RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Aserbaidžaani ja eelkõige Mehman Hüseynovi juhtumi kohta
16.1.2019 - (2019/2511(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B8-0056/2019 (Verts/ALE)
B8-0058/2019 (EFDD)
B8-0059/2019 (ECR)
B8-0063/2019 (ALDE)
B8-0064/2019 (S&D)
B8-0066/2019 (PPE)
Cristian Dan Preda, Željana Zovko, Elmar Brok, Pavel Svoboda, Eduard Kukan, Milan Zver, Jarosław Wałęsa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Krzysztof Hetman, Jaromír Štětina, Elisabetta Gardini, Csaba Sógor, Patricija Šulin, Romana Tomc, Luděk Niedermayer, Michaela Šojdrová, Tunne Kelam, Bogusław Sonik, Lorenzo Cesa, Marijana Petir, Dubravka Šuica, Sandra Kalniete, Seán Kelly, Ivana Maletić, Andrey Kovatchev, Stanislav Polčák, Laima Liucija Andrikienė, Deirdre Clune, Francis Zammit Dimech, Jiří Pospíšil, Anna Záborská fraktsiooni PPE nimel
Elena Valenciano, Pier Antonio Panzeri, Ana Gomes fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock, Jana Žitňanská, Valdemar Tomaševski, Ruža Tomašić, Branislav Škripek fraktsiooni ECR nimel
Marietje Schaake, Izaskun Bilbao Barandica, Mirja Vehkaperä, Beatriz Becerra Basterrechea, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Nadja Hirsch, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Louis Michel, Javier Nart, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Carolina Punset, Jozo Radoš, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel
Rebecca Harms, Heidi Hautala, Jordi Solé, Indrek Tarand fraktsiooni Verts/ALE nimel
Fabio Massimo Castaldo, Isabella Adinolfi, Ignazio Corrao fraktsiooni EFDD nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon Aserbaidžaani ja eelkõige Mehman Hüseynovi juhtumi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Aserbaidžaanis, eelkõige 15. juuni 2017. aasta resolutsiooni Aserbaidžaani ajakirjaniku Afgan Muhtarli juhtumi kohta[1], 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni Aserbaidžaani kohta[2] ja 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni inimõiguste kaitsjate tagakiusamise kohta Aserbaidžaanis[3],
– võttes arvesse oma 4. juuli 2018. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb ELi ja Aserbaidžaani vahelise laiaulatusliku lepingu läbirääkimisi[4],
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika kohta, eelkõige 15. novembri 2017. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele, mis käsitleb idapartnerlust 2017. aasta novembri tippkohtumise eel[5],
– võttes arvesse oma 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni korruptsiooni ja inimõiguste kohta kolmandates riikides[6],
– võttes arvesse ELi-Aserbaidžaani parlamentaarse koostöökomisjoni 15. kohtumist, mis toimus 7.–8. mail 2018 Bakuus,
– võttes arvesse 1996. aastal sõlmitud ELi ja Aserbaidžaani partnerlus- ja koostöölepingut, 14. novembril 2016 nõukogus vastuvõetud komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja mandaati läbirääkimisteks laiaulatusliku lepingu üle Aserbaidžaaniga ning läbirääkimiste alustamist ülalmainitud lepingu üle 7. veebruaril 2017,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. märtsi 2017. aasta avaldust Mehman Hüseynovi süüdimõistmise kohta Aserbaidžaanis,
– võttes arvesse ELi inimõiguste alaseid suuniseid väljendusvabaduse kohta internetis ja mujal,
– võttes arvesse meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegeleva töörühma viimast aruannet ÜRO Inimõiguste Nõukogule oma lähetuse kohta Aserbaidžaani[7],
– võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,
A. arvestades, et korruptsioonivastane blogija ning reporterite vabaduse ja turvalisuse instituudi (IRFS) direktor Mehman Hüseynov kannab kaheaastast vanglakaristust, kuna ta mõisteti 3. märtsil 2017 süüdi avalike süüdistuste eest seoses tema väärkohtlemise ja piinamisega politsei poolt ning valitsuse ametnike kritiseerimise ja nende seletamatule rikkusele osutamise eest;
B. arvestades, et hr Hüseynov, kelle vabanemistähtaeg on märtsis 2019, seisab silmitsi võimaliku 5–7-aastase täiendava vangistusega, esmalt süüdistatuna artikli 315 lõike 2 alusel, mis käsitleb võimukandja elu ja või tervist ohustava vägivalla kasutamist, kuid mis hiljem muudeti süüdistuseks artikli 317 lõike 2 alusel, mis käsitleb vägivalla kasutamist, mis ei ohusta kriminaalkaristusasutuse või eeluurimisvangla töötajate elu ega tervist;
C. arvestades, et hr Hüseynovit süüdistatakse vangivalvuri ründamises, et vältida rutiinset kontrolli 26. detsembril 2018; arvestades, et pärast väidetavat rünnakut paigutati ta üksikvangistusse, ilma et tal oleks olnud õigus oma advokaadiga kohtuda; arvestades, et 28. detsembril alustas hr Hüseynov näljastreiki, et protesteerida nende katsete vastu pikendada tema karistust ja võimalike uute süüdistuste vastu; arvestades, et 30. detsembril blogija tervislik seisund halvenes ja ta minestas; arvestades, et ta peatas oma sugulaste nõudmisel näljastreigi ning hakkas vedelikke jooma; arvestades, et 10. jaanuaril 2019 võimaldati ELi delegatsioonil Aserbaidžaanis teda külastada ning talle kinnitati, et ta saab arstiabi;
D. arvestades, et tegemist ei ole üksikjuhtumiga, vaid esineb veel juhtumeid, kus ametivõimud püüavad esitada uusi süüdistusi poliitvangide vastu, kelle vanglakaristus hakkab peagi lõppema; arvestades, et idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi andmetel on see viimastel kuudel viies selline juhtum;
E. arvestades, et 4. jaanuaril 2019 määras Bakuu Nizami ringkonnakohus halduskaristuse isikutele, kes olid osalenud meeleavaldusel hr Hüseynovi vastase uue kriminaalasja vastu, nimelt Mete Turksoyle, Afghan Sadigovile, Nurlan Gahramanlile, Elimkhan Aghayevile, Sakhavat Nabiyevile, Ismayil Islamoghlule, Goshgar Ahmadovile,Yashar Khaspoladovile, Farid Abdinovile, Elchin Rahimzadele, Orkhan Mammadovile, Bakhtiyar Mammadlile, Fatima Movlamlile, Matanat Mahmurzayevale ja Parvin Abishovale; arvestades, et kõik süüdistatavad tunnistati süüdi haldusrikkumiste seadustiku artikli 513 lõike 2 (rahvakogunemiste, pikettide ja meeleavalduste korraldamise eeskirjade rikkumine) kohaselt;
F. arvestades, et meediakeskkonna ja väljendusvabaduse alal ei ole Aserbaidžaanis märkimisväärseid edusamme tehtud; arvestades, et organisatsiooni Piirideta Reporterid avaldatud 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis on Aserbaidžaan 180 riigi seas 163. kohal; arvestades, et praegu viibib Aserbaidžaanis vanglas 10 ajakirjanikku;
G. arvestades, et mitmed sõltumatud meedia veebisaidid ja portaalid on riigis blokeeritud ja ligipääsmatud, sealhulgas Azadlıq Radiosu (Raadio Vaba Euroopa / Vabaduse Raadio Aserbaidžaani teenistus) ja selle rahvusvaheline teenistus, Raadio Vaba Euroopa / Vabaduse Raadio, ajaleht Azadliq (ei ole seotud Azadliq Radiosu’ga), Meydan TV ja Azerbaycan Saati (Aserbaidžaani tund); arvestades, et 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses kuulati üle hulgaliselt Aserbaidžaani kodanikke selle eest, et nad postitasid Facebookis kriitilisi kommentaare või lihtsalt laikisid sotsiaalmeedia staatust või klõpsasid „osales“ poliitilistel kogunemistel;
H. arvestades, et detsembris 2018 määras Bakuu majandus- ja halduskohus uurivale ajakirjanikule Khadija Ismayilovale üle 23 000 euro suuruse trahvi väidetava maksudest kõrvalehoidumise juhtumi eest, mis oli seotud Raadio Vaba Euroopaga, kus ta töötas toimetajana ja kus ta ei olnud kunagi selle seaduslik esindaja; arvestades, et tema advokaat Yalçın İmanov on nende hulgas, kes Aserbaidžaani advokatuurist välja heideti; arvestades, et 10. jaanuaril 2019 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse pr Ismayilova poolt Aserbaidžaani valitsuse vastu esitatud kaebuse asjus seoses tema isiklikku elu käsitlevate videote levitamisega, leides, et tema õigusi on rikutud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklite 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ja 10 (sõnavabadus) alusel;
I. arvestades, et 2017. aastal tsiviil- ja haldusmenetluse seadustikku ja advokatuuriseadusesse tehtud muudatustega keelatakse advokatuuri liikmete hulka mittekuuluvatel juristidel kohtusse ilmuda ja oma kliente esindada; arvestades, et see uus reegel on suunatud paljude opositsiooniliikmeid ja inimõiguslasi esindavate juristide vastu, kes on advokatuurist välja heidetud või kelle suhtes kohaldatakse distsiplinaarmeetmeid;
J. arvestades, et Aserbaidžaan on Euroopa Nõukogu liige ning on seetõttu võtnud kohustuse austada demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet; arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kaks Aserbaidžaani kaasraportööri ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on väljendanud sügavat muret Hüseynovi vastu esitatud uute süüdistuste pärast; arvestades, et sama muret on väljendanud ka OSCE meediavabaduse esindaja;
K. arvestades, et 11. juulil 2018 viisid EL ja Aserbaidžaan lõpule oma partnerluse prioriteetide sõnastamise, seades ühised poliitilised prioriteedid ELi ja Aserbaidžaani partnerluse suunamiseks ja tõhustamiseks eelolevatel aastatel;
1. nõuab Mehman Hüseynovi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud tühistaksid kõik uued süüdistused tema vastu; väljendab muret Hüseynovi tervise pärast, millega seoses ametiasutused peavad andma kogu vajaliku kutselise arstiabi ning võimaldama korrapärase juurdepääsu Hüseynovi perekonnale ja eelisõigusega õigusnõustajale;
2. nõuab, et Aserbaidžaan lõpetaks teisitimõtlejate mahasurumise, ning nõuab kõikide poliitvangide, sealhulgas ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate ja teiste kodanikuühiskonna aktivistide, sealhulgas, kuid mitte ainult, Afgan Muhtarli, Ilkin Rustamzadehi, Rashad Ramazanovi, Seymur Hazi, Giyas Ibrahimovi, Mehman Hüseynovi, Bayram Mammadovi, Araz Guliyevi, Tofig Hasanli, Ilgiz Qahramanovi ja Afgan Sadygovi viivitamatut ja tingimusteta vabastamist, ning nõuab kõigi nende vastu esitatud süüdistuste tühistamist ning nende poliitiliste ja kodanikuõiguste täielikku taastamist;
3. väljendab heameelt selle üle, et Aserbaidžaanis on viimastel aastatel vabastatud mitu kõrgetasemelist inimõiguste kaitsjat, ajakirjanikku, opositsiooni liiget ja aktivisti; kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tagama vaba liikumise neile, kes seisavad silmitsi piirangutega, sealhulgas Ilgar Mammadovile, Intigam Alyievile, Khadija Ismayilovale ja teistele ajakirjanikele, ning võimaldama neil vabalt töötada; väljendab muret Khadija Ismayilova vastu esitatud uute kriminaalsüüdistuste pärast ja nõuab nende tühistamist;
4. tuletab Aserbaidžaanile meelde Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonist tulenevaid kohustusi ning kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles täielikult austama ja jõustama Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid;
5. nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani valitsus teeks täielikult koostööd Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni ja inimõiguste volinikuga ja rakendaks nende soovitusi ning samuti ÜRO erimenetlusi seoses inimõiguste kaitsjatega, ning tagaks, et sõltumatud kodanikuühiskonna rühmad ja aktivistid saaksid vabalt ja piiranguteta tegutseda, sealhulgas muutes selleks seadusi, mis piiravad oluliselt kodanikuühiskonna rahastamist;
6. kutsub Aserbaidžaani üles täielikult tagama nii õigusaktides kui ka praktikas ajakirjandus- ja meediavabaduse nii internetis kui ka väljaspool seda, et tagada väljendusvabadus kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;
7. nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani ametivõimud tagaksid advokatuuri de facto sõltumatuse täidesaatvast võimust; nõuab, et sõltumatult praktiseerivatel juristidel lubataks praktiseerimist jätkata ja oma kliente notariaalselt kinnitatud volikirja alusel esindada, ning nõuab, et lõpetataks opositsiooni liikmeid ja inimõiguste kaitsjaid esindavate advokaatide meelevaldne advokatuuri liikmete hulgast kustutamine;
8. väljendab muret seoses väidetega, mis puudutavad mitut Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liiget ja väidetavaid katseid mõjutada Euroopa poliitikakujundajaid ebaseaduslike vahendite abil, mille eesmärk on takistada Aserbaidžaanis toimuvate raskete inimõiguste rikkumiste kriitikat;
9. väljendab muret lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimesed) olukorra pärast Aserbaidžaanis ning kutsub Aserbaidžaani valitsust üles lõpetama LGBTI-inimeste õiguste edendamise ja kaitsmisega tegelevate inimõiguslaste takistamine ja hirmutamine;
10. toonitab, kui tähtis on uus leping Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani vahel; toonitab, et uue lepingu keskmes peavad olema demokraatlikud reformid, õigusriigi põhimõte, hea haldustava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine; rõhutab, et ta jälgib tähelepanelikult olukorda kogu uue lepingu üle peetavate läbirääkimiste ajal enne, kui ta teeb otsuse lepingule nõusoleku andmise kohta;
11. kutsub nõukogu, komisjoni ja komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tagama, et hr Hüseynovi ja kõigi teiste Aserbaidžaani poliitvangide vabastamine jääb ELi ja Aserbaidžaani kahepoolsete suhete prioriteediks;
12. nõuab tungivalt, et ELi ja liikmesriikide delegatsioonid Aserbaidžaanis kahekordistaksid jõupingutusi, et toetada ja abistada poliitvange, reportereid ja blogijaid, korruptsioonivastaseid aktiviste, inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonna liikmeid;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjonile, Aserbaidžaani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ja OSCE-le.