RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Tansaania kohta, eelkõige seoses maade hõivamise küsimusega
11.3.2015 - (2015/2604(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
Verts/ALE (B8‑0242/2015)
ALDE (B8‑0261/2015)
ECR (B8‑0265/2015)
EFDD (B8‑0267/2015)
PPE (B8‑0268/2015)
S&D (B8‑0270/2015)
Cristian Dan Preda, Maurice Ponga, Elmar Brok, Andrey Kovatchev, György Hölvényi, Ramona Nicole Mănescu, Jiří Pospíšil, Giovanni La Via, Bogdan Brunon Wenta, Stanislav Polčák, Csaba Sógor, Tomáš Zdechovský, Lara Comi, Jaromír Štětina, Pavel Svoboda, József Nagy, Tunne Kelam, Lars Adaktusson, Joachim Zeller, Andrej Plenković, David McAllister, Ivana Maletić, Therese Comodini Cachia, Francesc Gambús, Pascal Arimont, Claude Rolin, Davor Ivo Stier, Monica Macovei, Marijana Petir fraktsiooni PPE nimel
Josef Weidenholzer, Nikos Androulakis, Norbert Neuser, Miroslav Poche, Liisa Jaakonsaari, Nicola Caputo, Enrico Gasbarra, Kashetu Kyenge, Krystyna Łybacka, Alessia Maria Mosca, Tonino Picula, Neena Gill, David Martin, Arne Lietz, Marc Tarabella, Elena Valenciano, Carlos Zorrinho, István Ujhelyi, Michela Giuffrida, Viorica Dăncilă, Victor Negrescu, Sorin Moisă, Andi Cristea, Marlene Mizzi, Vilija Blinkevičiūtė, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Zigmantas Balčytis, Maria Arena, Hugues Bayet, Eric Andrieu, Eider Gardiazabal Rubial, Ana Gomes, Demetris Papadakis, Afzal Khan, Jude Kirton-Darling, Luigi Morgano, Soraya Post, Pier Antonio Panzeri, Brando Benifei, Juan Fernando López Aguilar, Javi López, Momchil Nekov, José Blanco López, Laurenţiu Rebega fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock fraktsiooni ECR nimel
Catherine Bearder, Ramon Tremosa i Balcells, Hilde Vautmans, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Ivo Vajgl, Martina Dlabajová, Beatriz Becerra Basterrechea, Urmas Paet, Marietje Schaake, Dita Charanzová, Javier Nart, Petras Auštrevičius, Gérard Deprez, Marielle de Sarnez, Ivan Jakovčić, Louis Michel, Jozo Radoš, Robert Rochefort, Pavel Telička, Antanas Guoga, Fredrick Federley, José Inácio Faria, Johannes Cornelis van Baalen fraktsiooni ALDE nimel
Maria Heubuch, Heidi Hautala, Judith Sargentini, Jordi Sebastià, Michèle Rivasi, Bodil Ceballos, Barbara Lochbihler, Ernest Urtasun, Davor Škrlec, Igor Šoltes fraktsiooni Verts/ALE nimel
Ignazio Corrao, Fabio Massimo Castaldo, Piernicola Pedicini, Marco Valli, Eleonora Evi, Rolandas Paksas, Valentinas Mazuronis fraktsiooni EFDD nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Tansaania kohta, eelkõige seoses maade hõivamise küsimusega
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 2013. aasta G8 maakorralduse läbipaistvuse algatust,
– võttes arvesse Aafrika Liidu Aafrika maapoliitika raamistikku ja suuniseid (ALPFG), Aafrika Liidu dokumenti „Aafrika karjakasvatuse poliitiline raamistik: karjakasvatajate kogukondade elu, elatise ja õiguste kindlustamine, kaitsmine ja parandamine” („Policy Framework for Pastoralism in Africa: Securing, Protecting and Improving the Lives, Livelihoods and Rights of Pastoralist Communities”), mis võeti vastu Aafrika põllumajandusministrite konverentsil 2010. aasta oktoobris ja kiideti heaks täitevnõukogu 18. korralisel istungil Addis Abebas 2011. aasta jaanuaris (dokument EX.CL/631/XVIII), ning Aafrika Liidu 2009. aasta deklaratsiooni maaküsimuste ja -probleemide kohta Aafrikas,
– võttes arvesse 2010. aastal toiduga kindlustatuse teemalisel ülemaailmsel tippkohtumisel Roomas vastu võetud deklaratsiooni, põllumajandusse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtteid, millega austatakse õigusi, elatusvahendeid ja ressursse (PRAI), ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vabatahtlikke suuniseid maa, kalavete ja metsade vastutustundliku majandamise kohta riikliku toiduga kindlustatuse kontekstis (VGGT),
– võttes arvesse Aafrika Liidu, Aafrika Arengupanga ja ÜRO Aafrika majanduskomisjoni juhtpõhimõtteid ulatuslike maaga seotud investeeringute kohta Aafrikas (LSLBI),
– võttes arvesse õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri Olivier De Schutteri 11. juuni 2009. aasta aruannet ulatuslike maa omandamiste ja rentimiste kohta, milles käsitletakse keskseid põhimõtteid ja meetmeid inimõigustega seotud probleemi käsitlemiseks („Large-scale land acquisitions and leases: a set of core principles and measures to address the human rights challenge”),
– võttes arvesse 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid, eelkõige eesmärke 1, 3 ja 7,
– võttes arvesse ÜRO 2014. aasta aruannet aastatuhande arengueesmärkide kohta,
– võttes arvesse 20.–22. juunil 2012 Brasiilias Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi aruannet,
– võttes arvesse ÜRO Elukeskkonnaprogrammi (UN-Habitat) 2008. aasta uuringut, milles käsitleti kindlaid maaõigusi kõigile („Secure Land Rights for All”) ja ÜRO Elukeskkonnaprogrammi suuniseid selle kohta, kuidas arendada maapoliitikat vaeste huvides: protsess, suunised ja õppetunnid („How to Develop a Pro-Poor Land Policy: Process, Guide and Lessons”),
– võttes arvesse ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (UNDRIP) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1989. aasta põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsiooni (nr 169),
– võttes arvesse Tansaania Ühendvabariigi külamaade seadust nr 5 (1999) ja kohaliku omavalitsuse seadust (1982),
– võttes arvesse ELi 2004. aasta maapoliitika suuniseid, milles esitatakse suunised maapoliitika arendamiseks ja programmitööks arengumaades,
– võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2014. aasta avaldust uue 33 miljoni euro suuruse programmi käivitamise kohta, eesmärgiga parandada maaga seotud valitsemistava ning toiduga kindlustatust perepõllumajandite ja haavatavate kogukondade jaoks Sahara-taguses Aafrikas,
– võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid (2011),
– võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni karjakasvatuse sotsiaalse ja keskkonnamõju kohta AKV riikides, mis võeti vastu novembris 2013 (ACP-EU/101.526/13/fin),
– võttes arvesse 2015. aasta uurimust maa hõivamise mõjust inimõigustele („Addressing the Human Rights Impact of Land Grabbing”), mis valmis Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni tellimusel,
– võttes arvesse läbivaadatud Cotonou lepingut,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,
– võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,
A. arvestades, et 21. sajandi põhiprobleemid – toiduga kindlustatus, energianappus, veepuudus, linnade ja elanikkonna kasv, keskkonna halvenemine, kliimamuutused, looduskatastroofid ja riikide ebakindlus – on seotud maa valdamise probleemidega, kinnitades taas vajadust seada prioriteediks põhjalik maareform ja maaga seotud õiguste tagamine;
B. arvestades, et Tansaania ametivõimud avalikustasid oma kava müüa 1500 ruutkilomeetrit maasaidele kuuluvat maad Lääne-Serengetis Araabia Ühendemiraatides paiknevale jahi- ja safarireise korraldavale ettevõttele; arvestades, et see kava hõlmab 40 000 maasai karjakasvataja ümberasustamist;
C. arvestades, et rahvusvahelise surve tõttu teatas Tansaania president Jakaya Kikwete novembris 2014, et on sellest kavast loobunud ja tõotas, et ei sunni mitte kunagi maasaisid lahkuma oma esiisade maalt; arvestades asjaolu, et hoolimata antud lubadusest on tuhanded maasaid ebaseaduslikult oma maadelt välja aetud; arvestades, et viimaste teadete kohaselt on Tansaania ametivõimud hävitanud üle 200 maja ning konfiskeerinud kariloomi, jättes üle 3000 inimese kodu ja peavarjuta;
D. arvestades, et Tansaania maasaidel on seljataga pikk ja võitluslik ajalugu, mis hõlmab järjest suuremaid maaomandit puudutavaid erimeelsusi Tansaania võimudega alates 1992. aastast, kui välisomanduses olevale ettevõttele Ortello Business Corporation (OBC) anti jahipidamise õigused Loliondo kaitsealal, mida asustavad maasaid ja mis kuulub seaduslikult neile;
E. arvestades, et Ngorongoro piirkonna maasaide kogukonna poolt esitatud petitsioon on internetiplatvormi AVAAZ abil kogunud üle 2 miljoni allkirja kogu maailmast;
F. arvestades, et erainvestoritele ja valitsustele pakuvad järjest suuremat huvi ulatuslikud maaostud või pikaajalised rendilepingud toidu- ja energiatootmiseks või maavarade kaevandamiseks peamiselt Aafrika arenguriikides, eelkõige Tansaanias;
G. arvestades, et Tansaania oli tunnistajaks märkimisväärsele välis- ja kodumaise huvi kasvule ulatuslike biokütuste istanduste rajamise vastu riigis aastatel 2005 kuni 2008, kui investoritele eraldati ligi 640 000 hektarit maad, jättes nii maaelanikud ja maamajapidamised ilma oma maast ja elatusvahenditest ning suurendades nende toiduga kindlustamatust;
H. arvestades, et maailmas hallatakse hinnanguliselt 1,4 miljardit hektarit maid tavanormide alusel; arvestades, et ILO konventsiooniga nr 169 ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga on põlisrahvaste jaoks sätestatud konkreetsed maa kättesaadavuse kaitse vormid ning et viimatimainitud deklaratsiooni artiklis 10 tagatakse põlisrahvastele õigus, et neid ei aeta jõuga ära nende maadelt või territooriumidelt ja et ümberkolimist ei toimu ilma nende vabatahtliku, eelneva ja teavitatud nõusolekuta ning ilma lepingu sõlmimiseta õiglase hüvitise kohta ja võimaluse korral koos võimalusega tagasi pöörduda;
I. arvestades, et ulatuslikke maaomandamisi saab kooskõlas 2011. aasta Tirana deklaratsiooniga käsitleda maa hõivamisena, kui esineb üks või enam järgmistest asjaoludest: tegemist on selge inimõigusterikkumisega; asjaomaste kohalike kogukondade ümberasustamine toimub ilma nende vabatahtliku, eelneva ja teavitatud nõusolekuta; see ei põhine läbipaistvatel lepingutel; ning on olemas hinnang negatiivse sotsiaalse, majandusliku ja keskkondliku mõju kohta;
J. arvestades asjaolu, et Aafrika Arengupanga andmetel on 75% Tansaania elanikest põllumajanduslikud väiketootjad; arvestades, et karjakasvatajate kogukonnad elavad edukalt kooskõlas kaitstud looduslike liikidega ning moodustavad umbes 10% Tansaania elanikkonnast (sh ka maasaid), kuid seisavad jätkuvalt silmitsi neile kuuluva maa pideva vähenemisega, mis tuleneb maa müügist ilma piisavate teadmisteta selle juriidilistest ja praktilistest tagajärgedest, korruptiivsest ja ebaseaduslikust maa eraldamisest välismaalastele ning võimudepoolsest maa liigitamisest loodusfondide- ja looduskaitsealadeks või rahvusparkideks;
K. arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 17 tunnustatakse igaühe õigust omada kinnisvara, kas üksi või koos teistega, ja öeldakse, et kedagi ei tohi meelevaldselt tema omandist ilma jätta;
L. arvestades, et rahvusvahelised, sh Euroopa äriühingud on etendanud märkimisväärset rolli ulatuslikes maaomandamistes Tansaanias ning et rahvusvahelised finantsinstitutsioonid on olnud segatud suuremahuliste maatehingute rahastamisse riigis;
M. arvestades, et Aafrika maapoliitika raamistikus ja suunistes nõutakse austust kogukondade inimõiguste, sh ka tavaõiguslike maaõiguste ja maaga seotud ressursside vastu;
N. arvestades, et mais 2014 käivitas EL uue programmi, et tugevdada maaküsimuste haldamist ning aidata parandada perepõllumajandite ja haavatavate kogukondade toidu ja toiduainetega kindlustatust Aafrika riikides;
1. mõistab resoluutselt hukka kohalike maakogukondade ebaseadusliku ümberasustamise, nende külade ja traditsioonilise elulaadi hävitamise ning nende põhiliste inimõiguste (sh õigus piisavale toidule, õigus veele, õigus sobivale eluasemele) rikkumise;
2. mõistab eelkõige hukka tegevused, millega ei tunnustata tavadele tuginevat omandi korraldust, mis annab isikutele ja kogukondadele seaduslikud õigused ja väldib maaga seotud õigustest ilmajätmist või nende kuritarvitamist, mis on eriti levinud Aafrika kogukondades;
3. kutsub Tansaania valitsust üles VGGT viivitamatult ellu rakendama ning tagama selles sätestatud õigustele tulemusliku õiguskaitse; järgima LSLBI juhtpõhimõtete esimest aluspõhimõtet, mis hõlmab kogukondade inimõiguste ja tavaõiguslike maaõiguste tunnustamist ning aitab kaasa maa ja maaga seotud ressursside vastutustundlikule haldamisele kooskõlas õigusriigi põhimõtetega; ning parandama maaga seotud õigusi naiste jaoks, kes moodustavad vähemalt poole põllumajanduses ja kauplemises hõivatud tööjõust, kuid kelle juurdepääs omandiõigustele ja selliste õigustega kaasnevatele teenustele (nt juurdepääs pangandusteenustele ja osalusele ühendustes) on endiselt piiratud, ning haavatavamate kogukondade ja sotsiaalsete gruppide, nagu karjakasvatuskogukondade jaoks;
4. nõuab, et alustataks sõltumatut juurdlust seoses maavaidlustega Loliondos;
5. nõuab, et Tansaania valitsus edendaks sellist põllumajanduslike investeeringute poliitikat, millest oleks kasu asjaomaste piirkondade kohalikele elanikele, täidaks ja jõustaks oma poliitikat seoses sotsiaalsete ja keskkonnaalaste mõjuhinnangutega, mis hõlmaksid ka mõjuhinnanguid kohalikule toidutootmisele, enne mis tahes investeerimisprojektiga alustamist, ning peaks maa võõrandamisel nõuetekohaselt kinni konsulteerimise ja hüvitamise sätetest;
6. tuletab veel kord meelde, et rahvusvahelise õigusega on põlisrahvastele tagatud nende maaga seotud õiguste kaitse konkreetsed vormid; rõhutab kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga, et ükski maakasutuse muutus ei tohi toimuda ilma asjaomaste kohalike kogukondade vabatahtliku, eelneva ja teavitatud nõusolekuta; nõuab, et riigid sätestaksid tulemuslikud mehhanismid mis tahes sellise tegevuse vältimiseks või hüvitamiseks, mille eesmärk või tagajärg on põlisrahvaste ilmajätmine nende maadest, territooriumidest või ressurssidest;
7. väljendab muret usaldusväärse teabe puudumise ja salastatuse õhkkonna pärast, mis ümbritseb mitmeid investeeringuid Tansaanias; palub, et komisjon ergutaks ametivõime tagama, et maatehinguid teostataks avalikult ja läbipaistvalt ning need oleksid kohandatud rändkarjade pidajate või karjakasvatajate vajadustele;
8. kutsub komisjoni üles suhtlema aktiivselt Tansaania ametivõimudega, ergutades neid tungivalt tunnustama õiguslikult siduvas ja kodifitseeritud vormis maasaide õigusi, erilise rõhuga nende esiisade maadele, andes nii vajaliku õigusliku kaitse edaspidiste vaidluste vältimiseks;
9. toonitab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks on väga oluline kindlustada maakogukondade maaomand; nõuab, et EL tugevdaks kohtute suutlikkuse suurendamist arengumaades, eesmärgiga jõustada tulemuslikult asjaõigust ja lahendada maavaidlusi osana terviklikust lähenemisviisist, mille eesmärk on tugevdada õigussüsteemi ja õigusriiki;
10. tuletab meelde, et suuremahulised projektid põhjustavad sageli tõsist kahju looduskeskkonnale, mh lageraie, bioloogilise mitmekesisuse kadu ja vee saastumine;
11. palub komisjonil tagada oma maapoliitika suuniste ühtlustamine VGGTga ja omistada sellele suuremat tähtsust oma arengukoostööprogrammide ning kaubandus- ja investeerimispoliitika kaudu ja osalemisega mitmepoolsetes finantsinstitutsioonides;
12. rõhutab veel kord, et inimõigused ja maade hõivamist keelustavad eeskirjad tuleks integreerida ELi kaubandus ja investeerimislepingutesse, sh üldisse soodustuste süsteemi (GSP);
13. rõhutab ELi äriühingute ja finantsinstitutsioonide tegevuse täieliku läbipaistvuse ja vastutuse olulisust suuremahuliste agrotööstusinvesteeringute ja maaomandamiste käigus Tansaanias ning nõuab tugevat ja tõhusat ELi mehhanismi nende toimingute jälgimiseks;
14. palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile aruanne arenguprogrammide kulutuste ning maaküsimuste haldamisega seotud ELi eelarve kohta, eesmärgiga tagada, et nende programmidega edendataks inimõigusi ja lahendataks maa hõivamisega seotud probleeme;
15. rõhutab, et maapoliitika protsesside käigus tuleb riiklike asutuste kõrval kindlasti tunnustada ka kohalike ja kogukonnapõhiste maa haldamise/majandamise institutsioonide ja struktuuride rolli;
16. julgustab Euroopa erasektorit vaatama üle olemasolevad vabatahtlikud ja mittevabatahtlikud toimimisjuhendid, mis puudutavad maa hõivamist, ning tagama, et Euroopa äriühingud kohaldaksid selles kontekstis ühesuguseid kvaliteedistandardeid nii liidus kui ka oma investeeringutes väljaspool ELi piire;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Aafrika Liidule ning Tansaania valitsusele ja parlamendile.