Menetlus : 2020/2774(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B9-0260/2020

Esitatud tekstid :

RC-B9-0260/2020

Arutelud :

PV 15/09/2020 - 6
CRE 15/09/2020 - 6

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0230

<Date>{15/09/2020}15.9.2020</Date>
<RepeatBlock-NoDocSe> <NoDocSe>B9-0260/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0263/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0264/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0266/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0268/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0270/2020</NoDocSe></RepeatBlock-NoDocSe> } RC1
PDF 165kWORD 52k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõigetele 2 ja 4</TitreRecueil>


<Replacing>millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:</Replacing>

<TablingGroups>B9-0260/2020 (GUE/NGL)

B9-0263/2020 (Verts/ALE)

B9-0264/2020 (S&D)

B9-0266/2020 (Renew)

B9-0268/2020 (ECR)

B9-0270/2020 (PPE)</TablingGroups>


<Titre>Euroopa Ülemkogu erakorralise tippkohtumise ettevalmistamise kohta, mille keskmes on olukorra ohtlik teravnemine ja Türgi roll Vahemere idaosas</Titre>

<DocRef>(2020/2774(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Michael Gahler, Kris Peeters, David McAllister, Antonio López-Istúriz White, Manolis Kefalogiannis, Vangelis Meimarakis, David Lega, Loucas Fourlas, Lefteris Christoforou, Anna-Michelle Asimakopoulou</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Kati Piri, Tonino Picula, Nacho Sánchez Amor</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Nathalie Loiseau, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Stéphane Bijoux, Vlad-Marius Botoş, Sylvie Brunet, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Ilana Cicurel, Bernard Guetta, Klemen Grošelj, Moritz Körner, Frédérique Ries, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

<Depute>Sergey Lagodinsky</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

<Depute>Hermann Tertsch, Elżbieta Kruk</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

<Depute>Stelios Kouloglou, Giorgos Georgiou</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

<Depute>Fabio Massimo Castaldo</Depute>

</RepeatBlock-By>

MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu erakorralise tippkohtumise ettevalmistamise kohta, mille keskmes on olukorra ohtlik teravnemine ja Türgi roll Vahemere idaosas

(2020/2774(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta, eelkõige 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni ELi ja Türgi suhete kohta[1], 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ajakirjanike olukorra kohta Türgis[2], 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni inimõiguste hetkeolukorra kohta Türgis[3], 13. märtsi 2019. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni 2018. aasta aruannet Türgi kohta[4], 19. septembri 2019. aasta resolutsiooni olukorra kohta Türgis ja eelkõige valitud linnapeade ametist tagandamise kohta[5] ning 13. novembri 2014. aasta resolutsiooni Türgi pingeidtekitava tegevuse kohta Küprose majandusvööndis[6],

 võttes arvesse oma 9. juuli 2020. aasta arutelu Vahemere idaosa stabiilsuse ja julgeoleku ning Türgi negatiivse rolli üle,

 võttes arvesse komisjoni 29. mai 2019. aasta teatist ELi laienemisstrateegia kohta (COM(2019)0260) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2019)0220),

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja varasemaid avaldusi Türgi puurimistegevuse kohta Vahemere idaosas, eelkõige 16. augusti 2020. aasta avaldust Türgi puurimistegevuse taasalustamise kohta Vahemere idaosas, võttes arvesse kommentaare pressikonverentsil pärast tema kohtumist Türgi välisministri Mevlut Çavuşoğluga 6. juulil 2020, kommentaare pärast tema kohtumist Kreeka kaitseministri Nikolaos Panagiotopoulosega 25. juunil 2020 ja kommentaare pärast tema kohtumist Küprose välisministri Nikos Christodoulidesega 26. juunil 2020,

 võttes arvesse asjakohaseid nõukogu ja Euroopa Ülemkogu järeldusi Türgi kohta, eelkõige Euroopa Ülemkogu 19. augusti 2020. aasta järeldusi Vahemere idaosa kohta, nõukogu 27. veebruari 2020. aasta järeldusi Türgi ebaseadusliku puurimistegevuse kohta Vahemere idaosas ja nõukogu 17.–18. oktoobri 2019. aasta järeldusi Türgi ebaseadusliku puurimistegevuse kohta Küprose majandusvööndis,

 võttes arvesse ELi välisministrite 15. mai 2020. aasta ja 14. augusti 2020. aasta avaldusi olukorra kohta Vahemere idaosas,

 võttes arvesse 28. augustil 2020. aastal toimunud ELi välisministrite mitteametliku kohtumise (Gymnich) tulemusi,

 võttes arvesse 1949. aasta Põhja-Atlandi lepingut ja NATO peasekretäri 3. septembri 2020. aasta avaldust,

 võttes arvesse 10. septembril 2020 toimunud liidu lõunapoolsete liikmesriikide seitsmendale tippkohtumisele (MED7) järgnenud Ajaccio deklaratsiooni,

 võttes arvesse asjaomast rahvusvahelist tavaõigust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), mille osalised on nii Kreeka ja Küpros kui ka Euroopa Liit, ning ÜRO põhikirja,

 võttes arvesse Rooma statuuti ja Rahvusvahelise Kohtu asutamisdokumente ning selle kohtu praktikast tulenevaid pretsedente,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A. arvestades, et Vahemere idaosas, mis on ELi jaoks strateegilise tähtsusega ala ning oluline piirkond rahu ja stabiilsuse tagamiseks kogu Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas, on juba pikka aega käimas mitmetasandilised poliitilised, majanduslikud ja geostrateegilised vaidlused; arvestades, et pingete teravnemist Vahemere idaosas õhutavad Türgi ühepoolsed sammud, sealhulgas sõjaline tegevus, kaasava diplomaatilise dialoogi puudumine ja kahetsusväärne suutmatus konflikti vahendamiseks;

B. arvestades, et pärast avamerel paiknevate maagaasivarude avastamist 2000. aastate alguses on Türgi algatanud oma naaberriikidega vaidlusi, mis puudutavad rahvusvahelist õigust ja majandusvööndite piiritlemist; arvestades, et Vahemerel oluliste gaasivarude, sealhulgas Leviathani maardla avastamine 2010. aastal ja seejärel Vahemere aegade suurima maagaasivaru, Zohri gaasimaardla avastamine 2015. aastal Egiptuse ranniku lähedal äratas huvi piirkonna vastu ning viis täiendavate uuringute ja puurimiseni 2018. ja 2019. aastal;

C. arvestades, et Türgi ei ole allkirjastanud ÜRO mereõiguse konventsiooni, mille osalised on Kreeka ja Küpros, kuna käimas on merendusalane vaidlus majandusvööndi piiritlemise üle; arvestades, et Kreeka ja Türgi tõlgendavad oma olemuselt keerukat arenevat mereõigust erinevalt; arvestades, et asjaosalised väidavad vastastikku, et teise poole mereõiguse tõlgendus on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja teise poole tegevus on ebaseaduslik; arvestades, et eespool nimetatud vaidlus ühelt poolt Türgi ning teiselt poolt Kreeka vahel majandusvööndite ja mandrilava piiritlemise üle on lahendamata alates 1973. aasta novembrist;

D. arvestades, et Türgi on ELi kandidaatriik ja oluline partner ning et temalt kui kandidaatriigilt eeldatakse kõrgeimate demokraatiastandardite järgimist, inimõiguste austamist ning õigusriigi põhimõtete, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide järgimist; arvestades, et EL kaitseb selgelt ja kindlalt Euroopa Liidu huve, näidates Kreeka ja Küprose suhtes üles vankumatut toetust ja solidaarsust ning järgides rahvusvahelist õigust;

E. arvestades, et Türgi ebaseadusliku uurimis- ja puurimistegevuse tulemuseks Vahemere idaosas on Vahemere idaosa intensiivne ja ohtlik militariseerimine, mis ohustab tõsiselt kogu piirkonna rahu ja julgeolekut; arvestades, et Kreeka ja Küprose toetamiseks lähetas Prantsusmaa 12. augustil piirkonda kaks mereväelaeva ja hävituslennukid ning osales 26. augustil koos Kreeka, Küprose ja Itaaliaga sõjalistel õppustel;

F. arvestades, et 10. juunil reageeris Türgi sõjalaevastik äärmiselt vaenulikult Prantsusmaa mereväelaeva suhtes, kui viimane taotles NATO missiooni Sea Guardian raames ÜRO Liibüa relvaembargo rikkumises kahtlustatava Türgi laeva kontrollimist; arvestades, et Kreeka on alates 2020. aasta jaanuarist registreerinud üle 600 oma õhuruumi rikkumise Türgi õhujõudude poolt; arvestades, et Türgi sellise tegevusega kaasneb üha vaenulikum retoorika, mis on suunatud Kreeka ja Küprose, teiste ELi liikmesriikide ja ELi enda vastu;

G. arvestades, et Kreeka ja Türgi vahelised ettevalmistavad kõnelused on olnud alates 2016. aasta märtsist seiskunud; arvestades, et nii Kreeka peaminister kui ka Türgi president andsid positiivse tõuke kahepoolsetele suhetele pärast oma kohtumist 2019. aasta septembris ÜRO Peaassambleel ja detsembris, et jätkata poliitilist dialoogi, mille järel kohtusid kõrged ametnikud 2020. aasta jaanuaris Ankaras ning 2020. aasta veebruaris arutati Ateenas usaldust suurendavaid meetmeid;

H. arvestades, et 2019. aasta jaanuaris asutasid Küprose, Egiptuse, Kreeka, Iisraeli, Itaalia, Jordaania ja Palestiina omavalitsuse valitsused Vahemere idaosa gaasifoorumi, mis on rahvusvaheline organ, mille ülesanne on arendada piirkondlikku gaasiturgu ja luua ressursside arendamise mehhanism; arvestades, et Türgi välisministeerium on seda kritiseerinud, väites, et selle eesmärk on jätta Türgi gaasituru piirkondlikust koostööst ja koordineerimisest välja;

I. arvestades, et Türgi allkirjastas 2019. aasta novembris Liibüa rahvusliku kokkuleppe valitsusega vastastikuse mõistmise memorandumi, milles piiritletakse uuesti merealade jurisdiktsioonid kahe riigi vahel, kuigi neil ei ole kõrvuti või vastakuti paiknevaid rannikuid; arvestades, et Türgi ja Liibüa vaheline Vahemere merealade jurisdiktsioonide piiritlemist käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum rikub kolmandate riikide suveräänseid õigusi, ei ole kooskõlas mereõigusega ega või tekitada kolmandatele riikidele õiguslikke tagajärgi; arvestades, et selle memorandumi kohaldamine tõmbaks Vahemere ida- ja lääneosa vahele tegeliku eraldusjoone ja seaks nii ohtu meresõidu turvalisuse;

J. arvestades, et Türgi saatis 20. aprillil 2020 Küprose majandusvööndisse puurlaeva Yavuz, mida saatis Türgi mereväelaev; arvestades, et 30. juulil 2020 saatis Türgi Küprose majandusvööndisse seismilise uurimislaeva Barbaros, mida saatis Türgi sõjalaev ja veel üks saatelaev; arvestades, et 10. augustil 2020 lähetas Türgi Kreeka vetesse uurimislaeva Oruç Reis, mida saatsid 17 mereväelaeva, et kaardistada mereala võimalikuks nafta- ja gaasipuurimiseks piirkonnas, mille üle ka Türgi nõuab jurisdiktsiooni; arvestades, et Kreeka reageeris sellele oma sõjalaevade saatmisega, et jälgida Türgi laevu, millest üks põrkas kokku Kreeka laevaga; arvestades, et 31. augustil 2020 pikendas Türgi taas laeva Oruç Reis uurimistegevust Vahemere idaosas kuni 12. septembrini; arvestades, et Türgi hoiatusteade (Navtex) puudutab Kreeka mandrilaval asuvat ala; arvestades, et Türgi selline tegevus on Kreeka ja Türgi vahelisi suhteid märkimisväärselt halvendanud;

K. arvestades, et pärast seda, kui 10. augustil 2020 väljastatud Navtex-teade Türgi, Küprose ja Kreeta vaheliste vete kohta kehtivuse kaotas, pöördus Türgi seismiliste uuringute laev Oruç Reis 13. septembril mitmepoolsete läbirääkimispüüdluste järel tagasi Antalya lõunaprovintsi lähedale, mis võib aidata leevendada Türgi ja Kreeka vahelisi pingeid;

L. arvestades, et Türgi ebaseaduslikule puurimistegevusele Vahemere idaosas reageerimiseks loodi piiravate meetmete raamistik 2019. aasta novembris, pärast seda, kui nõukogu oli korduvalt väljendanud muret ja mõistnud puurimistegevuse teravalt hukka erinevates järeldustes, sealhulgas Euroopa Ülemkogu 22. märtsi 2018. aasta ja 20. juuni 2019. aasta järeldustes; arvestades, et 27. veebruaril 2020 lisas nõukogu ELi sanktsioonide loetellu kaks Türgi naftakorporatsiooni (TPAO) juhti, kehtestades reisikeelu ja varade külmutamise pärast Türgi ebaseaduslikku puurimistegevust Vahemere idaosas; arvestades, et 28. augustil 2020 toimunud välisministrite mitteametlikul kohtumisel nõuti täiendavaid sihipäraseid sanktsioone Türgi vastu juhul, kui Türgi ei leevenda piirkonnas tekkinud pingeid; arvestades, et neid piiravaid meetmeid arutatakse Euroopa Ülemkogu erakorralisel tippkohtumisel 24. ja 25. septembril 2020; arvestades, et 10. septembril 2020 väljendasid Vahemere piirkonna riikide juhid Med7 tippkohtumisel Kreeka suhtes täielikku toetust ja solidaarsust ning pidasid kahetsusväärseks, et Türgi ei ole vastanud ELi korduvatele üleskutsetele lõpetada ühepoolne ja ebaseaduslik tegevus Vahemere idaosas ja Egeuse merel;

M. arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Borrell on koos Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Saksamaaga otsinud lahendusi Türgi, Kreeka ja Küprose vahelise dialoogi kaudu; arvestades, et dialoogi edenemiseks peab Türgi hoiduma ühepoolsest tegevusest; arvestades, et nõukogu eesistujariigi Saksamaa poolt juulis ja augustis juhitud vahenduspüüdlused kukkusid kahjuks läbi; arvestades, et kuigi läbirääkimised olid pooleli, sõlmisid Egiptus ja Kreeka 6. augustil 2020 kahepoolse merenduslepingu, millega piiritleti nafta- ja gaasipuuraukude rajamiseks majandusvöönd pärast selles küsimuses Türgi ja Küprosega 15 aastat kestnud läbirääkimisi;

N. arvestades, et ka NATO on välja pakkunud mitmesuguseid võimalusi Kreeka ja Türgi vahel dialoogi pidamiseks ning vahendanud nendevahelisi kõnelusi; arvestades, et Põhja-Atlandi lepingu artiklis 1 sätestatakse, et lepinguosalised kohustuvad lahendama kõik rahvusvahelised vaidlused, millesse nad võivad sattuda, rahumeelsel teel, ohustamata rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja õigust, ning hoiduma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest viisil, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega;

O. arvestades, et ÜRO põhikirjas sätestatakse, et riigid kohustuvad lahendama kõik rahvusvahelised vaidlused, millesse nad võivad sattuda, rahumeelsel teel, ohustamata rahvusvahelist rahu, julgeolekut ja õigust, ning hoiduma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest viisil, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega;

1. tunneb suurt muret käimasoleva vaidluse ja sellega seotud ohu pärast, et ELi liikmesriikide ja ELi kandidaatriigi vaheline sõjaline olukord Vahemere idaosas veelgi teravneb; on kindlalt veendunud, et konfliktidele on võimalik leida jätkusuutlik lahendus üksnes dialoogi, diplomaatia ja läbirääkimiste kaudu hea tahte vaimus ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega;

