RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta
17.9.2014 - (2014/2843(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
ECR (B8‑0109/2014)
Verts/ALE (B8‑0110/2014)
PPE (B8‑0121/2014)
ALDE (B8‑0134/2014)
S&D (B8‑0138/2014)
Cristian Dan Preda, Arnaud Danjean, Jacek Saryusz-Wolski, Elmar Brok, Mariya Gabriel, Andrej Plenković, Francisco José Millán Mon, David McAllister, Michèle Alliot-Marie, Tunne Kelam, László Tőkés, Esther de Lange, Lars Adaktusson, Monica Luisa Macovei, Dubravka Šuica, Jarosław Leszek Wałęsa, György Hölvényi, Davor Ivo Stier, Emil Radev, Philippe Juvin, Gabrielius Landsbergis, Francesc Gambús, Marijana Petir, Monika Hohlmeier, Ivana Maletić, Anna Záborská fraktsiooni PPE nimel
Victor Boştinaru, Richard Howitt, Ana Gomes, Kati Piri, Liisa Jaakonsaari, Gilles Pargneaux, Boris Zala, Goffredo Maria Bettini, Elena Valenciano Martínez-Orozco, Nicola Caputo, Andi Cristea, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Vincent Peillon, Afzal Khan fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock, Jana Žitňanská, Ruža Tomašić, Anna Elżbieta Fotyga, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Antoni Legutko, Ryszard Czarnecki fraktsiooni ECR nimel
Javier Nart, Robert Rochefort, Andrus Ansip, Marielle de Sarnez, Juan Carlos Girauta Vidal, Frédérique Ries, Ramon Tremosa i Balcells, Petr Ježek, Gérard Deprez, Petras Auštrevičius, Johannes Cornelis van Baalen, Ivan Jakovčić, Fredrick Federley, Marietje Schaake, Louis Michel fraktsiooni ALDE nimel
Barbara Lochbihler fraktsiooni Verts/ALE nimel
Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi ja Süüria kohta,
– võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi Iraagi ja Süüria kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2170 (2014) ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni S-22/L.1 (2014),
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,
– võttes arvesse NATO 5. septembri 2014. aasta tippkohtumise deklaratsiooni,
– võttes arvesse 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,
– võttes arvesse 15. septembri 2014. aasta Iraagi julgeoleku ja Islamiriigi vastase võitluse teemalise Pariisi konverentsi järeldusi,
– võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel ning oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu kohta[1],
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et Iraagi ja Süüria juba niigi kriitiline julgeoleku- ja humanitaarolukord on veelgi halvenenud, kuna Al Qaidast lahku löönud terroristlik džihaadirühmitus Islamiriik (IS) on okupeerinud osa nende riikide territooriumist; arvestades, et IS ja sellega seotud terrorirühmitused on riigiülesed, mistõttu need ohustavad piirkonda laiemalt; arvestades, et üha tõsisemat muret tekitab nende inimeste käekäik, kes on veel lõksus ISi jõudude kontrolli all olevatel aladel;
B. arvestades, et Iraagi ja Süüria piiri valveta jäämine on andnud ISile võimaluse laiendada oma tegevust mõlemas riigis; arvestades, et IS on viimastel kuudel laiendanud oma territoriaalseid vallutusi Ida-Süüriast Loode-Iraaki, sh vallutades Iraagi suuruselt teise linna Mosuli; arvestades, et 29. juunil 2014 teatati, et IS kuulutas oma võimu all olevatel Iraagi ja Süüria aladel välja kalifaadi ehk islamiriigi ning et selle juht Abdu Bakr al-Baghdadi kuulutas ennast kaliifiks; arvestades, et IS ei tunnista rahvusvaheliselt tunnustatud piire ning on teatanud oma kavatsusest laiendada nn islami kalifaati teistele moslemienamusega riikidele;
C. arvestades, et Iraagi ja Süüria territooriumi osalisele vallutamisele järgnes rangete šariaadiseaduste pealesurumine; arvestades, et ISi ja seotud rühmituste kontrollitavatel aladel on toime pandud raskeid rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumisi, sealhulgas sihtmärgilisi tapmisi, sunniviisilisi usuvahetusi, inimrööve, naiste müümist, naiste ja laste orjastamist, suitsiidirünnakuteks laste värbamist, seksuaalset ja füüsilist ärakasutamist ning piinamist; arvestades, et IS on mõrvanud ajakirjanikud James Foley ja Steven Sotloffi ning abitöötaja David Hainesi; arvestades, et IS on võtnud sihikule kristlaste, jeziidi, türkmeeni, shabaki, kakai, sabiani ja šiiidi kogukonnad, samuti paljud araablased ja sunniidi moslemid; arvestades, et tahtlikult on hävitatud mošeesid, monumente, pühamuid, kirikuid ja teisi palvekohti, haudu ja surnuaedu ning arheoloogilisi mälestisi ja kultuuripärandit;
D. arvestades, et Iraagi kristlasi on nende usu ja veendumuste pärast hiljuti taga kiusatud, nad on ilma jäetud põhiõigustest ja neid on sunnitud oma kodudest lahkuma ja hakkama pagulasteks; arvestades, et organisatsiooni Open Doors International andmetel on kristlaste arv Iraagis oluliselt langenud – 1,2 miljonilt kristlaselt 1990ndate alguses praeguse 330 000 kuni 350 000 kristlaseni; arvestades, et enne Süüria konflikti algust elas riigis ligikaudu 1,8 miljonit kristlast; arvestades, et konflikti algusest on vähemalt 500 000 kristlast oma kodust lahkunud;
E. arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) andmetel on sel aastal Iraagis hinnanguliselt 1,4 miljonit riigisisest põgenikku ning hinnanguliselt 1,5 miljonit inimest vajavad humanitaarabi; arvestades, et ISi esilekerkimine on põhjustanud humanitaarkriisi, eelkõige arvukate tsiviilelanikest põgenike näol; arvestades, et 2014. aasta 12. augustil otsustas EL suurendada Iraagile antavat humanitaarabi viie miljoni euro võrra, et osutada abi riigisisestele põgenikele, mille tulemusel on praeguse seisuga Iraagile 2014. aastal antud humanitaarabi 17 miljonit eurot; arvestades, et EL on veelgi laiendanud oma humanitaarabi ning loonud Brüsseli ja Erbili vahele õhusilla;
F. arvestades, et ÜRO andmetel on Süüria konfliktis hukkunud enam kui 191 000 inimest; arvestades, et OCHA andmetel on Süürias hinnanguliselt 6,4 miljonit riigisisest põgenikku ja rohkem kui 3 miljonit Süüria pagulast, peamiselt Liibanonis (1,17 miljonit pagulast), Türgis (832 000), Jordaanias (613 000), Iraagis (215 000) ning Egiptuses ja Põhja-Aafrikas (162 000); arvestades, et humanitaarabi ja kodanikukaitse ameti (ECHO) andmetel vajab hinnanguliselt 10,8 miljonit inimest humanitaarabi; arvestades, 2014. aastal on EL seni andnud 150 miljonit eurot humanitaarabi Süüria kriisi ohvritele;
G. arvestades, et ISi mässulistega on ühinenud sadu välisvõitlejaid, kellest paljud on pärit ELi liikmesriikidest; arvestades, et liikmesriikide valitsused on need ELi kodanikud määratlenud julgeolekuriskina;
H. arvestades, et EL on teadlik koormusest, mida Kurdistani piirkonnale ja Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele tekitab suure hulga riigisiseste põgenike vastuvõtmine;
I. arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) väitel on kõnealuses piirkonnas endiselt väga keeruline tegutseda eesmärgiga anda tsiviilisikutele ja pagulastele nõuetekohast abi, mida nad vajavad; arvestades, et oluline on leida sadadele tuhandetele Süüria ja Iraagi pagulastele varjupaik enne talve saabumist;
J. arvestades, et EL on korranud oma kindlat pühendumust Iraagi ühtsusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele;
K. arvestades, et 4. ja 5. septembril 2014 toimunud NATO tippkohtumisel osalenud riigipead ja valitsusjuhid märkisid, et ISi kohalolek Süürias ja Iraagis ohustab piirkonna stabiilsust ning et sellele ohule vastuseismiseks on Süüria, Iraagi ja muudel selle piirkonna elanikel vaja rahvusvahelise üldsuse toetust;
