Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta,

–  võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet Zimbabwes 2018. aastal toimunud ühtlustatud valimiste kohta ning ELi valimisvaatlusmissiooni peavaatleja poolt 10. oktoobril president Mnangagwale saadetud kirja, milles käsitletakse lõpparuande põhijäreldusi,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 17. jaanuari 2019. aasta avaldust olukorra kohta Zimbabwes,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 24. juuli 2018. aasta ja 18. jaanuari 2019. aasta avaldusi Zimbabwe kohta,

–  võttes arvesse ELi ja Aafrika Liidu välisministrite 21. ja 22. jaanuari 2019. aasta kohtumise järel avaldatud ühiskommünikeed,

–  võttes arvesse Zimbabwe inimõiguste komisjoni seirearuannet pärast 14. jaanuarist kuni 16. jaanuarini 2019 toimunud streiki Stay Away ja sellele järgnenud rahutusi,

–  võttes arvesse Zimbabwe uurimiskomisjoni aruannet 1. augusti valimistejärgse vägivalla kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 2. augusti 2018. aasta avaldust valimiste kohta Zimbabwes,

–  võttes arvesse Zimbabwe ühtlustatud valimistele saadetud rahvusvaheliste valimisvaatlusmissioonide 2. augusti 2018. aasta ühisavaldust, milles mõistetakse hukka politsei ja sõjaväe ülemäärase jõu kasutamine meeleavalduste mahasurumiseks,

–  võttes arvesse ELi delegatsiooni, Harares asuvate ELi liikmesriikide missioonide juhtide ning Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikide missioonide juhtide 9. augusti 2018. aasta kohapealset ühisavaldust opositsiooni mahasurumise kohta Zimbabwes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi käimasoleva poliitilise üleminekuprotsessi kohta Zimbabwes,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/288, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta(1),

–  võttes arvesse 1981. aasta juunis vastu võetud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Zimbabwe on ratifitseerinud,

–  võttes arvesse Zimbabwe põhiseadust,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Zimbabwe rahvas kannatas palju aastaid president Mugabe juhitud autoritaarse režiimi all, mis püsis võimul korruptsiooni, vägivalla, eeskirju eiravate valimiste ja jõhkra julgeolekuaparaadi abil;

B.  arvestades, et 30. juulil 2018 toimusid Zimbabwes esimesed presidendi- ja parlamendivalimised pärast Robert Mugabe tagasiastumist novembris 2017; arvestades, et valimised andsid riigile võimaluse teha lõpp vaidlusi tekitavate valimistega minevikule, mida iseloomustas poliitiliste ja inimõiguste kuritarvitamine ning riigi toetusel toimuv vägivald;

C.  arvestades, et 3. augustil 2018 kuulutas Zimbabwe valimiskomisjon Emmerson Mnangagwa 50,8 % häältega valimiste võitjaks 44,3 % häältest saanud opositsioonikandidaadi Nelson Chamisa ees; arvestades, et opositsioon vaidlustas tulemused kohe, väites, et valimisi võltsiti; arvestades, et konstitutsioonikohus lükkas need väited tõendite puudumise tõttu tagasi ja president Mnangagwa kinnitati 26. augustil ametlikult uuesti ametisse;

D.  arvestades, et ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuandes märgitakse, et Zimbabwe valimiskomisjoni esitatud arvud sisaldasid palju anomaaliaid ja ebatäpsusi ning tekitasid piisavalt küsimusi, et esitatud arvude täpsus ja usaldusväärsus kahtluse alla seada;

E.  arvestades, et päev pärast valimisi tõi tulemuste teatavaks tegemisega viivitamine juba kaasa valimistejärgse vägivalla puhkemise, kus opositsiooni korraldatud meeleavalduste käigus sai kuus inimest surma ja paljud vigastada; arvestades, et rahvusvahelised vaatlejad, sealhulgas EL, mõistsid hukka vägivalla ja ülemäärase jõu kasutamise sõjaväe ja sisejulgeolekujõudude poolt;

F.  arvestades, et Zimbabwe inimõiguste komisjon tegi 10. augustil 2018. aastal avalduse 2018. aasta ühtlustatud valimiste ja valimisjärgse keskkonna kohta, milles kinnitatakse, et meeleavaldajaid ründasid sõjalised jõud, väljendatakse sügavat muret politsei jõhkruse ja vägivaldse käitumise pärast ning väidetakse, et meeleavaldajate põhiõigusi on rikutud; arvestades, et komisjon on kutsunud valitsust üles algatama riiklikku dialoogi;

G.  arvestades, et president Emmerson Mnangagwa lubas 26. augustil 2018. aastal Harares ametivande andmisel
paremat ja ühist tulevikku kõigile Zimbabwe elanikele, olenemata erakondlikust kuuluvusest, ning valitsust, kes pühendub vankumatult põhiseaduslikkuse järgimisele, õigusriigi põhimõtte juurutamisele, võimude lahususe põhimõttele, kohtusüsteemi sõltumatusele ja poliitikale, mis tõmbaks ligi nii kodumaist kui ka väliskapitali;

H.  arvestades, et septembris 2018 moodustas president Mnangagwa uurimiskomisjoni, kes jõudis detsembris 2018 järeldusele, et ulatuslikku varalist kahju ja palju kannatanuid põhjustanud meeleavaldused algatasid ja korraldasid nii julgeolekujõud kui ka erakonna MDC Alliance liikmed ning et sõjaväe kasutamine oli õigustatud ja kooskõlas põhiseadusega; arvestades, et opositsioon lükkas aruande tagasi; arvestades, et komisjon nõudis uurimise läbiviimist julgeolekujõududes ja kuritegusid toime pannud isikute vastutusele võtmist, samuti soovitati ohvritele hüvitise määramist;

I.  arvestades, et poliitilised pinged on pärast valimisi järsult kasvanud ja vägivallateated jätkuvad, ohustades tõsiselt riigis algatatud demokraatlikku suunda;

J.  arvestades, et majanduse kokkuvarisemine, sotsiaalteenuste kättesaamatus ja kõige olulisemate põhikaupade kallinemine õhutavad inimestes viha; arvestades, et ajavahemikul 14.–18. jaanuar 2019 haaras Zimbabwet protesti- ja meeleavalduste laine Zimbabwe Ametiühingute Kongressi algatusel toimunud nn üleriigilise streigi käigus, mis toimus kütusehindade 150 %-lise tõusu tõttu; arvestades, et meeleavaldustega reageeriti ka kasvavale vaesusele, majanduse halvale olukorrale ja halvenevale elatustasemele;

K.  arvestades, et seoses selle protestiliikumisega mõistis valitsus 14. jaanuaril 2019. aastal hukka „põhiseadusliku korra kahjustamise tahtliku plaani“ ja kinnitas, et ta „reageerib asjakohaselt nendele, kes tegelevad salaja rahu saboteerimisega“;

L.  arvestades, et märulipolitsei reageeris ülemäärase vägivalla ja inimõiguste rikkumistega, sealhulgas lahinglaskemoona kasutamine, meelevaldsed vahistamised, inimröövid, repressioonide ohvreid ravivatesse meditsiiniasutustesse tungimine, vahistatute suhtes kiirmenetluse ja kollektiivse kohtuprotsessi kohaldamine, vahistatute piinamine, vägistamisjuhtumid ning era- ja avaliku omandi hävitamine;

M.  arvestades, et valitsuse poolt ametisse nimetatud inimõiguste komisjon avalikustas aruande, millest ilmnes, et sõdurid ja politsei on kasutanud süstemaatilist piinamist;

N.  arvestades, et tapetud on üle 17 inimese ja sajad on saanud vigastada; arvestades, et vahistatud on umbes tuhat inimest, kelle hulka kuulub 9–16aastasi lapsi, ja umbes kahte kolmandikku vahistatutest keelduti kautsjoni vastu vabastamast; arvestades, et paljusid neist peetakse endiselt ebaseaduslikult kinni ning väidetavalt on neid vahi all pekstud ja rünnatud;

O.  arvestades, et tõendid näitavad, et mõrvade, vägistamiste ja relvastatud röövimiste eest vastutab suures osas sõjavägi; arvestades, et sajad aktivistid ja opositsiooniametnikud varjavad end;

P.  arvestades, et inimõiguste vaatlejad ning kohalikud ja rahvusvahelised osalejad, sealhulgas EL, on valitsuse reaktsiooni meeleavaldustele laialdaselt hukka mõistnud, nimetades seda ebaproportsionaalseks ja ülemääraseks;

Q.  arvestades, et telekommunikatsiooni katkestamine on muutunud vahendiks, mida režiim kasutab sotsiaalvõrgustike abil organiseeritavate meeleavalduste koordineerimise tõkestamiseks; arvestades, et mobiil- ja tavatelefonisidet ning internetti ja sotsiaalmeediakanaleid blokeeriti korduvalt, et takistada juurdepääsu teabele ja kommunikatsioonile ning varjata ulatuslikke inimõiguste rikkumisi, mida riik valmistus toime panema; arvestades, et Zimbabwe ülemkohus teatas, et sidevahendite pealtkuulamist käsitleva seaduse kasutamine veebipõhise andmevahetuse peatamiseks oli ebaseaduslik;

R.  arvestades, et ametivõimud korraldasid massilise meeleavaldajate ukselt-uksele ülesotsimise, haarates kodudest kaasa rahumeelsed meeleavaldajad, inimõiguste kaitsjad, poliitilised aktivistid, väljapaistvad kodanikuühiskonna liidrid ja nende sugulased;

S.  arvestades, et naaberriigid, näiteks Lõuna-Aafrika Vabariik, on kujunenud poliitilise rõhumise ja majanduslike raskuste eest põgenevate Zimbabwe elanike tõmbekeskusteks;

T.  arvestades, et politsei on pidevalt kuritarvitanud kehtivaid seadusi, näiteks avaliku korra ja julgeoleku seadust, et õigustada opositsiooniliikmete ja inimõiguslaste tegevuse piiramist ning ära keelata seaduspäraseid ja rahumeelseid meeleavaldusi;

U.  arvestades, et Zimbabwe edusammud inimõiguste ja demokraatia valdkonnas on maailma kehvimate seas; arvestades, et Zimbabwe rahvas ja inimõiguste kaitsjad kannatavad jätkuvalt rünnakute, vihkamist õhutavate avalduste, laimukampaaniate, hirmutamise ja ahistamise all ning korrapäraselt tuleb teateid piinamiste kohta;

V.  arvestades, et president nõudis üleriigilist dialoogi, mis algas 6. veebruaril, ja kutsus kõiki erakondi osalema, kuid peamine opositsioonierakond Movement for Democratic Change (MDC) keeldus osalemast;

W.  arvestades, et Zimbabwe on kirjutanud alla Cotonou lepingule, mille artiklis 96 on sätestatud, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on AKV riikide ja ELi koostöö oluline osa;

1.  rõhutab oma üksmeelset soovi, et Zimbabwest saaks rahumeelne, demokraatlik ja jõukas riik, kus kõiki kodanikke koheldakse hästi ja seaduse alusel võrdselt ning kus riigiorganid tegutsevad kodanike nimel, mitte nende vastu;

2.  mõistab teravalt hukka Zimbabwe hiljutiste meeleavalduste ajal aset leidnud vägivalla; on kindlalt veendunud, et rahumeelsed meeleavaldused kuuluvad demokraatia juurde ning nendele reageerimisel ülemäärase jõu kasutamist tuleb igal juhul vältida;

3.  nõuab tungivalt, et president Mnangagwa peaks kinni oma ametisseastumise lubadustest tegutseda kiiresti, et olukorra üle kontroll võtta ja jõuda Zimbabwes taas leppimiseni ning tagada demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamine;

4.  nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud teeksid viivitamata lõpu julgeolekujõudude poolsetele kuritarvitustele ning uuriksid kiiresti ja erapooletult kõiki väiteid, mis puudutavad ülemäärase jõu kasutamist politsei ja riigiametnike poolt, et teha kindlaks individuaalne vastutus, eesmärgiga tagada vastutuse võtmine; tuletab meelde, et riigi põhiseadusega on ette nähtud sõltumatu organi loomine, mille ülesanne on uurida politsei ja sõjaväe väärkäitumise kohta esitatud kaebusi, kuid valitsus ei ole seda veel loonud;

5.  nõuab tungivalt, et Zimbabwe valitsus kutsuks viivitamata tagasi kõik üle kogu riigi lähetatud sõjaväelased ja relvastatud noorterühmitused, kes elanikke terroriseerivad, rikkudes sellega selgelt Zimbabwe põhiseadust;

6.  on veendunud, et kogunemis-, ühinemis- ja väljendusvabadus on igas demokraatlikus ühiskonnas hädavajalikud; rõhutab, et arvamuse väljendamine mittevägivaldsel viisil on kõigi Zimbabwe kodanike põhiseaduslik õigus, ning tuletab ametivõimudele meelde nende kohustust kaitsta kõigi kodanike õigust avaldada meelt oma halveneva sotsiaalse ja majandusliku olukorra vastu; palub valitsusel lõpetada Zimbabwe Ametiühingute Kongressi juhtide ja liikmete konkreetne sihtmärgiks võtmine;

7.  rõhutab, et opositsioonil on demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll;

8.  nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kõik poliitvangid;

9.  palub Zimbabwe valitsusel järgida inimõiguste kaitsjaid käsitleva ÜRO deklaratsiooni sätteid ja inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi õigusakte, mille Zimbabwe on ratifitseeritud;

10.  väljendab sügavat muret teadete pärast, et nõuetekohase menetluse põhimõtet rikutakse kiirmenetluste ja kollektiivsete kohtuprotsesside korraldamisega; rõhutab, et kohtusüsteem peab järgima õigusriigi põhimõtet ja tagama, et alati austatakse kohtusüsteemi sõltumatust ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele; mõistab hukka kõik vahistamised, mis pannakse toime ilma süüdistust esitamata;

11.  palub Zimbabwe ametivõimudel kiiresti, põhjalikult, erapooletult ja sõltumatult uurida väiteid inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste, sealhulgas julgeolekujõudude poolt toime pandud vägistamiste ja seksuaalvägivalla juhtumite kohta, ning võtta süüdlased vastutusele; nõuab, et seksuaalvägivalla ohvritele tagataks üldine juurdepääs tervishoiuteenustele, ilma et nad peaksid kartma kättemaksu;

12.  mõistab hukka internetiühenduse katkestamise, mis võimaldas ametivõimudel varjata sõjaväe ja sisejulgeolekujõudude poolt toime pandud inimõiguste rikkumisi ning takistada repressioonide ajal ja vahetult pärast valimisi aset leidnud kuritarvituste sõltumatut kajastamist ja dokumenteerimist; rõhutab, et juurdepääs teabele on õigus, mida ametivõimud peavad järgima kooskõlas oma põhiseaduslike ja rahvusvaheliste kohustustega;

13.  mõistab hukka avaliku korra ja julgeoleku seaduse kuritahtliku kasutamise ja piirava olemuse ning nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud ühtlustaksid õigusaktid inimõiguste kaitse ja edendamise rahvusvaheliste standarditega;

14.  väljendab erilist muret Zimbabwe majandusliku ja sotsiaalse olukorra pärast; tuletab meelde, et riigi peamised probleemid on vaesus, töötus ning krooniline alatoitlus ja nälg; on seisukohal, et neid probleeme saab lahendada üksnes edasipüüdliku tööhõive-, haridus-, tervishoiu- ja põllumajanduspoliitika rakendamisega;

15.  kutsub kõiki poliitilisi jõude üles käituma vastutustundlikult ja mõõdukalt ning eelkõige hoiduma vägivalla õhutamisest;

16.  tuletab Zimbabwe valitsusele meelde, et Cotonou lepingu raames antava Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide toetuse ning kaubandus-, arengu- ja majandusabi tingimuseks on see, et riigis järgitakse õigusriigi põhimõtet ning rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid, mille osaline Zimbabwe on;

17.  tuletab meelde, et pikaajaline toetus sõltub ulatuslikest reformidest, mitte lihtsalt lubadustest; nõuab, et Euroopa suhted Zimbabwega põhineksid väärtustel ja kindlal seisukohal Zimbabwe ametivõimude küsimuses;

18.  nõuab tungivalt, et valitsus viiks viivitamata ellu soovitused, mille tegi uurimiskomisjon valimistejärgse vägivalla kohta, eelkõige seoses poliitilise sallivuse ja vastutustundliku juhtimise edendamise ning usaldusväärse, kaasava, läbipaistva ja vastutustundliku üleriigilise dialoogi alustamisega;

19.  võtab teadmiseks valitsuse tahte täita reformikohustusi; rõhutab siiski, et need reformid peaksid olema nii poliitilised kui ka majanduslikud; ergutab valitsust, opositsiooni, kodanikuühiskonna esindajaid ja usujuhte osalema võrdsetel alustel üleriigilises dialoogis, mille raames austatakse ja kaitstakse inimõigusi;

20.  kutsub valitsust üles viima täielikult ellu ELi valimisvaatlusmissiooni soovitused, eelkõige õigusriigi põhimõtte ja kaasava poliitilise keskkonna vallas; rõhutab valimisvaatlusmissiooni poolt esile toodud kümmet esmatähtsat soovitust, mis on esitatud peavaatleja 10. oktoobri 2018. aasta kirjas president Mnangagwale ja mille eesmärk on eelkõige see, et luua kõigile poliitilistele erakondadele võrdsed tingimused, tagada selgem ja sidusam õigusraamistik; tugevdada Zimbabwe valimiskomisjoni, muutes selle tõeliselt sõltumatuks ja läbipaistvaks, millega taastatakse usaldus valimisprotsessi vastu; tagada, et Zimbabwe valimiskomisjoni sõltumatuse tugevdamine võimaldaks sellel oma eeskirju heaks kiita ilma valitsuse järelevalveta; luua kaasavam valimisprotsess;

21.  palub ELi delegatsioonil ja ELi liikmesriikide saatkondadel Zimbabwes jätkata riigis toimuva hoolikat jälgimist ning kasutada kõiki asjakohaseid vahendeid inimõiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingute toetamiseks, et edendada Cotonou lepingu olulisi osasid ja toetada demokraatiat pooldavaid liikumisi;

22.  palub ELil tõhustada Zimbabwega Cotonou lepingu artikli 8 alusel inimõiguste üle peetavat poliitilist dialoogi;

23.  palub Euroopa Ülemkogul vaadata läbi Zimbabwe üksikisikute ja üksuste suhtes kehtestatud piiravad meetmed, sealhulgas praegu peatatud meetmed, pidades silmas vastutust hiljutise riigipoolse vägivalla eest;

24.  nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus, eelkõige Lõuna-Aafrika Arenguühendus ja Aafrika Liit toetaksid aktiivsemalt Zimbabwet, et leida praegusele kriisile püsiv demokraatlik lahendus;

25.  nõuab tungivalt, et naaberriigid järgiksid rahvusvahelise õiguse sätteid ja kaitseksid neid, kes põgenevad Zimbabwes asetleidva vägivalla eest, pakkudes neile varjupaika, eelkõige lühiajaliselt;

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, Zimbabwe valitsusele ja parlamendile, Lõuna-Aafrika Arenguühenduse ja Aafrika Liidu liikmesriikide valitustele ning Rahvaste Ühenduse peasekretärile.

(1) ELT L 42, 18.2.2017, lk 11.