Menetlus : 2016/2557(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B8-0174/2016

Esitatud tekstid :

RC-B8-0174/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/02/2016 - 8.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0044

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 146kWORD 84k
3.2.2016
PE576.535v01-00}
PE576.553v01-00}
PE576.555v01-00}
PE576.556v01-00}
PE576.558v01-00}
PE576.559v01-00} RC1
 
B8-0174/2016}
B8-0192/2016}
B8-0194/2016}
B8-0195/2016}
B8-0197/2016}
B8-0198/2016} RC1

vastavalt kodukorra artikli 135 lõikele 5 ja artikli 123 lõikele 4

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

Verts/ALE (B8-0174/2016)

EFDD (B8-0192/2016)

S&D (B8-0194/2016)

PPE (B8-0195/2016)

GUE/NGL (B8-0197/2016)

ALDE (B8-0198/2016)


Bahreini ja Mohammed Ramadani juhtumi kohta (2016/2557(RSP))


Cristian Dan Preda, Elmar Brok, Tomáš Zdechovský, Davor Ivo Stier, Andrej Plenković, David McAllister, Patricija Šulin, Lorenzo Cesa, Andrey Kovatchev, Milan Zver, Lara Comi, Tunne Kelam, Bogdan Brunon Wenta, Eva Paunova, Giovanni La Via, Ildikó Gáll-Pelcz, Marijana Petir, Ivan Štefanec, József Nagy, Sven Schulze, Pavel Svoboda, László Tőkés, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Stanislav Polčák, Ivana Maletić, Csaba Sógor, Adam Szejnfeld, Dubravka Šuica, Romana Tomc, Therese Comodini Cachia, Joachim Zeller, Claude Rolin, Elisabetta Gardini, Roberta Metsola fraktsiooni PPE nimel
Pier Antonio Panzeri, Josef Weidenholzer, Victor Boştinaru, Knut Fleckenstein, Ana Gomes, Richard Howitt, Jo Leinen, Arne Lietz, Nikos Androulakis, Zigmantas Balčytis, Hugues Bayet, Brando Benifei, José Blanco López, Vilija Blinkevičiūtė, Biljana Borzan, Nicola Caputo, Andi Cristea, Miriam Dalli, Isabella De Monte, Doru-Claudian Frunzulică, Eider Gardiazabal Rubial, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Maria Grapini, Sylvie Guillaume, Cătălin Sorin Ivan, Liisa Jaakonsaari, Jeppe Kofod, Javi López, Krystyna Łybacka, Costas Mavrides, Marlene Mizzi, Sorin Moisă, Victor Negrescu, Momchil Nekov, Demetris Papadakis, Emilian Pavel, Vincent Peillon, Pina Picierno, Miroslav Poche, Liliana Rodrigues, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Daciana Octavia Sârbu, Monika Smolková, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Elena Valenciano, Carlos Zorrinho, Neena Gill, Alessia Maria Mosca fraktsiooni S&D nimel
Marietje Schaake, Izaskun Bilbao Barandica, Pavel Telička, Ilhan Kyuchyuk, Ramon Tremosa i Balcells, Beatriz Becerra Basterrechea, Nedzhmi Ali, Petras Auštrevičius, Dita Charanzová, Marielle de Sarnez, Martina Dlabajová, José Inácio Faria, Fredrick Federley, Nathalie Griesbeck, Antanas Guoga, Marian Harkin, Filiz Hyusmenova, Ivan Jakovčić, Louis Michel, Javier Nart, Urmas Paet, Frédérique Ries, Robert Rochefort, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Paavo Väyrynen, Valentinas Mazuronis fraktsiooni ALDE nimel
Marie-Christine Vergiat, Barbara Spinelli, Miguel Urbán Crespo, Lola Sánchez Caldentey, Xabier Benito Ziluaga, Estefanía Torres Martínez, Kostadinka Kuneva, Kostas Chrysogonos, Stelios Kouloglou, Tania González Peñas fraktsiooni GUE/NGL nimel
Alyn Smith, Barbara Lochbihler, Michel Reimon, Ernest Urtasun, Bronis Ropė, Davor Škrlec, Igor Šoltes, Heidi Hautala, Bodil Valero fraktsiooni Verts/ALE nimel
Ignazio Corrao, Fabio Massimo Castaldo fraktsiooni EFDD nimel
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon Bahreini ja Mohammed Ramadani juhtumi kohta (2016/2557(RSP))  

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bahreini kohta, eelkõige 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni Bahreini kohta, eriti seoses Nabeel Rajabi juhtumiga(1),

–  võttes arvesse Bahreini sõltumatut uurimiskomisjoni (BICI), mis moodustati kuningliku korraldusega selleks, et uurida Bahreinis 2011. aasta veebruaris toimunud sündmusi ja nende tagajärgi, ning komisjoni poolt 2011. aasta novembris avaldatud aruannet,

–  võttes arvesse Bahreini riikliku inimõiguste instituudi presidendi dr Abdulaziz Abuli teise aastaaruande tutvustamist siseministrile kindralleitnant Shaikh Rashid bin Abdullah Al-Khalifale 27. jaanuaril 2016,

–  võttes arvesse 33 riigi ühisavaldust Bahreini kohta, mis esitati 14. septembril 2015 ÜRO Inimõiguste Nõukogu 30. istungjärgul,

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjate olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri, arvamus- ja sõnavabaduse kaitse ja edendamisega tegeleva ÜRO eriraportööri ning rahumeelse kogunemis- ja ühinemisvabaduse õigusega tegeleva ÜRO eriraportööri 16. juuli 2015. aasta ühisavaldust Bahreini kohta,

–  võttes arvesse Bahreini sõltumatu uurimiskomisjoni (BICI) 2011. aasta novembri aruannet,

–  võttes arvesse nõudmist vabastada viivitamatult meelsusvang dr Abduljalil al-Singace, kes peab näljastreiki,

–  võttes arvesse 1. septembril 2013. aastal Kairos toimunud Araabia Liiga ministrite nõukogu kohtumisel vastu võetud otsust asutada Bahreini pealinnas Manamas ülearaabialine inimõiguste kohus,

–  võttes arvesse 1988. aasta Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) koostöölepingut,

–  võttes arvesse surmanuhtlust käsitlevaid ELi suuniseid, mis 12. aprillil 2013. aastal läbi vaadati,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ning inimõiguste Araabia hartat, mille kõigiga Bahrein on ühinenud,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 68/178 ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni 25/7 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kohta terrorismivastases võitluses,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Bahrein on Euroopa Liidu oluline partner Pärsia lahe piirkonnas, sh poliitiliste ja majandussuhete, energeetika ja julgeoleku valdkonnas; arvestades, et partnerluse süvendamine on kummagi poole huvides, et tulla paremini toime tulevaste probleemidega;

B.  arvestades, et 2011. aasta ülestõusude algusest saadik on Bahreini ametivõimud suurendanud väidetava terrorismi vastu võitlemise karistusmeetmete, sh surmanuhtluse kasutamist rahumeelsete meeleavaldajatele vastu; arvestades, et Bahreini kohtud tegid 2015. aastal seitse uut surmamõistmisotsust;

C.  arvestades, et 18. veebruaril 2014 vahistasid Bahreini ametivõimud 32-aastase lennujaama turvatöötaja Mohammed Ramadani selle eest, et ta koos juba varem vahistatud Husain Ali Moosaga oli väidetavalt osaline 14. veebruaril 2014 Al Dairis toimunud pommirünnakus, mille tulemusel hukkus julgeolekuametnik ja mitu inimest sai vigastada;

D.  arvestades, et hr Ramadan vahistati väidetavalt ilma vahistamismääruseta, ning arvestades, et mõlema mehe teadete kohaselt peksti neid julmalt ja piinati seni, kuni nad nõustusid üles tunnistama, kuid hiljem prokuröri ees võtsid nad ülestunnistused tagasi; arvestades, et väidetavalt piinamise tagajärjel saadud ülestunnistused olid peamised tõendid hr Ramadani ja hr Moosa vastu algatatud kohtumenetluses;

E.  arvestades, et 29. detsembril 2014 mõistis Bahreini kriminaalkohus hr Ramadani ja hr Moosa surma; arvestades, et neile mõisteti karistused koos 10 teise süüdistatuga, kellest üheksale määrati 6-aastane ja ühele eluaegne vanglakaristus; arvestades, et Bahreini terrorismivastase võitluse seadust kasutati surmanuhtluse õigustamiseks;

F.  arvestades, et Bahreini kõrgem apellatsioonikohus – kassatsioonikohus jättis hr Ramadanile ja hr Moosale määratud surmanuhtluse 16. novembril 2015 kehtima, vaatamata sellele, et mehed olid oma ülestunnistused tagasi võtnud ja uuesti kinnitanud, et ülestunnistused saadi piinamise tagajärjel; arvestades, et Bahreini kohtud ei võtnud nende kaebusi arvesse ja ei algatanud isegi uurimist;

G.  arvestades, et hr Ramadan on ainult üks kümnest surmanuhtluse täideviimist ootavast isikust Bahreinis ja esimene, kes pärast 2011. aastat surma mõisteti; arvestades, et hr Ramadan on üks esimesi, kes on ära kasutanud kõik seaduslikud edasikaebamise võimalused ja ta võidakse viivitamatult hukata; arvestades, et hr Ramadani väidetava piinamise suhtes ei ole teadaolevalt algatatud uurimist;

H.  arvestades, et 14. augustil 2014 väljendasid viis ÜRO inimõiguste eksperti Bahreini valitsusele muret üheksa Bahreini kodaniku, sh hr Ramadani väidetava meelevaldse vahistamise, kinnipidamise ja piinamise pärast ja nende süüdimõistmise pärast kohtumenetluse järel, mis ei vastanud õiglase ja nõuetekohase kohtumenetluse rahvusvahelistele standarditele;

I.  arvestades, et mitmed inimõigustega tegelevad vabaühendused on dokumenteerinud ebaõiglase kohtumenetluse, piinamise ja surmanuhtluse kasutamist Bahreinis, millega Bahrein rikub mitmeid rahvusvahelisi konventsioone, sh kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega see riik ühines 2006. aastal;

J.  arvestades, et Bahreini sõltumatu uurimiskomisjon (BICI), mis moodustati 29. juunil 2011 kuningliku korraldusega nr 28 selleks, et uurida Bahreinis 2011. aasta veebruaris toimunud sündmusi ja koostada selle kohta aruanne, esitas mitmeid inimõiguste ja poliitiliste reformide alaseid soovitusi;

K.  arvestades, et 26 BICI soovitust sisaldasid ka 2011. aasta veebruari ja märtsi sündmustel aset leidnud tegude eest määratud surmanuhtluste äramuutmise ettepanekut; arvestades, et see oli üks kahest täielikult täidetud soovitusest, mis kujutas endast edasiminekut surmanuhtluse kaotamise suunas;

L.  arvestades, et nende soovituste alusel on Bahreini valitsus pärast 2012. aastat moodustanud 3 organit – ombudsmani büroo siseministeeriumi juures, eriuurimisüksuse prokuratuuris ja vangide ja kinnipeetavate õiguste komisjoni – millel on kollektiivsed volitused lõpetada piinamise kasutamine ülekuulamis- ja kinnipidamisasutustes;

M.  arvestades, et mitmed hiljutised Bahreini ametivõimude meetmed rikuvad ja piiravad jätkuvalt Bahreini elanikkonna eri rühmade õigusi ja vabadusi, eriti üksikisikute õigust rahumeelselt meelt avaldada ning sõnavabadust ja internetivabadust; arvestades, et inimõiguslasi jälitatakse, ahistatakse ja vahistatakse süstemaatiliselt;

N.  arvestades, et teadete kohaselt on Bahreinis endiselt märkimisväärselt palju meelsusvange;

O. arvestades, et Bahreini julgeolekujõud jätkavad teadete kohaselt kinnipeetavate piinamist;

1.  väljendab muret ja pettumust selle pärast, et Bahrein on otsustanud surmanuhtluse taas kasutusele võtta; nõuab, et Bahrein teeks esimese sammu surmanuhtluse kaotamiseks ja kehtestaks uuesti surmanuhtluse moratooriumi; kutsub Bahreini valitsust ja eriti Tema Majesteet Šeik Hamad bin Isa Al Khalifat üles andma Mohammed Ramadanile armu või tema karistust ära muutma;

2.  mõistab kindlalt hukka piinamise ning muu julma või inimväärikust alandava kohtlemise, mida julgeolekujõud vangide vastu kasutavad; on äärmiselt mures vangide füüsilise ja vaimse puutumatuse pärast;

3.  väljendab muret selle pärast, et Bahreinis kasutatakse terrorismivastase võitluse seadusi poliitilise vaadete või veendumuste eest karistamiseks ja kodanike poliitilise tegevuse tõkestamiseks;

4.  rõhutab kohustust tagada inimõiguste kaitsjate kaitse ja võimaldada neil teha tööd ilma takistuste, hirmutamise või ahistamiseta;

5.  võtab teadmiseks Bahreini valitsuse jätkuvad jõupingutused karistusseadustiku ja õiguslike menetluste reformimisel ning ergutab valitsust seda protsessi jätkama; nõuab, et Bahreini valitsus järgiks õiglase ja nõuetekohase kohtumenetluse rahvusvahelisi standardeid ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklites 9 ja 14 sätestatud miinimumstandardeid;

6.  kutsub pädevaid ametivõime üles alustama viivitamatult erapooletut uurimist väidetavate piinamiste asjus, kahtlusaluseid piinajaid vastutusele võtma ning tühistama kõik süüdimõistmised, mis on tehtud piinamise tagajärjel saadud ülestunnistuste alusel;

7.  tuletab Bahreini ametivõimudele meelde, et piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni artikliga 15 on keelatud kasutada piinamise teel saadud tunnistusi tõendina mis tahes menetluse läbiviimisel; nõuab piinamisvastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti surmanuhtluse kaotamist käsitleva teise fakultatiivprotokolli viivitamatut ratifitseerimist;

8.  kutsub Bahreini valitsust üles esitama piinamisküsimustega tegelevale ÜRO eriraportöörile viivitamatult avatud kutse külastada riiki ja võimaldama talle takistamatu juurdepääsu kinnipeetavatele ja kõikidele kinnipidamiskohtadele;

9.  võtab teadmiseks ombudsmani, vangide ja kinnipeetavate õiguste komisjoni ja riikliku inimõiguste institutsiooni soovitused, eelkõige seoses kinnipeetavate õiguste ja nende kinnipidamistingimustega vanglates, sh nende väidetava väärkohtlemise ja piinamisega; kutsub Bahreini valitsust üles tagama ombudsmani büroo, vangide ja kinnipeetavate õiguste komisjoni ning prokuratuuri eriuurimisüksuse sõltumatus;

10.  rõhutab Bahreinile antava toetuse ja eelkõige riigi kohtusüsteemi toetamise olulisust, et tagada selle vastavus rahvusvahelistele inimõigustealastele standarditele; soovitab tungivalt luua ELi ja Bahreini inimõigustealase töörühma;

11.  kutsub Bahreini ametivõime üles tühistama Nabeel Rajabi suhtes meelevaldselt kehtestatud reisikeeldu ja kõiki tema suhtes sõnavabaduse kasutamisega seoses esitatud süüdistusi;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Bahreini Kuningriigi valitsusele ja parlamendile ning Pärsia lahe koostöönõukogu liikmetele.

 

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0279.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika