Resolutsiooni ühisettepanek - RC-B9-0317/2020Resolutsiooni ühisettepanek
RC-B9-0317/2020

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Nicaragua välisagentide seaduse kohta

7.10.2020 - (2020/2814(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 144 lõikele 5 ja artikli 132 lõikele 4,
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9-0317/2020 (Verts/ALE)
B9-0318/2020 (S&D)
B9-0319/2020 (Renew)
B9-0320/2020 (PPE)
B9-0321/2020 (ECR)

Michael Gahler, Leopoldo López Gil, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko, Lefteris Christoforou, Loucas Fourlas, Loránt Vincze, Tomáš Zdechovský, David McAllister, David Lega, Inese Vaidere, Vangelis Meimarakis, Krzysztof Hetman, Romana Tomc, Magdalena Adamowicz, Ivan Štefanec, Peter Pollák, Maria Walsh, Vladimír Bilčík, Isabel Benjumea Benjumea, Sandra Kalniete, Gabriel Mato, Eva Maydell, Janina Ochojska, Jens Gieseke, Luděk Niedermayer, Jiří Pospíšil, Stanislav Polčák, Stelios Kympouropoulos
fraktsiooni PPE nimel
Kati Piri, Alicia Homs Ginel
fraktsiooni S&D nimel
José Ramón Bauzá Díaz, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Katalin Cseh, Klemen Grošelj, Karin Karlsbro, Moritz Körner, Ilhan Kyuchyuk, Urmas Paet, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans
fraktsiooni Renew nimel
Tilly Metz
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Anna Fotyga, Karol Karski, Assita Kanko, Raffaele Fitto, Ryszard Czarnecki, Elżbieta Rafalska, Adam Bielan, Jadwiga Wiśniewska, Hermann Tertsch
fraktsiooni ECR nimel
Fabio Massimo Castaldo


Menetlus : 2020/2814(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
RC-B9-0317/2020
Esitatud tekstid :
RC-B9-0317/2020
Vastuvõetud tekstid :

Euroopa Parlamendi resolutsioon Nicaragua välisagentide seaduse kohta

(2020/2814(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta, eriti 31. mai 2018. aasta resolutsiooni[1], 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni[2] ja 19. detsembri 2019. aasta resolutsiooni[3],

 võttes arvesse 29. juuni 2012. aasta lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel[4],

 võttes arvesse ELi riigistrateegia dokumenti ja mitmeaastast sihtprogrammi (2014–2020) Nicaragua kohta,

 võttes arvesse nõukogu järeldusi Nicaragua kohta,

 võttes arvesse nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1716, millega Nicaragua suhtes kehtestati sihipäraste sanktsioonide raamistik[5], ning nõukogu 4. mai 2020. aasta rakendusmäärust (EL) 2020/606, millega lisati kuus Nicaragua ametnikku selliste isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid sanktsioone (sh varade külmutamine ja reisikeeld)[6],

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldusi Nicaragua kohta, eelkõige 20. novembri 2019. aasta ja 4. mai 2020. aasta avaldusi,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 14. septembri 2020. aasta avaldust Inimõiguste Nõukogu 45. istungjärgul ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu 19. juuni 2020. aasta aruannet Nicaragua kohta,

 võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni loodud Nicaragua erakorralise järelevalvemehhanismi (MESENI) avaldatud uudiskirju,

 võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

 võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning ELi inimõigustealaseid suuniseid sõnavabaduse kohta internetis ja mujal,

 võttes arvesse Nicaragua põhiseadust,

 võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A. arvestades, et 22. septembril 2020. aastal esitasid Nicaragua Rahvusassamblee liikmed valitsevast erakonnast Alianza Frente Sandinista de Liberación Nacional (Sandinista Rahvuslik Liberaalne Rinne) ettepaneku võtta vastu seadus välisagentide tegevuse reguleerimiseks, mis põhineb Venemaa 2012. aasta seadusel välisagentide kohta, ja mis vastuvõtmise korral kohustab kõiki isikuid, organisatsioone või institutsioone, sealhulgas meediakanaleid ja valitsusväliseid organisatsioone, kes saavad rahalisi vahendeid välismaalt, registreerima end siseministeeriumis (Migob) ja alluma rahanduskontrolli üksuse (UAF) finantsjärelevalvele;

B. arvestades, et iga isik või üksus, kes on siseministeeriumis nn välisagendina registreeritud, võetakse tähelepaneliku jälgimise alla ning ta peab hoiduma sekkumisest siseriiklikku poliitikasse või sisepoliitilistesse küsimustesse, nagu on sätestatud artiklis 12, see aga piirab nende kodaniku- ja poliitilisi õigusi ning võimaldab nende tagakiusamist, ahistamist ja kriminaalvastutusele võtmist; arvestades, et kui see seadus vastu võetakse, mõjutaks see negatiivselt õigust võrdsele poliitilisele ja üldsuse osalusele, sealhulgas opositsiooni õigusi, mis moonutaks veelgi Nicaragua poliitilist süsteemi; arvestades, et see võib tuua kaasa tõsiseid olukordi, kus kodanikuühiskonna organisatsioone, aktiviste ja inimõiguste kaitsjaid ebaseaduslikult kriminaliseeritakse;

C. arvestades, et kui välisagentide tegevust reguleeriv seadus vastu võetakse, hakataks seda kasutama kui repressioonivahendit inimeste ja inimõiguste organisatsioonide vastu, kes saavad vahendeid Nicaragua rahvusvahelistelt koostööpartneritelt; arvestades, et selle seaduse vastuvõtmine võib otseselt mõjutada ELi koostööd Nicaraguaga ja Euroopa huvidega seotud üksikisikuid;

D. arvestades, et rahvusassamblee valitseva partei mitu liiget tegid ka ettepaneku võtta vastu küberkuritegevust käsitlev eriseadus, mille eesmärk on tsenseerida digitaalmeediat, ning uus vihakuritegusid käsitlev seadus, millega reformitaks kriminaalseadustikku, et võimaldada poliitiliste teisitimõtlejate eluaegset vangistamist, ilma et oleks selgelt määratletud, milline käitumine toob kaasa nii karmi kohtuotsuse, ning mida võidakse kasutada nende inimeste karistamiseks, kes astuvad välja valitsuse repressiivse poliitika vastu;

E. arvestades, et nende kavandatavate seaduste selge eesmärk on piirata põhivabadusi, nagu väljendusvabadus nii internetis kui ka väljaspool seda, ühinemisvabadus ja usuvabadus, piirata veelgi Nicaragua kodanike tsiviilruumi ja teostada totalitaarset kontrolli Nicaragua kodanike, meediakanalite ning kodanikuühiskonna ja inimõiguste organisatsioonide üle, jälgides kogu nende tegevust ja pöörates erilist tähelepanu poliitika-, töö- ja majandussfäärile, ning tehes seda ilma igasuguse kontrolli- ja tasakaalusüsteemita ning suure kaalutlusõigusega nende seaduste rakendamisel; arvestades, et kui need seadused vastu võetakse, rikuks see mitmeid Nicaragua põhiseaduses sätestatud õigusi ja põhivabadusi, mida kõiki tunnustatakse rahvusvahelistes lepingutes, paktides ja lepingutes, millega Nicaragua on ühinenud;

F. arvestades, et need algatused on kõige uuemad näited selliste rikkumiste kohta, mis kinnitavad laiemat repressioonide ning inimõiguste ja põhivabaduste rikkumiste mustrit; arvestades, et kodanikuühiskonna tegelased, keskkonnaaktivistid, ajakirjanikud, poliitilise opositsiooni esindajad, usukogukondade, eelkõige katoliku kiriku liikmed, üliõpilased, endised poliitvangid ja nende perekonnad on jätkuvalt julgeolekujõudude ja valitsusmeelsete relvastatud rühmituste sihtmärgiks, kogedes vahistamisi, kriminaliseerimist, ülemäärase jõu kasutamist, oma kodudes haarangute korraldamist, politseipoolset ahistamist, seksuaalseid rünnakuid ning naisaktivistide vastu suunatud vägivalda ja hirmutamist, surmaähvardusi, vandalismi, avaliku laimu ja laimukampaaniaid internetis;

G. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ sõnul puudub inimõiguste olukorras edasiminek ja ei ole märke sellest, et valitsus tegeleks konstruktiivselt pingete ja struktuuriprobleemidega, mis põhjustasid 2018. aasta aprillis sotsiaalpoliitilise kriisi; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonide andmetel peetakse endiselt meelevaldselt kinni 94 inimest, keda peetakse valitsuse vastasteks, ning seda enamasti valesüüdistuste alusel ja asjaga mitteseotud rikkumiste eest;

1. mõistab hukka katsed võtta vastu põhiseadusevastane seadus välisagentide tegevuse reguleerimise kohta, küberkuritegevust käsitlev eriseadus ja vihakuritegusid käsitlev seadus ning palub rahvusassambleel need seadused tagasi lükata, ning samuti lükata tagasi mis tahes muud seadused, mis piiraksid Nicaragua rahva põhivabadusi; rõhutab, et kui need seadused heaks kiidetakse, annaks need Daniel Ortega valitsuse käsutusse uue represseerimisvahendi mitte ainult tema kriitikute vaigistamiseks, vaid ka iga üksikisiku või organisatsiooni vastu, kes saab välisrahastust, see aga tooks kaasa selle repressiooni ohvrite arvu suurenemise, süvendaks laialdast hirmutamise ja ähvarduste õhkkonda ning viiks inimõiguste lubamatute rikkumisteni Nicaraguas;

2. väljendab solidaarsust Nicaragua elanikkonnaga ja mõistab hukka kõik Nicaragua valitsuse repressiivsed teod, eelkõige põhjustatud surmad; mõistab hukka kodanikuühiskonna aktivistide, poliitilise opositsiooni, üliõpilaste, ajakirjanike, põlisrahvaste rühmade, usukogukondade, eelkõige katoliku kiriku liikmete ja inimõiguste kaitsjate represseerimise; nõuab kõigi meelevaldselt kinnipeetavate poliitvangide viivitamatut vabastamist, kõigist nende vastu esitatud süüdistustest loobumist ja nende põhiliste õiguslike tagatiste austamist;

3. nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus lõpetaks sõltumatute arvamuseavaldajate kriminaliseerimise ning loobuks eesmärgist kontrollida ja piirata kodanikuühiskonna, inimõigusorganisatsioonide, poliitilise opositsiooni esindajate, meediakanalite ja ajakirjanike tegevust; nõuab tungivalt, et Nicaragua valitsus tagastaks uudistekanalitele konfiskeeritud vara, taastaks nende tegevusload ja taastaks valitsusväliste organisatsioonide juriidilise isiku staatuse; nõuab täielikku koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas Ameerika Inimõiguste Komisjoni, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, MESENI ja Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) sõltumatute ekspertide rahvusvahelise rühmaga, samuti nende jaoks Nicaraguasse tagasipöördumise võimalust; väljendab heameelt ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2020. aasta juuni resolutsiooni üle, millega anti ÜRO inimõiguste ülemvolinikule volitused teostada Nicaraguas valitseva olukorra üle tõhustatud järelevalvet, ning ELi toetuse üle resolutsiooni vastuvõtmisele;

4. rõhutab, et mis tahes piirangud arvamus- ja väljendusvabadusele nii internetis kui ka väljaspool seda, rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadusele ning õigusele kaitsta inimõigusi on vastuolus Nicaragua põhiseaduse ja rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad inimõigustealastest lepingutest;

5. taunib institutsioonide ja seaduste väärkasutamist Nicaragua autoritaarse valitsuse poolt kavatsusega kriminaliseerida kodanikuühiskonna organisatsioonid ja poliitilised oponendid poliitilistel ja ebaseaduslikel eesmärkidel; kutsub sellega seoses Nicaragua valitsust üles täitma täielikult kõiki kohustusi, mis ta võttis 2019. aasta märtsi kokkulepetes opositsioonirühmituste ja organisatsiooniga Alianza Cívica, kes on nüüd kaasatud rahvuskoalitsiooni, et leida Nicaragua poliitilisele kriisile demokraatlik, rahumeelne ja läbirääkimiste teel saavutatud lahendus;

6. tuletab Nicaragua valitsusele meelde, et valimised saavad olla vabad, usaldusväärsed, kaasavad ja läbipaistvad üksnes juhul, kui ei toimu repressioone, taastatakse õigusriik ja austatakse kõigi Nicaragua elanike põhiseaduslikke õigusi, sealhulgas väljendus-, kogunemis- ja usuvabadust ning rahumeelse meeleavalduse õigust; kutsub Nicaragua valitsust üles jõudma demokraatlike rahumeelsete ja läbiräägitud vahenditega kokkuleppele opositsioonirühmitustega, sealhulgas rahvuskoalitsiooniga, valimis- ja institutsiooniliste reformide osas, mis on vajalikud usaldusväärsete, kaasavate ja läbipaistvate valimiste tagamiseks, mis on praegu kavandatud 2021. aasta novembriks, ning seda kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, rakendades ka 2011. aasta ELi valimisvaatlusmissiooni ja Ameerika Riikide Organisatsiooni soovitusi; on sellega seoses veendunud, et valimisi peavad vaatlema nõuetekohaselt akrediteeritud riiklikud ja rahvusvahelised vaatlejad;

7. väljendab sügavat muret Nicaragua organisatsioonide hiljutiste teadete pärast, et ametivõimud on andnud riiklikule politseile korralduse inimõiguste rikkumiseks ning et valitsusmeelsed tsiviilrühmitused ja valitseva partei territoriaalsed organisatsioonid, kellest mõned on relvastatud ja organiseerunud poolsõjaliste rühmitustena, abistavad neid selles represseerimises; nõuab nende poolsõjaväeliste rühmituste desarmeerimist valitsuse poolt ning inimõiguste rikkumise ja demokraatia ja õigusriigi õõnestamise eest vastutavate isikute vastutusele võtmist, samuti vastuolulise amnestiaseaduse läbivaatamist, sest see võib takistada inimõiguste ränkade rikkumiste eest vastutavate isikute vastutusele võtmist;

8. arvestades jätkuvaid raskeid kuritarvitusi ja inimõiguste rikkumisi nõuab juhul, kui kavandatud välisagentide seadus, küberkuritegevuse eriseadus ja vaenukuritegude vastane seadus vastu võetakse, kui Nicaragua valitsus ei ole jätkuvalt valmis alustama riiklikku dialoogi nõuetekohase valimisreformi läbiviimiseks ning kui Nicaragua kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimine jätkub, et nõukogu laiendaks kiiresti nende isikute (sealhulgas president ja asepresident) ja üksuste loetelu, kelle suhtes tuleb kohaldada sanktsioone, kandes eriliselt hoolt selle eest, et ei kahjustataks Nicaragua rahvast; kordab oma tungivat nõudmist luua inimõiguste rikkujate vastane ELi ülemaailmne sanktsioonimehhanism; kutsub nõukogu üles võtma selle mehhanismi vastu otsusega, mis on seotud liidu strateegiliste huvide ja eesmärkidega vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 22 lõikele 1;

9. nõuab, et Nicaraguasse lähetataks võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendi delegatsioon, et jätkata riigi olukorra jälgimist, ning nõuab tungivalt, et Nicaragua ametivõimud lubaksid sel takistamatult riiki siseneda ning tagaksid juurdepääsu kõigile vestluspartneritele ja rajatistele;

10. kutsub Euroopa välisteenistust koos ELi inimõiguste eriesindajaga üles jätkama ja tõhustama oma materiaalset ja tehnilist toetust inimõiguste kaitsjatele ja sõltumatutele meediakanalitele Nicaraguas; kutsub ELi delegatsiooni Nicaraguas ja liikmesriike, kellel on Nicaraguas diplomaatilised esindused, täielikult rakendama inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid;

11. tuletab meelde, et Nicaragua peab ELi ja Kesk-Ameerika vahelist assotsieerimislepingut silmas pidades austama ja tugevdama õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste järgimise põhimõtteid, ning kordab oma nõudmist, et praegust olukorda arvesse võttes rakendataks assotsieerimislepingu demokraatiaklauslit;

12. rõhutab, et ELi abi kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleks säilitada ja tugevdada, et leevendada COVID-19 mõju;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele, Kesk-Ameerika Parlamendile, Lima rühmale ning Nicaragua Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Viimane päevakajastamine: 7. oktoober 2020
Õigusteave - Privaatsuspoliitika