Resolutsiooni ühisettepanek - RC-B7-0245/2014Resolutsiooni ühisettepanek
RC-B7-0245/2014

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Venemaa kohta: Bolotnaja väljaku sündmustega seotud meeleavaldajate karistamine

12.3.2014 - (2014/2628(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 122 lõikele 5 ja artikli 110 lõikele 4
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
S&D (B7‑0245/2014)
ALDE (B7‑0246/2014)
Verts/ALE (B7‑0247/2014)
ECR (B7‑0248/2014)
PPE (B7‑0249/2014)
GUE/NGL (B7‑0250/2014)

José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Krzysztof Lisek, Elmar Brok, Cristian Dan Preda, Bernd Posselt, Filip Kaczmarek, Tunne Kelam, Elena Băsescu, Monica Luisa Macovei, Eduard Kukan, Inese Vaidere, Philippe Boulland, Jean Roatta, Roberta Angelilli, Petri Sarvamaa, Eija‑Riitta Korhola, Giovanni La Via, Sergio Paolo Francesco Silvestris, Sari Essayah, Davor Ivo Stier, Jarosław Leszek Wałęsa, Dubravka Šuica, Bogusław Sonik fraktsiooni PPE nimel
Véronique De Keyser, Ana Gomes, Libor Rouček, Liisa Jaakonsaari, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Joanna Senyszyn, Mitro Repo, Marc Tarabella, Silvia-Adriana Ţicău fraktsiooni S&D nimel
Kristiina Ojuland, Marietje Schaake, Sophia in ‘t Veld, Louis Michel, Leonidas Donskis, Sarah Ludford, Ramon Tremosa i Balcells, Marielle de Sarnez, Robert Rochefort, Izaskun Bilbao Barandica, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Phil Bennion fraktsiooni ALDE nimel
Werner Schulz, Barbara Lochbihler, Raül Romeva i Rueda, Ulrike Lunacek, Iñaki Irazabalbeitia Fernández, Nikos Chrysogelos, Reinhard Bütikofer, Nicole Kiil-Nielsen, Jean-Jacob Bicep, Tarja Cronberg, Hiltrud Breyer fraktsiooni Verts/ALE nimel
Charles Tannock, Marek Henryk Migalski, Adam Bielan, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Czarnecki, Paweł Robert Kowal, Geoffrey Van Orden fraktsiooni ECR nimel
Marie-Christine Vergiat, Patrick Le Hyaric, Nikola Vuljanić fraktsiooni GUE/NGL nimel

Menetlus : 2014/2628(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
RC-B7-0245/2014
Esitatud tekstid :
RC-B7-0245/2014
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa kohta: Bolotnaja väljaku sündmustega seotud meeleavaldajate karistamine

(2014/2628(RSP))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Venemaa kohta, eriti 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal[1],

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 24. veebruaril 2014 tehtud avaldust Bolotnaja väljaku sündmustega seotud meeleavaldajate karistamise kohta,

–   võttes arvesse Venemaa põhiseadust, eriti selle artiklit 118, milles on sätestatud, et õigust mõistavad Venemaa Föderatsioonis ainult kohtud, ning artiklit 120, milles on sätestatud, et kohtunikud on erapooletud ja alluvad ainult Venemaa põhiseadusele ning föderaalseadustele,

–   võttes arvesse ELi ja Venemaa 28. novembril 2013 toimunud inimõigustealaseid konsultatsioone,

–   võttes arvesse piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee 17. detsembril 2013 avaldatud aruannet oma korralise külaskäigu kohta Venemaa Föderatsiooni,

–   võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni inimõiguste ombudsmani Vladimir Lukini 4. märtsil 2014 tehtud avaldust Moskvas toimunud avalike meeleavalduste ja õiguskaitseasutuste rakendatud meetmete kohta,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni täisliikmena võtnud endale kohustuse järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austada inimõigusi; arvestades, et viimastel kuudel on Venemaal toimunud mitmeid tõsiseid õigusriigi põhimõtete rikkumisi ja on vastu võetud piiravaid seadusi ning sellest tulenevalt tekitab üha enam muret küsimus, kuidas Venemaa täidab oma rahvusvahelisi ja siseriiklikke kohustusi;

B.  arvestades, et 6. mail 2012, päev enne president Vladimir Putini ametissevannutamist, oli mitmekümnel meeleavaldajal – meeleavaldusel osales hinnanguliselt kümneid tuhandeid inimesi – Bolotnaja väljakul politseijõududega kohati kokkupõrkeid, mille tõttu oli kergelt vigastatuid;

C. arvestades, et umbes 600 aktivisti hoiti lühikest aega vahi all ja 28 isiku vastu algatati kriminaalmenetlus; arvestades, et ametivõimud alustasid protestijate tegevuse uurimist, lugedes selle „massirahutusteks”, mis Venemaa seaduste kohaselt tähendab massitegevust, mis sisaldab „vägivalda, pogromme, vara hävitamist, tulirelvade kasutamist või relvastatud vastupanu ametivõimudele”; arvestades, et ametivõimude väitel oli vägivallatsemine ettekavatsetud ja kujutas endast ühte osa vandenõust eesmärgiga destabiliseerida riiki ja kukutada valitsus;

D. arvestades, et mitmed viimaste aastate kohtuprotsessid ja kohtumenetlused on tekitanud kahtlusi Venemaa Föderatsiooni kohtuorganite sõltumatuses ja erapooletuses;

E.  arvestades, et paljude Venemaa ja rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide teatel viisid vägivallapuhanguni ja sellele järgnenud meeleavaldajate vahistamiseni julgeolekujõudude ebaproportsionaalsed meetmed ja agressiivne käitumine ning ülemäärane vägivalla kasutamine; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni inimõiguste ombudsman kinnitas oma hinnangus, et süüdistused massirahutuste korraldamises olid alusetud;

F.  arvestades, et 24. veebruaril 2014 mõistis üks Venemaa kohus süüdi kaheksa toonast meeleavaldajat, määrates neile karistused alates tingimisi karistusest kuni nelja-aastase vanglakaristuseni, ja et enne seda, 2013. aastal, määrati kolm veel raskemat vanglakaristust ning et aktivist Mihhail Kossenko saadeti sundkorras psühhiaatrilisele ravile;

G. arvestades, et palju inimesi peeti kinni 21. ja 24. veebruaril 2014 toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel, mis korraldati Bolotnaja väljaku asjas süüdistatavate toetuseks; arvestades, et mitu tundi peeti kinni neid rohkem kui 200 inimest, kes 24. veebruaril 2014 kogunesid Zamoskvoretski ringkonnakohtu juurde kohtuotsust kuulama; arvestades et opositsioonijuhtidele Boriss Nemtsovile ja Aleksei Navalnõile määrati hiljem kümnepäevane vanglakaristus; arvestades, et Aleksei Navalnõi pandi järgmiseks kaheks kuuks koduaresti ja 5. märtsil 2014 kinnitati tema külge nn elektrooniline võru, et tema tegevust jälgida;

H. arvestades, et Venemaa ametivõimud laiendavad massijälgimise programme; arvestades, et need programmid ühes lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste inimeste (LGBT) vastu suunatud seaduste ning vabaühenduste vabadust piiravate seadustega on Venemaa ametivõimudele väga võimsaks vahendiks, millega jälgida ja survestada opositsiooni tegevust;

I.   arvestades, et inimõiguste olukord on Venemaal viimastel aastatel halvenenud ning Venemaa ametivõimud on vastu võtnud rea seadusi, mis sisaldavad mitmeti mõistetavaid sätteid ja mida saab kasutada opositsioonile ja kodanikuühiskonna aktivistidele uute piirangute seadmiseks, samuti sõna- ja kogunemisvabaduse piiramiseks; arvestades, et karmide meetmetena on rakendatud politseihaaranguid, vara konfiskeerimist, haldustrahve ja muid meetmeid, millega püütakse kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevust takistada ja pärssida;

J.   arvestades, et Venemaa ametivõimud ahistavad opositsiooniparteide ja -liikumiste juhte, ning mõnesid neist, näiteks liikumise Solidarnost juhti Ilja Jašinit, Roheliste ja Sotsiaaldemokraatide Liidu kaasesimeest Gleb Fetissovit ning keskkonnaaktivisti ja partei Jabloko väljapaistvat liiget Jevgeni Vitiškot, on mitmesuguseid süüdistusi esitades kinni peetud;

K. arvestades, et 2013. aasta detsembris jäädvustas piinamise tõkestamise Euroopa Komitee hulga kirjeldusi õiguskaitseasutuste ja politsei personali poolt toime pandud vangide väärkohtlemise ja piinamise juhtumite kohta;

1.  väljendab sügavat muret Bolotnaja väljaku meeleavaldajate vastu algatatud kohtumenetluste pärast, kuna need on algusest peale olnud vigased ja esitatud süüdistused on poliitiliselt motiveeritud;

2.  on kindlalt seisukohal, et meeleavaldajatele esitatud süüdistused ja määratud karistused tunduvad ebaproportsionaalsed, kui võtta arvesse sündmuste olemust ja õigusrikkumisi, milles meeleavaldajaid süüdistatakse; on seisukohal, et menetluse puudujääke ja pikka eelvangistuse aega silmas pidades tekitavad õigusemõistmise tulemused taas küsimusi õigusriigi põhimõtete järgimise kohta;

3.  kutsub Venemaa õigusasutusi üles kohtuotsuseid apellatsioonimenetluse käigus uuesti läbi vaatama ja vabastama eespool mainitud kaheksa meeleavaldajat ning Bolotnaja väljaku sündmuste pärast vangistatud Mihhail Kossenko, kellele määrati sundkorras psühhiaatriline ravi;

4.  väljendab ka sügavat muret seoses suure hulga rahumeelsete meeleavaldajate kinnipidamisega pärast Bolotnaja väljaku sündmustes osalenute kohtuotsuste teatavakstegemist ning nõuab, et loobutaks kõikidest meeleavaldajate vastu esitatud süüdistustest; kutsub Venemaa valitsust lisaks üles austama kõikide kodanike õigust kasutada oma põhivabadusi ja üldisi inimõigusi;

5.  tuletab meelde, kui oluline on, et Venemaa kui Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikmesriik täidaks täies ulatuses oma rahvusvahelisi õigusalaseid kohustusi ning põhilisi inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis; juhib tähelepanu asjaolule, et viimase aja muutused Venemaal on toimunud vastupidiselt reformidele, mida oleks vaja teostada demokraatlike normide, õigusriikluse ja kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks;

6.  väljendab muret Venemaa Föderatsioonis toimuva pärast, pidades silmas inimõiguste austamist ja kaitset ning ühiselt kokku lepitud demokraatlike põhimõtete, eeskirjade ja korra järgimist, eelkõige seoses nn välisagentide seadusega, LGBT inimeste vastaste õigusaktidega, laimu reinkrimineerimisega, riigireetmist käsitleva seadusega ja avalikke protestimeeleavaldusi reguleeriva õigusaktiga; nõuab, et Venemaa kui Euroopa Nõukogu liige täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi;

7.  kutsub Venemaa valitsust üles võtma konkreetseid meetmeid, et takistada inimõiguste olukorra halvenemist, eelkõige lõpetama kodanikuühiskonna organisatsioonide ja aktivistide üleüldise ahistamise; kutsub Venemaa täidesaatvat ja seadusandlikku võimu üles uuesti läbi vaatama ja lõpuks tühistama viimasel ajal vastuvõetud õigusaktid ja meetmed, mis on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste järgimise kohustustega, mille Venemaa kui Euroopa Nõukogu liikmesriik on endale võtnud, ning võtma arvesse Venemaa inimõiguste ombudsmani ja Venemaa Föderatsiooni presidendi juures tegutseva inimõiguste nõukogu ettepanekuid;

8.  nõuab, et Venemaa õigusasutused ja õiguskaitseasutused täidaksid oma ülesandeid erapooletult ja sõltumatult;

9.  rõhutab, et kogunemisvabadus on Venemaa Föderatsioonis tagatud Venemaa põhiseaduse artikliga 31 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, milles Venemaa on osaline ja mida Venemaa ametivõimud on seetõttu kohustatud järgima;

10. kutsub Venemaa Föderatsiooni üles viima oma jälgimisprogrammid vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga;

11. taunib jätkuvaid karme meetmeid, mida rakendatakse Venemaa režiimi avalikult kritiseerivate kodanike ja allesjäänud sõltumatute meediakanalite, sealhulgas telekanali Dožd ja raadiojaama Ehho Moskvõ vastu;

12. palub kõrgel esindajal ja Euroopa välisteenistusel tagada, et kõikide poliitilistel põhjustel vastutusele võetud isikute juhtumid tõstataks ELi ja Venemaa inimõiguste-teemalistel konsultatsioonidel ning et nendel konsultatsioonidel osalevatel Venemaa esindajatel palutaks ametlikult anda vastus iga juhtumi kohta;

13. palub nõukogu eesistujal, komisjoni presidendil ning komisjoni asepresidendil ja ELi kõrgel esindajal jälgida neid juhtumeid jätkuvalt tähelepanelikult, tõstatada neid küsimusi erinevates kogudes ja kohtumistel Venemaaga ning anda Euroopa Parlamendile aru Vene ametivõimudega peetud arutelude kohta;

14. nõuab, et nõukogu töötaks Venemaa suhtes välja ühtse poliitika, millest lähtudes ELi kõik 28 liikmesriiki ja ELi institutsioonid kohustuksid ühiselt rõhutama inimõiguste tähtsust ELi ja Venemaa suhetes ning vajadust lõpetada Venemaal sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse mahasurumine; nõuab, et seda ühist sõnumit väljendataks ELi välisasjade nõukogu järeldustes;

15. kutsub kõrget esindajat ja Euroopa välisteenistust üles tagama, et EL püüab kasutada kõiki Venemaa siseriikliku õiguse piires olevaid võimalusi, et jätkata Venemaa kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas demokraatia, inimõiguste ja õigusriikluse väärtusi edendavate organisatsioonidega aktiivset suhtlemist ja nende organisatsioonide toetamist;

16. seoses ELi rahastamisvahendite käimasoleva kavandamisetapiga kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles suurendama demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste vahendite kaudu Venemaa kodanikuühiskonnale antavat finantsabi ja võtma ELi–Venemaa kodanikuühiskonna foorumi Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi alla, et tagada sellele püsiv ja usaldusväärne pikaajaline toetus;

17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.