Menetlus : 2020/2691(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B9-0216/2020

Esitatud tekstid :

RC-B9-0216/2020

Arutelud :

PV 08/07/2020 - 21
CRE 08/07/2020 - 21

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :


<Date>{07/07/2020}7.7.2020</Date>
<RepeatBlock-NoDocSe> <NoDocSe>B9-0216/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0218/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0219/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0220/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0221/2020</NoDocSe></RepeatBlock-NoDocSe> } RC1
PDF 172kWORD 55k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõigetele 2 ja 4,</TitreRecueil>


<Replacing>millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:</Replacing>

<TablingGroups>B9-0216/2020 (GUE/NGL)

B9-0218/2020 (S&D)

B9-0219/2020 (Renew)

B9-0220/2020 (Verts/ALE)

B9-0221/2020 (PPE)</TablingGroups>


<Titre>ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi</Titre>

<DocRef>(2020/2691(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Peter Liese</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Jytte Guteland</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Véronique Trillet-Lenoir</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

<Depute>Petra De Sutter</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

<Depute>Kateřina Konečná, Marc Botenga</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

</RepeatBlock-By>


Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi rahvatervise strateegia kohta pärast COVID-19 kriisi

(2020/2691(RSP))

 

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 4, 6, 9, 114, 153, 169 ja 191 ning eriti selle artiklit 168,

 võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 35,

 võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu[1],

 võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) manifesti tervise- ja keskkonnahoidliku taastumise kohta COVID-19st[2],

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 2,

A. arvestades, et COVID-19 puhang on näidanud, et inimeste tervis, meie planeedi seisund ja meie kaitsetus on omavahel seotud; arvestades, et loomadelt inimestele ülekanduvate zoonootiliste haiguste teket süvendavad inimtekkelised kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse hävimine ja keskkonnaseisundi halvenemine;

B. arvestades, et WHO manifestis tervise- ja keskkonnahoidliku taastumise kohta COVID-19st on sätestatud tervise- ja keskkonnahoidliku taastumise kuus nõuet:

a. kaitsta ja hoida loodust, inimeste tervise allikat;

b. investeerida vajalikesse teenustesse, mille hulgas on veevarustus ja kanalisatsioon ning tervishoiuasutustes puhta energia kasutamine;

c. tagada energiasüsteemi kiire ja tervisehoidlik ümberkujundamine;

d. edendada tervislikke ja kestlikke toidusüsteeme;

e. kujundada linnad tervisehoidlikuks ja elamiskõlblikuks;

f. lõpetada maksumaksjate raha kasutamine saastamise rahastamiseks;

C. arvestades, et käesolevas resolutsioonis pööratakse põhitähelepanu ELi toimimise lepingu artiklites 168 ja 114 osutatud rahvatervisemeetmete kitsamale kohaldamisalale;

D. arvestades, et COVID-19 tõttu on selgunud, et Euroopa Liidul ei ole piisavalt mõjusaid vahendeid, mille abil tulla toime tervishoiualase hädaolukorraga, näiteks uue nakkushaiguse olemuslikult piiriülese levikuga;

E. arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine“;

F. arvestades, et õigus füüsilisele ja vaimsele tervisele on üks põhilisi inimõigusi; arvestades, et igal inimesel on õigus kasutada ilma diskrimineerimiseta tänapäevaseid ja kõikehõlmavaid tervishoiuteenuseid; arvestades, et üldine tervisekindlustus on üks kestliku arengu eesmärke, mille kõik allakirjutanud on kohustunud saavutama 2030. aastaks;

G. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 168 on sätestatud, et „kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse“ ning arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on korduvalt otsustanud, et EL saab rahvatervise-eesmärke täita siseturumeetmete kaudu;

H. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 168 kohaselt vastutavad liikmesriigid oma tervishoiupoliitika määratlemise ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja kättesaadavaks muutmise ning tervishoiule määratud vahendite jaotamise eest;

I. arvestades, et Euroopa Liidul on veel ruumi rahvatervisepoliitika paremaks elluviimiseks aluslepingute praeguste parameetrite raames; arvestades, et aluslepingute rahvatervist käsitlevaid sätteid ei ole veel kaugeltki täielikult ära kasutatud nende kohustuste osas, mille täitmiseks neid saaks kasutada[3];

J. arvestades, et riiklikud tervishoiusüsteemid on suure surve all, et tagada piisav ravi kõigile patsientidele; arvestades, et ükski avaliku sektori eelarvepuudujäägi vähendamise meede ei tohiks põhjustada tervishoiusüsteemi alarahastamist ega kannatusi patsientidele;

K. arvestades, et tunnistatakse, et piiriüleste tervishoiuteenuste kättesaadavus ning parimate tavade parem koordineerimine ja edendamine liikmesriikide vahel võib tuua rahvatervisele märkimisväärset kasu[4];

L. arvestades, et praegusaja demograafilised suundumused, ravi üldkättesaadavus, krooniliste haiguste suur esinemissagedus, e-tervishoid/digitaliseerimine ja tervishoiusüsteemide kestlikkus on suurendanud tähelepanu Euroopa Liidu rahvatervise poliitikale;

M. arvestades, et komisjoni 20. oktoobri 2009. aasta teatises „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus“ (COM(2009)0567) rõhutatakse, et kogu ELis mõjutab inimeste sotsiaalne seisund nende terviseseisundit; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon määratleb seda sotsiaalset mõju kui sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse seost tervisealase ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse alase ebavõrdsusega; arvestades, et tervisealane ebavõrdsus tuleneb sotsiaalsest ebavõrdsusest elutingimustes ja sotsiaalse käitumise mudelites, mis on seotud soo, rassi, haridusstandardite, tööhõive ja sissetulekuga ning arstiabi, haiguste ennetamise ja terviseedendusteenuste kättesaadavuse ebavõrdse jaotumisega;

N. arvestades, et EL reguleerib praegu tooteid, mis mõjutavad tervist ja tervisenäitajaid (sh tubakas, alkohol, toit ja kemikaalid ning ravimid ja meditsiiniseadmed);

O. arvestades, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast ülemaailmselt tõsist ohtu inimeste ja loomade tervisele;

P. arvestades, et on olemas ELi õigusaktid ja poliitika kliiniliste uuringute kohta, ning tervishoiusüsteemide koordineerimise kohta piiriülese tervishoiu direktiivi[5] kaudu ja et käimas on arutelud ettepaneku üle, mis käsitleb tervisetehnoloogia hindamist;

Q. arvestades, et terviseuuringuid rahastatakse programmist „Horisont 2020“ ja tulevasest raamprogrammist „Euroopa horisont“, ELi tervishoiuprogrammist ja tulevasest programmist „EL tervise heaks“ ning muudest ELi rahastamisvahenditest; arvestades, et programm „EL tervise heaks“, mille kavandatav eelarve on 9,4 miljardit eurot, näitab selgelt ELi kasvavat rolli avalikus tervishoiupoliitikas;

R. arvestades, et Euroopa Ravimiamet, Euroopa Kemikaaliamet, Euroopa Toiduohutusamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet on kõik ELi ametid, millel on rahvatervise valdkonnas olulised ülesanded;

S. arvestades, et praegune tervisekriis on pannud tõsiselt proovile senise hädaolukordadele reageerimise taristu, sealhulgas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, piiriüleste terviseohtude otsuse ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi;

T. arvestades, et tervishoiu- ja hooldussektori töötajad on pidanud tegutsema lubamatult ohtlikes olukodades ning on mõnel juhul on nad olnud sunnitud otsustama, kellele osutada intensiivravi ja kellele mitte; arvestades, et paljud olulised töötajad, piiriülesed ja hooajatöötajad ning selliste tööstusharude nagu tapamajade ja toiduainetööstuse töötajad on olnud eriti kaitsetus olukorras;

U. arvestades, et COVID-19 kriis on muutnud paljude Euroopa töötajate töötingimusi, toonud selgelt esile mõned varasemad probleemid ja tõstatanud uusi küsimusi seoses töötervishoiu ja tööohutusega;

V. arvestades, et COVID-19 on ebaproportsionaalselt mõjutanud kaitsetumaid elanikkonnarühmi, etnilisi vähemusi, hooldekodude ja hoolekandeasutuste elanikke ning puuetega inimesi;

W. arvestades, et tervisekriis on negatiivselt mõjutanud seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuste kättesaadavust ning naistel, lastel ja LGBT+ inimestel on olnud suurem tõenäosus langeda vägivalla ja diskrimineerimise ohvriks;

X. arvestades, et paljud COVID-19 pikaajalised tervisemõjud, sealhulgas mõju vaimsele tervisele, ei ole veel teada;

Y. arvestades, et COVID-19 tervisekriis ja selle levik kogu Euroopas on toonud esile erinevused liikmesriikide tervishoiusüsteemide suutlikkuses ning näidanud, et olukorras, kus tekivad ootamatud terviseohud, võivad mõned liikmesriigid muutuda sõltuvaks sellest, kas nende naaberriikide süsteemid on piisavalt vastupidavad;

Z. arvestades, et ELis kasutatavad erinevad lähenemisviisid COVID-19 andmete kogumiseks on raskendanud andmete võrdlemist;

AA. arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud, kui tähtis on tõenduspõhine tervishoiupoliitika, sealhulgas ennetus- ja ravialgatused; arvestades, et ennetusmeetmed peavad olema proportsionaalsed;

AB. arvestades, et ELi ühishankeid kasutati tulemuslikult isikukaitsevahendite, testimiskomplektide, hingamisaparaatide ja teatavate ravimite muretsemiseks, kuigi see mehhanism osutus aeglasemaks ja vähem tõhusaks kui vaja; arvestades, et ELi varusid suurendati, nii et need hõlmaksid selliste oluliste vahendite varu nagu maskid, hingamisaparaadid ja laboriseadmed, mida saab kasutada seal, kus neid kõige enam vajatakse;

AC. arvestades, et COVID-19 tervisekriisi ajal võeti mitmesuguseid ajutisi meetmeid, muu hulgas loodi komisjoni eksperdirühm ning koostati suunised patsientide ravimiseks ja tervishoiutöötajate saatmiseks teistesse liikmesriikidesse;

AD. arvestades, et ravimite tarneahelad sõltuvad ravimite toimeainetest või geneerilistest ravimitest, mida toodetakse kolmandates riikides ja mõnikord ühesainsas tehases kogu maailmas; arvestades, et COVID-19 tervisekriisi ajal kehtestatud ekspordikeelud tõid esile ohu, mida kujutab tuginemine ainult nendele tarneahelatele;

AE. arvestades, et paljudes aruannetes ja uuringutes on rõhutatud COVID-19 psühholoogilisi tagajärgi ning igas vanuses inimesi on mõjutanud vajadus olla viiruse leviku peatamiseks pikka aega sotsiaalses eraldatuses;

AF. arvestades, et tuleb võtta kiireid meetmeid vanemaealiste inimeste ravi- ja hooldusvajaduste rahuldamiseks;

AG. arvestades, et mõned liikmesriigid kannatavad oluliselt ajude äravoolu all, sest kõrgelt kvalifitseeritud tervishoiutöötajad otsustavad töötada liikmesriikides, kus töötasu ja tingimused on paremad kui nende oma riigis;

AH. arvestades, et üha enam teeb muret vaktsiinikõhklus ja selle mõju rahvatervisele; arvestades, et liikmesriikide vaktsineerimisprogrammide korraldamisel ja elluviimisel on vaja suuremat selgust immuniseerimise kasulikkuse ja riskide osas;

AI. arvestades, et komisjoni poolt 4. mail 2020. aastal korraldatud rahastajate konverentsiga, mille eesmärk oli koguda 7,5 miljardit eurot vaktsiinide, ravimite ja vahendite väljatöötamiseks ühiseks ülemaailmseks hüvanguks seoses COVID-19-ga, oli 27. juuniks 2020 kogutud 15,9 miljardit eurot; arvestades, et komisjoni teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020)0456) öeldakse, et mis tahes tulevast vaktsiini peab tootma terve maailm tervele maailmale ning see peab olema taskukohane ja kõigile kättesaadav;

AJ. arvestades, et ELi vaktsiinistrateegia tugineb eelostulepingutele, kuid selles ei mainita kättesaadavust mõistliku hinnaga;

AK. arvestades, et intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-leping) ette nähtud paindlikkusmeetmeid, mida kinnitati veel kord Doha deklaratsioonis, saab kasutada rahvatervise kriiside olukorras sundlitsentside väljastamiseks;

AL. arvestades, et piiriüleseid ohtusid saab likvideerida ainult üheskoos ning seetõttu on vaja kogu rahvusvahelise üldsuse koostööd ja solidaarsust;

1. kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles tegema COVID-19 kriisist õigeid järeldusi ja asuma palju tihedamale koostööle tervishoiu valdkonnas; nõuab seetõttu rea meetmete võtmist, et luua Euroopa terviseliit;

2. rõhutab, et alusleping võimaldab võtta Euroopa tasandi meetmeid palju ulatuslikumalt, kui seda on siiani tehtud; kutsub komisjoni üles uurima kõiki võimalusi ning palub liikmesriike suhtuda eri võimalustesse senisest positiivsemalt;

3. toetab jõuliselt tegutsemisviisi „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ ja nõuab selle täiemahulist rakendamist, nii et terviseküsimused ja süstemaatiline tervisemõjude hinnang lõimitaks kõigisse poliitikavaldkondadesse (näiteks põllumajandus-, transpordi-, rahvusvahelise kaubanduse, teadus-, keskkonna- ja kliimakaitsepoliitika);

4. juhib tähelepanu sellele, et COVID-19 kriis ei ole veel möödas ning et kui me ei tegutse hoolikalt ja ettevaatlikult, ilmnevad uued nakkus- ja surmajuhtumid; toetab kindlalt tulemuslikke meetmeid nakkuste ennetamiseks ja tõrjeks;

5. kutsub komisjoni, liikmesriike ja üleilmseid partnereid üles tagama kiire, võrdse ja taskukohase juurdepääsu tulevastele COVID-19 vaktsiinidele ja ravimeetoditele, kohe kui need on kättesaadavad;

6. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ametlikult toetama COVID-19 tehnoloogiatele juurdepääsu reservi (COVID-19 Technology Access Pool, C-TAP), mis võimaldab COVID-19 tervisetehnoloogiatega seotud teadmiste, intellektuaalomandi ja andmete maksimaalset jagamist kõigi riikide ja kodanike huvides;

7. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hakkama kõikidel praegustel ja tulevastel rahastamis- ja investeerimistaotluste konkurssidel rakendama üldsuse huvides selliseid kollektiivseid avaliku rahastamise kaitsemeetmeid nagu läbipaistvust, kättesaadavust ja taskukohasust puudutavad klauslid ning lõpptoodete kasutamise lihtlitsentsid;

8. nõuab dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega; nõuab, et liikmesriigid väljastaksid sundlitsentse, juhul kui kolmandad riigid ei jaga vaktsiini ja/või ravi või vastavaid teadmisi;

9. kutsub liikmesriike üles tegema oma tervishoiusüsteemides kiiresti stressiteste, et tuvastada puudused ja kontrollida, kas nad on valmis COVID-19 võimalikuks taaspuhkemiseks ja tulevasteks tervisekriisideks; kutsub komisjoni üles seda tegevust koordineerima ja kehtestama ühised parameetrid;

10. kutsub komisjoni üles esitama direktiivi ettepaneku kvaliteetsete tervishoiuteenuste miinimumnõuete kohta, tuginedes stressitestide tulemustele, säilitades liikmesriikide pädevuse oma tervishoiusüsteemide haldamisel, korraldamisel ja rahastamisel, kuid tagades patsientide ohutuse, tervishoiutöötajate inimväärsed töö- ja tööhõivestandardid ning Euroopa vastupanuvõime pandeemiate ja muude rahvatervisekriiside korral;

11. kutsub komisjoni üles integreerima tervishoiusüsteemi piisava rahastamise ning heaolu näitajad ja eesmärgid Euroopa poolaasta raames esitatavatesse riigipõhistesse soovitustesse;

12. kutsub komisjoni üles võtma vastu ühised tervisega seotud näitajad, et jälgida tervisealast ebavõrdsust vanuse, soo, sotsiaal-majandusliku staatuse ja geograafilise asukoha alusel, ning kehtestama metoodika liikmesriikide terviseolukorra auditeerimiseks, eesmärgiga teha kindlaks parandamist ja suuremat rahastamist vajavad valdkonnad ja anda neile prioriteet; on seisukohal, et komisjon peaks hindama sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste riskiteguritega seotud poliitikast tuleneva tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust;

13. kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku Euroopa tervisealase reageerimise mehhanismi (EHRM) loomiseks, et reageerida igat liiki tervisekriisidele, tugevdada tegevuse koordineerimist ELi tasandil ning jälgida ravimite ja meditsiiniseadmete strateegilise reservi loomist ja käivitamist ning tagada selle nõuetekohane toimimine; on seisukohal, et EHRMiga tuleks muuta COVID-19 tervisekriisi ajal kehtestatud töömeetodid ametlikuks, tuginedes meetmetele, mis on ette nähtud piiriüleseid tervishoiuteenuseid käsitlevas direktiivis, piiriüleseid terviseohte käsitlevas otsuses[6] ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismis;

14. nõuab, et EHRMi haldamiseks loodaks tervisekriiside ohjamise üksus, mida juhiksid Euroopa Komisjoni tervisevolinik ja kriisiohjevolinik, keda toetavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Ravimiamet ja eksperdirühm; nõuab, et see üksus koostaks kooskõlastatud tegevuseks pandeemiaolukorra lahendamise kava;

15. nõuab, et loodaks COVID-19 andmeportaaliga sarnane digitaalne teabevahetusplatvorm, et hõlbustada teabevahetust epidemioloogiliste andmete, tervishoiutöötajatele ja haiglatele antavate soovituste ning meditsiinitarvete kasutamisvalmis võimsuste ja varude täpse seisundi kohta;

16. on seisukohal, et liit peaks saama tugineda tervishoiutöötajate kaasamisele Euroopa meditsiinikorpuse kaudu, mis loodi võimaldamaks kiiret arstiabi ja tervishoiualaseid eriteadmisi kõigile liikmesriikidele;

17. nõuab, et COVID-19 vaktsiinide ja ravimite ostmiseks kasutataks ELi ühishankeid ning tehtaks seda korrapäraselt, et vältida liikmesriikide omavahelist konkureerimist ning tagada võrdne ja taskukohane juurdepääs olulistele ravimitele ja meditsiiniseadmetele, eelkõige uutele innovatiivsetele antibiootikumidele, uutele vaktsiinidele ja aktiivravimitele ning harvikhaiguste ravimitele;

18. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku piiriüleseid terviseohte käsitleva uue määruse kohta, millega asendataks piiriüleseid terviseohte käsitlev otsus, muu hulgas selleks, et muuta ELi ühishanked tervisekriiside puhul kiiremaks ja tõhusamaks, tagada protsessi tõhusus ja läbipaistvus ning võrdne ja taskukohane juurdepääs uutele ravivõimalustele;

19. nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks võimalikult kiiresti vastu oma volitused seoses tervisetehnoloogia hindamise ettepanekuga, et läbirääkimised saaks lõpule viia enne aasta lõppu;

20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama uue ettepaneku hinnaläbipaistvust käsitleva direktiivi 89/105/EMÜ läbivaatamise kohta, millega tagatakse teadus- ja arendustegevuse kulude läbipaistvus ning seatakse liikmesriigid võrdsesse olukorda läbirääkimistel tootjatega selliste ravimeetodite üle, mille suhtes ei kohaldata ühishankeid;

21. nõuab tõsiselt hilinenud kliiniliste uuringute määruse kiiret rakendamist, et tagada kliiniliste uuringute tulemuste läbipaistvus, olenemata tulemustest, ning hõlbustada ulatuslikumaid piiriüleseid kliinilisi uuringuid; rõhutab, et kliiniliste uuringute negatiivsed või ebaselged tulemused annavad olulisi teadmisi, mis võivad aidata tulevasi teadusuuringuid parandada;

22. nõuab ravimite ELi ja ülemaailmsetes tarneahelates esinevate probleemide lahendamist ELi ravimistrateegia abil, mis sisaldaks seadusandlikke, poliitilisi ja stimuleerivaid meetmeid oluliste toimeainete ja ravimite tootmise suurendamiseks Euroopas ja tarneahelate mitmekesistamiseks, eesmärgiga tagada pidevad tarned ja taskukohane juurdepääs ravimitele; on seisukohal, et ELi ravimistrateegiaga ei tohiks piirata meetmeid, mida tuleb võtta vastavalt strateegilisele lähenemisviisile keskkonda sattunud ravimite suhtes;

23. soovitab kõigil riikidel ühineda WTO farmaatsiatoodete tollitariifide kaotamise lepinguga ning nõuab selle kohaldamisala laiendamist kõigile farmaatsiatoodetele ja ravimitele;

24. nõuab, et komisjon koostaks riigihangete direktiivi kohta spetsiaalsed suunised, mis puudutavad hankelepingute sõlmimist farmaatsiasektori ettevõtetega; nõuab, et need suunised põhineksid majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumidel, mis võimaldavad avaliku sektori hankijal võtta arvesse nii pakkumuse kvalitatiivseid, tehnilisi ja kestlikkuse aspekte kui ka hinda;

25. kutsub liikmesriike üles edendama ja tagama juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele, sealhulgas rasestumisvastastele vahenditele ja rasestumisvastastele hädaabivahenditele; peab selliseid teenuseid olulisteks tervishoiuteenusteks, mida tuleb kriisi ajal säilitada;

26. palub komisjonil teha ettepaneku Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) volituste muutmiseks, et suurendada selle eelarvet, personali ja pädevust, mis võimaldaks ECDC-l muu hulgas laiendada oma pädevust mittenakkuslikele haigustele, koostada kohustuslikud suunised liikmesriikidele ning koordineerida laboriuuringuid tervisekriiside ajal;

27. nõuab Euroopa Ravimiameti rolli suurendamist ravimite nappuse jälgimisel ja ennetamisel ning ELi kliiniliste uuringute kavandamise ja heakskiitmise koordineerimisel kriiside ajal;

28. on veendunud, et tuleks kaaluda USA biomeditsiini kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ametiga samaväärse Euroopa asutuse loomist, mis vastutaks bioterrorismi, keemia-, tuuma- ja kiirgusohtude ning pandeemilise gripi ja esilekerkivate haiguste vastaste meetmete väljatöötamise ning nendega seotud hangete eest;

29. nõuab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuurile suuremat rolli selle tagamisel, et tervishoiutöötajaid ei asetataks ohtu;

30. kutsub komisjoni üles esitama kiiresti uue ELi tervishoiutöötajaid käsitleva tegevuskava, milles võetakse arvesse pandeemia kogemusi, et pakkuda tervishoiutöötajatele uut, asjakohast strateegilist ja tegevusraamistikku;

31. nõuab antimikroobikumiresistentsust käsitlevate ELi tegevuskavade tugevdamist õiguslikult siduvate meetmetega, et antimikroobikume kasutataks ainult siis, kui see on hädavajalik, ning et soodustada innovatsiooni uute antibiootikumide valdkonnas;

32. nõuab ELi vaktsineerimiskaardi kasutuselevõtmist;

33. kutsub komisjoni üles tegema kodanikuühiskonnaga konsulteerides ettepaneku luua tervishoiu Euroopa andmeruum, mis järgib täielikult Euroopa andmekaitseraamistikku, et parandada standardimist, koostalitlusvõimet ja andmete jagamist ning võtta vastu ja edendada rahvusvahelisi tervishoiuandmete standardeid;

34. nõuab, et võetaks vastu ELi tegevuskava terviseteabe läbipaistvuse ja väärinfo vastu võitlemise kohta;

35. usub kindlalt terviseühtsuse põhimõttesse, mis ühendab inimeste ja loomade tervise ning keskkonnakaitse; on veendunud, et kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja jätkusuutmatute toidutootmismeetodite vastased meetmed on üliolulised, et kaitsta inimesi uute haigusetekitajate eest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama terviseühtsuse lähenemisviisi kohaldamist ELis;

36. rõhutab, et esikohale tuleb seada ennetamine, mis on kasulik nii kodanike tervisele kui ka riikide tervishoiueelarvetele; kutsub komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et võidelda selliste tervist mõjutavate teguritega nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine, halb toitumine, õhusaaste, kokkupuude ohtlike kemikaalidega ja tervisealane ebavõrdsus, et parandada tervisenäitajaid;

37. kutsub komisjoni üles töötama välja vastupanuvõimelise Euroopa strateegia, mis peaks koosnema riskihindamise kaardist ja erinevatest võimalustest, kuidas käsitleda usaldusväärset juhtimist ja investeeringuid tervishoiusüsteemidesse ning pandeemiatele reageerimist Euroopa tasandil, sealhulgas vastupidavaid tarneahelaid ELis; rõhutab vastupanuvõimelise Euroopa kontekstis vajadust tugevdada Euroopa tootmist, et tuua tagasi ja ehitada üles võimas tervishoiutööstus;

38. nõuab kooskõlastatud, koostööl põhinevat ja avatud lähenemisviisi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, kus komisjonil ja liikmesriikidel oleks suurem roll tervishoiualaste ja epidemioloogiliste teadusuuringute koordineerimisel, et vältida dubleerimist ja suunata teadusuuringud vajalikke ravimeid, vaktsiine, meditsiiniseadmeid ja -vahendeid hõlmavate tulemuste saavutamisele;

39. kutsub komisjoni hindama intellektuaalomandiga seotud stiimulite mõju biomeditsiinialasele innovatsioonile üldisemalt ning leidma meditsiinivaldkonna teadus- ja arendustegevuse rahastamisel ainuõiguslikule kaitsele usaldusväärseid ja tõhusaid alternatiive, nagu mitmesugused eraldi rahastamise mehhanismidel põhinevad vahendid;

40. väljendab suurt heameelt uue programmi „EL tervise heaks“ kavandatava eelarve märkimisväärse suurendamise üle; rõhutab siiski, et ELi tervishoiueelarve suurendamine ei tohiks piirduda tulevase mitmeaastase finantsraamistikuga, kuid vajalikumad on pikaajalised investeeringud ja kohustused; nõuab sihtotstarbelise ELi fondi loomist, et selgete kriteeriumide alusel tugevdada haiglataristuid ja tervishoiuteenuseid;

41. juhib tähelepanu tervisealaste teadusuuringute põhjapanevale rollile ning nõuab suuremat koostoimet liikmesriikides läbiviidavate teadusuuringutega, samuti taotleb üldise tervisekava osana ELi terviseakadeemiate võrgustiku loomist;

42. rõhutab Euroopa tööstuse olulist rolli ravimite tootmisel jt muudes tervishoiuga seotud valdkondades; nõuab Euroopa ettevõtete jaoks selget reguleerivat raamistikku ning sihtotstarbelisi vahendeid teadusele ja tervisealastele teadusuuringutele, sest edukas ja tehniliselt arenenud Euroopa tervishoiutööstus ning konkurentsivõimeline teaduskogukond on eluliselt tähtsad;

43. väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle esitada ELi vähktõvevastase võitluse tegevuskava;

44. nõuab, et koostataks ELi vaimse tervise tegevuskava aastateks 2021–2027, milles pöörataks võrdset tähelepanu vaimse tervise häirete biomeditsiinilistele ja psühhosotsiaalsetele teguritele;

45. nõuab, et koostataks tervena vananemist käsitlev ELi tegevuskava, et parandada eakate inimeste elukvaliteeti;

46. nõuab, et koostataks ELi tegevuskava haruldaste ja tähelepanuta jäetud haiguste kohta;

47. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa patsiendirühmade sõltumatu rahastamise parandamise kohta;

48. kutsub komisjoni üles esitama viivitamata ettepaneku uue töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta;

49. leiab, et COVID-19 kriisist saadud õppetunde tuleks käsitleda Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil, kus võiks esitada selged ettepanekud selle kohta, kuidas tugevdada ELi tervishoiupoliitikat;

50. rõhutab terviseküsimuste rahvusvahelist mõõdet; on arvamusel, et tuleks tugevdada koostööd kolmandate riikidega tervishoiusüsteemide valmisoleku ja reageerimise alaste teadmiste ja parimate tavade vahetamisel; kutsub ELi üles tegema igati koostööd WHO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et võidelda nakkushaiguste vastu, tagada üldine tervisekindlustus kõigile ja tugevdada tervishoiusüsteeme kogu maailmas;

51. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.

[2] https://www.who.int/docs/default-source/climate-change/who-manifesto-for-a-healthy-and-green-post-covid-recovery.pdf?sfvrsn=f32ecfa7_6

[3] Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 28. mail 2020 avaldatud uuring „Unlocking the potential of the EU treaties: An article-by-article analysis of the scope for action“ (ELi aluslepingute potentsiaali ärakasutamine. Meetmete kohaldamisala analüüs lepinguartiklite lõikes), https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/651934/EPRS_STU(2020)651934_EN.pdf

[4] Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 18. aprillil 2019 avaldatud uuring „Europe’s two trillion euro dividend: Mapping the Cost of Non-Europe, 2019–24“ (Euroopa kahe triljoni euro suurune dividend. Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kaardistamine, 2019–2024), https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU(2019)631745

 

[5] ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.

[6] ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.

Viimane päevakajastamine: 8. juuli 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika