RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas
23.10.2018 - (2018/2869(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B8‑0481/2018 (PPE)
B8‑0482/2018 (S&D, GUE/NGL, Verts/ALE)
B8‑0483/2018 (ALDE)
Róża Gräfin von Thun und Hohenstein fraktsiooni PPE nimel
Soraya Post, Tanja Fajon fraktsiooni S&D nimel
Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel
Eleonora Forenza, Miguel Urbán Crespo fraktsiooni GUE/NGL nimel
Ana Miranda fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormidega tegeleva ÜRO eriraportööri 9. mai 2017. aasta aruannet,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/179 „Combating glorification of Nazism, neo-Nazism and other practices that contribute to fuelling contemporary forms of racism, racial discrimination, xenophobia and related intolerance“ (Võitlus natsismi, neonatsismi ja muude selliste hoiakute ülistamise vastu, mis soodustavad rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormide levikut),
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni, eriti selle artiklit 14 ja protokolli nr 12,
– võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 7,
– võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ[1], millega keelatakse rassilisel ja etnilisel päritolul põhinev diskrimineerimine (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv),
– võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega[2],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded[3],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist[4],
– võttes arvesse rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastase võitlusega tegeleva ELi kõrgetasemelise töörühma moodustamist 2016. aasta juunis,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu 30. septembri 2014. aasta resolutsiooni neonatsismi ja paremäärmusluse ilmingute vastu võitlemise kohta,
– võttes arvesse ELi väärinfot käsitlevat tegevusjuhendit,
– võttes arvesse internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendit,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et ELi lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb EL väärtustel, nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need põhimõtted on ühised kõigile liikmesriikidele;
B. arvestades, et tõsiste meetmete puudumine neofašistide ja neonatside rühmituste vastu on teinud võimalikuks praeguse ksenofoobia esiletõusu Euroopas;
C. arvestades, et avalikult neofašistlikud, neonatslikud ja ksenofoobsed rühmitused ja erakonnad õhutavad ühiskonnas vihkamist ja vägivalda ning tuletavad meile sellega meelde, milleks nad olid suutelised minevikus;
D. arvestades, et internetis leviva vihakõne tagajärjel vallandub sageli vägivald, sealhulgas neofašistlike rühmituste poolt;
E. arvestades, et neofašistlikud rühmitused on tapnud tuhandeid inimesi, nende hulgas pagulasi ja sisserändajaid, etnilistesse ja usuvähemustesse kuuluvaid inimesi, LGBTQI-inimesi, inimõiguste kaitsjaid, aktiviste, poliitikuid ja politseinikke;
F. arvestades, et neofašistlikud rühmitused kasutavad ja kuritarvitavad meie demokraatlikke vahendeid vihkamise ja vägivalla levitamiseks;
G. arvestades, et nagu Europol on teatanud, rõhutas ELi julgeolekuküsimuste eest vastutav volinik Sir Julian King 22. märtsil 2017. aastal oma kõnes Brüsseli 2016. aasta rünnakute mälestusüritusel vägivaldse paremäärmusluse kasvavat ohtu ning kinnitas, et tema andmetel ei ole ühtegi ELi liikmesriiki, keda see mingil moel ei mõjutaks, nimetades eeskätt selle tema sõnul vähemtuntud julgeolekuohu esile toomiseks 2011. aastal Norras toimunud rünnakuid, Ühendkuningriigi parlamendisaadiku Jo Coxi mõrva ning rünnakuid varjupaigakeskuste ja mošeede vastu kogu Euroopas; arvestades, et neofašistide ja neonatside rühmitused eksisteerivad paljudes eri vormides; arvestades, et enamik nendest rühmitustest arvavad teatavad üksikisikud või rühmad ühiskonnast välja; arvestades, et need organisatsioonid kasutavad vähemusrühmade suhtes sageli agressiivset keelt ning üritavad oma käitumist põhjendada sõnavabaduse põhimõttele toetudes; arvestades, et õigus sõnavabadusele ei ole absoluutne;
H. arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 30 on selgelt sätestatud, et „[s]elles deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mingile riigile, isikurühmale või üksikisikule tegevuseks või teoks, mis on suunatud selles deklaratsioonis välja kuulutatud õiguste ja vabaduste kaotamisele“;
I. arvestades, et rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelises konventsioonis kinnitatakse, et selle osalisriigid mõistavad hukka mis tahes propaganda ja organisatsioonid, mis rajanevad ühe rassi, nahavärvuse või etnilise päritoluga isikurühma üleoleku ideel või teoorial;
J. arvestades, et fašismi propageerimine on mitmes liikmesriigis siseriiklike õigusnormide kohaselt keelatud;
K. arvestades, et Europoli 2018. aasta TE-SAT-aruande kohaselt 2017. aastal paremäärmuslike õiguserikkumiste eest vahistatud inimeste arv peaaegu kahekordistus;
L. arvestades, et 22. juulil 2011 hukkus Norra rünnakutes 77 ja sai vigastada 151 inimest;
M. arvestades, et 16. juunil 2016 mõrvati Ühendkuningriigis Birstallis julmalt Ühendkuningriigi parlamendi liige Jo Cox;
N. arvestades, et Europoli 2018. aasta TE-SAT-aruande kohaselt teatati 2017. aastal viiest paremäärmuslastele omistatud nurjatud, läbikukkunud või lõpuleviidud terrorirünnakust[5] Ühendkuningriigis;
O. arvestades, et 21. septembril 2018 rünnati fašismivastase meeleavalduse järel Itaalias Baris Euroopa Parlamendi liiget Eleonora Forenzat ja tema assistenti Antonio Perillot;
P. arvestades, et Prantsuse luureteenistus on väljendanud muret selle pärast, et paremäärmuslike vägivaldsete rühmitustega ühineb aina rohkem sõjaväelasi ja õiguskaitsejõudude liikmeid[6];
Q. arvestades, et Euroopa Nõukogu loodud rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) hoiatas 15. mail 2018. aastal avaldatud aruandes paremäärmusluse ja neofašismi kasvu eest Horvaatias[7];
1. mõistab karmilt hukka neofašistide ja neonatside organisatsioonide terrorirünnakud, mõrvad, psüühilise vägivalla, vägivaldsed füüsilised rünnakud ja marsid, mis on toimunud paljudes ELi liikmesriikides;
2. on sügavalt mures fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide kasvava normaliseerumise pärast Euroopa Liidus ning häiritud teadetest, et mõnedes liikmesriikides toimub poliitiliste juhtide, erakondade ja õiguskaitseasutuste vaheline kokkumäng neofašistide ja neonatsidega;
3. on eriti mures, et neofašistlik vägivald mõjutab ühiskonda tervikuna ja on sihtmärgiks võtnud teatavad vähemused, näiteks mustanahalised eurooplased ja Aafrika päritolu inimesed, juudid, moslemid, romad, kolmandate riikide kodanikud, LGBTI-inimesed ning puudega inimesed;
4. mõistab karmilt hukka kõik neofašistide vägivaldsed rünnakud poliitikute ja erakonnaliikmete vastu, mille kohta on teateid mitmest liikmesriigist, ning eriti CasaPoundi fašistlike rühmade hiljutise rünnaku Euroopa Parlamendi liikme Eleonora Forenza, tema assistendi Antonio Perillo ja teiste 21. septembril 2018. aastal Itaalias Baris fašismi- ja rassismivastasel meeleavaldusel osalenute vastu;
5. on tõsiselt mures, et neofašistide ja neonatside rühmitused tegutsevad mõnes liikmesriigis karistamatult, ning rõhutab, et selline karistamatuse tunne on üks põhjuseid, mis selgitab teatavate paremäärmuslike organisatsioonide vägivaldse tegevuse murettekitavat esiletõusu;
6. täheldab murettekitavat suundumust, et neofašistide ja neonatside rühmitused kasutavad organiseerumiseks ja strateegia kavandamiseks kogu Euroopa Liidus sotsiaalmeediat ja internetti;
7. peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis on avalik-õiguslik ringhääling muutunud ühe erakonna propagandakanaliks, kust opositsioon ja ühiskonna vähemusrühmad on sageli välja jäetud ja kus isegi õhutatakse vägivalda;
8. tuletab meelde, et fašistlik ideoloogia ja sallimatus on alati seotud rünnakuga demokraatia vastu;
9. palub liikmesriikidel mõista karmilt hukka poliitikute ja ametiisikute vihakuriteod ja -kõne ning patuoinaste otsimise kõikidel tasanditel ja kõikides meediakanalites ning karistada selle eest, kuna selline tegevus normaliseerib ja suurendab ühiskonnas vihkamist ja vägivalda;
10. kutsub liikmesriike üles võtma täiendavaid meetmeid vihakõne ja vihakuritegude takistamiseks, hukkamõistmiseks ja nende vastu võitlemiseks;
11. kutsub komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalmeediaettevõtjaid üles võtma koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil vastumeetmeid rassismi, fašismi ja ksenofoobia levikule internetis;
12. kutsub liikmesriike üles vihakuritegusid, sealhulgas konkreetselt ksenofoobia eri vormidest ajendatud kuritegusid uurima ja nende toimepanijaid vastutusele võtma ning jagama parimaid tavasid vihakuritegude tuvastamiseks ja uurimiseks;
13. palub liikmesriikidel näha ette ja tagada piisav toetus rassistlike või ksenofoobsete kuritegude ja vihakuritegude ohvritele, samuti kaitsta kõiki kuritegude toimepanijate vastu tunnistajaid;
14. kutsub liikmesriike üles moodustama politseijõududes vihakuritegude vastaseid üksusi; kutsub politseijõude üles tagama, et nende töötajad ei osale üheski rassistlikus, ksenofoobses või diskrimineerivas teos ning et kõiki selliseid tegusid uuritakse ja vastutavad isikud antakse kohtu alla;
15. palub komisjonil kutsuda kodanikuühiskonna organisatsioone üles jälgima vihakõnet ja vihakuritegusid liikmesriikides ning nendest teada andma;
16. toetab, tunnustab ja nõuab fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormidega võitlevate kogukonnarühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaitsmist;
17. nõuab ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide konsolideerimist, sealhulgas olemasolevate õigusaktide ülevõtmist ja rakendamist ning uute õigusaktide, sealhulgas võrdse kohtlemise direktiivi vastuvõtmist;
18. tuletab meelde, et nõukogu raamotsusega 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega, mille rakendamise tähtaeg oli november 2010, nähakse ette õiguslik alus juriidilistele isikutele vähemusrühma vastu suunatud vägivallale või vihkamisele avaliku kihutamise eest karistuste määramiseks, milleks võib olla näiteks riiklike hüvitiste saamise õigusest ilmajätmine, äritegevuse keeld, kohtuliku järelevalve alla võtmine või sundlõpetamine;
19. nõuab, et komisjon ajakohastaks oma 2014. aasta aruannet eespool osutatud nõukogu raamotsuse rakendamise kohta ning algataks rikkumismenetlused nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole otsuse sätteid täitnud;
20. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid nõukogu raamotsuse sätete järgimise, astuksid vastu organisatsioonidele, kes levitavad avalikus ruumis ja internetis vaenu ja vägivalda, ning keelustaksid otsustavalt kõik natsismi ja fašismi kiitvad ja ülistavad neofašistide ja neonatside rühmitused ning muud sihtasutused või ühendused, austades seejuures riigi õiguskorda ja kohtupädevust;
21. nõuab võitluses fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormidega õiguskaitseasutuste, luureasutuste, kohtute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide täielikku ja õigeaegset koostööd;
22. kutsub liikmesriike üles järgima Euroopa Nõukogu soovitusi neonatsismi ja paremäärmusluse ilmingute vastu võitlemise kohta;
23. palub liikmesriikidel anda õiguskaitseametnikele kohtusüsteemi kõikidel tasanditel kohustuslikku inimõigustepõhist ja teenustele suunatud tööalast koolitust;
24. kutsub liikmesriike üles keskenduma ennetamisele hariduse, teadlikkuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise kaudu;
25. kutsub liikmesriike ja riiklikke spordiliite, eriti jalgpalliklubisid, võitlema rassismi, fašismi ja ksenofoobia probleemi vastu staadionidel ja spordikultuuris, mõistes nende tegude eest vastutajad hukka ja karistades neid ning edendades noortele fännidele suunatud positiivset haridustegevust koostöös koolide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;
26. ergutab liikmesriike pakkuma avalik-õigusliku ringhäälingu ja meediatöötajatele koolitust, et kasvatada nende teadlikkust neofašistide ja neonatside rühmituste ohvrite probleemidest ja diskrimineerimisest;
27. palub liikmesriikidel luua riiklikud väljaastumisprogrammid, et aidata inimestel lahkuda vägivaldsetest neofašistide ja neonatside rühmitustest; rõhutab, et sellised programmid peaksid minema palju kaugemale üks-ühele sekkumisest ning hõlmama pikaajalist toetust neile, kellel on raskusi töö leidmisel, enda uues kohas sisseseadmisel ning uute ja turvaliste sotsiaalvõrgustike kujundamisel;
28. rõhutab, et ajalooteadlikkus on üks eeltingimusi selliste kuritegude toimumise ärahoidmiseks tulevikus ja oluline nooremate põlvkondade harimisel;
29. kutsub liikmesriike üles mõistma hukka holokausti eitamise kõik vormid, sealhulgas natside ja nende kaastöötajate kuritegude trivialiseerimise ja minimeerimise, ning nende vastu võitlema; juhib tähelepanu asjaolule, et poliitikas ja meedias ei tohi tõde holokaustist trivialiseerida;
30. peab vajalikuks ühist mälestamiskultuuri, mis mõistaks hukka mineviku fašismikuriteod; tunneb sügavat muret, et noorematele põlvkondadele Euroopas ja mujal läheb fašismiajalugu üha vähem korda ning seetõttu võivad nad muutuda uute ohtude suhtes ükskõikseks;
31. kutsub liikmesriike üles edendama peavoolukultuuri kaudu meie ühiskonna mitmekesisuse ja meie ühise ajaloo alast haritust, sealhulgas teadlikkust teise maailmasõja metsikustest, sealhulgas holokaustist, ja sõjaohvrite aastaid kestnud süstemaatilisest dehumaniseerimisest;
32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.
- [1] EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
- [2] ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
- [3] ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
- [4] ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.
- [5] https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/european-union-terrorism-situation-and-trend-report-2018-tesat-2018
- [6] https://www.mediapart.fr/journal/france/090418/forces-de-l-ordre-liees-l-ultra-droite-violente-la-dgsi-s-inquiete?onglet=full
- [7] https://rm.coe.int/fifth-report-on-croatia/16808b57be