RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK vastastikuse kaitse klausli (ELi lepingu artikli 42 lõige 7) kohta
20.1.2016 - (2015/3034(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
PPE (B8-0043/2016)
S&D (B8-0051/2016)
ALDE (B8-0058/2016)
Cristian Dan Preda, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Jacek Saryusz-Wolski, Elmar Brok, Andrej Plenković, Sandra Kalniete, Michèle Alliot-Marie, David McAllister, Tunne Kelam, Jaromír Štětina, Andrey Kovatchev, Lars Adaktusson, Gabrielius Landsbergis, Dubravka Šuica, Ramona Nicole Mănescu, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Fernando Ruas, Daniel Caspary, Alojz Peterle, Davor Ivo Stier, László Tőkés, Theodoros Zagorakis, Lorenzo Cesa, Dariusz Rosati, Roberta Metsola, Tokia Saïfi, Francisco José Millán Mon, Ivo Belet fraktsiooni PPE nimel
Ioan Mircea Paşcu, Knut Fleckenstein, Richard Howitt, Victor Boştinaru, Gilles Pargneaux, Vincent Peillon, Ana Gomes, Nikos Androulakis, Guillaume Balas, Zigmantas Balčytis, Hugues Bayet, Brando Benifei, Goffredo Maria Bettini, José Blanco López, Vilija Blinkevičiūtė, Biljana Borzan, Nicola Caputo, Andi Cristea, Isabella De Monte, Monika Flašíková Beňová, Doru-Claudian Frunzulică, Eider Gardiazabal Rubial, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Neena Gill, Sylvie Guillaume, Liisa Jaakonsaari, Afzal Khan, Miapetra Kumpula-Natri, Javi López, Costas Mavrides, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Victor Negrescu, Momchil Nekov, Demetris Papadakis, Emilian Pavel, Pina Picierno, Tonino Picula, Miroslav Poche, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Siôn Simon, Monika Smolková, Tibor Szanyi, Claudia Tapardel, Marc Tarabella, István Ujhelyi, Julie Ward, Boris Zala fraktsiooni S&D nimel
Urmas Paet, Nedzhmi Ali, Beatriz Becerra Basterrechea, Marielle de Sarnez, Fredrick Federley, Ivan Jakovčić, Ilhan Kyuchyuk, Valentinas Mazuronis, Louis Michel, Javier Nart, Norica Nicolai, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jozo Radoš, Marietje Schaake, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Guy Verhofstadt fraktsiooni ALDE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon vastastikuse kaitse klausli (ELi lepingu artikli 42 lõige 7) kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu V jaotist ning eriti selle artikli 42 lõiget 7,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 2 lõiget 4 ja artiklit 222,
– võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ELi vastastikuse kaitse klausli ja solidaarsusklausli poliitilise ja operatiivse mõõtme kohta[1],
– võttes arvesse ÜRO põhikirja ja eelkõige selle VII peatüki ja artikli 51 sätteid,
– võttes arvesse Prantsuse Vabariigi presidendi poolt 16. novembril 2015. aastal Prantsuse parlamendi mõlema koja liikmetest koosneva kongressi ees tehtud avaldust, milles ta teatas, et Prantsusmaa on sõjas,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 19.–20. detsembril 2013. aastal ja 25.–26. juunil 2015. aastal vastu võetud julgeoleku ja kaitse teemalisi järeldusi,
– võttes arvesse välisasjade nõukogu (kaitseministrite) 17. novembri 2015. aasta kohtumise tulemusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et 13. novembril 2015. aastal pandi Pariisis toime mitu terrorirünnakut, milles kaotas elu vähemalt 130 inimest enam kui 26 riigist, ja arvestades, et alates 2004. aastast on ELi liikmesriike tabanud mitmed terrorirünnakud, mille tagajärjel on hukkunud sadu ja saanud vigastada tuhandeid inimesi;
B. arvestades, et pärast 13. novembril 2015. aastal Pariisis toimunud terrorirünnakuid taotles Prantsusmaa valitsus ametlikult ELi lepingu artikli 42 lõike 7 kohase vastastikuse kaitse klausli kasutuselevõtmist;
C. arvestades, et liikmesriikide vaheline solidaarsus, toetus ja vastastikune abistamine, sh liidu vahendeid kasutades, on osa ELi alusväärtustest;
D. arvestades, et tulenevalt vastastikuse kaitse klausli rakendamisest Prantsusmaa poolt on ELi liikmesriigid kohustatud andma Prantsusmaale abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51; rõhutades, et konfliktide ja rünnakute ennetamist tuleb eelistada nende tagajärgedega tegelemisele;
E. arvestades, et rahvusvahelise terrorismi vastast võitlust käsitletakse ELi prioriteedina, ning arvestades, et solidaarsusprintsiibi järgimine eeldab tegutsemist nii oma riigis kui ka väljaspool; arvestades, et ELi julgeoleku sise- ja välismõõde on vältimatult ja tihedalt seotud; arvestades, et vaja on ELi ühisstrateegiat;
F. arvestades, et aluslepingutes ette nähtud julgeoleku- ja kaitsestruktuuri ei ole veel täielikult rakendatud; arvestades, et liikmesriigid vastutavad liidu julgeoleku ja kaitse edendamise eest;
G. arvestades, et EL peab tugevdama koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO), et mõlemas raamistikus kujundatav julgeoleku- ja kaitsepoliitika omavahel paremini kokku sobitada, eelkõige juhul, kui mõni liikmesriik satub oma territooriumil relvastatud agressiooni, sealhulgas terrorirünnaku ohvriks;
H. arvestades, et ELi institutsioonid peavad olema julgeoleku- ja kaitsepoliitikas aktiivsemad ning edendama kõigi aluslepingutes kehtestatud julgeoleku- ja kaitsepoliitika alaste sätete rakendamist, sh sätteid, mis käsitlevad NATO konkreetset rolli Euroopa ja Atlandi-üleses julgeolekus ja kaitses; arvestades, et ELi institutsioonid peavad toetama kõiki liikmesriike nende püüdlustes kõnealuseid sätteid täielikult rakendada;
I. arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 6, mis käsitleb alalist struktureeritud koostööd, tuleks kasutusele võtta nendes liikmesriikides, kes soovivad omavahel tihedamat koostööd teha;
J. arvestades, et EL on võtnud vastu terrorismivastase võitluse strateegia, mis tugineb nii ühenduse enda kui ka valitsustevahelistele vahenditele ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas; arvestades, et selles strateegias on soovitatud jagada ELi meetmed nelja eesmärgi alla, nimelt ennetamine, kaitse, jälitamine ja reageerimine;
K. arvestades, et ELi reageering terrorismile hõlmab demokraatia, dialoogi ja hea valitsemistava edendamist, et tegeleda vägivaldse äärmusluse algpõhjustega;
1. mõistab Daeshi jälestusväärsed terrorirünnakud kõige karmimalt hukka; väljendab kõigile terrorirünnakute ohvritele ja nende perekondadele sügavaimat poolehoidu, solidaarsust ja kaastunnet;
2. võtab teadmiseks ja kiidab heaks kõigi ELi liikmesriikide üksmeelse toetuse Prantsusmaale; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et kõik liikmesriigid olid valmis täies ulatuses pakkuma vajalikku abi ja toetust;
3. tuletab meelde, et vastastikuse kaitse klausli poole pöörduti esimest korda; on seisukohal, et praegune juhtum peab käivitama Euroopa julgeoleku ja kaitse mitmemõõtmelist iseloomu käsitlevad põhjalikud poliitilised arutelud;
4. märgib rahuloluga, et terrorismivastasesse võitlusesse on suunatud täiendavaid vahendeid; kutsub liikmesriike üles säilitama oma tingimusteta ja püsiva toetuse ka edaspidi ning jätkama oma panuse andmist niikaua kui vaja; märgib Prantsusmaa käivitavat rolli sellest ühises ettevõtmises ja ergutab pädevaid ELi institutsioone pakkuma vajaduse korral omapoolset püsivat toetust;
5. on seisukohal, et aluslepingutest tulenevate vastastikuse kaitse ja solidaarsuse klauslite rakendamine on esmajoones poliitiline küsimus; rõhutab asjaolu, et nende klauslite kasutuselevõtmisel peab toimuma poliitiline arutelu nii Euroopa Ülemkogus kui ka Euroopa Parlamendis;
6. väljendab muret selle pärast, et vastastikuse kaitse klausli kohase abi ja toetuse kahepoolne haldamine, nagu antud juhul, ei ole kõigi liikmesriikide puhul võimalik; palub seetõttu Euroopa Ülemkogul hoogustada vastastikuse kaitse klausli edasiarendamist ja tugevdada asjaomaste ELi institutsioonide rolli selle korraldamisel;
7. kordab oma varasemates resolutsioonides liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile esitatud üleskutset teha ettepanek praktilise korra ja suuniste kohta, mis aitaksid tagada tõhusa tegutsemise juhul, kui mõni liikmesriik soovib vastastikuse kaitse klausli rakendamist, ning analüüsida ELi institutsioonide rolli selle klausli rakendamise korral; peab siiski kahetsusväärseks, et sellist analüüsi ega suuniseid ei olnud olemas ajal, mil vastastikuse kaitse klauslit esimest korda kasutati, mistõttu on tekkinud olukord, kus on vaja ajutisi meetmeid ning ajutist laadi juhtimist ja koostööd;
8. on seisukohal, et praktilise korra ja suuniste väljatöötamine vastastikuse kaitse klausli edaspidise rakendamise puhuks kujutab endiselt kiireloomulist prioriteeti; rõhutab, et suuniste koostamisel tuleks võtta arvesse artikli 42 lõike 7 esmakordsest rakendamisest saadud õppetunde;
9. palub nõukogul ja liikmesriikidel töötada kiiresti välja ja võtta vastu poliitikaraamistik, mis aitaks suunata ELi lepingu artikli 42 lõike 7 rakendamist ning sisaldaks ajakava, läbivaatamisklauslit ja järelevalvemehhanisme; on sügavalt veendunud, et kõikidest artikli 42 lõike 7 kasutuselevõtmisele järgnevatest riiklikest, kahepoolsetest või mitmepoolsetest meetmetest tuleb nõukogule teada anda ja need samal ajal avalikustada;
10. märgib, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 222 tulenev solidaarsusklausel võimaldaks anda Prantsusmaa ja teiste otseselt terrorismivastase võitlusega tegelevate liikmesriikide käsutusse kõik asjaomased ELi vahendid; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikkel 222 on koostatud spetsiaalselt terrorirünnakute tagajärgedega tegelemiseks Euroopas ning on mõeldud riiklike õiguskaitseorganite ebapiisava koostöö ja koordineerimise parandamiseks Euroopas;
11. on veendunud, et EL vajab alalist tsiviil- ja sõjalise valdkonna peakorterit strateegilisel ja operatiivtasandil, lähtuvalt liikmesriikide ja liidu tasandi olemasolevatest võimalustest, ning et sellele struktuurile tuleks teha ülesandeks strateegiline ja operatiivne erandolukorra planeerimine, kaasa arvatud kollektiivkaitseks, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 42 lõigetes 7 ja 2, ning selle edasine kohaldamine tihedas koostöös vastavate NATO struktuuridega;
12. on seisukohal, et ELi lepingu artikli 42 lõike 7 praegust rakendamist tuleks kasutada kõigi julgeoleku ja kaitse alaste aluslepingu sätete edasise rakendamise kogu potentsiaali ärakasutamiseks; tuletab sellega seoses meelde, et on oluline kohaldada täiel määral ja nõuetekohaselt kaitsepaketti, mis hõlmab kaitsealaseid riigihankeid käsitlevat direktiivi 2009/81/EÜ ja kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisest vedu käsitlevat direktiivi 2009/43/EÜ;
13. kutsub Euroopa riike üles jätkama terrorismivastase võitluse igakülgset toetamist ja kasutama ranget lähenemisviisi oma riigis ja välismaal;
14. väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et Pariisi rünnakute korraldajad on ilmselt ELi liikmesriikide kodanikud, kes sündisid ja elasid ELis, ning nõuab seetõttu täiendavaid meetmeid relvade, lõhkeainete ja terrorismis kahtlustatavate isikute liikumise kontrollimiseks;
15. nõuab tungivalt, et liikmesriigid seaksid sisse struktureeritud teabejagamise ja operatiivkoostöö piirivalve, politsei ja muude õiguskaitseasutuste vahel ning luureandmete vahetamise, ühendades selleks riikide andmebaasid ja täielikult rakendades olemasolevaid raamistikke, nagu Europoli turvaline teabevahetusvõrk (SIENA) ning teised Europoli platvormid ja teenused;
16. rõhutab, kui oluline on töötada välja deradikaliseerimise, sh noortele suunatud riiklike jõupingutuste, vägivaldse äärmusluse ennetamise ja terrorismivastase võitluse terviklik lähenemisviis, keskendudes sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele, kuritegevuse ennetamisele, sihtotstarbelistele poliitika- ja julgeolekumeetmetele, mis põhinevad konkreetsel kahtlusel või ohul, mille teevad kindlaks inimesed ja mitte masinad; rõhutab lisaks sellele vajadust muuta rangemaks relvade omandamise ja omamise ning relvaekspordi eeskirju ning tõhustada võitlust ebaseadusliku relvakaubanduse vastu;
17. nõuab, et EL töötaks koostöös kõigi asjassepuutuvate osapooltega välja ühise välispoliitika Süüria ja laiemalt Lähis-Ida tuleviku teemal; on seisukohal, et see poliitika peaks olema oluline osa tulevasest ELi üldisest strateegiast;
18. leiab, et vastastikuse abistamise klausli kasutuselevõtmine kujutab endast erakordset võimalust panna alus tugevale ja kestvale Euroopa kaitseliidule; on arvamusel, et üksnes sõltumatu julgeoleku- ja kaitsevõime olemasolu annab ELile vahendid ja valmisoleku tulla toime laiaulatuslike sise- ja välisjulgeoleku ohtude ja probleemidega;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Komisjoni presidendile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, NATO peasekretärile, ÜRO peasekretärile, USA presidendile ja USA kaitseministrile.
- [1] ELT C 419, 16.12.2015, lk 138.