2. mõistab hukka Türgi ebaseadusliku tegevuse Kreeka ja Küprose mandrilaval ja majandustsoonis, millega rikutakse ELi liikmesriikide suveräänseid õigusi, ning väljendab täielikku solidaarsust Kreeka ja Küprosega; nõuab tungivalt, et Türgi lahendaks vaidlusi rahumeelselt ning hoiduks ühepoolsetest ja ebaseaduslikest tegudest ja ähvardustest, kuna see võib heanaaberlikke suhteid kahjustada;

3. tervitab Türgi 12. septembri 2020. aasta otsust suunata tagasi oma seismiliste uuringute laev Oruç Reis, astudes sellega esimese sammu pingete leevendamiseks Vahemere idaosas; nõuab tungivalt, et Türgi näitaks üles vaoshoitust ja aitaks proaktiivselt pingeid leevendada, sealhulgas austades kõigi oma naabrite territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, lõpetades viivitamata igasuguse edasise ebaseadusliku uurimise ja puurimistegevuse Vahemere idaosas, hoidudes Kreeka õhuruumi ning Kreeka ja Küprose territoriaalvete rikkumisest ning distantseerudes natsionalistlikust sõjakast retoorikast; taunib ähvardusi ja solvavat keelekasutust liikmesriikide ja ELi suhtes, kuna see on ELi kandidaatriigi puhul vastuvõetamatu ja kohatu;

4. rõhutab vajadust leida lahendus diplomaatiliste vahendite, vahendamise ja rahvusvahelise õiguse abil ning toetab kindlalt pooltevahelise dialoogi taastamist; kutsub kõiki asjaosalisi, eriti Türgit, üles pühenduma pingete kiirele leevendamisele, loobudes oma sõjalisest kohalolekust piirkonnas, et võimaldada dialoogi ja tõhusat koostööd;

5. kutsub Türgit kui ELi kandidaatriiki üles täielikult austama mereõigust ning ELi liikmesriikide Kreeka ja Küprose õigust oma territoriaalmere üle, samuti kõiki nende suveräänseid õigusi oma merevööndis; kordab oma üleskutset Türgi valitsusele allkirjastada ja ratifitseerida ÜRO mereõiguse konventsioon ning tuletab meelde, et kuigi Türgi ei ole konventsioonile alla kirjutanud, nähakse tavaõigusega ette majandusvööndid isegi asustamata saartele;

6. taunib asjaolu, et pingete pidev teravnemine vähendab väljavaateid otseste kõneluste taasalustamiseks Küprose küsimuse terviklikuks lahendamiseks, kuigi see on kõige tõhusam viis Küprose ja Türgi majandusvööndite piiritlemiseks; nõuab tungivalt, et kõik asjaomased pooled toetaksid aktiivselt läbirääkimisi Küprose küsimusele õiglase, tervikliku ja püsiva lahenduse leidmiseks ÜRO raamistikus, nagu on kindlaks määratud ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastes resolutsioonides, ning teeksid seda kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ELi õigustikuga ning liidu aluspõhimõtteid austades;

7. tervitab Küprose ja Kreeka valitsuse kutset Türgile pidada heas usus läbirääkimisi oma rannikute äärsete merealade piiritlemise üle; nõuab tungivalt, et pooled suunaksid asjaomased vaidlused Haagis asuvasse Rahvusvahelisse Kohtusse või pöörduksid rahvusvahelise vahekohtu poole, kui vahenduse teel kokkuleppele ei jõuta;

8. tunneb heameelt ELi, eelkõige komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Borrelli ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Saksamaa ning teiste rahvusvaheliste institutsioonide, näiteks NATO jõupingutuste üle, et aidata kaasa lahenduse leidmisele dialoogi ja diplomaatia kaudu; kutsub kõiki asjaosalisi üles pidama tõelise ühise tahte märgina heas usus läbirääkimisi majandusvööndite ja mandrilava piiritlemise üle, austades täielikult rahvusvahelist õigust ja heanaaberlike suhete põhimõtet; toetab ettepanekut korraldada Vahemere idaosa käsitlev mitmepoolne konverents, kus osaleksid kõik asjaosalised, et luua platvorm vaidluste lahendamiseks dialoogi kaudu;

9. kutsub komisjoni ja kõiki liikmesriike üles pidama Türgiga laiemat ja kaasavat dialoogi ning arendama Vahemere piirkonna terviklikku strateegilist julgeolekuraamistikku ja energiakoostööd; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pühenduma selles dialoogis kindlalt liidu põhiväärtustele ja põhimõtetele, sealhulgas inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja solidaarsuse põhimõtte austamisele;

10. nõuab tungivalt, et mis tahes puurimistegevuse puhul viidaks läbi põhjalik keskkonnariskide hindamine, võttes arvesse avamerel gaasi leiukohtade uurimisega seotud arvukaid ohte keskkonnale, töötajatele ja kohalikele elanikele; kutsub kõiki asjaosalisi üles investeerima taastuvenergiasse ja kestlikku kliimahoidlikku tulevikku ning kutsub ELi üles toetama sellise Vahemere rohelise kokkuleppe väljatöötamist, mis sisaldaks taastuvenergia investeerimiskavasid piirkonnas laiemalt, et hoida ära vaidlusi piiratud fossiilsete ressursside üle, mis on meie kliimale ja keskkonnale kahjulikud;

11. väljendab tõsist muret ELi ja Türgi suhete praeguse olukorra pärast, eelkõige seoses inimõiguste halva olukorraga Türgis ning demokraatia ja õigusriigi nõrgenemisega; rõhutab Türgi ühepoolsete välispoliitiliste algatuste varasemat ja praegust ebasoodsat mõju laiemas piirkonnas ning asjaolu, et Türgi ebaseaduslik uurimis- ja puurimistegevus Vahemere idaosas halvendab veelgi ELi ja Türgi suhteid üldisemalt; nõuab, et Türgi ja ELi liikmesriigid toetaksid koos konflikti rahumeelset lahendamist ja poliitilist dialoogi Liibüas ning järgiksid ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud relvaembargot; taunib negatiivset mõju, mida Türgi praegune välispoliitika ja muud meetmed Vahemere piirkonnas avaldavad piirkonna stabiilsusele; kordab oma 24. oktoobri 2019. aasta resolutsioonis, mis käsitleb Türgi sõjalist operatsiooni Süüria kirdeosas ja selle tagajärgi[7], väljendatud seisukohta;

12. kutsub asjaomaseid NATO foorumeid ja eelkõige tavarelvastuse kontrolli kõrgetasemelist rakkerühma üles arutama kiiremas korras relvastuskontrolli küsimust Vahemere idaosas;

13. kordab, et ELi ja Türgi parlamentaarne dialoog on dialoogi ja pingelõdvenduspüüdluste oluline osa; mõistab kindlalt hukka Türgi Suure Rahvuskogu jätkuva keeldumise taastada ELi–Türgi parlamentaarse ühiskomisjoni kahepoolsed kohtumised; nõuab nende istungjärkude viivitamatut jätkamist;

14. rõhutab, et edasisi sanktsioone saab vältida üksnes dialoogi, lojaalse koostöö ja konkreetsete edusammude kaudu kohapeal; kutsub nõukogu üles olema valmis koostama loetelu täiendavatest piiravatest meetmetest, kui Türgiga suhtlemisel märkimisväärseid edusamme ei saavutata; teeb ettepaneku, et sellised meetmed oleksid valdkondlikud ja sihipärased; on kindlalt seisukohal, et need sanktsioonid ei tohiks tekitada kahju Türgi rahvale ega piirata meie toetust Türgi sõltumatule kodanikuühiskonnale ja Türgis elavatele pagulastele;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, NATO Parlamentaarsele Assambleele ja NATO peasekretärile, Türgi Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile ning ELi liikmesriikidele.

 

[1] ELT C 224, 27.6.2018, lk 93.

[2] ELT C 215, 19.6.2018, lk 199.

[3] ELT C 463, 21.12.2018, lk 56.

[4] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0200.

[5] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0017.

[6] ELT C 285, 5.8.2016, lk 11.

[7] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0049.

Viimane päevakajastamine: 16. september 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika