Resolutsiooni ühisettepanek - RC-B8-0107/2019Resolutsiooni ühisettepanek
RC-B8-0107/2019

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK olukorra kohta Tšetšeenias ja Ojub Titijevi juhtumi kohta

13.2.2019 - (2019/2562(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 135 lõikele 5 ja artikli 123 lõikele 4,
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B8-0107/2019 (Verts/ALE)
B8-0108/2019 (PPE)
B8-0109/2019 (S&D)
B8-0114/2019 (ALDE)
B8-0117/2019 (ECR)

Cristian Dan Preda, Jaromír Štětina, David McAllister, Elmar Brok, Marijana Petir, Eduard Kukan, Patricija Šulin, Jarosław Wałęsa, Tunne Kelam, Roberta Metsola, Csaba Sógor, Milan Zver, Bogusław Sonik, Adam Szejnfeld, Michaela Šojdrová, Pavel Svoboda, Lorenzo Cesa, Giovanni La Via, Antonio López-Istúriz White, Tomáš Zdechovský, Krzysztof Hetman, Ivo Belet, Dubravka Šuica, Sandra Kalniete, Anders Sellström, Seán Kelly, Francis Zammit Dimech, Deirdre Clune, Ivana Maletić, Romana Tomc, Andrey Kovatchev, Laima Liucija Andrikienė, László Tőkés, Anna Maria Corazza Bildt, Jiří Pospíšil, Stanislav Polčák, Inese Vaidere fraktsiooni PPE nimel
Elena Valenciano, Victor Boştinaru, Soraya Post fraktsiooni S&D nimel
Charles Tannock, Jana Žitňanská, Ryszard Czarnecki, Jadwiga Wiśniewska, Ruža Tomašić, Jan Zahradil, Branislav Škripek, Roberts Zīle, Monica Macovei fraktsiooni ECR nimel
Marietje Schaake, Petras Auštrevičius, Beatriz Becerra Basterrechea, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Gérard Deprez, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Ivan Jakovčić, Petr Ježek, Ilhan Kyuchyuk, Valentinas Mazuronis, Louis Michel, Javier Nart, Urmas Paet, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Carolina Punset, Frédérique Ries, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic, Pavel Telička, Ramon Tremosa i Balcells, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Cecilia Wikström fraktsiooni ALDE nimel
Rebecca Harms fraktsiooni Verts/ALE nimel


Menetlus : 2019/2562(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
RC-B8-0107/2019
Esitatud tekstid :
RC-B8-0107/2019
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Tšetšeenias ja Ojub Titijevi juhtumi kohta

(2019/2562(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Tšetšeenias, eriti oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Venemaa, Ojub Titijevi ja inimõiguste keskuse Memorial juhtumi kohta[1] ning 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni vabaühenduse Memorial (Sahharovi auhinna võitja aastal 2009) tegevuse lõpetamise kohta Venemaal[2],

–  võttes arvesse väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni esimeeste 12. jaanuari 2018. aasta avaldust, milles nõuti inimõiguste kaitsja Ojub Titijevi kohest vabastamist,

–  võttes arvesse ELi 19. jaanuari 2018. aasta avaldust inimõiguste rikkumise kohta Venemaal seoses inimõiguste keskusega Memorial ning Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 11. jaanuari 2018. aasta avaldust inimõiguste keskuse Memorial direktori kinnipidamise kohta Tšetšeeni Vabariigis ja 27. juuni 2018. aasta avaldust Venemaa inimõiguslaste Ojub Titijevi ja Juri Dmitrijevi juhtumite kohta,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 5 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 7, milles mõlemas on sätestatud, et kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamist või julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistust, ning võttes arvesse asjaolu, et Venemaa Föderatsioon on mõlema dokumendi osaline,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 9. detsembril 1998. aastal vastu võetud ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseadust, eriti selle 2. peatükki inimese ja kodaniku õiguste ja vabaduste kohta,

–  võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni seitsmendat perioodilist aruannet, mida ÜRO inimõiguste komitee arutas 16. ja 17. märtsil 2015 peetud 3136. ja 3137. istungil,

–  võttes arvesse OSCE raportööri 21. detsembril 2018. aastal Moskva mehhanismi raames esitatud aruannet väidetavate inimõiguste rikkumiste ja karistamatuse kohta Venemaa Föderatsiooni kuuluvas Tšetšeeni Vabariigis,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning ÜRO piinamisvastase konventsiooni osaline ja seega on ta kohustatud järgima demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austama põhivabadusi ja inimõigusi;

B.  arvestades, et Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliste kohustuste hulka kuulub ka kohustus kaitsta inimõiguste kaitsjaid; arvestades, et 2012. aasta nn välisagentide seadusega piiratakse märkimisväärselt vabaühenduste võimalusi sõltumatult ja tulemuslikult tegutseda; arvestades, et selle seaduse kohaselt nimetas Venemaa justiitsministeerium välisagendiks ka inimõiguste keskuse Memorial;

C.  arvestades, et inimõiguste olukord on Tšetšeenias viimastel aastatel tõsiselt halvenenud ning sõltumatud ajakirjanikud ja inimõiguslased ei saa enam oma tööd jätkata, seadmata seejuures ohtu omaenda ning oma pereliikmete, sõprade ja töökaaslaste elu; arvestades, et inimõiguste süstemaatiliste ja raskete rikkumiste kohta Tšetšeenias on arvukaid teateid ning nendest nähtub, et Tšetšeenia ja Venemaa ametiasutused ei taga seal õigusriigi põhimõtete järgimist;

D.  arvestades, et inimõiguste keskuse Memorial Tšetšeenia haru juht Ojub Titijev vahistati 9. jaanuaril 2018. aastal, talle esitati valesüüdistus narkootikumide ebaseadusliku omandamise ja omamise eest ning ta saadeti eeluurimisvanglasse; arvestades, et Ojub Titijev eitab oma süüd ning teised vabaühendused ja inimõiguste kaitsjad on nimetanud süüdistusi fabritseeritud püüdeks takistada Titijevi ja tema organisatsiooni inimõigustealast tegevust;

E.  arvestades, et kohus pikendas Titijevi eelvangistust mitu korda, enne kui Šali linnakohus Tšetšeenias tema juhtumit 19. juulil 2018. aastal arutama hakkas; arvestades, et kohus peaks otsuse tegema varsti, eeldatavasti 2019. aasta veebruari keskel; arvestades, et Ojub Titijev võidakse mõista süüdi kuriteos, mida ta ei sooritanud, ning sellisel juhul ähvardab teda kuni kümne aasta pikkune vangistus;

F.  arvestades, et Ojub Titijevi perekonda on ahistatud ja ähvardatud, et sundida neid Tšetšeeniast lahkuma; arvestades, et 2018. aastal pandi Memoriali vastu toime veel mitu rünnakut, näiteks 17. jaanuaril 2018 pandi põlema nende Inguššia büroo, 22. jaanuaril 2018 rünnati Dagestanis Ojub Titijevi advokaadi autot ning 28. märtsil 2018 rünnati ka Memoriali Dagestani kontori juhti; arvestades, et Memoriali Tšetšeenia haru eelmise direktori Natalja Estemirova tapjaid ei ole endiselt vastutusele võetud, ehkki naine tapeti juba 2009. aastal;

G.  arvestades, et Memorial on Tšetšeenias üks viimastest inimõigustega tegelevatest organisatsioonidest, kes dokumenteerib ja avalikustab inimõiguste rikkumisi, abistab rikkumiste ohvreid ning aitab neid õiguslikes küsimustes, ning nende rünnakutega makstakse organisatsioonile tõenäoliselt kätte inimõiguste rikkumiste paljastamise ja õigluse jaluleseadmise püüete eest; arvestades, et Memorial on Euroopa Parlamendi välja antava Sahharovi mõttevabaduse auhinna 2009. aasta laureaat ning 2018. aastal anti Ojub Titijevile ka Prantsusmaa ja Saksamaa ühiselt väljaantav inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitsjate auhind (detsembris), Václav Haveli nimeline inimõiguste auhind (oktoobris) ja Moskva Helsingi grupi inimõiguste auhind (mais);

H.  arvestades, et Tšetšeenia ametnikud on inimõiguste kaitsjaid korduvalt ähvardanud ja nende tööd hukka mõistnud, samas ei tauni nad avalikult inimõiguslaste vastu suunatud vägivaldseid ähvardusi, mis tekitab inimõiguste kaitsjate ründajate jaoks karistamatuse tunde ja üha põlistab seda; arvestades, et ohvrid hoiduvad seetõttu enamasti õigust nõudmast, kuna kardavad kohalike võimude kättemaksu;

1.  kordab oma üleskutset vabastada viivitamatult inimõiguste keskuse Memorial Tšetšeenia haru direktor Ojub Titijev, kes peeti 9. jaanuaril 2018. aastal uimastite ebaseaduslikus omandamises ja omamises süüdistatuna kinni ning kelle kohtuasjas peaks otsus langetatama 2019. aasta veebruari keskpaigaks; nõuab tungivalt, et Tšetšeenia ametivõimud tagaksid Ojub Titijevi inimõiguste ja juriidiliste õiguste täieliku austamise, sh õiglase kohtuliku arutamise, takistamatu juurdepääsu advokaadile ja arstiabile ning kaitse kohtuliku ahistamise ja kriminaliseerimise eest;

2.  mõistab karmilt hukka Tšetšeenia ametnike korduvad avalikud avaldused, milles taunitakse inimõiguste kaitsjate ja inimõigustega tegelevate organisatsioonide tööd ning osutatakse konkreetsetele inimestele, samas kui nimetatud organisatsioonide ja isikute vastu suunatud ähvardusi ja vägivallategusid ei ole avalikult hukka mõistetud ega uuritud;

3.  peab äärmiselt murettekitavaks sõltumatute ajakirjanike, inimõiguslaste ja nende toetajate ning tavaliste kodanike üha sagedamat vahistamist, ründamist ja hirmutamist, mis paistab toimuvat koordineeritud kampaaniatena; on seisukohal, et Ojub Titijevi juhtum on sarnane arvukate teistega, kus süüdistus on üles ehitatud fabritseeritud asitõenditele, ning märgib, et sellised juhtumid on Tšetšeeni Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni puudulikule kohtusüsteemile iseloomulikud; tuletab meelde, et sarnane süüdistus uimastite omamise eest on esitatud ka uudistesaidi Kavkazskii Uzel ajakirjanikule Žalaudi Gerijevile ja inimõiguste aktivistile Ruslan Kutajevile, ning nõuab ka nende vabastamist;

4.  nõuab tungivalt, et nii Tšetšeeni Vabariigi kui ka Venemaa Föderatsiooni ametivõimud lõpetaksid oma kodanike ahistamise ja tagakiusamise ning teeksid lõpu inimõiguslaste, nende pereliikmete, töökaaslaste, toetajate ja organisatsioonide vastu suunatud vägivallaaktide toimepanijate karistamatusele;

5.  soovib, et Venemaa Föderatsioon kaitseks kõiki oma kodanikke, austaks täielikult nende inimõigusi, järgiks omaenda põhiseadust ja õigustikku ning austaks oma rahvusvahelist kohustust järgida õigusriigi põhimõtteid ja austada kõikide oma kodanike põhivabadusi ja inimõigusi, sh nende puhul, kes pühendavad oma aja, vahendid ja töö kaaskodanike õiguste kaitsmisele;

6.  kutsub Venemaa ametivõime üles tunnistama kehtetuks 2015. aasta seaduse mittesoovitavate organisatsioonide kohta ning 2012. aasta seaduse välisagentide kohta, samuti nendega seotud õigusaktid, mida on pidevalt kasutatud inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ahistamiseks ja ründamiseks; peab murettekitavaks, et mõned Venemaa vabaühendused on pidanud tegevuse lõpetama, et vältida välisagendiks tembeldamist ja õiguslikku tagakiusamist;

7.  nõuab, et Tšetšeenias lõpetataks viivitamatult inimõiguste kaitsjate ahistamine ja valesüüdistuste alusel vahistamine, aga ka nende töökaaslaste ja perekonnaliikmete ründamine ja nende toetajate hirmutamine, mille eesmärk paistab olevat nende organisatsioonide seaduspärase ja kasuliku töö takistamine ja pikemas perspektiivis ka lõpetamine;

8.  kordab komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja liikmesriikidele esitatud üleskutset jätkata Tšetšeenia inimõiguste olukorra ja Ojub Titijevi kohtuprotsessi hoolikat jälgimist, nõuda eespool kirjeldatud inimõiguste rikkumiste viivitamatut lõpetamist, tõstatada Venemaa esindajatega peetavatel asjaomastel kohtumistel kõikide poliitilistel põhjustel kohtu alla antud inimeste küsimus ning pakkuda jätkuvalt kiiret ja tõhusat abi tagakiusamise ohvritele ja nende pereliikmetele, muu hulgas varjupaigataotluste menetlemisel;

9.  kutsub komisjoni üles tegema Venemaa välisagente käsitlevale seadusele vaatamata koostööd Venemaa Föderatsioonis tegutsevate rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonidega, Venemaa inimõigusorganisatsioonidega ja kodanikuühiskonnaga ning Memoriali ja teisi sarnaseid organisatsioone jätkuvalt toetama;

10.  kutsub rahvusvahelise mainega sportlasi ja artiste üles hoiduma osalemast Tšetšeenias toimuvatel või Tšetšeeni Vabariigi juhtkonna toetatavatel üritustel; kordab, et toetab Euroopa Liidus Magnitski akti kehtestamist, millega nähtaks ette karistused inimõiguste raskete rikkumiste toimepanijatele, ning kutsub nõukogu üles selles valdkonnas viivitamatult tööd jätkama; toonitab sellega seoses, et Venemaa Föderatsiooni kuuluvas Tšetšeeni Vabariigis inimõiguste rikkumisi toime pannud inimestele ei tohiks anda ELi viisasid ning neil ei tohiks lubada hoida või omada vara ELi liikmesriikides;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Tšetšeenia ametivõimudele.

 

Viimane päevakajastamine: 13. veebruar 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika