Menetlus : 2014/2970(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B8-0292/2014

Esitatud tekstid :

RC-B8-0292/2014

Arutelud :

PV 27/11/2014 - 7.2
CRE 27/11/2014 - 7.2

Hääletused :

PV 27/11/2014 - 10.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0065

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 128kWORD 57k
26.11.2014
PE539.015v01-00}
PE539.017v01-00}
PE539.019v01-00}
PE539.023v01-00}
PE539.027v01-00}
PE539.029v01-00}
PE539.030v01-00} RC1
 
B8-0292/2014}
B8-0294/2014}
B8-0296/2014}
B8-0300/2014}
B8-0304/2014}
B8-0306/2014}
B8-0307/2014} RC1

vastavalt kodukorra artikli 135 lõikele 5 ja artikli 123 lõikele 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

EFDD (B8‑0292/2014)

ECR (B8‑0294/2014)

Verts/ALE (B8‑0296/2014)

S&D (B8‑0300/2014)

ALDE (B8‑0304/2014)

GUE/NGL (B8‑0306/2014)

PPE (B8‑0307/2014)


Serbia ja süüdistatava sõjakurjategija Šešelj kohta (2014/2970(RSP))


Cristian Dan Preda, Andrej Plenković, David McAllister, Elmar Brok, Dubravka Šuica, Davor Ivo Stier, Jaromír Štětina, Giovanni La Via, Joachim Zeller, Tunne Kelam, Lorenzo Cesa, Franck Proust, Petri Sarvamaa, Bogdan Brunon Wenta, Monica Macovei, Jeroen Lenaers, Seán Kelly, Jiří Pospíšil, Gabrielius Landsbergis, Marijana Petir, Tomáš Zdechovský, Lara Comi, László Tőkés, Ivana Maletić, Tadeusz Zwiefka fraktsiooni PPE nimel
Josef Weidenholzer, Goffredo Maria Bettini, Liisa Jaakonsaari, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Victor Boştinaru, Richard Howitt, Tonino Picula, Marc Tarabella, Nicola Caputo, Biljana Borzan, Doru-Claudian Frunzulică, Miroslav Poche, Elena Valenciano Martínez-Orozco fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock, Ruža Tomašić, Ryszard Czarnecki fraktsiooni ECR nimel
Jozo Radoš, Ivo Vajgl, Ivan Jakovčić, Fernando Maura Barandiarán, Pavel Telička, Izaskun Bilbao Barandica, Marietje Schaake, Louis Michel, Marielle de Sarnez, Johannes Cornelis van Baalen, Gérard Deprez, Dita Charanzová, Petras Auštrevičius, Javier Nart, Antanas Guoga, Urmas Paet, Ilhan Kyuchyuk fraktsiooni ALDE nimel
Marie-Christine Vergiat fraktsiooni GUE/NGL nimel
Davor Škrlec, Igor Šoltes, Ulrike Lunacek, Tamás Meszerics, Ernest Urtasun, Barbara Lochbihler, Jordi Sebastià, Heidi Hautala, Klaus Buchner fraktsiooni Verts/ALE nimel
Fabio Massimo Castaldo, Ignazio Corrao fraktsiooni EFDD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Serbia ja süüdistatava sõjakurjategija Šešelj kohta (2014/2970(RSP))  

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Serbia kohta,

–   võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. septembril 2013,

–   võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2014. aasta dokumenti „Serbia 2014. aasta eduaruanne” (SWD(2014)0302),

–   võttes arvesse endise Jugoslaavia territooriumil alates 1991. aastast toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse raskete rikkumiste eest vastutavate isikute kohtu alla andmist käsitleva rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) statuuti,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 65 ja EJRK asitõendeid,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A. arvestades, et EJRK süüdistab Serbia Radikaalse Partei esimeest Vojislav Šešeljt tagakiusamises poliitilisel, rassilisel või usulisel alusel, väljasaatmistes, ebainimlikes tegudes (sunniviisiline ümberasustamine, inimsusvastased kuriteod) ning tapmistes, piinamistes, julmas kohtlemises, külade hoolimatus purustamises või hävitamises, milleks ei olnud sõjalist vajadust, usu- või haridusasutuste purustamises või kuritahtlikus kahjustamises ja avaliku või eraomandi rüüstamises (sõjaõiguse ja -tavade rikkumine) Horvaatias, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Vojvodina (Serbia) osades ajavahemikus 1991–1993;

B.  arvestades, et ÜRO asutas EJRK 1993. aastal, et tegeleda 1990. aastatel aset leidnud sõjakuritegudega, pannes aluse konfliktilahendusele ja piirkonna konfliktijärgsele arengule;

C. arvestades, et 6. novembril 2014, pärast üle üheteistkümne aasta kestnud kinnipidamist ja ajal, kui kohtuprotsess on endiselt pooleli, väljastas EJRK kohtukoda omal algatusel orderi Šešelj ajutiseks vabastamiseks tema tervisliku seisundi halvenemise tõttu, tingimustel et ta: i) ei mõjuta tunnistajaid ega ohvreid ja ii) ilmub kohtukoja ette niipea, kui viimane selleks käsu annab; arvestades, et Šešelj on väljendanud alates kohtuprotsessi algusest vaenulikku suhtumist EJRK vastu, katkestades, häirides ja pärssides kohtumenetlust, ning teda on tunnistajate hirmutamise eest süüdistatud kolmel eri korral lugupidamatuseavalduses kohtu vastu;

D. arvestades, et pärast Serbiasse tagasipöördumist on Šešelj pidanud Belgradis mitmeid avalikke kõnesid, milles ta on rõhutanud, et ei astu vabatahtlikult uuesti kohtu ette, kui tal seda teha kästakse, teatades sellega kavatsusest rikkuda üht kahest tingimusest, mille alusel ta vabastati;

E.  arvestades, et oma avalikes avaldustes on Šešelj korduvalt nõudnud nn Suur-Serbia loomist, esitades avalikult nõudeid naaberriikide, sealhulgas ELi liikmesriigi Horvaatia suhtes ja õhutades vihkamist mitteserblaste vastu; arvestades, et Horvaatia linna Vukovari 1991. aastal Serbia poolsõjaliste rühmituste ja Jugoslaavia armee kätte langemise ja sellega seotud julmuste 23. aastapäeval õnnitles ta ühes pressiteates Serbia tšetnikke linna „vabastamise” puhul, rikkudes sellega kohustust ohvreid mitte mõjutada; arvestades, et Belgradis tuli kokku Serbia rahurühmitus „Naised mustas”, et leinata sissepiiramise ohvreid üritusega „Me ei unusta kunagi Vukovari kuritegusid”;

1.  mõistab karmilt hukka Šešelj sõjaässitused, vihkamisele õhutamise ja territoriaalsete nõudmiste julgustamise ning tema püüdlused Serbiat Euroopa teelt kõrvale juhtida; taunib tema ajutisele vabastamisele järgnenud provokatiivset avalikku tegevust ja sõjaaegset retoorikat, mis on kiskunud uuesti lahti ohvritele sõja ja 1990. aastate alguse julmustega põhjustatud psühholoogilised haavad; rõhutab, et Šešelj hiljutised avaldused võivad õõnestada piirkondlikus koostöös ja leppimises saavutatud edusamme ning nurjata viimaste aastate jõupingutused;

2.  tuletab Serbia ametivõimudele meelde nende kohustusi EJRKga tehtava koostöö raames ning Serbia kohustusi ELi kandidaatriigina; märgib murega, et Serbia ametivõimude adekvaatse poliitilise ja õigusalase reageerimise puudumine Šešelj käitumise suhtes õõnestab ohvrite usaldust kohtumenetluse vastu; ergutab Serbia ametivõime ja demokraatlikke erakondi mõistma hukka mis tahes avalikke vihkamist õhutavaid avaldusi või sõjaaegset retoorikat ning edendama vähemuste õiguste ja kultuuriliste õiguste kaitset; palub Serbia ametivõimudel uurida, kas Šešelj on rikkunud Serbia seadusi, ning karmistada ja täielikult kohaldada vihkamist õhutavaid avaldusi, diskrimineerimist ja vägivallale õhutamist keelustavaid õigusakte; avaldab toetust kõigile Serbia erakondadele, vabaühendustele ja üksikisikutele, kes võitlevad vihkamist õhutavate avalduste vastu;

3.  kutsub EJRKd ja selle prokuratuuri üles võtma meetmeid ajutise vabastamise tingimuste kehtivuse läbivaatamiseks uues olukorras; märgib, et erinevad normid EJRK ajutist vabastamist puudutavate tavade osas ei aita kaasa EJRK eesmärkide saavutamisele; ergutab EJRKd võtma otsustavaid meetmeid selleks, et taastada oma usaldusväärsus, mida on nõrgendanud Šešelj kohutavad ja lubamatud avalikud avaldused, võttes sealjuures kõik vajalikud meetmed, et kiirendada kõigi pooleliolevate kohtumenetluste ja edasikaebuste lõpuleviimist; tuletab meelde, et sõjakuritegude toimepanijate kohtu alla andmine on tõelise ja kestva lepitusprotsessi vältimatu tingimus;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Serbia presidendile, valitsusele ja Rahvusassambleele, ÜRO Julgeolekunõukogule ja EJRK presidendile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika