RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Pakistani kohta, eelkõige olukorra kohta pärast Peshawari koolirünnakut

14.1.2015 - (2015/2515(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 135 lõikele 5 ja artikli 123 lõikele 4,
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
ECR (B8‑0050/2015)
Verts/ALE (B8‑0052/2015)
ALDE (B8‑0053/2015)
EFDD (B8‑0057/2015)
GUE/NGL (B8‑0058/2015)
S&D (B8‑0060/2015)
PPE (B8‑0062/2015)

Cristian Dan Preda, Jeroen Lenaers, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Tunne Kelam, Eduard Kukan, Giovanni La Via, Elisabetta Gardini, Lara Comi, Dubravka Šuica, Bogdan Brunon Wenta, David McAllister, Csaba Sógor, Jiří Pospíšil, Seán Kelly, Jarosław Wałęsa, Andrej Plenković, Monica Macovei, Andrzej Grzyb, Michaela Šojdrová, Joachim Zeller, Mariya Gabriel, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Jaromír Štětina, Davor Ivo Stier, Luděk Niedermayer, Inese Vaidere, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Gabrielius Landsbergis fraktsiooni PPE nimel
Josef Weidenholzer, Liisa Jaakonsaari, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Goffredo Maria Bettini, Enrico Gasbarra, Kashetu Kyenge, Andi Cristea, Krystyna Łybacka, Richard Howitt, Vilija Blinkevičiūtė, Nicola Caputo, Elena Valenciano, Pier Antonio Panzeri, Miroslav Poche, Marlene Mizzi, Luigi Morgano, Michela Giuffrida, Marc Tarabella, Victor Negrescu, Viorica Dăncilă, Miriam Dalli, Hugues Bayet, Afzal Khan fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock, Geoffrey Van Orden, Mark Demesmaeker, Jana Žitňanská fraktsiooni ECR nimel
Fernando Maura Barandiarán, Beatriz Becerra Basterrechea, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Marielle de Sarnez, Martina Dlabajová, Juan Carlos Girauta Vidal, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Kaja Kallas, Louis Michel, Ulrike Müller, Javier Nart, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Ivo Vajgl fraktsiooni ALDE nimel
Marie-Christine Vergiat, Younous Omarjee fraktsiooni GUE/NGL nimel
Jean Lambert, Barbara Lochbihler fraktsiooni Verts/ALE nimel
Ignazio Corrao, Dario Tamburrano, Marco Valli, Fabio Massimo Castaldo, Amjad Bashir, Rolandas Paksas fraktsiooni EFDD nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Pakistani kohta, eelkõige olukorra kohta pärast Peshawari koolirünnakut

(2015/2515(RSP))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Pakistani kohta, eriti 27. novembri 2014. aasta[1], 17. aprilli 2014. aasta[2], 10. oktoobri 2013. aasta[3] ja 17. veebruari 2013. aasta resolutsioone,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 16. detsembri 2014. aasta avaldust ning inimõiguste allkomisjoni ja Lõuna-Aasiaga suhtlemiseks loodud delegatsiooni esimeeste 17. detsembri 2014. aasta avaldust,

–   võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi avaldust kooli ründamise kohta Pakistanis Peshawaris 16. detsembril 2014, ELi 24. detsembri 2014. aasta kohapealset avaldust hukkamiste jätkamise kohta Pakistanis ning 29. oktoobri 2014. aasta pressiteadet ELi inimõiguste eriesindaja visiidi kohta Pakistani,

–   võttes arvesse Nobeli rahupreemia laureaadi ja Sahharovi auhinna laureaadi Malala Yousafzai 16. detsembri 2014. aasta avaldust,

–   võttes arvesse Pakistani ja ELi vahelist koostöölepingut, viieaastast tegevuskava, ELi ja Pakistani strateegilist dialoogi ning tariifsete soodustuste kava GSP+,

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 16. detsembri 2014. aasta avaldust ja ÜRO Lapse Õiguste Komitee 17. detsembri 2014. aasta avaldust terrorirünnaku kohta Peshawari koolile,

–   võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–   võttes arvesse 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooni,

–   võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2009. aasta järeldusi usu- ja veendumusvabaduse kohta, milles nõukogu rõhutab kõnealuse vabaduse ning usulise sallimatusega võitlemise strateegilist tähtsust,

–   võttes arvesse ÜRO eriraportööri 5. augusti 2011. aasta aruannet ÜRO Peaassambleele õiguse kohta haridusele ja hariduse kaitsmise kohta eriolukordades,

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Pakistani piirkondliku rolli ja poliitiliste suhete kohta ELiga[4],

–   võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Pakistan on ühinenud,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A. arvestades, et 16. detsembril 2014 ründasid seitse relvastatud meest Peshawari linnas – mida piirasid kolmest küljest Föderaalselt Hallatavad Hõimualad (FATA) – sõjakooli, tappes üle 140 inimese, kellest 134 olid koolilapsed, ning haavates ligi sama palju inimesi;

B.  arvestades, et see rünnak tekitas suure vapustuse nii Pakistanis kui ka väljaspool ning seda peetakse kõige julmemaks terroriaktiks Pakistani ajaloos, eriti arvestades asjaolu, et sõjaväel kulus kooli üle taas kontrolli saavutamiseks kaheksa tundi; arvestades, et selle aja jooksul hukati või vigastati palju õpilasi ja kooli töötajaid ning selles katsumuses ellujäänud on sügavalt traumeeritud;

 

C. arvestades, et 2012. aasta oktoobris tulistasid Talibani võitlejad pähe Malala Yousafzaid, kellest sai kõigi aegade noorim Nobeli rahupreemia laureaat ja Sahharovi auhinna laureaat selle eest, et ta võitles tütarlaste hariduse eest Pakistanis;

D. arvestades, et massimõrva eest võttis vastutuse rühmitus Tehrik-e-Taliban Pakistan (TTP), kelle sõnul oli kooli ründamise üks põhjuseid soov saata jõuline sõnum Malala toetajatele, kes pooldavad naiste ja laste haridust, samuti soov maksta sõjaväele kätte relvarühmituste vastase kampaania eest;

E.  arvestades, et alates valitsuse pealetungist Talibani ja teiste relvarühmituste vastu FATA piirkonnas, mis on Pakistani üks vaesemaid alasid, on üle miljoni inimese pagenud sealt Afganistani või Pakistani teistesse piirkondadesse;

F.  arvestades, et nii usuvabadust kui ka usulist sallivust ohustavad Pakistanis terroristide vägivald ja pühaduseteotust käsitlevate seaduste levinud väärkasutamine; arvestades, et naised ja tütarlapsed kannatavad kahekordselt – nii sunniviisilise uskupööramise kui ka laialt levinud seksuaalse vägivalla all;

G. arvestades, et vastavalt GCPEA (ülemaailmne koalitsioon hariduse kaitsmiseks rünnakute eest) andmetele rünnati Pakistanis koole 2009.–2012. aastal üle 800 korra; arvestades, et relvarühmitused on värvanud ka lapsi koolidest ja koraanikoolidest, mõnesid neist enesetapupommirünnakute toimepanijateks; arvestades, et vastavalt aruandele tapeti aastatel 2009–2012 koolide ja koolitranspordi rünnakutes vähemalt 30 last, kümneid õpetajaid ja muid koolitöötajaid, sealhulgas ühe provintsi haridusminister;

H. arvestades, et ÜRO Lapse Õiguste Komitee on soovitanud Pakistanil luua kiirreageerimissüsteem haridusasutuste ründamise puhuks, et need kiiresti taastada ja uuesti üles ehitada ning asendada õppevahendid, nii et õpilased saaksid koolis või ülikoolis käimist võimalikult kiiresti jätkata; arvestades, et viimaste põhiseaduse muudatustega on juurdepääs kohustuslikule tasuta haridusele muudetud põhiõiguseks;

I.   arvestades, et mõne tunni jooksul pärast Peshawari koolirünnaku toimumist tühistas peaminister Nawaz Sharif surmanuhtluse moratooriumi, mis oli kehtinud kuus aastat; arvestades, et praeguseks on hukatud mitu terrorismiga seotud süüdistuste alusel surma mõistetud vangi; arvestades, et Pakistani ametnike sõnul võidakse eelolevatel nädalatel hukata 500 süüdimõistetut; arvestades, et Pakistanis on ligikaudu 8000 surmamõistetut;

J.   arvestades, et vastuseks massimõrvale koolis võttis Pakistani parlament 6. jaanuaril 2015 vastu põhiseaduse muudatuse, mis annab sõjaväekohtutele kaheks järgmiseks aastaks õiguse mõista kohut arvatavate islamivõitlejate üle ja viia süüalused hukkamisele nädalate jooksul; arvestades, et kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti osalisriigina on Pakistan kohustatud toetama ja võtma meetmeid elementaarse õiglase kohtupidamise tagamiseks ning tal ei ole õigust kasutada sõjaväekohtuid kohtu mõistmiseks tsiviilisikute üle, kui tavakohtud toimivad;

K. arvestades, et Pakistan ratifitseeris hiljuti seitse üheksast kõige olulisemast rahvusvahelisest lepingust inimõiguste vallas, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni, mis sisaldavad mitmeid sätteid sellistes küsimustes nagu kohtumõistmise korraldus, õigus õiglasele kohtumenetlusele, võrdsus seaduse ees ja mittediskrimineerimine;

L.  arvestades, et ÜRO eriraportöör esitas 4. aprillil 2013. aastal oma aruandes soovitusi kohtunike ja juristide sõltumatuse kohta, muu hulgas soovitas ta ka muuta õigussüsteemi, tagamaks, et põhiõigused oleksid kaitstud ja süsteem toimiks tõhusalt; arvestades, et inimõiguste organisatsioonid juhivad regulaarselt tähelepanu korruptsioonile õigussüsteemis;

M. arvestades, et EL ja Pakistan on süvendanud ja laiendanud oma kahepoolseid suhteid, mille näiteks on 2012. aasta veebruaris käivitatud viieaastane tegevuskava ning 2014. aasta märtsis toimunud teine ELi ja Pakistani vaheline strateegiline dialoog; arvestades, et ELi-Pakistani viieaastase tegevuskava eesmärk on luua strateegilised suhted ja tugevdada partnerlust rahu ja arengu tagamiseks ühistele väärtustele ja põhimõtetele tuginedes;

N. arvestades, et Pakistani stabiilsus on olulise tähtsusega rahu seisukohast Lõuna-Aasias ja laiemalt; arvestades, et Pakistanil on tähtis roll piirkonna stabiilsuse suurendamisel ning seepärast peaks ta inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete tugevdamisel eeskuju andma;

1.  mõistab karmilt hukka koolilaste julma massimõrva Pakistani Talibanist lahku löönud rühmituse Tehreek-e-Taliban (TTP) poolt, mis oli õõvastav ja argpükslik tegu; avaldab kaastunnet Peshawari koolirünnaku ohvrite perekondadele ning toetust Pakistani rahvale ja ametivõimudele;

2.  kinnitab, et pühendub kindlalt terrorismi ja usuäärmusluse ohtudega võitlemisele ning on valmis Pakistani valitsust selles jätkuvalt aitama;

3.  ootab, et Pakistani valitsus võtaks kiireid ja tõhusaid meetmeid, järgides seejuures rahvusvaheliselt tunnustatud õigusriigi norme, et tegeleda julgeolekuohtudega, mida kujutavad endast eranditult kõik Pakistanis ja selle lähikonnas tegutsevad relvarühmitused; toonitab, et võimud ei tohiks toetada ühtegi terrorismi ega äärmusluse vormi;

4.  kutsub Pakistani valitsust üles kindlustama koolide ohutuse ja tagama, et ühtegi last, sõltumata soost, koolis käimisel ei hirmutataks; leiab, et valitsus peaks ilmutama märksa rohkem otsusekindlust ja tegutsema jõulisemalt TTP võitlejate ning teiste koole ründavate isikute kinnipidamiseks ja kohtu alla andmiseks, vastasel juhul kannatab Pakistani rahvusvaheline usaldusväärsus;

5.  tuletab meelde, et on mis tahes tingimustes surmanuhtluse vastu; peab kahetsusväärseks Pakistani peaministri Nawaz Sharifi otsust tühistada nelja-aastane mitteametlik moratoorium surmanuhtlusele ning nõuab, et see moratoorium viivitamata taastataks;

6.  palub, et Pakistani valitsus jätaks terrorismivastased seadused terroriaktide puhuks ega kasutaks neid kohtumõistmiseks tavaliste kuritegude üle; peab väga kahetsusväärseks sõjaväekohtute kiirendatud menetluste kasutamist, kuna see ei vasta rahvusvahelistele õigusriigi miinimumtingimustele, ning rõhutab, et GSP+ eelistingimuste pikendamine on seotud ÜRO ja ILO konventsioonide teatud põhitingimuste täitmisega;

7.  peab kiiduväärseks Pakistani poliitiliste parteide valmisolekut koostada riiklik plaan terrorismi ohjeldamiseks; rõhutab, et võitluses terrorismi ja usuäärmusluse vastu on ülimalt tähtis tegeleda algpõhjustega, sealhulgas vähendada vaesust, tagada usuline sallivus ja usuvabadus, kindlustada õigusriigi põhimõtteid ning tagada tüdrukutele ja poistele õige ja turvaline juurdepääs haridusele; nõuab pikaajalist strateegiat, et hoida ära Pakistani noorte radikaliseerumist ja võtta käsile ulatuslik nn õppimiskriis, mis UNESCO hinnangul Pakistanis valitseb, eelkõige suurendades investeeringuid riiklikusse haridussüsteemi ja tagades, et usukoolidel oleks vajalikud materjalid tasakaalustatud ja kaasava hariduse pakkumiseks noortele;

8.  nõuab tungivalt, et Pakistani valitsus järgiks hiljuti ratifitseeritud inimõigustealaseid lepinguid, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni, mis kohustavad ametivõimusid tagama elementaarse õiglase kohtupidamise ja keelavad kasutada sõjaväekohtuid kohtu mõistmiseks tsiviilisikute üle, kui tavakohtud toimivad;

9.  nõuab, et rahvusvaheline üldsus kinnitaks taas oma otsustavust võidelda terroristlike võrgustike rahastamise ja toetamise vastu;

10. kutsub komisjoni, kõrget esindajat / asepresidenti Federica Mogherinit, Euroopa välisteenistust ja nõukogu üles pühenduma kindlalt terrorismiohu vastu võitlemisele ning abistama Pakistani valitsust ja rahvast nende jätkuvates püüdlustes terrorismi kaotada;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning Pakistani valitsusele ja parlamendile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0064.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0460.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0422.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0208.