38/EÜ üle ja rakendavad seda täielikult ja korrektselt, kasutades täies ulatuses ära selles antud võimalusi algatada rikkumismenetlusi;

9.  kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ja läbipaistvalt Euroopa fondidest (nagu Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Regionaalarengu Fond) kättesaadavaid vahendeid, et edendada integratsiooni, sotsiaalset kaasamist ja vaesuse vähendamist, ning toetama kohalike kogukondade jõupingutusi marginaliseeritud kodanike arvu suurenemisega tegelemisel;

10. tuletab liikmesriikidele meelde nende sotsiaalset kohustust tegeleda oma sotsiaalhoolekande süsteemide kuritarvitamise juhtumitega olenemata sellest, kas kuritarvituse panevad toime nende oma kodanikud või muude liikmesriikide kodanikud; kutsub liikmesriike üles järgima direktiivi 2004/38/EÜ sätteid ja tegelema võimalike kuritarvitustega;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(2)

ELT L 141, 27.5.2011, lk 1.

(3)

ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(4)

ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(5)

ELT C 137 E, 27.5.2010, lk 6.

(6)

ELT C 257 E, 6.9.2013, lk 74.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika