Menetlus : 2020/2503(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B9-0056/2020

Esitatud tekstid :

RC-B9-0056/2020

Arutelud :

PV 16/01/2020 - 4.2
CRE 16/01/2020 - 4.2

Hääletused :

PV 16/01/2020 - 6.2

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0012

<Date>{15/01/2020}15.1.2020</Date>
<RepeatBlock-NoDocSe> <NoDocSe>B9-0056/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0059/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0062/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0064/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0065/2020</NoDocSe></RepeatBlock-NoDocSe> } RC1
PDF 163kWORD 53k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 144 lõikele 5 ja artikli 132 lõikele 4,</TitreRecueil>


<Replacing>millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:</Replacing>

<TablingGroups>B9-0056/2020 (ECR)

B9-0059/2020 (Verts/ALE)

B9-0062/2020 (S&D)

B9-0064/2020 (PPE)

B9-0065/2020 (Renew)</TablingGroups>


<Titre>Nigeeria ja eelkõige hiljutised terrorirünnakud</Titre>

<DocRef>(2020/2503(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Michael Gahler, Tomáš Zdechovský, Željana Zovko, David McAllister, Sandra Kalniete, Antonio López-Istúriz White, Milan Zver, Roberta Metsola, Lefteris Christoforou, Stelios Kympouropoulos, Krzysztof Hetman, Manolis Kefalogiannis, Arba Kokalari, Loucas Fourlas, Loránt Vincze, David Lega, Peter van Dalen, Isabel Wiseler-Lima, Karlo Ressler, Romana Tomc, Michaela Šojdrová, Vladimír Bilčík, Tomislav Sokol, Luděk Niedermayer, Cindy Franssen, Sunčana Glavak, Inese Vaidere, Stanislav Polčák, Jiří Pospíšil, Mircea-Gheorghe Hava, Vasile Blaga, Gheorghe-Vlad Nistor, Dan-Ştefan Motreanu, Ioan-Rareş Bogdan, Isabel Benjumea</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Kati Piri, Carlos Zorrinho</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Phil Bennion, Andrus Ansip, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Stéphane Bijoux, Izaskun Bilbao Barandica, Gilles Boyer, Sylvie Brunet, Catherine Chabaud, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Jérémy Decerle, Engin Eroglu, Fredrick Federley, Klemen Grošelj, Christophe Grudler, Bernard Guetta, Antony Hook, Ivars Ijabs, Irena Joveva, Moritz Körner, Ondřej Kovařík, Ilhan Kyuchyuk, Karen Melchior, Shaffaq Mohammed, Javier Nart, Jan-Christoph Oetjen, Urmas Paet, Samira Rafaela, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Susana Solís Pérez, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu, Viktor Uspaskich, Hilde Vautmans, Marie-Pierre Vedrenne, Chrysoula Zacharopoulou</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

<Depute>Erik Marquardt</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

<Depute>Raffaele Fitto, Nicola Procaccini, Anna Fotyga, Elżbieta Kruk, Assita Kanko, Bert-Jan Ruissen, Evžen Tošenovský, Alexandr Vondra, Jan Zahradil, Veronika Vrecionová, Valdemar Tomaševski, Emmanouil Fragkos, Carlo Fidanza, Ruža Tomašić, Ryszard Antoni Legutko, Karol Karski, Charlie Weimers, Adam Bielan, Ryszard Czarnecki, Beata Kempa, Andżelika Anna Możdżanowska, Joanna Kopcińska, Jadwiga Wiśniewska, Joachim Stanisław Brudziński, Witold Jan Waszczykowski, Izabela-Helena Kloc, Zbigniew Kuźmiuk, Beata Szydło, Anna Zalewska, Zdzisław Krasnodębski, Tomasz Piotr Poręba</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

<Depute>Fabio Massimo Castaldo</Depute>

</RepeatBlock-By>

MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon Nigeeria ja eelkõige hiljutiste terrorirünnakute kohta

(2020/2503(RSP))

 

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nigeeria kohta, viimasena neist 18. jaanuari 2018. aasta resolutsiooni[1],

 võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 24. oktoobri 2019. aasta avaldust Nigeeria kohta,

 võttes arvesse väljaspool ELi usu- ja veendumusvabaduse edendamisega tegeleva ELi erisaadiku 25. novembri 2019. aasta aruannet,

 võttes arvesse kohtuväliste, kiirkorras toimuvate ja meelevaldsete hukkamiste ÜRO eriraportööri 2. septembri 2019. aasta avaldust Nigeeriasse tehtud visiidi lõppedes,

 võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. juuli 2019. aasta pressiteadet terrorirünnakute kohta Nigeeria kaguosas,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 29. juuli 2018. aasta avaldust Kirde-Nigeerias Bornos toimunud Boko Harami terrorirünnaku kohta,

 võttes arvesse Human Rights Watchi 2019. aasta maailmaaruande peatükki Nigeeria kohta,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste komitee 29. augusti 2019. aasta lõppmärkusi Nigeeria kohta olukorras, kus riigi teine perioodiline aruanne puudub,

 võttes arvesse ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

 võttes arvesse 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna (mõttevabaduse viljelemise eest) andmist inimõiguste kaitsjale Hauwa Ibrahimile 2005. aastal,

 võttes arvesse 2019. aasta Global Terrorism Indexi aruannet,

 võttes arvesse arengukomisjoni esimehe kirja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning humanitaarabi ja kriisiohjamise volinikule humanitaarmeetmete piiramise kohta Kirde-Nigeerias,

 võttes arvesse Nigeeria Liitvabariigi põhiseadust ja eriti selle IV peatüki sätteid usuvabaduse kaitse ning õiguse kohta mõtte -, südametunnistuse- ja usuvabadusele,

 võttes arvesse ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni, mille Nigeeria ratifitseeris aprillis 1991,

 võttes arvesse 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

 võttes arvesse Cotonou lepingut,

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A. arvestades, et julgeolekuolukord Nigeerias on viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud, kujutades endast tõsist ohtu piirkondlikule ja rahvusvahelisele julgeolekule; arvestades, et inimõiguste rikkumised ja massimõrvad on laialt levinud, eelkõige riigi kirdeosas; arvestades, et Boko Harami mässulised on Nigeerias alates 2009. aastast tapnud üle 36 000 inimese;

B. arvestades, et riigis valitseb kümnendat aastat piirkondlik relvakonflikt; arvestades, et vägivaldne äärmuslus ja eelkõige terroristlik tegevus muutuvad üha jõulisemaks, ja džihaadirühmituste, nagu Boko Haram ja Lääne-Aafrika provintsi Islamiriik (ISWAP), võim ja mõjuvõim suureneb; arvestades, et Boko Haram on alates 2009. aastast kasvava korrapärasusega rünnanud Nigeeria politseid ja sõjaväge, poliitikuid, koole, religioosseid hooneid, avalikke institutsioone ja tsiviilelanikke; arvestades, et ülekaalukas osa ohvritest on moslemid;

C. arvestades, et Nigeeria on Global Terrorism Indexi aruandes 163 riigi hulgas Iraagi ja Afganistani järel kolmandal kohal, mistõttu ta on terrorismist kõige enam mõjutatud riikide hulgas kolmas;

D. arvestades, et julgeolekuolukorda on halvendanud usulise ja etnilise vägivalla eskaleerumine riigi mõnes osas, sealhulgas konflikt põllumajanduslikus keskosas, kus põllumajandustootjad ja rändkarjakasvatajad on tülis maa ja veevarude pärast;

E. arvestades, et eelduste kohaselt viibib ISWAPis praegu kümneid vangistatud isikuid, sealhulgas kristlasi, julgeolekujõude ja abitöötajaid;

F. arvestades, et Nigeeria elanikkonna hulgas, kes on Aafrikas kõige arvukam, on peaaegu võrdselt moslemeid ja kristlasi; arvestades, et riik on koduks piirkonna suurimale kristlaste kogukonnale, kus Põhja-Nigeerias elab peaaegu 30 miljonit kristlast; arvestades, et ajalooline rivaalitsemine valdavalt moslemitest elanikkonnaga põhjaosa ja kristlastest lõunaosa vahel on radikaalse islami leviku tõttu järsult intensiivistunud;

G. arvestades, et ISWAP võttis vastutuse 11 inimese hukkamise eest 26. detsembril 2019 avaldatud videos; arvestades, et rühmitus väitis, et kõik tapetud on kristlased, ning et rünnak oli kättemaks ISi juhi Abu Bakr al-Baghdadi surma eest Süürias;

H. arvestades, et need tapmised on osa laiemast terrorirünnakute seeriast, mille hulka kuuluvad ka 24. detsembri 2019. aasta rünnak Chiboki lähedal asuva kristliku küla vastu, mille tagajärjel hukkus seitse külaelanikku ja rööviti teismeline tüdruk, kolme tsiviilisiku tapmine väljaspool Biu linna 23. detsembril 2019 ning seitsme tsiviilisiku tapmine Nganzais 22. detsembril 2019;

I. arvestades, et organisatsiooni Humanitarian Aid Relief Trust andmetel on džihaadivõitlejate rühmitused mõrvanud alates 2015. aastast rohkem kui 6000 kristlast või nad on kadunud Fulani sõjardite elluviidava poliitika „Teie maa või teie veri“ tagajärjel; arvestades, et šariaadiriikides kannatavad kristlased pideva diskrimineerimise all ja neid peetakse sageli teisejärgulisteks kodanikeks;

J. arvestades, et kuigi president Muhammadu Buhari on hukka mõistnud tapmised ja nõudnud tungivalt, et elanikkond ei jaguneks religioossete piiride järgi, on need rünnakud toime pandud täiesti karistamatult ja kurjategijaid võetakse harva vastutusele; arvestades, et Amnesty Internationali aruandest selgub, et Nigeeria julgeolekujõud on põllumajandustootjate kogukondade vastu toime pandud surmavate rünnakute puhul üles näidanud tahtlikku hooletust;

K. arvestades, et Human Rights Watch on teatanud, et Nigeeria sõjavägi on kinni pidanud üle 3600 lapse (pooled neist on tüdrukud), kuna sõjavägi kahtlustab, et lapsed on seotud islamistlike ja valitsusväliste relvastatud rühmitustega, kusjuures tõendeid selle kohta on sageli vähe või need puuduvad hoopis; arvestades, et paljud kinnipeetavad on kannatanud väärkohtlemise, sealhulgas seksuaalvägivalla all ning on surnud kinnipidamisel haiguste, nälja, dehüdratsiooni või tulistamishaavade tõttu; arvestades, et sõjavägi on süstemaatiliselt keelanud juurdepääsu kinnipidamisasutustele, mistõttu ei ole võimalik kontrollida tingimusi, milles lapsi kinni peetakse;

L. arvestades, et üldise diskrimineerimise, tervishoiuteenuste ja hariduse piiratud kättesaadavuse, laialt levinud naiste suguelundite moonutamise ja laste abielude tõttu on tüdrukute ja naiste olukord Nigeerias eriti problemaatiline;

M. arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on teatanud, et on alust uskuda, et Boko Haram ja Nigeeria julgeolekuväed (NSF) on Nigeerias toime pannud Rooma statuudi artikli 7 kohaseid inimsusvastaseid kuritegusid, sealhulgas mõrvu ja tagakiusamisi; arvestades, et oma 2019. aasta aruandes esialgsete uurimiste kohta jõudis Rahvusvaheline Kriminaalkohus järeldusele, et vaatamata mitmetele Nigeeria ametivõimude võetud meetmetele väidetavate õigusrikkujate kriminaalvastutuse kindlakstegemiseks, on Boko Harami ja Nigeeria julgeolekuvägede (NSF) liikmete suhtes seni võetud uurimise või süüdistuse esitamise meetmed olnud nii ulatuse kui ka põhjalikkuse poolest piiratud;

N. arvestades, et valitsust on alates 2015. aastast kritiseeritud ebapiisava reageerimise pärast islamistlikele rahutustele kogu riigis; arvestades, et Nigeeria sõjavägi ja politsei seisavad silmitsi arvukate julgeolekuohtudega, paistavad olevat ülekoormatud ega suuda toime tulla üheaegselt esinevate julgeolekukriisidega;

O. arvestades, et rahvusvaheline rakkerühm on alates oma loomisest 2015. aastal viinud terrorirühmitused küll paljudelt nende kontrolli all olevatelt aladelt välja, kuid piirkond on endiselt äärmiselt ebastabiilne; arvestades, et 1200 Tšaadi sõduri hiljutine lahkumine, mis langes kokku vägivalla järsu suurenemisega kirdepiirkonnas, on tekitanud elanikkonnas muret; arvestades, et sajad lähedusse elama paigutatud Nigeeria tsiviilisikud põgenesid piirkonnast, kartes pärast sõdurite lahkumist džihaadivõitlejate uusi rünnakuid;

P. arvestades, et EL, Saksamaa Liitvabariik ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS) käivitasid 2019. aasta oktoobris rahu ja julgeoleku struktuuri ja operatsioonide projekti (EPSAO); arvestades, et projekti eesmärk on tugevdada ECOWASi mehhanisme ja suutlikkust tulla toime konfliktidega ja toetada konfliktijärgset keskkonda Lääne-Aafrikas;

Q. arvestades, et ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) andmetel on olukord Nigeerias põhjustanud enneolematu humanitaarkriisi ja toonud riigi kirdeosas kaasa rohkem kui 2 miljoni inimese sundümberasumise; arvestades, et organisatsiooni Human Rights Watch andmetel ei saa enamik riigis ümberasunud elanikke kasutada oma põhiõigusi toidule, eluasemele, haridusele, tervishoiule, kaitsele kahju eest ja õigust liikumisvabadusele; arvestades, et EL on eraldanud 28,3 miljonit eurot humanitaarabi toetamiseks riigis; arvestades, et praegused vahendid ei kata kaugeltki humanitaarabi vajadusi;

R. arvestades, et Human Rights Watch 2019. aasta maailmaaruande Nigeeriat käsitleva peatüki kohaselt pöördus 2018. aastal kirdes asuvatesse kogukondadesse tagasi üle 35 000 riigisisese põgeniku, hoolimata julgeolekuprobleemidest ja põhivajaduste, sealhulgas toidu ja peavarju puudumisest;

S. arvestades, et peaaegu pool Nigeeria elanikkonnast elab äärmises vaesuses; arvestades, et hinnangute kohaselt vajab üle 7 miljoni nigeerlase hädasti elupäästvat abi;

T. arvestades, et tuhanded nigeerlased riskivad oma eluga ELi suunduvatel rändeteedel, lootes elule paremates majanduslikes, sotsiaalsetes ja julgeolekutingimustes;

U. arvestades, et humanitaarruum riigis on kahanenud ning mitmed abitöötajad on röövitud ja tapetud; arvestades, et 2019. aastal tapeti kaheksa abitöötajat ja kokku on alates 2011. aastast konfliktis oma elu kaotanud 26 töötajat; arvestades, et julgeolekuriskid takistavad sageli abi kohale toimetamist ja on põhjustanud paljude humanitaarorganisatsioonide lahkumise;

V. arvestades, et lisaks on valitsus peatanud mitmete rahvusvaheliste abiagentuuride ja heategevusorganisatsioonide tegevuse, väites, et nad on tegelenud islamirühmituste rahapesuga; arvestades, et 2019. aasta septembris taotlesid Nigeeria relvajõud ootamatult, ilma ette teatamata organisatsioonide Action Against Hunger ja Mercy Corps sulgemist, jättes 400 000 inimest abist ilma;

W. arvestades, et Cotonou lepingu artikli 8 kohaselt peab EL Nigeeriaga regulaarset poliitilist dialoogi inimõiguste ja demokraatia põhimõtete teemal, mis hõlmab ka rahvusliku, usulise või rassilise diskrimineerimise küsimusi;

1. mõistab hukka riigis toimunud terrorirünnakud; väljendab taas muret pikaleveninud kriisi pärast Nigeerias ja ebastabiilse julgeolekuolukorra pärast riigi kirdeosas ning mõistab teravalt hukka inimõiguste, rahvusvahelise ja humanitaarõiguse korduvad rikkumised, mis on tingitud usutunnistusest või etnilisest päritolust;

2. mõistab eelkõige hukka etniliste ja usukogukondade vastu suunatud vägivalla hiljutise sagenemise, sealhulgas usuinstitutsioonide ja usutalituste vastu suunatud rünnakud;

3. avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele ja väljendab solidaarsust Nigeeria rahvaga, kes on piirkonnas terrorismi mõju all kannatanud juba üle kümne aasta;

4. nõuab tungivalt, et Nigeeria ametivõimud tagaksid riigis inimõiguste austamise ning kaitseksid tsiviilelanikke terrorismi ja vägivalla eest; rõhutab, et selliseid jõupingutusi tuleb teha täielikus kooskõlas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamisega ning kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega;

5. käsitab inimeste mis tahes vormis hävitamist või etnilist puhastust barbaarsuse ja inimsusevastase kuriteona; nõuab tungivalt, et Nigeeria valitsus tegeleks vägivalla algpõhjustega, tagades kõigile kodanikele võrdsed õigused ja kehtestades diskrimineerimist keelavad õigusaktid; rõhutab sellega seoses vajadust veelgi edendada religioonidevahelist dialoogi ja kodanike rahumeelset kooseksisteerimist sõltumata nende usutunnistusest, tehes koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Nigeeria religioonidevahelise nõukoguga;

6. tuletab meelde, et naised ja lapsed on riigis toimuvate konfliktide, terrorismi ja vägivalla suhtes kõige kaitsetumad; taunib asjaolu, et terrorirühmitused värbavad üha rohkem lapsi ja kasutavad neid lapssõdurite või enesetapupommirünnakute toimepanijatena;

7. on sügavalt mures sõjaväerajatistes kinnipeetavate laste väärkohtlemise teadete pärast; kutsub Nigeeria ametivõime üles võimaldama ÜRO-le juurdepääsu oma sõjaväelistesse kinnipidamisasutustesse, allkirjastama ametliku üleandmisprotokolli, et tagada sõjaväe poolt kinni peetud laste kiire üleandmine nõuetekohastele lastekaitseasutustele, ning lõpetama laste sõjaline kinnipidamise; rõhutab, et terrorismivastane võitlus ning kohtu- ja õiguskaitseraamistik peaksid olema kohandatud selleks, et kaitsta kõige haavatavamate elanikkonnarühmade, sealhulgas laste õigusi;

8. tuletab Nigeeria ametivõimudele meelde nende kohustust kaitsta laste õigusi ning tagada terrorismist või konfliktist mõjutatud inimestele kaitse ja hoolitsus, sealhulgas tagades neile juurdepääsu haridusele; tuletab lisaks meelde, et haridus ja majanduslikud võimalused on võimsad vahendid radikaliseerumise vastu võitlemiseks, ning nõuab tungivalt, et rahvusvahelised partnerid toetaksid kättesaadava ja kvaliteetse hariduse pakkumist osana terrorismivastasest strateegiast kõnealuses piirkonnas;

9. tunneb suurt muret selle pärast, et Nigeeria naised on jätkuvalt diskrimineerimise, seksuaalse väärkohtlemise ja vägistamise ohvrid; nõuab tungivalt, et Nigeeria rakendaks täielikult naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitlevat konventsiooni; nõuab tungivalt laialdase seksuaalse ja soolise vägivalla ohvrite suuremat toetamist, sealhulgas psühholoogilist tuge;

10. rõhutab, et võitlus karistamatuse vastu on riigi stabiilsuse ja püsiva rahu tagamise seisukohast otsustava tähtsusega; kutsub seetõttu Nigeeria ametivõime üles viima viivitamata läbi põhjalikke ja läbipaistvaid uurimisi, et tuua kuritegude toimepanijad kohtu ette ja võtta nad vastutusele; nõuab lisaks Nigeeria kohtusüsteemi tõhususe ja sõltumatuse parandamist, et kriminaalõigust saaks tulemuslikult kasutada vägivalla, terrorismi ja korruptsiooni vastu võitlemisel;

11. peab kahetsusväärseks, et edusammud Boko Harami ja ISWAPi vastases võitluses on seiskunud, ning enesetapurünnakud ja sõjaliste positsioonide vastu suunatud otsesed rünnakud on sagenenud ja ägedamaks muutunud; tuletab meelde, et Nigeeria president Buhari valiti 2019. aastal tagasi lubadusega võita Boko Harami ja teiste terrorirühmituste edendatav vägivaldne äärmuslus, ning nõuab tungivalt, et president täidaks oma kampaanialubadusi;

12. toetab ELi ja ECOWASi juhitava rahu ja julgeoleku struktuuri meetmete projekti eesmärke; ergutab liikmesriike jõuliselt toetama suutlikkuse suurendamist ja konfliktide lahendamist Lääne-Aafrikas;

13. kinnitab veel kord oma toetust piirkondlikule rahvusvahelisele ühisrakkerühmale ning tunnustab selle jõupingutusi tulemusliku terrorismivastase võitluse ja stabiilsuse taastamise nimel Tšaadi järve piirkonnas; tuletab meelde, et terrorism ei tunne riigipiire, ning kutsub piirkonna riike üles jätkama oma jõupingutuste kooskõlastamist, et muuta kogu piirkond turvaliseks;

14. ergutab jätkama julgeolekusektori reformi Nigeerias, et tugevdada riiklike ja piirkondlike osalejate suutlikkust terrorismivastases võitluses; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles jätkama selles valdkonnas ELi tehnilise abi andmist;

15. hoiatab põllumajandustootjate ja rändkarjakasvatajate konflikti kasutamise eest usul põhineva vihkamise levitamise vahendina; nõuab tungivalt, et Nigeeria valitsus rakendaks riiklikku loomakasvatuse ümberkujundamise kava, mille eesmärk on kaitsta nii põllumajandustootjate kui ka rändkarjakasvatajate huve; on veendunud, et on vaja võtta täiendavaid meetmeid, näiteks tugevdada konfliktide vahendamise, lahendamise, lepitamise ja rahu kindlustamise mehhanisme;

16. rõhutab arengu, demokraatia, inimõiguste, hea valitsemistava ja julgeoleku üksteisest sõltuvust Nigeerias; on veendunud, et üksnes sõjalisest tegevusest ei piisa, et terrorismi vastu tulemuslikult võidelda; kutsub Nigeeria valitsust üles töötama välja tervikliku strateegia, milles käsitletakse terrorismi algpõhjuseid, keskendudes ennetavale lähenemisviisile, mille eesmärk on kaotada terroristide ideoloogia atraktiivsus, piirata värbamis- ja radikaliseerumisvõimalusi ning lõigata ära terrorismi rahastamine, toetades ja rahastades samal ajal ka kodanikuühiskonna organisatsioonide kogukonnakeskseid programme;

17. kutsub ELi, Aafrika Liitu ja rahvusvahelist üldsust üles suurendama oma jõupingutusi terrorismivastase võitluse toetamisel Nigeerias ning jätkama poliitilise ja julgeolekualase abi andmist nii Nigeerias kui ka kogu piirkonnas;

18. on sügavalt mures riigi julgeolekuolukorra mõju pärast humanitaar- ja arenguabi tõhususele; nõuab, et EL jätkaks oma humanitaar- ja arengualaseid jõupingutusi mitte ainult Nigeerias, vaid ka kogu piirkonnas; väljendab heameelt selle üle, et EL lubas 2019. aastal eraldada täiendavalt 50 miljonit eurot, et toetada taastumist ja vastupanuvõimet Nigeerias;

19. tõdeb, et Nigeeria ja naaberriigid on piirkondliku ümberasumise surve all; nõuab Nigeeria põgenikele suuremat toetust ja rahastajate tegevuse koordineerimist, sealhulgas täiendavaid rahalisi vahendeid rahvusvaheliselt üldsuselt; tuletab meelde, et arengufonde ei tohiks suunata kõrvale nende esialgsest eesmärgist kaotada vaesus kõigis selle vormides;

20. mõistab hukka kõik humanitaarabitöötajate või -rajatiste vastu suunatud rünnakud ning nõuab tungivalt meetmete võtmist, et tagada humanitaarabitöötajate ohutus ja humanitaarabiorganisatsioonidele nende olulise töö tegemiseks turvaline keskkond;

21. on äärmiselt mures kliimamuutuste kiire intensiivistumise pärast ning selle mõju pärast elule ja elatusvahenditele, eelkõige Nigeeria keskosas (nn Middle Belt); kordab, et loodusvarade kaitsmiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks tuleb leida pikaajalised lahendused; tuletab meelde, et kliimaga seotud hädaolukorra lahendamine on piirkonnas majandusliku stabiilsuse ja rahu tagamise oluline osa;

22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Nigeeria presidendile ja parlamendile, Aafrika Liidule, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele ning Üleaafrikalisele Parlamendile.

[1] ELT C 458, 19.12.2018, lk 43.

Viimane päevakajastamine: 15. jaanuar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika