RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK olukorra kohta Süürias
13.3.2018 - (2018/2626(RSP))
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
S&D (B8-0139/2018)
Verts/ALE (B8-0142/2018)
ECR (B8-0143/2018)
ALDE (B8-0144/2018)
PPE (B8-0146/2018)
Cristian Dan Preda, Tunne Kelam, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, David McAllister, Sandra Kalniete, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Julia Pitera, Laima Liucija Andrikienė fraktsiooni PPE nimel
Victor Boştinaru, Elena Valenciano fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock, Ruža Tomašić, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anna Elżbieta Fotyga, Peter van Dalen fraktsiooni ECR nimel
Marietje Schaake, Beatriz Becerra Basterrechea, Izaskun Bilbao Barandica, Gérard Deprez, Marian Harkin, Ivan Jakovčić, Ilhan Kyuchyuk, Louis Michel, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jozo Radoš, Frédérique Ries, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel
Barbara Lochbihler, Helga Trüpel, Jordi Solé fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Süürias
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 18. mai 2017. aasta resolutsiooni ELi Süüria strateegia kohta[1],
– võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni ja muid ÜRO inimõigustealaseid lepinguid ja inimõigusi käsitlevaid dokumente, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni ja selle lisaprotokolle,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldusi, eelkõige 9. juuli 2017. aasta avaldust relvarahu kohta Süürias, 25. novembri 2017. aasta avaldust Süüria opositsiooni Ar-Riyāḑis toimuva konverentsi kohta ja 23. veebruari 2018. aasta avaldust tapatalgute kohta Ida-Ghoutas, ning tema kommentaare välisasjade nõukogu 26. veebruari 2018. aasta kohtumisele saabumisel,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja Mogherini ning volinik Stylianidese 3. oktoobri 2017. aasta ühisavaldust Süürias viimati toimunud rünnakute kohta, 20. veebruari 2018. aasta ühisavaldust humanitaarolukorra kohta Süürias Ida-Ghoutas ja Idlibis ning 6. märtsi 2018. aasta ühisavaldust olukorra kohta Ida-Ghoutas ja mujal Süürias,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja Federica Mogherini 6. veebruaril 2018 Euroopa Parlamendi täiskogu istungil tehtud avaldust inimõiguste olukorra kohta Türgis ja olukorra kohta Süürias Afrinis,
– võttes arvesse nõukogu 9. mai 2011. aasta otsust 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta[2] ja nõukogu 26. veebruari 2018. aasta järeldusi kahe ministri lisamise kohta sanktsioonide nimekirja,
– võttes arvesse 14. märtsi 2017. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi Süüria strateegia alused“ (JOIN(2017)0011) ja nõukogu 3. aprilli 2017. aasta järeldusi Süüria kohta, mis koos moodustavad ELi uue Süüria strateegia,
– võttes arvesse Süüria ja selle lähipiirkonna tuleviku toetamisele pühendatud konverentsi kaasjuhatajate 5. aprilli 2017. aasta deklaratsiooni ning võttes arvesse varasemaid Süüria olukorra teemalisi konverentse Londonis, Al-Kuwaytis, Berliinis ja Helsingis,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini inimõiguste nõukogule Genfis tehtud avaldusi olukorra kohta Süürias, eelkõige 26. veebruari 2018. aasta ja 2. märtsi 2018. aasta avaldust, ning 7. märtsil 2018 antud suulist ülevaadet oma büroo tegevuse ning viimatiste inimõiguste vallas toimunud muutuste ja sündmuste kohta,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 20. ja 24. veebruari 2018. aasta avaldusi Süüria Araabia Vabariigi Ida-Ghouta piirkonna kohta,
– võttes arvesse ÜRO põhikirja ja kõiki ÜRO konventsioone, milles Süüria on osaline,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 18. detsembri 2015. aasta resolutsiooni 2254 (2015), 19. detsembri 2017. aasta resolutsiooni 2393 (2017) Süürias piiriülese ja rindejooneülese abi kohaletoimetamiseks loa andmise kohta ning 24. veebruari 2018. aasta resolutsiooni 2401 (2018) vaenutegevuse lõpetamise kohta 30 päevaks, et võimaldada kohale toimetada humanitaarabi,
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu (UNHRC) moodustatud Süüria Araabia Vabariigi küsimustega tegeleva sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruandeid ja UNHRC resolutsioone Süüria Araabia Vabariigi kohta, eelkõige 5. märtsi 2018. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra halvenemise kohta Ida-Ghoutas,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 21. detsembri 2016. aasta resolutsiooni A-71/248 rahvusvahelise, erapooletu ja sõltumatu mehhanismi kohta, mis aitaks kaasa nende isikute uurimisele ja vastutusele võtmisele, kes on olnud osalised alates 2011. aasta märtsist Süüria Araabia Vabariigis toime pandud eriti rasketes kuritegudes, mille kohta kehtivad rahvusvahelise õiguse sätted,
– võttes arvesse Rooma statuuti ja Rahvusvahelise Kohtu asutamisdokumente, samuti ajutiste erikohtute, sh endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu, Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ja Liibanoni erikohtu tegevust,
– võttes arvesse memorandumit Süüria Araabia Vabariigis pingelõdvendusalade loomise kohta, mille Iraan, Venemaa ja Türgi allkirjastasid 6. mail 2017,
– võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 2017. aastal avaldatud aruannet „Voices from Syria 2018 – Assessment Findings of the Humanitarian Needs Overview“ („2018. aasta hääled Süüriast. Humanitaarvajaduste hindamise tulemused“),
– võttes arvesse Carnegie Middle East Centeri 5. märtsi 2018. aasta avaldust Süüria riikliku julgeoleku büroo juhataja Ali Mamlouki (kes on kantud ELi sanktsioonide nimekirja) väidetava Roomas toimunud kohtumise kohta Itaalia siseministri ning teabe- ja välisjulgeoleku ameti direktoriga, mis tähendab, et jämedalt on rikutud nõukogu 9. mai 2011. aasta otsust 2011/273/ÜVJP Süüria-vastaste piiravate meetmete kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et Süürias juba seitse aastat väldanud kodusõda jätkub hoolimata mitmest rahvusvahelisest pingutusest, mida on tehtud relvarahu saavutamiseks ja läbirääkimistel põhinevale lahendusele aluse loomiseks; arvestades, et seetõttu on humanitaarolukord Süürias endiselt äärmiselt halb; arvestades, et ühes või teises vormis humanitaarabi vajajateks loetakse 13 miljonit inimest, sealhulgas kuus miljonit last; arvestades, et riigisiseseid põgenikke on 6,1 miljonit, sissepiiratud aladel elab 3 miljonit tsiviilisikut ja üle 5 miljoni on registreeritud pagulastena Süüria naaberpiirkondades; arvestades, et konflikti kestel on surma saanud vähemalt 400 000 süürlast;
B. arvestades, et sellised piirkonnad ja linnad nagu Idlib, Ida-Ghouta, Yarmouk, Foua ja Kefraya on kaua aega kannatanud blokaadide all, millel on rasked tagajärjed tsiviilelanikkonnale ning mille tõttu ei ole võimalik anda püsivalt humanitaarabi, kuna Süüria režiim jätkab Venemaa ja Iraani toetusel omaenda rahva vastu sõjalisi rünnakuid ja pommitamisi; arvestades, et Ida-Ghouta on viis aastat olnud Süüria armee ja selle liitlaste piiramisrõngas, mis tähendab olukorda, kus tsiviilisikud, sealhulgas lapsed kannatavad pommirünnakute, tulistamiste ja keemiarelva kasutamise all, mille tõttu selles piirkonnas on surma saanud sadu inimesi; arvestades, et Ida-Ghouta terrorirühmitusi on süüdistatud Damaskuse elurajoonide pommitamises;
C. arvestades, et Ida-Ghouta olukord on sedavõrd kriitiline, et ÜRO peasekretär António Guterres on seda nimetanud „maapealseks põrguks“; arvestades, et Ida-Ghouta elanikud on alates 14. veebruarist 2018 olnud blokaadi tõttu ära lõigatud igasugusest abist ning selle aja sees on sinna jõudnud üksainus abikonvoi, mis tõi leevendust vaid 7200 inimesele (piirkonnas elab kokku 400 000 inimest); arvestades, et 5. märtsil õnnestus ühel ÜRO abikonvoil lõpuks siseneda Douma linna ning toimetada sinna toitu ja meditsiinitarbeid 27 500 abivajajale; arvestades, et Süüria režiim kõrvaldas sellest konvoist meditsiinitarbeid;
D. arvestades, et 24. veebruaril 2018 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2401, milles nõutakse kõigilt konfliktiosalistelt, et nad vaenutegevuse viivitamata vähemalt 30 järjestikuseks päevaks lõpetaksid, et kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega oleks tagatud kindel, takistamatu ja pidev humanitaarabi kohaletoimetamine ning raskelt haigete ja haavatute meditsiiniline evakueerimine; arvestades, et vaatamata rahvusvahelise üldsuse korduvatele nõudmistele ei ole Süüria režiim ning Venemaa ja Iraani relvajõud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2401 täitnud; arvestades, et sõjavägi kasutab piirkonna „vabastamist“ tsiviilelanike vastaste rünnakute jätkamise ettekäändena; arvestades, et Venemaa on viimastel aastatel pannud veto 11-le ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, sealhulgas 2017. aasta novembris resolutsioonile, millega oli kavas uuendada ÜRO ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) ühise uurimismehhanismi mandaati, ning on etendanud aktiivset rolli resolutsioonide sisu kärpimisel;
E. arvestades, et niisugused rünnakud ning see, et sõjataktikana kasutatakse tsiviilisikute näljutamist asustatud alade sissepiiramise teel ning elanike sundümberasustamist, mida tehakse ka demograafiliste muutuste tekitamise eesmärgil, kujutavad endast rahvusvahelise humanitaarõiguse selget rikkumist; arvestades, et evakuatsiooni ning humanitaar- ja esmaabi takistamine tähendab rahvusvahelise humanitaarõiguse ja mitme ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni jõhkrat rikkumist;
F. arvestades, et Türgi operatsioon „Oliivioks“ kurdide kontrolli all olevas Afrini provintsis on Süüria konfliktile andnud uue mõõtme, tekitades humanitaarseid lisaprobleeme ning mureküsimusi seoses operatsiooni negatiivse mõjuga Süüria keerulisele sisemisele tasakaalule ja/või läbirääkimiste teel lahenduse saavutamiseks tehtavatele pingutustele; rõhutab, et juba on teatatud suurest hulgast tsiviilohvritest ja ohus on veel sadade tsiviilisikute elu; arvestades, et ELi nimel on komisjoni asepresident ja kõrge esindaja neid mureküsimusi selgelt väljendanud, kutsunud Türgi valitsust üles pealetungi lõpetama ning rõhutanud vajadust keskenduda võitlusele ÜRO nimekirja kantud terroriorganisatsioonide vastu;
G. arvestades, et Süüria konflikti kestel Assadi režiimi, tema liitlaste ning terrorirühmituste toime pandud rikkumiste seas on olnud nii kindlasihilisi kui ka valimatuid tsiviilelanike vastaseid rünnakuid, sealhulgas keemiarelvarünnakuid, kohtuväliseid tapmisi, piinamise ja väärkohtlemise juhtumeid, sunniviisilisi kadumisi, massilisi ja meelevaldseid vahistamisi, kollektiivseid karistamisi, meditsiinitöötajate vastaseid rünnakuid ning toidust, veest ja meditsiiniabist ilmajätmisi; arvestades, et need kuriteod on siiani jäänud karistuseta;
H. arvestades, et ISIS/Daesh ja teised džihaadirühmitused on pannud toime julmusi ja rahvusvahelise õiguse ränki rikkumisi, sealhulgas jõhkraid hukkamisi ja seksuaalvägivallategusid, röövimisi, piinamisi, usuvahetusele sundimisi ning naiste ja tütarlaste orjastamist; arvestades, et lapsi värvatakse osalema ja kasutatakse terroritegevuses; arvestades tõsist muret, et tsiviilelanikke kasutatakse ekstremistide valduses olevatel aladel inimkilbina; arvestades, et need kuriteod kujutavad endast sõjakuritegusid, inimsusvastaseid kuritegusid ja genotsiidi;
I. arvestades, et praeguses olukorras on demokraatlik opositsioon nõrgestatud ning tsiviilisikud on jäänud lõksu ühelt poolt džihaaditerroristide ja islamiäärmuslaste ning teistelt poolt Assadi režiimi toetajate vahele;
J. arvestades, et Süürias valitsevat rasket olukorda arvesse võttes lisas nõukogu 26. veebruaril 2018 Süüria valitsuse tööstusministri ja teabeministri nende isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse Süüria režiimi vastaseid ELi piiravaid meetmeid;
K. arvestades, et rahvusvahelise üldsuse ja konkreetsete riikide kohus on võtta vastutusele need isikud, kes on vastutavad Süüria konflikti käigus toime pandud rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumiste eest, rakendades sealjuures nii üldise jurisdiktsiooni põhimõtet kui ka riigi seadusi; arvestades, et seda võib teha kas olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste õiguskaitsevahendite, sh riigi tasandi ja rahvusvaheliste kohtute abil, või kasutades ajutisi rahvusvahelisi kriminaalkohtuid, mis tuleks selleks alles asutada; arvestades, et lisaks isikute kriminaalvastutusele võtmisele saab teatavatel tingimustel vastutusele võtta ka riike, kes on rikkunud rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest – kaasa arvatud 1984. aastal vastuvõetud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon ning 1948. aastal vastuvõetud genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsioon – tulenevaid kohustusi, mis kuuluvad Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni alla;
L. arvestades, et EL toetab endiselt kindlalt edu saavutamist ÜRO Süüria erisaadiku juhtimisel toimuvatel läbirääkimistel, mida tuntakse ka Genfi protsessi nime all; arvestades, et EL toetab jätkuvalt seda protsessi ning korraldab muu hulgas Süüria ja kogu piirkonna tuleviku toetamisele pühendatud teise Brüsseli konverentsi, mis peaks toimuma 24.–25. aprillil 2018;
M. arvestades, et Genfi läbirääkimistel Süüria kriisile rahumeelse lahenduse leidmise küsimuses ei ole pärast 25. ja 26. jaanuaril 2018 Viinis toimunud 9. läbirääkimistevooru seniajani edasiminekut toimunud; arvestades, et Venemaa, Iraan ja Türgi jõudsid 4. mail 2017. aastal Kasahstanis kokkuleppele luua neli pingelõdvendustsooni, kuid kokkuleppe garanteerijad ei ole neid seni respekteerinud ega kaitsnud; arvestades, et 30. jaanuaril 2018 Sotšis toimunud Süüria riikliku dialoogi kongressil teatati, et luuakse põhiseaduskomisjon, kuid kõik asjaosalised ei ole seda heaks kiitnud;
N. arvestades, et Süürias valitsev olukord ning kõikehõlmava, tõsise ja kaasava poliitilise ülemineku puudumine takistavad jätkuvalt ELi Süüria strateegia täielikku rakendamist ja eelkõige sisulist abi, mida liit saaks Süüria ülesehitamiseks anda;
O. arvestades, et alates sõja algusest on EL ja selle liikmesriigid eraldanud Süüria kriisist tingitud humanitaarvajaduste rahuldamiseks nii Süürias endas kui ka selle naaberpiirkondades üle 10,4 miljardi euro, millega EL on seal suurim abiandja; arvestades, et EL on tugevalt toetanud ja tunnustanud ka pagulasi vastuvõtvaid naaberriike;
1. mõistab veel kord teravalt hukka kõik julmused ning laialdased inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised, mida eelkõige Assadi režiimi jõud, sealhulgas oma liitlaste Venemaa ja Iraani toel, aga ka ÜRO nimekirja kantud terroriorganistatsioonid on konflikti käigus toime pannud; väljendab hukkamõistu, et Süürias on seitse aastat väldanud konflikti kestel hukkunud vähemalt 400 000 inimest ning tuhandeid inimesi on pommitamistes, tulistamistes ja muus sõjategevuses vigastada saanud ning miljoneid inimesi on põgenenud ja palju on tsiviilisikuid, kellel tihedalt asustatud alade kauakestvate ümberpiiramiste tagajärjel ei ole võimalik saada toitu, vett, hügieeni- ja tervishoiuteenuseid; väljendab sügavat muret üha süveneva vägivalla pärast riigi paljudes piirkondades, sealhulgas Ida-Ghoutas, Afrinis ja Idlibis;
2. peab ülimalt kahetsusväärseks, et korduvad piirkondlikud ja rahvusvahelised pingutused sõja lõpetamiseks on nurjunud, ning kutsub üles uuele ja intensiivsele ülemaailmsele koostööle, et jõuda konflikti rahumeelse ja püsiva lahendamiseni; toonitab, et rahvusvaheline üldsus ei ole piisavalt toetanud demokraatlikku opositsiooni; kinnitab ÜRO juhitud Genfi protsessi ülimuslikkust ning toetab ÜRO Süüria erisaadiku Staffan de Mistura pingutusi kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2254 tõelise ja kaasava poliitilise ülemineku saavutamiseks, mis peaks toimuma kõigi Süüria asjaosalistega läbirääkimisi pidades ning peamiste rahvusvaheliste ja piirkondlike toimijate toel; rõhutab, et tähtis on leida konfliktile poliitiline lahendus; kinnitab oma jätkuvat kindlat toetust Süüria ühtsusele, suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja sõltumatusele;
3. mõistab kõige karmimalt hukka vägivalla Ida-Ghoutas, mis jätkub vaatamata ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2401 ühehäälsele vastuvõtmisele, ning kutsub tungivalt kõiki osapooli ning eriti Assadi režiimi, Venemaad ja Iraani üles resolutsiooni täielikult ja viivitamata rakendama ja järgima, tagades viivitamatu, turvalise, takistamatu ja pideva humanitaarabi kohaletoimetamise, raskelt haigete ja haavatute evakueerimise ning Süüria rahva kannatuste leevendamise; toetab täielikult kõikidele konflikti osalistele esitatud üleskutset lõpetada vaenutegevus viivitamatult vähemalt 30 järjestikuseks päevaks; kordab üleskutset kõikidele osalistele ja eelkõige Süüria võimudele täita oma kohustust kaitsta Süüria elanikkonda ning lõpetada viivitamata kõik rünnakud tsiviilelanike vastu Süürias; palub vaherahu garanteerijatel täita pingelõdvenduspiirkondades oma kohustusi, et lõpetada vägivald ja kuriteod ning võimaldada ja tagada piiramatu juurdepääs nendele piirkondadele; võtab teadmiseks Astana protsessi kolme osalisriigi otsuse korraldada aprillis uus tippkohtumine, et arutada Süüria küsimust ja piirkonnas võetavaid võimalikke meetmeid; rõhutab, et need meetmed ei tohiks mingil viisil olla vastuolus ega kahjustada ÜRO egiidi all toimuvaid kõnelusi e. Genfi protsessi;
4. tuletab Süüria, Venemaa ja Iraani režiimidele meelde, et rahvusvahelise õiguse kohaselt vastutavad nad koletuslike kuritegude eest, mida nad Süürias jätkuvalt toime panevad, ning et selliste kuritegude sooritajad, olgu riigid või isikud, võetakse vastutusele;
5. peab äärmiselt kahetsusväärseks Venemaa korduvaid vetosid ÜRO Julgeolekunõukogus ning tõsiasja, et ei jõutud kokkuleppele OPCW ja ÜRO ühise uurimismehhanismi (JIM) volituste pikendamises enne selle kehtivusaja lõppemist 17. novembril 2017; on seisukohal, et selline suhtumine ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme puhul, kellel on eriline vastutus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest, on häbiväärne; rõhutab, et kogu maailma silmis on rahvusvaheliste uurimiste takistamine pigem märk süüst kui millestki muust;
6. on jätkuvalt tõsiselt mures teravneva olukorra pärast Afrinis, sealhulgas võimaliku vastasseisu pärast Türgi vägede ning Assadi või Vene vägede vahel ning kasvavate pingete pärast Ameerika Ühendriikidega; palub Türgi valitsusel oma väed välja viia ja etendada Süüria konfliktis konstruktiivset rolli, mis on ka Türgi riigi enda huvides; jagab asepresidendi ja kõrge esindaja seisukohta, et Süürias uute rinnete avamine ei ole Türgi julgeoleku huvides, ja hoiatab humanitaarkriisi edasise süvenemise eest riigis; nõuab, et peetaks täielikult kinni rahvusvahelisest humanitaarõigusest, sealhulgas tsiviilisikute kaitsest, ning nõuab relvarahu kogu Süürias, seega ka Afrinis;
7. kinnitab taas toetust ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni tegevusele; rõhutab, et koalitsioon ja selle Süüria partnerjõud on Daeshi-vastases kampaanias Süürias märkimisväärset edu saavutanud; tuletab meelde, et kõigis meetmetes, mida võetakse võitluseks Daeshi ja teiste ÜRO Julgeolekunõukogu poolt terroristlikeks peetavate rühmituste vastu, tuleb rangelt järgida rahvusvahelist õigust; palub, et liikmesriigid ja nende liitlased tagaksid läbipaistvuse ja vastutuse ning järgiksid täielikult inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust;
8. nõuab taas tungivalt humanitaarabile ohutu, õigeaegse ja takistamatu läbipääsu võimaldamist kogu Süüria territooriumil ning väljendab heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2393 üle, millega uuendati volitusi Süürias piiri- ja rindejooneülese abi kohaletoimetamiseks veel 12 kuu võrra (kuni 10. jaanuarini 2019); kutsub ÜROd ja tema partnereid üles jätkama meetmete võtmist, et suurendada humanitaarabi kättetoimetamist raskesti ligipääsetavates piirkondades ja ümberpiiratud aladel, kasutades sealhulgas võimalikult tõhusalt piiriületuskohti vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2165; toetab nõudmist, et kogu Süürias tuleb viivitamata kiirendada humanitaaraktsioone miinide kõrvaldamiseks, ning tuletab kõigile konflikti osapooltele meelde, et haigla- ja meditsiinitöötajad on sõnaselgelt rahvusvahelise humanitaarõiguse kaitse all; mõistab hukka mitmed rahvusvahelistes abiorganisatsioonides aset leidnud seksuaalvägivalla ja väärkäitumise juhtumid, sealhulgas Süüria pagulaste seksuaalse ärakasutamise ÜRO ja tuntud rahvusvaheliste organisatsioonide antava abi kohaletoimetajate poolt; kinnitab otsustavalt, et selliseid tegusid ei tohi sallida; nõuab põhjalikku uurimist ning rõhutab, et kõiki selliste tegude eest vastutavaid isikuid tuleb karistada;
9. rõhutab, et Süürias toime pandud kohutavate kuritegude, sealhulgas usuliste, etniliste ja muude rühmade ning vähemuste vastaste kuritegude puhul ei tohi lubada karistamatust ega sallivust; kordab oma nõudmist kuritegude sooritamise eest vastutavate isikute sõltumatuks, erapooletuks, põhjalikuks ja usaldusväärseks uurimiseks ja vastutusele võtmiseks ning toetab Süüria Araabia Vabariigis alates märtsist 2012 toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid uuriva rahvusvahelise, erapooletu ja sõltumatu mehhanismi (IIIM) tööd; võtab rahuloluga teadmiseks ELi otsuse anda IIIM-ile stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi (IcSP) kaudu 1,5 miljonit eurot rahalist toetust; rõhutab siiski, et toetus on vajalik ka pärast 18 kuud kestva programmi lõppemist; rõhutab, kui oluline on, et liikmesriigid täidaksid oma kohustusi, ja loodab, et IIIMi rahastamise küsimus tõstatatakse ja lahendatakse Süüria ja piirkonna tuleviku toetamist käsitleval teisel Brüsseli konverentsil; nõuab samuti toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, kes koguvad ja aitavad säilitada tõendeid inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste kohta;
10. on jätkuvalt veendunud, et konflikti tulemuslik lahendamine ega püsiv rahu Süürias ei ole võimalik ilma toimepandud kuritegude eest vastutusele võtmiseta, ning nõuab, et võetaks vastu ELi strateegia Süürias toime pandud jõhkrate massikuritegude eest vastutuse kandmise kohta; kordab oma toetust üldise jurisdiktsiooni põhimõttele võitluses karistamatuse vastu ja tervitab mitme ELi liikmesriigi samme selles suunas; väljendab ühtlasi heameelt seoses liikmesriikide algatustega sätestada rahvusvahelise õiguse rasked rikkumised oma siseriiklikus õiguses süüteona; palub veel kord, et EL ja selle liikmesriigid uuriksid tihedas koostöös samu seisukohti jagavate riikidega võimalust luua Süüria sõjakuritegude tribunal, kuni asi õnnestub anda Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; märgib ELi kontaktpunktide võrgustiku olulist tööd seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega ning kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat ning õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraati üles võrgustikku toetama ja kaasama selle tulevastesse jõupingutustesse seoses Süüriat puudutavate vastutuselevõtmise meetmetega;
11. nõuab, et kõik austaksid Süüria etniliste ja usuliste rühmade ning vähemuste, sealhulgas kristlaste ja kõigi põgenike õigust edaspidigi elada inimväärikalt, võrdõiguslikult ja turvaliselt oma traditsioonilisel ajaloolisel kodumaal või sinna tagasi pöörduda ning järgida täies ulatuses ja vabalt, ilma igasuguse sunni, vägivalla ja diskrimineerimiseta, oma usukombeid ja veendumusi; toetab religioonidevahelist dialoogi, et edendada vastastikust mõistmist ja võidelda fundamentalismiga;
12. väljendab endiselt muret, et alates 2013. aasta detsembrist on kadunud inimõiguste kaitsja ja Sahharovi auhinna laureaat Razan Zeitouneh, kelle väidetavalt 2013. aasta detsembris röövis Doumas relvarühmitus Jaysh al-Islam; nõuab, et loodaks ELi rakkerühm, et koordineerida ja suurendada jõupingutusi tema asukoha kindlakstegemiseks ja tagada tema vabastamine;
13. kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat üles tegema kõik selleks, et elavdada ÜRO vahendusel toimuvaid rahukõnelusi, ning nõuda endale nendel kõnelustel aktiivsemat rolli, kasutades ELi rahalist võimekust ja valmisolekut eraldada märkimisväärseid vahendeid Süüria ülesehitamiseks; palub asepresidendil ja kõrgel esindajal oma tegevusse Süüria rahva tuleviku heaks tihedamalt kaasata Süüria kodanikuühiskonda ja neid, kelle eesmärk on demokraatlik, pluralistlik ja kaasav Süüria, ning neid aktiivselt toetada, alustades 24.–25. aprillil 2018 toimuvast teisest Brüsseli konverentsist; ergutab asepresidenti ja kõrget esindajat tegema koostööd Süüria rahvaga, et töötada välja kohalikud ülesehitamisstrateegiad Süüria eri piirkondade jaoks; rõhutab, et EL peaks kaaluma kõiki olemasolevaid võimalusi koostööks rahvusvaheliste partneritega, sh õhusildade loomist ja lennukeelutsoonide kehtestamist vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile;
14. tervitab ELi võõrustatava teise Brüsseli konverentsi korraldamist, mille eesmärk on väljendada rahvusvahelise üldsuse kogu poliitilist ja majanduslikku toetust Genfi protsessile abivajavate süürlaste ning Süüria pagulasi vastuvõtvate riikide heaks ning anda sellele toetusele praktiline väljund; tunnustab muljetavaldavat solidaarsust, mida Jordaania, Liibanon ja Türgi on näidanud üles pagulaste suhtes, ning nõuab, et suurendataks ELi ja liikmesriikide rahalist abi, mille eesmärk on reageerida pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade pakilistele vajadustele; hoiatab mistahes ülesehitamistegevuse alustamise eest enne, kui pole saavutatud ÜRO raames peetavate läbirääkimiste teel kõiki pooli hõlmavat poliitilist kokkulepet; palub asepresidendil ja kõrgel esindajal kaasata sellele konverentsile täielikumalt kodanikuühiskonna organisatsioone; kutsub sellega seoses üles suurendama toetust rahumeelsetele ja demokraatlikele Süüria kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele, sealhulgas Madadi fondi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu; kutsub rahvusvahelist üldsust üles täitma oma seni täitmata lubadusi humanitaarabi andmiseks Süürias ja selle naaberriikides;
15. rõhutab, et ELi jõupingutused humanitaarabi andmisel ning Süüria tuleviku kavandamisel on kiiduväärt; tuletab meelde, et kooskõlas ELi strateegiaga on EL võtnud kohustuse mitte anda Süüria ülesehitamiseks abi tingimusteta, vaid alles siis, kui kõikehõlmav, tõeline ja kaasav poliitiline üleminek, mis on kokku lepitud Süüria konflikti osapoolte peetud läbirääkimistel vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2254 ning Genfi kommünikeele, on kindlalt käima läinud; rõhutab, et Assadi režiimil, Putini Venemaal ja Iraanil lasub esmane vastutus oma sõjalise sekkumise majanduslike tagajärgede eest; märgib, et mis tahes ülesehitamise kohustusi, mis põhinevad alt-üles-lähenemisviisil ja kohalike toimijate edukal võimestamisel, välistades seega teadaolevad terrorirühmitised, tuleb kasutada rahu ja vastutuse võimendamiseks;
16. mõistab karmilt hukka laste kasutamise sõjategevuses ja terrorirünnakutes; rõhutab, et äärmiselt oluline on kaitsta lapsi ja seada esmatähtsaks nende juurdepääs haridusele, sealhulgas naabermaades viibivate pagulaste laste jaoks, ning pakkuda traumeeritud lastele psühholoogilist rehabilitatsiooni;
17. väljendab muret teadete üle, et Süüriasse saadeti 2017. aastal tagasi 66 000 pagulast, ning rõhutab vajadust täielikult järgida tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet; rõhutab, et Süüria ei ole põgenike tagasipöördumiseks ohutu koht ning et EL ei tohiks sellist tagasisaatmist toetada; kordab oma üleskutset liikmesriikidele täita võetud kohustusi, sealhulgas neid, mis on sätestatud New Yorgi deklaratsioonis, ning tagada vastutuse jagamine, võimaldades Süüria sõja eest põgenevatel pagulastel leida kaitset ka kaugemal kui vahetult naaberpiirkondades, muu hulgas ümberasustamise ja humanitaarpõhjustel vastuvõtmise kavade abil;
18. peab tervitatavaks kahe Süüria ministri lisamist 26. veebruaril 2018 nende isikute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse ELi piiravaid meetmeid Süüria režiimi vastu, kuna need ministrid nimetati ametisse jaanuaris 2018 ja nad kannavad vastutust Süüria rahva vastu suunatud repressiivsete meetmete eest; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid tagaksid täieliku vastavuse nõukogu otsusele 2013/2255/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta, eelkõige seoses selles loetletud isikute varade külmutamisega ning Süüria režiimist kasu saavate või seda toetavate isikute vastuvõtmisele kehtestatud piirangutega; väljendab nördimust seoses hiljutiste teadetega nimetatud otsuse rikkumiste kohta ja tuletab liikmesriikidele meelde nende rahvusvahelise õiguse kohast kohustust tagada jõhkrates massikuritegudes kahtlustatavate isikute vahistamine ja kinnipidamine oma territooriumil; nõuab suunatud sanktsioonide kehtestamist Venemaale ja Iraani ametiisikute suhtes tulenevalt nende sihipärastest ja tahtlikest rünnakutest tsiviilelanikkonna vastu Ida-Ghoutas ja mujal Süürias;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO-le, rahvusvahelise Süüria toetusrühma liikmetele ning kõigile konfliktiosalistele ja tagada selle teksti tõlkimine araabia keelde.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0227.
- [2] ELT L 121, 10.5.2011, lk 11.