RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Venemaa sissetung Ukrainasse
12.3.2014 - (2014/2627(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
ECR (B7‑0263/2014)
PPE (B7‑0264/2014)
S&D (B7‑0265/2014)
Verts/ALE (B7‑0266/2014)
ALDE (B7‑0267/2014)
José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Elmar Brok, Mairead McGuinness, Jacek Saryusz-Wolski, Laima Liucija Andrikienė, Roberta Angelilli, Sophie Auconie, Elena Băsescu, Ivo Belet, Jerzy Buzek, Arnaud Danjean, Mário David, Anne Delvaux, Michael Gahler, Andrzej Grzyb, Gunnar Hökmark, Anna Ibrisagic, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Jan Kozłowski, Eduard Kukan, Krzysztof Lisek, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Monica Luisa Macovei, Ria Oomen‑Ruijten, Alojz Peterle, Andrej Plenković, Bernd Posselt, Cristian Dan Preda, Jacek Protasiewicz, György Schöpflin, Davor Ivo Stier, Dubravka Šuica, Inese Vaidere, Anna Maria Corazza Bildt, Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, Algirdas Saudargas, Philippe Juvin, Mariya Gabriel, Csaba Sógor, Paweł Zalewski fraktsiooni PPE nimel
Hannes Swoboda, Libor Rouček, Ana Gomes, Marek Siwiec, Tonino Picula, Knut Fleckenstein, Maria Eleni Koppa, Liisa Jaakonsaari, Boris Zala, Wolfgang Kreissl-Dörfler, Victor Boştinaru, Ivari Padar, Emine Bozkurt, Richard Howitt, Ioan Mircea Paşcu, Jo Leinen, Marusya Lyubcheva fraktsiooni S&D nimel
Guy Verhofstadt, Johannes Cornelis van Baalen, Marielle de Sarnez, Louis Michel, Marietje Schaake, Graham Watson, Leonidas Donskis, Ivo Vajgl, Sarah Ludford, Gerben-Jan Gerbrandy, Jan Mulder, Robert Rochefort, Olle Schmidt, Nathalie Griesbeck fraktsiooni ALDE nimel
Rebecca Harms, Werner Schulz, Tarja Cronberg, Bart Staes, Ulrike Lunacek, Mark Demesmaeker, Indrek Tarand, Isabelle Durant, Nikos Chrysogelos fraktsiooni Verts/ALE nimel
Martin Callanan, Charles Tannock, Ryszard Antoni Legutko, Paweł Robert Kowal, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Czarnecki, Adam Bielan, Ruža Tomašić, Marek Henryk Migalski, Roberts Zīle, Konrad Szymański, Valdemar Tomaševski, Geoffrey Van Orden fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika, idapartnerluse ja Ukraina kohta, pidades eelkõige silmas 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas[1],
– võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni Vilniuse tippkohtumise tulemuste ja idapartnerluse tuleviku kohta, eelkõige seoses Ukrainaga[2],
– võttes arvesse oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta[3],
– võttes arvesse välisasjade nõukogu 3. märtsil 2014. aastal toimunud erakorralise kohtumise järeldusi,
– võttes arvesse Põhja-Atlandi Nõukogu 4. märtsi 2014. aasta avaldust,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu erakorralisele Ukraina-teemalisele kohtumisele järgnenud riigipeade ja valitsusjuhtide 6. märtsi 2014. aasta avaldust Ukraina kohta,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõiget 4,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et Venemaa rikkus Krimmi tungides oma agressiooniga Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja millega Venemaa rikub kohustusi, mille ta võttis, kui ta kirjutas alla Ukraina julgeolekutagatisi käsitlevale Budapesti memorandumile, kohustudes tagama Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamise;
B. arvestades, et Venemaad toetavad relvastatud isikud ja Vene sõjaväelased on võtnud Krimmi pealinnas Simferopolis oma valdusesse tähtsamad hooned, samuti olulised Ukraina rajatised ja Krimmi poolsaare strateegiliselt tähtsad objektid, sealhulgas vähemalt kolm lennujaama; arvestades, et suurem osa poolsaarel asuvatest Ukraina sõjaväeüksustest on ümber piiratud, kuid on keeldunud relvi loovutamast; arvestades, et pärast kriisi algust on Ukrainasse saadetud märkimisväärsel arvul täiendavaid Vene sõdureid;
C. arvestades, et Venemaa juhtkonna poolt selle agressiooni toetamiseks esitatud väited on täiesti alusetud ega vasta tegelikule olukorrale kohapeal ning Krimmis ei ole toimunud mingeid rünnakuid Venemaa kodanike või vene päritolu isikute vastu ega nende hirmutamist;
D. arvestades, et ise võimu haaranud ja ebaseaduslikud Krimmi ametivõimud otsustasid 6. märtsil 2014 paluda Venemaalt Krimmi inkorporeerimist Venemaa Föderatsiooni koosseisu ning kuulutasid 16. märtsiks 2014 välja rahvahääletuse Krimmi lahkulöömise kohta Ukrainast, rikkudes sellega nii Ukraina kui ka Krimmi põhiseadust;
E. arvestades, et Venemaa peaminister on teatanud kavast kohaldada välisriikides elavate vene keelt kõnelevate isikute suhtes kiirmenetlust Venemaa kodakondsuse saamiseks;
F. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu kiitis 1. märtsil 2014 heaks Venemaa Föderatsiooni relvajõudude saatmise Ukrainasse, et kaitsta Venemaa ja vene keelt kõnelevate isikute huve Krimmi poolsaarel ja kogu riigis;
G. arvestades, et on vaja jõulist rahvusvahelist diplomaatilist tegevust kõigil tasanditel ja läbirääkimiste protsessi, et rahustada olukorda, leevendada pingeid ja hoida ära kriisi väljumine kontrolli alt ning tagada rahumeelne tulemus; arvestades, et EL peab reageerima mõjusalt, et võimaldada Ukrainal kasutada täielikult oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ilma välise surveta;
H. arvestades, et ELi 28 peaministrit ja riigipead andsid jõulise hoiatuse Venemaa tegevuse tagajärgede kohta ning võtsid vastu otsuse peatada kahepoolsed viisakõnelused Venemaaga ja läbirääkimised uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks ning otsustasid peatada ELi institutsioonide osalemine ettevalmistustes G8 tippkohtumiseks, mis peaks toimuma 2014. aasta juunis Sotšis;
1. mõistab karmilt hukka Venemaa agressiooni, sissetungi Krimmi, kuna Krimm on Ukraina lahutamatu osa ning Venemaa Föderatsioon ja rahvusvaheline üldsus on teda sellisena tunnustanud; nõuab kriisi eskaleerimise viivitamatut tagasipööramist ja kõigi ebaseaduslikult Ukraina territooriumil viibivate sõjaliste üksuste kohest väljaviimist ning rahvusvahelise õiguse ja kehtivate lepinguliste kohustuste täielikku täitmist;
2. tuletab meelde, et Venemaa tegevus on selges vastuolus ÜRO põhikirjaga, OSCE Helsingi lõppaktiga, Euroopa Nõukogu statuudiga, 1994. aasta Budapesti memorandumiga julgeolekutagatiste kohta, 1997. aasta kahepoolse sõprus-, koostöö- ja partnerluslepinguga, 1997. aasta kokkuleppega, mis käsitleb Venemaa Musta mere laevastiku Ukraina territooriumil viibimise õigust ja tingimusi, ning Venemaa rahvusvaheliste kohustustega; on seisukohal, et Venemaa sammud kujutavad endast ohtu ELi julgeolekule; peab kahetsusväärseks, et Venemaa Föderatsioon otsustas mitte osaleda Ukraina julgeolekut käsitleval kohtumisel, mille korraldasid memorandumile alla kirjutanud riigid ning mis toimus 5. märtsil 2014 Pariisis;
3. juhib tähelepanu asjaolule, et Ukraina territoriaalse terviklikkuse garanteerisid Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik koos Ukrainaga alla kirjutatud Budapesti memorandumiga, ning juhib tähelepanu sellele, et vastavalt Ukraina põhiseadusele võib Krimmi Autonoomne Vabariik korraldada rahvahääletusi ainult kohalike küsimuste otsustamiseks ja mitte Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piiride muutmiseks; rõhutab, et seepärast loetakse rahvahääletus Venemaa Föderatsiooniga ühinemise küsimuses õigustühiseks ja seadusevastaseks, nagu ka igasugune muu Ukraina põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olev rahvahääletus;
4. rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad rääkima Venemaaga ühel häälel ja toetama ühtse Ukraina õigust oma tuleviku üle vabalt otsustada; tunnustab seetõttu ja toetab igati Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2014. aasta erakorralisel kohtumisel tehtud ühisavaldust, milles mõisteti Venemaa agressioon hukka ja toetati Ukraina territoriaalset terviklikkust, ühtsust, suveräänsust ja sõltumatust; nõuab tihedat Atlandi-ülest koostööd kriisi lahendamiseks võetavate meetmete küsimuses;
5. tuletab meelde, et 1991. aastal Ukrainas toimunud iseseisvusreferendumil hääletas enamik Krimmi elanikest iseseisvuse poolt;
6. rõhutab oma veendumust, et konstruktiivse dialoogi pidamine on parim võimalus mis tahes konfliktide lahendamiseks ja pikaajalise stabiilsuse saavutamiseks Ukrainas; kiidab Ukraina valitsust, kes on käsitlenud vastutustundlikult, vaoshoitult ja tasakaalukalt seda rasket kriisi, kus on kaalul riigi territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus; kutsub rahvusvahelist üldsust üles seisma kindalt Ukraina kõrval ja teda toetama;
7. lükkab tagasi Venemaa väidetava eesmärgi kaitsta Krimmi venekeelset elanikkonda kui täiesti põhjendamatu, sest see elanike rühm ei ole olnud ega ole vähimalgi määral diskrimineeritud; lükkab jõuliselt tagasi Vene propaganda, milles Janukovõtši poliitika vastu protestijaid laimatakse fašistideks;
8. nõuab praeguse kriisi rahumeelset lahendamist ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja selles sätestatud kohustuse täielikku järgimist; on seisukohal, et olukord tuleb saada kontrolli alla ja pinged maha võtta, et hoida ära sõjaline vastasseis Krimmis;
9. rõhutab, et rahvusvaheline vaatlemine ja vahendamine on äärmiselt tähtsad; palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel olla valmis kasutama kõiki võimalikke diplomaatilisi ja poliitilisi vahendeid ning tegutsema väsimatult kõikides asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu, et tagada rahumeelne lahendus, mis peab põhinema Ukraina suveräänsusel ja territoriaalsel terviklikkusel; nõuab seetõttu OSCE täieõigusliku vaatlusmissiooni saatmist Krimmi;
10. tunnustab algatust luua OSCE egiidi all kontaktrühm, kuid peab kahetsusväärseks, et relvastatud rühmitused ei lasknud OSCE vaatlusmissioonil 6. märtsil 2014 Krimmi siseneda; kritiseerib Venemaa ametivõime ja ise võimu haaranud Krimmi ametivõime, kuna nad keeldusid tegemast OSCE vaatlusmissiooniga koostööd ja tagamast selle liikmetele täielikku ja turvalist juurdepääsu Krimmi piirkonnale;
11. peab taunitavaks asjaolu, et ÜRO peasekretäri erisaadik Krimmis oli sunnitud oma missiooni katkestama vahetult pärast talle osaks saanud vägivaldseid ähvardusi;
12. on seisukohal, et 21. veebruari 2014. aasta kokkuleppe (mille üle pidasid ELi nimel läbirääkimisi kolm välisministrit, kuid mida Janukovõtš rikkus, kui ta ei kirjutanud alla uuele konstitutsioonilisele seadusele) teatavad aspektid võiksid veel praegugi aidata tekkinud ummikust välja tulla; on aga siiski seisukohal, et keegi ei saa pidada läbirääkimisi ja/või vastu võtta lahendusi, mis õõnestavad Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, ning kinnitab taas Ukraina rahva põhiõigust vabalt otsustada oma riigi tuleviku üle;
13. võtab suure murega teadmiseks teated, mille kohaselt relvastatud isikud märgistavad Ukraina tatarlaste maju neis Krimmi piirkondades, kus tatarlased ja venelased koos elavad; märgib, et Krimmi tatarlased, kelle Stalin välja saatis ja kes pärast Ukraina iseseisvumist oma kodumaale tagasi pöördusid, on kutsunud rahvusvahelist üldsust üles toetama Ukraina territoriaalset terviklikkust ning terviklikku õiguslikku ja poliitilist kokkulepet enda kui Krimmi põlisrahva õiguste taastamiseks; palub rahvusvahelisel üldsusel, komisjonil, nõukogul, ÜRO inimõiguste ülemvolinikul ja ELi inimõiguste eriesindajal kaitsta selle vähemusrahva ja kõigi teiste Krimmi vähemusrahvuste õigusi; nõuab Krimmi sissetungile järgnenud juutide ähvardamise ja juudi pühapaikade ründamise põhjalikku uurimist;
14. väljendab heameelt, et Ukraina valitsus on otsustanud ellu viia mahuka reformikava, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muudatusi; väljendab seetõttu heameelt komisjoni otsuse üle anda Ukrainale lühikese ja keskmise tähtajaga finantsabi- ja toetuspakett kogusummas 11 miljardit eurot, et aidata stabiliseerida riigi majanduslikku ja finantsolukorda; ootab, et nõukogu ja komisjon esitaksid koos Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Euroopa Investeerimispanga ja muude riikidega võimalikult kiiresti jõulise rahalise toetuse meetmete pikaajalise paketi, millega aidata Ukrainal võidelda majandusliku ja sotsiaalse olukorra halvenemise vastu ning anda majanduslikku abi, et käivitada Ukraina majanduse jaoks vajalikud põhjalikud ja terviklikud reformid; tuletab meelde vajadust korraldada rahvusvaheline rahastajate konverents, mille peaks kokku kutsuma komisjon ja mis peaks toimuma võimalikult kiiresti, ning seda koordineerida; palub IMF-il hoiduda ülemäära karmide kasinusmeetmete kehtestamisest (nt energia toetusmäärade kärpimine), mis raskendaks veelgi riigi juba niigi ränka sotsiaal-majanduslikku olukorda;
15. palub komisjonil ja liikmesriikidel koos Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoniga pakkuda lisaks finantsabile tehnilist abi seoses põhiseadusreformi, õigusriigi põhimõtete tugevdamise ja korruptsioonivastase võitlusega Ukrainas; ootab selles osas positiivseid tulemusi ning rõhutab, et Maidan ja kõik ukrainlased ootavad põhjalikke muutusi ja korralikku valitsemissüsteemi;
16. nõuab vabu, õiglasi, läbipaistvaid ja üleriigilisi valimisi OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE-ODIHR) vaatlejate osalusel ning kordab, et on valmis saatma ka oma vaatlusmissiooni; palub Ukraina ametivõimudel teha kõik, et õhutada inimesi presidendivalimistel osalema, muu hulgas riigi ida- ja lõunaosas; kordab oma üleskutset Ukraina ametivõimudele viia parlamendivalimised läbi kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega ning toetab proportsionaalse hääletussüsteemi kasutamist, mis soodustaks riigi kohalike olude nõuetekohast esindatust; rõhutab, kuivõrd tähtis on, et parlament ja parlamendiliikmed järgiksid nii kohalikul kui ka kesktasandil õigusriigi põhimõtteid;
17. palub Ukrainal mitte alluda survele lükata edasi 25. maiks 2014 kavandatud presidendivalimised;
18. nõuab Ukrainas valitsust, mis on võimalikult laiapõhjaline ja kaasav, et minimeerida uue vägivalla ja riigi lagunemise ohtu; hoiatab Venemaad tungivalt sammude eest, mis võivad süvendada rahvuslikku või keelelist polariseerumist; rõhutab vajadust tagada tihedas koostöös OSCE ja Euroopa Nõukoguga rahvusvaheliste normide kohaselt rahvusvähemustesse kuuluvate inimeste, sh vene keelt kõnelevate ukrainlaste õiguste täielik tunnustamine ja kaitse; kordab taas oma nõudmist luua uus laiahaardeline kord kõigi vähemuskeelte toetamiseks;
19. väljendab heameelt presidendi kohusetäitja otsuse üle panna veto õigusaktile, mille eesmärk on tunnistada kehtetuks 3. juuli 2012. aasta keelepoliitika seadus; tuletab meelde, et seda seadust ei kohaldataks nagunii Krimmi suhtes; palub Ülemraadal kehtivaid õigusakte edaspidi ajakohastada, et viia need kooskõlla Ukraina kohustustega Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta alusel;
20. tunneb heameelt, et ELi 28 riigipead ja valitsusjuhti on valmis allkirjastama assotsieerimislepingu poliitilised peatükid võimalikult ruttu ja enne 25. mail 2014 toimuvaid presidendivalimisi, ning võtma ühepoolseid meetmeid, nt Ukraina kaupade ELi ekspordi tollitariifide vähendamine, mis võimaldavad Ukrainal saada kasu põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sätetest, vastavalt komisjoni 11. märtsi 2014. aasta ettepanekule; juhib tähelepanu sellele, et EL on valmis sõlmima assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu täies mahus esimesel võimalusel ja niipea, kui Ukraina valitsus on valmis selle sammu astuma; nõuab selgeid signaale, mis näitaksid Venemaale, et miski selles lepingus ei ohusta ja ega kahjusta Ukraina ja Venemaa vahelisi tulevasi kahepoolseid poliitilisi ja majandussuhteid; toonitab lisaks, et Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt on Ukrainal – nagu kõikidel Euroopa riikidel – Euroopa perspektiiv ning ta võib taotleda liidu liikmeks saamist, tingimusel et ta peab kinni demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtete järgimise;
21. väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2014. aasta otsuse üle, mis käsitleb esimesi Venemaa vastu suunatud meetmeid, nagu viisaküsimusi ja uut kokkulepet käsitlevate kahepoolsete kõneluste peatamine, samuti liikmesriikide ja ELi institutsioonide otsuse üle peatada osalemine G8 tippkohtumisel Sotšis; hoiatab aga, et kui olukord ei rahune või kui kriis Krimmi annekteerimisega veelgi eskaleerub, peaks EL võtma kiiresti asjakohaseid meetmeid, mille hulka peaksid kuuluma relvade ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia embargo, viisapiirangud, varade külmutamine, rahapesuvastaste õigusaktide kohaldamine Ukrainasse tungimisega seotud otsuste tegemisel osalenud isikute suhtes ning meetmed Venemaa äriühingute ja nende tütarettevõtjate vastu, eriti energiasektoris, et nad täidaksid täielikult ELi õigusakte, ning millel oleks mõju praegustele poliitilistele ja majandussidemetele Venemaaga;
22. rõhutab, et Euroopa Parlamendi ning Venemaa Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu parlamentaarset koostööd ei saa endisel viisil jätkata;
23. väljendab heameelt nõukogu otsuse üle võtta vastu sanktsioonid seadusevastaselt omandatud Ukraina rahaliste vahendite külmutamiseks ja tagastamiseks, mis on suunatud 18 isiku, teiste seas Janukovõtši vastu;
24. rõhutab, kui tähtis on Ukraina jaoks kindel, mitmekesine ja taskukohane energiavarustus; rõhutab sellega seoses strateegilist rolli, mis on energiaühendusel (mille eesistuja Ukraina 2014. aastal on) ning Ukraina vastupanuvõime suurendamisel Venemaa energiaähvarduste suhtes; tuletab meelde vajadust suurendada ELi säilitusvõimsust ning suutlikkust tagada vastassuunaline gaasivoog ELi liikmesriikidest Ukrainasse; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle ajakohastada Ukraina gaasitransiidisüsteem ning aidata sel tasuda võlad Gazpromile; rõhutab, et on vaja liikuda kiiresti edasi ühise energiajulgeolekupoliitika suunas, et jõuda tugeva siseturu loomiseni ja mitmekesistatud energiavarustuseni, ning töötada kolmanda energiapaketi täieliku rakendamise nimel ja sellega vähendada ELi sõltuvust Venemaa naftast ja gaasist;
25. palub nõukogul anda komisjonile viivitamata luba kiirendada viisanõude kaotamist Ukraina jaoks, et liikuda edasi viisavabaduse kehtestamise suunas, järgides Moldova eeskuju; nõuab, et kuni lepingu sõlmimiseni kehtestataks viivitamata ajutised, väga lihtsad ja soodsa hinnaga viisamenetlused ELi ja liikmesriikide tasandil;
26. on kindlalt veendunud, et Ukraina sündmused näitavad, et EL peab oluliselt suurendama oma toetust ja pühendumust Moldova ja Gruusia Euroopa-orientatsioonile ja territoriaalsele terviklikkusele, kuna nad valmistuvad hiljem käesoleval aastal sõlmima ELiga assotsieerimislepingut ning põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut;
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendi kohusetäitjale, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0170.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0595.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0101.