L. arvestades, et tõstatatud on võimalus korraldada Süüria idaosas õhurünnakuid; arvestades, et 5. septembril 2014 toimunud NATO kohtumisel moodustati ISi-vastane koalitsioon; arvestades, et Euroopa välisteenistus (EEAS) töötab praegu välja kõikehõlmavat piirkondlikku strateegiat ISist tuleneva ohu käsitlemiseks; arvestades, et 10. septembril 2014 avalikustas USA president Barack Obama oma ISi vastu võitlemise strateegia, mis hõlmab muude meetmete hulgas süstemaatiliste õhurünnakute korraldamist ISi sihtmärkide vastu („kus iganes need asuvad”), sealhulgas Süürias, suuremat toetust liitlaste maavägedele, kes võitlevad ISi vastu, ning suuremaid terrorismivastaseid jõupingutusi, mille eesmärk on lõigata ära rühmituse juurdepääs rahastamisele; arvestades, et Araabia Liiga on lubanud tugevdada koostööd ISi kukutamiseks Süürias ja Iraagis;
M. arvestades, et IS on taganud endale märkimisväärsed tuluallikad, röövides oma võimu all olevatel aladel asuvaid panku ja ettevõtteid, haarates enda kätte kuni kuus Süüria naftavälja, sealhulgas Süüria suurima, Iraagi piiri lähedal asuva al-Omari naftavälja ning saades raha rikastelt annetajatelt, kellest enamik on pärit sellest piirkonnast;
N. arvestades, et ELi aluspõhimõtete ja eesmärkide hulgas on demokraatia edendamine ning inimõiguste, sealhulgas usu- ja veendumusvabaduse austamine, mis on kolmandate riikidega suhtlemise ühine alus;
1. on ülimalt mures Iraagis ja Süürias valitseva julgeoleku- ja humanitaarolukorra halvenemise pärast, mis tuleneb nende territooriumi teatavate osade okupeerimisest ISi poolt; mõistab kindlalt hukka valimatud tapmised ja inimõiguste rikkumised, mille nimetatud organisatsioon ja muud terroriorganisatsioonid on toime pannud usu- ja etniliste vähemuste ning kõige haavatavamate elanikerühmade vastu; mõistab teravalt hukka ISi rünnakud tsiviilsihtmärkidele, sealhulgas haiglatele, koolidele ja palvekohtadele, ning hukkamiste ja seksuaalvägivalla kasutamise Iraagis ja Süürias; rõhutab, et nende tegude toimepanijad ei tohi jääda karistuseta;
2. mõistab teravalt hukka ajakirjanike James Foley ja Steven Sotloffi ning humanitaarabitöötaja David Hainesi mõrvamise ISi poolt ning väljendab sügavat muret nende inimeste julgeoleku pärast, kes on veel äärmuslaste käes vangis; avaldab sügavat kaastunnet nende ohvrite perekondadele ning kõigi konflikti ohvrite perekondadele;
3. rõhutab, et laialt levinud ja süstemaatilisi rünnakuid tsiviilelanike vastu nende etnilise või poliitilise tausta, usu, veendumuste või soo tõttu võib pidada inimsusevastaseks kuriteoks; mõistab teravalt hukka igasuguse tagakiusamise, usul ja veendumustel põhineva diskrimineerimise ja sallimatuse ning usukogukondade vastu toime pandud vägivalla; rõhutab veel kord, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on üks põhilisi inimõigusi;
4. avaldab toetust kõigile usulise sallimatuse ja vihkamise ohvritele; on solidaarne kristlaste kogukondade liikmetega, keda kiusatakse taga ja keda ähvardab oht kaotada elu oma kodumaal Iraagis ja Süürias, samuti teiste tagakiusatud usuvähemustega; kinnitab ja toetab kõigi Iraagis ja Süürias elavate usu- ja etniliste vähemuste, sealhulgas kristlaste vääramatut õigust elada inimväärselt, võrdõiguslikult ja turvaliselt oma traditsioonilisel ajaloolisel kodumaal ja vabalt oma usku järgida; rõhutab, et kuriteod, mis on toime pandud kristlastest vähemuste, nagu assüüria, süüria ja kaldea kristlaste, jeziidide ja šiiidi moslemite vastu, on viimane ISi-poolne samm täieliku usulise puhastuse suunas selles piirkonnas; märgib, et selles piirkonnas on eri usurühmitused sajandeid rahumeelselt koos elanud;
5. keeldub reservatsioonideta tunnustamast ja loeb ebaseaduslikuks ISi juhtide teadaannet kalifaadi moodustamise kohta nende poolt nüüd kontrollitavatel aladel; rõhutab, et nn islami kalifaadi loomine ja laiendamine, samuti teiste äärmusrühmituste tegevus Iraagis ja Süürias kujutab endast otsest ohtu Euroopa riikide julgeolekule; on vastu igasugusele rahvusvaheliselt tunnustatud piiride ühepoolsele jõuga muutmisele; rõhutab uuesti, et ISi suhtes kehtib ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1267 (1999) ja 1989 (2011) kehtestatud relvaembargo ja varade külmutamine, ning toonitab nimetatud meetmete kiire ja tulemusliku rakendamise tähtsust; palub nõukogul kaaluda olemasolevate piiravate meetmete tõhusamat kasutamist, eeskätt mitte võimaldada ISil saada kasu ebaseaduslikust naftamüügist või muude varade müügist rahvusvahelistel turgudel; väljendab sügavat muret väidete pärast, et mõnest liikmesriigist pärit osalised ajavad ISiga ebaseaduslikku naftaäri; küsib komisjonilt, kas ta saab neid väiteid kinnitada ja kui saab, siis palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et ebaseaduslik naftaäri viivitamatult lõpetatakse;
6. mõistab hukka ISi ja seotud rühmituste poolse naftaväljade ja seotud infrastruktuuri kasutamise ja ekspluateerimise, mis võimaldab ISil saada olulist sissetulekut, ja nõuab tungivalt, et kõik riigid toetaksid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2161 (2014) ja 2170 (2014), milles mõistetakse hukka igasugune otsene või kaudne kaubavahetus ISi ja seotud rühmitustega; tunneb muret asjaolu pärast, et IS saab tulu naftamüügist; võtab teadmiseks ELi kavatsuse karmistada sanktsioone, et takistada ISi naftamüüki; nõuab seetõttu, et EL kehtestaks sanktsioonid kõikidele neile (valitsused ja avaliku või erasektori äriühingud), kes on kaasatud ISi kontrolli all olevatelt aladelt ammutatud nafta transportimisse, muundamisse, rafineerimisse ja turustamisse, koos finantsvoogude rangete kontrollidega, et takistada ISi-poolset majandustegevust ja maksuparadiiside ärakasutamist;
7. peab tervitatavaks kõigi Prantsuse islamiühenduste 8. septembri 2014. aasta üleskutset, samuti teiste islamikogukondade üleskutseid, milles mõistetakse selgelt ja tingimusteta hukka islami ärakasutamine terroristlike äärmusrühmituste poolt, et õigustada vägivalda, sallimatust ja inimsusevastaseid kuritegusid;
8. kutsub Iraagi konflikti osapooli tagama tsiviilelanike kaitse ja järgima rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja inimõigusi käsitlevatest rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi; nõuab Iraagi põgenike viivitamatut toetamist ja neile humanitaarabi andmist;
9. tunneb heameelt jõupingutuste üle, mida Ameerika Ühendriigid ja kõik teised toetavad riigid on teinud selleks, et toetada Iraagi riiklikke ja kohalikke ametivõime nende võitluses ISi vastu, peatada ISi edasitungimine ja hõlbustada juurdepääsu humanitaarabile; peab tervitatavaks USA nõudmist luua ISi-vastane rahvusvaheline koalitsioon, mis juba hakkab kujunema; tunneb heameelt Araabia Liiga 7. septembri 2014. aasta otsuse üle võtta vajalikud meetmed, et astuda vastu ISile ning teha koostööd rahvusvaheliste, piirkondlike ja riiklike jõupingutuste osas, mille eesmärk on võidelda Süürias ja Iraagis võitlejate vastu, ning kiita heaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2170 (2014); kutsub Araabia Liigat üles arutama 1998. aasta Araabia terrorismivastase konventsiooni muutmist, et see saaks astuda ülemaailmse terrorismi vastu üles mis tahes viisil;
10. kutsub rahvusvahelist üldsust üles abistama Iraagi ametivõime – sh pakkudes eriti haavatavatele rühmadele sõjalist kaitset – kaitse ja abi tagamisel inimestele, kes põgenevad terrorismist ohustatud aladelt, eeskätt kaitsetute rühmade ning etniliste ja usukogukondade liikmetele; kutsub kõiki piirkonna osalejaid aitama kaasa jõupingutustele, mille eesmärk on edendada julgeolekut ja stabiilsust Iraagis; tuletab meelde, et piirkonna kõigi osalejate ja ELi ülim kohustus ja ülesanne teha kõik, et garanteerida traditsioonilistele vähemustele ja kõigile kodanikele tagasipöördumine oma algsesse elukohta, kust nad olid sunnitud põgenema; kutsub ELi liikmesriike üles abistama Iraagi ja kohalikke ametivõime kõikvõimalikul viisil, andes muu hulgas asjakohast sõjalist abi ISi terroristliku ja agressiivse pealetungi peatamiseks ja tõrjumiseks; rõhutab vajadust selle piirkonna riikide kooskõlastatud tegevuse järele, et võidelda ISi-poolse ohu vastu; kutsub piirkonna kõiki osapooli üles tegema kõik neist olenev, et peatada ametlike või eraorganisatsioonide igasugune tegevus, mille eesmärk on islamiäärmusliku ideoloogia propageerimine ja levitamine; kutsub Türgit üles võtma endale selgelt ja ühemõtteliselt kohustus võidelda ühise julgeolekuohu vastu, mida kujutab endast IS; nõuab, et EL soodustaks piirkondlikku dialoogi Lähis-Ida probleemide teemal ja kaasaks sellesse kõik olulised osapooled, eelkõige Iraani ja Saudi Araabia;
11. peab tervitatavaks Euroopa hädaolukordadele reageerimise koordinatsioonikeskuse mobiliseerimist ja ELi kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimist Iraagi valitsuse taotlusel; tunneb heameelt ELi humanitaarabi üle Iraagile ja Süüriale; nõuab täiendavat humanitaarabi konfliktist mõjutatud elanikkonnale, sealhulgas Süüria kurdidele;
12. kutsub kõiki Süüria konflikti osapooli, eriti Süüria režiimi üles tagama tsiviilelanike kaitse, järgima rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja inimõigusi käsitlevatest rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi, soodustama humanitaarabi ning toetuse andmist kõikide võimalike kanalite kaudu, sealhulgas piiri- ja konfliktiüleselt, ning tagama kõikide meditsiini- ja humanitaartöötajate turvalisuse; tunnustab Liibanoni, Jordaania ja Türgi rolli pagulaste vastuvõtmisel; kutsub rahvusvahelist üldsust üles olema koormuse jagamisel aktiivsem ja vastutulelikum ning pakkuma vastuvõtjariikidele otsest rahalist toetust; nõuab, et EL avaldaks kõikidele annetajatele survet, et nad täidaksid oma lubadused ja täidaksid kiiresti endi võetud kohustused; tunneb heameelt liikmesriikide võetud kohustuste üle, kuna EL on suurim rahalise abi andja ja annab ka tulevikuks lubadusi;
13. rõhutab vajadust uurida kõiki võimalusi tõhusaks võitluseks ISi-poolse ohuga Süürias, pidades sealjuures täielikult kinni rahvusvahelise õiguse normidest; rõhutab, et pikas perspektiivis aitaks neutraliseerida ohtu, mida kujutavad endast IS ja muud äärmuslikud organisatsioonid, ainult püsiv ja kaasav poliitiline lahendus, mis tooks kaasa rahumeelse ülemineku tõeliselt esindavale valitsusele Süürias;
14. kutsub Süüria konflikti osapooli austama ÜRO desarmeerimise jälgimisrühma mandaati ja tagama ÜRO, sealhulgas ELi liikmesriikidest pärit jõududele julgeoleku ja liikumisvabaduse; mõistab hukka tõsiasja, et relvarühmitus pidas kinni 45 Fidži rahuvalvajat; tunneb heameelt rahuvalvajate vabastamise üle 2014. aasta 11. septembril;
15. tuletab meelde Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni ja ÜRO ühismissiooni erikoordinaatori avaldust, mille kohaselt on 96% Süüria keemiarelvadest hävitatud; nõuab ka ülejäänud relvade deaktiveerimist Süüria keemiarelvade hävitamise raamistiku kohaselt;
16. peab tervitatavaks üksikute liikmesriikide otsust reageerida positiivselt Kurdistani piirkondliku omavalitsuse taotlusele saada kiiresti sõjalist materjali; rõhutab, et selline reageerimine näitab, millised on liikmesriikide võimekused ja õigusaktid, ning see toimub Iraagi riigiasutuste nõusolekul; kutsub neid liikmesriike, kes annavad sõjalist materjali Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, üles kooskõlastama oma jõupingutusi ja rakendama tõhusaid kontrollimeetmeid, et takistada sõjalise materjali kontrollimatut levikut ja kasutamist tsiviilelanike vastu;
17. väljendab uuesti muret teadete pärast, et tuhanded mitmest riigist pärit välisvõitlejad, sealhulgas liikmesriikide kodanikud on ühinenud ISi mässulistega; palub liikmesriikidel võtta kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2170 (2014) asjakohaseid meetmeid, et takistada võitlejaid lahkumast oma riigist, ning töötada välja julgeolekuteenistuste ja ELi ametite ühine strateegia džihhaadi võitlejate jälgimiseks ja kontrollimiseks; nõuab ELi tasandi ja rahvusvahelist koostööd kohaste õiguslike meetmete rakendamiseks kõigi isikute vastu, keda kahtlustatakse seotuses terroriaktidega; kutsub liikmesriike üles intensiivistama koostööd ja teabevahetust omavahel ja ELi organitega ning tagama tõhusat koostööd Türgiga; rõhutab ennetuse, vastutuselevõtmise, teavitustegevuse, rehabiliteerimise ja ühiskonda taasintegreerimise tähtsust;
18. tunneb heameelt Iraagis uue kaasava valitsuse moodustamise ja ministrite programmi vastuvõtmise üle; toetab peaministri jõupingutusi valitsuse moodustamise lõpuleviimiseks; kutsub valitsust üles olema tõeliselt esindav ja kaasava tegevuskavaga; rõhutab, et verevalamise ja riigi lagunemise peatamiseks peaks valitsus õigesti esindama Iraagi ühiskonna poliitilist, usulist ja rahvuslikku mitmekesisust, kaasa arvatud sunniidi vähemust; kutsub kõiki osalejaid üles tegema koostööd poliitilise stabiilsuse ja rahu nimel ning ISi mässutegevuse vastases võitluses; toonitab asjaolu, et Iraagi ühtsus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on riigi ja kogu piirkonna stabiilsuse ning majandusarengu jaoks väga olulised;
19. kutsub Iraagi valitsust ja parlamenti üles kiiresti läbi vaatama õigusaktid ja -tavad, reformima riigi kohtusüsteemi ja julgeolekuaparaati ning rakendama kõigi iraaklaste suhtes kaasavat poliitikat, et lõpetada diskrimineerimise poliitika;
20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid, et tegeleda naiste olukorraga Iraagis ja Süürias ning tagada nende vabadus ja põhiõiguste austamine, samuti võtta meetmeid, et vältida naiste ja laste ekspluateerimist, kuritarvitamist ja nende vastast vägivalda, eriti tütarlaste varajast abielu; väljendab eelkõige muret asjaolu pärast, et sagenenud on igat liiki vägivald jeziidi naiste vastu, keda ISi liikmed on vangistanud, vägistanud, seksuaalselt väärkohelnud ja müünud;
21. väljendab muret, et laste ja noorte värbamine Iraagis ja Süürias on sagenenud; soovitab komisjonil teha koostööd partneritega, kaasa arvatud rahvusvahelised organisatsioonid, et valmistada ette põhjalik kava, kuidas reageerida vajadusele kaitsta relvastatud konfliktidest mõjutatud naisi ja lapsi;
22. toetab ÜRO Inimõiguste Nõukogu taotlust ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole saata kiiresti missioon Iraaki, uurida ISi ja seotud terrorirühmituste toimepandud inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide rikkumisi ning teha kindlaks selliste kuritarvitamiste ja rikkumistega seotud faktid ja asjaolud, et hoida ära karistamatusetunde levik ja tagada täielik vastutuselevõtmine;
23. on endiselt veendunud, et Süürias ja Iraagis ei ole võimalik saavutada kestvat rahu, kui konflikti käigus aset leidnud kõikide osapoolte raskete kuritegude, eelkõige usulistel või etnilistel põhjustel toime pandud rikkumiste toimepanijaid ei võeta vastutusele; kordab oma nõuet suunata Süürias ja Iraagis inimsusevastaste kuritegude toimepanemises kahtlustatavate küsimus Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse ja toetab kõiki sellesuunalisi algatusi;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Nõukogule ja kõigile Süüria konflikti osalistele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0023.