Menetlus : 2020/2880(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B9-0375/2020

Esitatud tekstid :

RC-B9-0375/2020

Arutelud :

PV 26/11/2020 - 8.1
CRE 26/11/2020 - 8.1

Hääletused :

PV 26/11/2020 - 16

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0329

<Date>{25/11/2020}25.11.2020</Date>
<RepeatBlock-NoDocSe> <NoDocSe>B9-0375/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0377/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0378/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0379/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0380/2020</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0381/2020</NoDocSe></RepeatBlock-NoDocSe> } RC1
PDF 167kWORD 53k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 144 lõikele 5 ja artikli 132 lõikele 4,</TitreRecueil>


<Replacing>millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:</Replacing>

<TablingGroups>B9-0375/2020 (GUE/NGL)

B9-0377/2020 (Verts/ALE)

B9-0378/2020 (S&D)

B9-0379/2020 (ECR)

B9-0380/2020 (Renew)

B9-0381/2020 (PPE)</TablingGroups>


<Titre>inimõiguste olukorra halvenemise kohta Alžeerias ja eelkõige ajakirjanik Khaled Drareni juhtumi kohta</Titre>

<DocRef>(2020/2880(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Michael Gahler, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko, Sandra Kalniete, Miriam Lexmann, Loránt Vincze, Tomáš Zdechovský, Peter van Dalen, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Inese Vaidere, Vangelis Meimarakis, Krzysztof Hetman, Romana Tomc, Magdalena Adamowicz, Ivan Štefanec, Maria Walsh, Adam Jarubas, Benoît Lutgen, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Stanislav Polčák, Stelios Kympouropoulos, Michaela Šojdrová, Paulo Rangel, Vladimír Bilčík, Ioan-Rareş Bogdan</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Kati Piri, Nacho Sánchez Amor</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Karin Karlsbro, Andrus Ansip, Petras Auštrevičius, Izaskun Bilbao Barandica, Katalin Cseh, Bernard Guetta, Svenja Hahn, Moritz Körner, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Hilde Vautmans</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

<Depute>Salima Yenbou, Hannah Neumann</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

<Depute>Anna Fotyga, Karol Karski, Raffaele Fitto, Angel Dzhambazki, Charlie Weimers, Assita Kanko, Adam Bielan, Elżbieta Kruk, Alexandr Vondra, Veronika Vrecionová, Emmanouil Fragkos, Ruža Tomašić, Jan Zahradil, Eugen Jurzyca, Joanna Kopcińska, Witold Jan Waszczykowski, Jadwiga Wiśniewska</Depute>

<Commission>{ECR}fraktsiooni ECR nimel</Commission>

<Depute>Marisa Matias</Depute>

<Commission>{GUE/NGL}fraktsiooni GUE/NGL nimel</Commission>

<Depute>Fabio Massimo Castaldo</Depute>

</RepeatBlock-By>


Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste olukorra halvenemise kohta Alžeerias ja eelkõige ajakirjanik Khaled Drareni juhtumi kohta

(2020/2880(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Alžeeria kohta, eriti 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni vabaduste olukorra kohta Alžeerias[1] ja 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni töötajate õiguste eest võitlejate ja inimõiguste kaitsjate vangistamise kohta Alžeerias[2],

 võttes arvesse 15. juunil 2020 avaldatud ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2019. aastal,

 võttes arvesse 2020. aasta oktoobris avaldatud Rahvusvahelise Juristide Komisjoni infodokumenti Alžeeria põhiseaduse muutmisprotsessi puuduste kohta „Flawed and inadequate: Algeria Constitutional Amendment Process“,

 võttes arvesse 29. septembri 2020. aasta ühist kirja, millele on alla kirjutanud 31 kohalikku, piirkondlikku ja rahvusvahelist kodanikuühiskonna organisatsiooni, kes mõistavad hukka Alžeeria kodanikuühiskonna mahasurumise,

 võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajate 2020. aasta 30. märtsi ja 16. septembri vahel Alžeeria valitsusele saadetud nelja teatist inimõiguste kaitsjate ja rahumeelsete aktivistide meelevaldse ja vägivaldse vahistamise, ebaõiglaste kohtuprotsesside ja tagakiusamise kohta,

 võttes arvesse ELi-Alžeeria assotsieerimislepingut, eriti selle artiklit 2, milles on sätestatud, et demokraatia põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamine peab olema lepingu oluline osa ning sellest tuleks lähtuda lepinguosaliste sise- ja välispoliitikas,

 võttes arvesse ELi ja Alžeeria assotsiatsiooninõukogu 11. istungjärku,

 võttes arvesse ühiseid partnerluse prioriteete muudetud Euroopa naabruspoliitikas, mille Alžeeria ja Euroopa Liit võtsid vastu 13. märtsil 2017,

 võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2020 järeldusi ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) kohta ning eelkõige ELi inimõiguste kaitsjate mehhanismi, mis loodi ajakirjanike ja meediatöötajate kaitseks ja toetamiseks,

 võttes arvesse Alžeeria karistusseadustikku, eriti selle artikleid 75, 79, 95a, 98, 100, 144, 144a, artikli 144a lõiget 2, artikleid 146 ja 196a,

 võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid, surmanuhtlust, piinamist ning muud julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist ja karistamist ning väljendusvabadust internetis ja mujal käsitlevaid ELi suuniseid ning ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava,

 võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ja lapse õiguste konventsiooni, millest kõik neli on ELi liikmesriigid ja Alžeeria ratifitseerinud,

 võttes arvesse meelevaldse kinnipidamise küsimustega tegelevas ÜRO töörühmas vastu võetud arvamust 7/2020 Fadel Breika kinnipidamise kohta,

 võttes arvesse Alžeeria inimõiguste olukorra kolmandat üldist korrapärast läbivaatamist, mis võeti vastu ÜRO Inimõiguste Nõukogu 36. istungjärgul 21. ja 22. septembril 2017,

 võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

 võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

 võttes arvesse Piirideta Reporterite koostatud 2020. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksit,

 võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni ning ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

 võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A. arvestades, et Alžeeria koges 2019. aasta veebruaris enneolematut protestiliikumist (Hirak) reaktsioonina väljavaatele, et tolleaegne president Abdelaziz Bouteflika saab mandaadi viiendaks ametiajaks; arvestades, et reedeti ja teisipäeviti toimusid kogu riigis korrapäraselt rahumeelsed meeleavaldused valitsuse korruptsiooni vastu ning seal nõuti kodanike riiki, sõltumatut kohtusüsteemi, demokraatlikke reforme, läbipaistvust ja kaasavat raamistikku vabadeks valimisteks valmistumiseks, kusjuures need meeleavaldused jätkusid kogu aasta vältel, sealhulgas valimisprotsessi ajal; arvestades, et need olulised iganädalased meeleavaldused peatati COVID-19 pandeemia tõttu 2020. aasta märtsis vabatahtlikult, kuigi protestiliikumine on sotsiaalmeedias jätkunud;

B. arvestades, et pärast president Bouteflika tagasiastumist 2. aprillil 2019 vastusena Hiraki liikumisele ja pärast sellele järgnenud valimiste edasilükkamist kahel korral, milles sõjaväelisel juhtkonnal oli oluline roll, korraldas Alžeeria 12. detsembril 2019 presidendivalimised, mille tulemusel sai presidendiks endine peaminister Abdelmajid Tebboune; arvestades, et Hiraki liikumine kritiseeris kandidaatide nimekirja sidemete eest endise administratsiooniga ja boikoteeris valimisi, kusjuures ametlik valimisaktiivsus oli alla 40 %;

C. arvestades, et alates 2019. aasta suvest on sagenenud rahumeelsete Hiraki aktivistide ja ametiühinguaktivistide ning ajakirjanike poliitiline vahistamine ja meelevaldne kinnipidamine, millega rikutakse põhiõigusi õiglasele kohtulikule arutamisele ja nõuetekohasele menetlusele; arvestades, et Bouteflika valitsuse tegevuse ametlikule lõpule vaatamata karmistuvad jätkuvalt sõltumatu meedia (mida süüdistatakse sageli salasepitsustes välisriikidega riikliku julgeoleku kahjustamiseks) tsenseerimine, kohtuprotsessid ja range karistamine; arvestades, et COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud julgeolekupiirangud aitasid kaasa rangemale kontrollile ning võimud kasutavad neid selleks, et veelgi piirata kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, piirata rahumeelset teisitimõtlemist ning takistada sõna- ja väljendusvabadust;

D. arvestades, et Alžeerias praegu toimuvate repressioonide taustal väidetakse üha rohkem, et politseijaoskondades ja Alžiiris sisejulgeoleku peadirektoraadis tegeldakse piinamisega, näiteks vang Walid Nekkiche juhtumi puhul;

E. arvestades, et ÜRO erimenetluste esindajad saatsid 2020. aasta 30. märtsi ja 16. septembri vahel Alžeeria valitsusele kolm teatist inimõiguste kaitsjate ja rahumeelsete aktivistide meelevaldse ja vägivaldse vahistamise, ebaõiglaste kohtuprotsesside ja tagakiusamise kohta ning 27. augustil 2020 saadeti neljas teatis Mohamed Khaled Drareni kohta;

F. arvestades, et TV5 Monde’i korrespondent, Piirideta Reporterite esindaja ja uudisteportaali Casbah Tribune direktor Mohamed Khaled Drareni mõisteti 2020. aasta augustis kolmeks aastaks vangi ja talle määrati 50 000 Alžeeria dinaari suurune trahv Alžiiris meeleavaldajaid rünnanud politsei filmimise eest; arvestades, et tema vastu esitatud ametlikud süüdistused olid „relvastamata kogunemise õhutamine“ ja „riigi territooriumi terviklikkuse kahjustamine“; arvestades, et 15. septembril 2020 vähendati tema karistust apellatsiooni korras kahe aastani; arvestades, et 16. septembril 2020 mõistsid ÜRO erimenetluste eriraportöörid ja töörühm kõige karmimalt hukka talle määratud vanglakaristuse, kutsusid Alžeeria võime üles tagama tema viivitamatu vabastamise ning nimetasid tema süüdimõistmist väljendus-, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabaduse selgeks rikkumiseks;

G. arvestades, et Mohamed Khaled Drareni kajastas kaks korda nädala toimunud Hiraki proteste alates nende algusest 2019. aasta veebruaris; arvestades, et ta paljastas selle, et Alžeeria valitsus surus karmilt maha rahumeelsed kogunemised ja väljendusvabaduse, mis tõi kaasa tema kinnipidamise, ülekuulamise ja hirmutamise Hiraki meeleavalduste kajastamise eest kolmel korral enne süüdimõistmist, konkreetselt 14. mail 2019, 9. augustil 2019 ja 9. jaanuaril 2020, ning valitsuse ametnike kahel korral tehtud altkäemaksukatsed; arvestades, et talle öeldi, et viimane kinnipidamine oli viimane hoiatus enne tema suunamist kohtusüsteemi; arvestades, et Mohamed Khaled Drareni vahistati 7. märtsil 2020 Hiraki meeleavalduse ajal; arvestades, et Drareni vabastati 10. märtsil, kuid vahistati uuesti 27. märtsil;

H. arvestades, et tema esimese vahistamise päeval võeti vahi alla üle 20 muu rahumeelse meeleavaldaja; arvestades, et kaks vahistatut peeti kinni Tamasikti lipu kandmise eest; arvestades, et Hiraki meeleavaldustel kasutatakse laialdaselt Tamasikti lippu; arvestades, et kindral Ahmed Gaid Salah keelas 2019. aasta juunis selle lipu kasutamise; arvestades, et viimastel kuudel on endise režiimi ametnikud alustanud laimukampaaniat Kabiilia piirkonna tamasikti enamusega elanikkonna vastu, mis võib viia etniliste lõhedeni Hiraki liikumises; arvestades, et tamasikti ja Hiraki aktiviste, sealhulgas Yacine Mebarki ähvardab jätkuvalt meelevaldne vahistamine usuliste ja poliitiliste eriarvamuste väljendamise eest;

I. arvestades, et Hiraki meeleavaldustel nõuti avalikku ruumi tagasi kodanikele; arvestades, et eelkõige pärast seda, kui Hiraki liikumine kolis COVID-19 leviku tõkestamiseks internetti, on väljendusvabaduse piiranguid ja ajakirjanikele kehtestatud piiranguid karmistatud, eelkõige veebisaitide blokeerimise, teleprogrammide tsenseerimise ning oma vaateid sotsiaalmeedias väljendanud ajakirjanike, meediajuhtide ja meeleavaldajate kinnipidamise ja ahistamisega, kusjuures 2020. aasta aprillis ja mais tehti Alžeeria võrkudes kättesaamatuks vähemalt kuus veebiuudiste veebisaiti;

J. arvestades, et ajavahemikul 2020. aasta märtsist juunini vahistati õiguste eest võitlevate kohalike rühmituste hinnangul meelevaldselt vähemalt 200 inimest selle eest, et nad väljendasid oma arvamust või toetasid väidetavalt Hiraki liikumist; arvestades, et kinnipeetavate vabastamise riiklik komitee (CNLD) dokumenteeris 17. novembri seisuga vähemalt 91 meelsusvangi, keda veel augusti lõpus oli 44, kusjuures paljud neist viibisid tähtajatult eelvangistuses; arvestades, et COVID-19 puhangu oht vanglates kujutab poliitiliste vaadete väljendamise eest kinnipeetavatele lisaohtu; arvestades, et 25. märtsil 2020. aastal nõudis ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet COVID-19 pandeemia kontekstis poliitvangide ja kriitiliste vaadete avaldamise eest kinni peetud isikute vabastamist;

K. arvestades, et alates 2020. aasta jaanuarist on aktivistid, eelkõige Feminicides-dz, registreerinud 41 feminitsiidi; arvestades, et 2020. aastal on naiste õiguste eest seisvad liikumised intensiivistanud naiste vastu suunatud sageneva vägivalla ja feminitsiidide arvu avalikku hukkamõistu ning nõudnud kehtivate seaduste, eelkõige perekonnaseadustiku ja mitmete karistusseadustiku artiklite läbivaatamist, et tagada naiste ja meeste täielik võrdõiguslikkus;

L. arvestades, et Alžeeria võttis 2020. aasta aprillis seadusega 20-06 vastu ka karistusseadustiku muudatused, millega piiratakse veelgi selliste põhiõiguste kasutamist nagu ajakirjandusvabadus, väljendusvabadus ja ühinemisvabadus ning muudetakse see kriminaalkorras karistatavaks põhjusel, et tegemist on „valeuudistega“, mis õõnestavad Alžeeria riiki; arvestades, et Alžeeria võimud kasutavad üha enam karistusseadustiku ebamääraseid artikleid, sealhulgas neid, mis lisati 2020. aasta aprillis, et esitada süüdistus inimestele, kes kasutavad oma õigust arvamus- ja väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise õigust; arvestades, et esmakordse rikkumise eest on karistuse maksimummäär viis aastat vangistust, kui rikkumine on toime pandud „rahvatervisega seotud liikumispiirangute ajal või loodus-, bioloogilise või tehnoloogilise katastroofi või mis tahes muu katastroofi ajal“;

M. arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisruumi mahasurumise kontekstis on Alžeeria võimud edendanud põhiseaduse ülalt alla läbivaatamise protsessi, mis väidetavalt on osa president Tebboune valimislubadusest ehitada Hiraki meeleavaldustele reageerides uus Alžeeria, kuid sellel protsessil puudub Alžeeria ühiskonnas laialdane toetus ning sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid on seda kritiseerinud, kuna rikutakse selliseid põhiseaduse koostamise protsessi rahvusvahelisi standardeid nagu kaasamine, osalus, läbipaistvus ja suveräänsus; arvestades, et samal ajal toimunud kodanikuühiskonna aktivistide ja ajakirjanike massiline vahistamine kahjustas täielikult põhiseaduse muutmise protsessi legitiimsust avalikkuse silmis;

N. arvestades, et Alžeeria korraldas 1. novembril rahvahääletuse põhiseaduse läbivaatamise üle, mis hõlmas ka presidendile kahe ametiaja piirangu seadmist; arvestades, et osalus rahvahääletusel oli madalaim pärast Alžeeria iseseisvumist 1962. aastal, ametlikult 23,7 %; arvestades, et uue põhiseaduse kiitis ametlikult heaks 66,8 % valijatest; arvestades, et uus põhiseadus on ratifitseerimise ootel, sest oodatakse presidendi tagasipöördumist Alžeeriasse;

O. arvestades, et Alžeeria põhiseaduses säilitatakse ajakirjandusvabaduse tingimuslikkus, sest ajakirjandusvabadus on ametlikult sätestatud muudetud põhiseaduse artiklis 54, tingimusel et austatakse „riigi traditsioone ning usulisi, moraalseid ja kultuurilisi väärtusi“; arvestades, et sellised ajakirjandusvabaduse piirangud rikuvad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Alžeeria on ratifitseerinud; arvestades, et ÜRO inimõiguste komitee üldises märkuses nr 34 on öeldud, et ühtegi meediakanalit ei saa karistada poliitilise või sotsiaalse süsteemi kritiseerimise eest; arvestades, et läbivaatamise käigus tehti ka ohtlik muudatus, mis seisneb sõjaväe poliitilise rolli ja poliitiliste volituste põhiseaduslikuks muutmises; arvestades, et põhiseaduse reformiga säilitatakse samuti presidendi ülemvõim kõigi institutsioonide, sealhulgas kohtusüsteemi üle;

P. arvestades, et riiklik kohtunike liit (SNM) on mõistnud hukka eelvangistuse ulatusliku ja kuritarvitusliku kasutamise Alžeeria võimude poolt; arvestades, et kohtunike suhtes kohaldati nende ametitegevuses sanktsioone pärast rahumeelsete aktivistide õigeksmõistmist või pärast seda, kui nad nõudsid, et austataks kohtuvõimu sõltumatust täidesaatvast võimust;

Q. arvestades, et 2020. aastal on Alžeeria ühenduse Piirideta Reporterid koostatavas maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 146. kohal, viis kohta madalamal 2019. aasta tasemest ja 27 kohta madalamal 2015. aasta tasemest;

R. arvestades, et Alžeeria on Euroopa naabruspoliitika raames Euroopa Liidu oluline partner, kuna liidul on riigis ja piirkonnas olulised poliitilised, majanduslikud ja inimestevahelised huvid; arvestades, et ELi ja Alžeeria partnerluse prioriteedid on tiivustatud ühisest püüdlusest selliste universaalsete väärtuste poole nagu demokraatia, õigusriik ja inimõigused;

1. mõistab teravalt hukka Alžeeria ajakirjanike, inimõiguste kaitsjate, ametiühingutegelaste, juristide, kodanikuühiskonna ja rahumeelsete aktivistide üha sagenevad meelevaldsed ja ebaseaduslikud vahistamised, kinnipidamised ja kohtuliku ahistamise, mis ei ole jätnud mingit ruumi poliitiliseks dialoogiks põhiseaduse ebademokraatliku läbivaatamise ning väljendus-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse kasutamise teemal; mõistab hukka erakorraliste meetmete võtmise COVID-19 pandeemia kontekstis ja ettekäändel, et piirata Alžeeria rahva põhiõigusi;

2. kutsub Alžeeria ametivõime üles viivitamata ja tingimusteta vabastama Mohamed Khaled Drareni ja kõik isikud, keda peetakse kinni ja süüdistatakse väljendusvabaduse (nii internetis kui ka väljaspool seda) ning kogunemis- ja ühinemisvabaduse õiguse kasutamise eest, sealhulgas Yacine Mebarki, Abdellah Benaoum, Mohamed Tadjadit, Abdelkrim Zeghileche, Walid Kechida, Brahim Laalami, Aissa Chouha, Zoheir Kaddam, Walid Nekkiche, Nourreddine Khimoud ja Hakim Addad; kordab ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ üleskutset vabastada COVID-19 pandeemiat arvestades kiiresti kõik poliitvangid ja eriarvamuste väljendamise eest kinnipeetavad; kutsub Alžeeria võime üles vabastama blokeeringust meediakanalid ning lõpetama poliitiliste aktivistide, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate ning kõigi teisitimõtlejate või valitsuse kritiseerijate vahistamise ja kinnipidamise;

3. kordab, et täielikult demokraatliku poliitilise ülemineku jaoks on äärmiselt oluline väljendusvabadus, sealhulgas ajakirjanike ja kodanikuajakirjanike vabadus teatada meeleavaldustest või muul viisil väljendada rahulolematust valitsuse või valitsusega seotud institutsioonide või üksikisikutega ning neid analüüsida ja kommenteerida;

4. väljendab solidaarsust kõigi Alžeeria kodanikega – erineva geograafilise, sotsiaal-majandusliku ja etnilise taustaga naiste ja meestega – kes on alates 2019. aasta veebruarist rahumeelselt meelt avaldanud, et nõuda tsiviilkontrolli all riiki, rahva suveräänsust, õigusriigi põhimõtte austamist, sotsiaalset õiglust ja soolist võrdõiguslikkust; kutsub Alžeeria võime üles võtma asjakohaseid meetmeid korruptsiooni vastu võitlemiseks;

5. kordab oma üleskutset Alžeeria võimudele teha lõpp kriitiliste ajakirjanike, blogijate, inimõiguste kaitsjate, juristide ja aktivistide igasugusele hirmutamisele, kohtulikule ahistamisele, kriminaliseerimisele või meelevaldsele vahistamisele ja kinnipidamisele ning võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada ja kindlustada Alžeeria põhiseaduse ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga (mille Alžeeria on ratifitseerinud) tagatud õigus väljendusvabadusele, ühinemise ja rahumeelse kogunemise vabadusele, meediavabadusele ning mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja veendumusvabadusele; mõistab hukka mis tahes vormis ülemäärase jõu kasutamise õiguskaitseametnike poolt, et ajada laiali rahumeelseid meeleavaldajaid; kordab oma üleskutset Alžeeria võimudele viia läbi õiguskaitseametike ülemäärase jõu kasutamise kõikide juhtumite sõltumatu uurimine ja võtta kõik kuritegude toimepanijad vastutusele; kutsub Alžeeria võime üles täitma ÜRO piinamisvastasest konventsioonist tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi;

6. märgib, et pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis vastu oma 28. novembri 2019. aasta resolutsiooni, on ajutiselt vabadusse lastud mõned poliitilised aktivistid, näiteks opositsiooni esindaja Karim Tabbou, Mustapha Bendjema ja Khaled Tazaghart;

7. nõuab tungivalt, et Alžeeria võimud tagaksid sellise vaba kodanikuühiskonna tegutsemisruumi loomise, mis võimaldab tõelist poliitilist dialoogi ega kriminaliseeri põhivabadusi, ning võtaksid vastu uusi õigusakte, mis on täielikult kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ega näe ette erandeid, mis on ebaseaduslikud rahvusvahelise õiguse, eelkõige Alžeeria poolt ratifitseeritud konventsioonide, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide alusel; rõhutab, et see vaba kodanikuühiskonna tegutsemisruum on demokraatliku ja tsiviilisikute juhitava Alžeeria eeltingimus; taunib asjaolu, et välisriikide reporterid seisavad riigis töötamiseks pressiviisade hankimisel endiselt silmitsi administratiivsete tõkete ja takistustega;

8. tuletab meelde, et demokraatia põhimõtete ja inimõiguste ülddeklaratsiooniga kehtestatud põhiõiguste austamine on ELi-Alžeeria 2005. aasta assotsieerimislepingu üks oluline osa; rõhutab, et käimasolev poliitiline üleminek peab tagama alžeerlastele, sealhulgas berberitele, sõltumata nende soost, geograafilisest, sotsiaal-majanduslikust ja etnilisest taustast, õiguse osaleda täiel määral demokraatlikus protsessis ja võimaluse kasutada oma õigust osaleda avalikes aruteludes, muu hulgas peatades sõltumatu kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise tegevuse tegutsemisruumi vähenemise;

9. väljendab muret uute piiravate seaduste pärast, nagu seadus 20-06, millega kriminaliseeritakse meelevaldselt „valeuudiste“ levitamine, mis kahjustab ametiisikute usaldusväärsust ning ühingute rahastamist; rõhutab, et see seadus sisaldab mitut sätet, millega rikutakse väljendus- ja ühinemisvabaduse rahvusvahelisi standardeid, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikleid 19 ja 22;

10. nõuab tungivalt, et Alžeeria ametiasutused vaataksid läbi praegu kehtiva 2012. aasta piirava seaduse 12-06 ühenduste kohta ja 1991. aasta seaduse 91-19 avalike koosolekute ja meeleavalduste kohta, millega kehtestatakse eelneva loa nõue, ning tagaksid, et asjaomane haldusasutus annaks viivitamata registreerimistunnistuse mitmele ümberregistreerimist taotlenud kodaniku- ja vabaühendusele ning usu- ja heategevusorganisatsioonile;

11. mõistab hukka Alžeeria karistusseadustikku 2020. aasta aprillis tehtud muudatused, millega piiratakse ajakirjandus-, väljendus- ja ühinemisvabadust; nõuab tungivalt, et Alžeeria ametivõimud vaataksid läbi karistusseadustiku, eelkõige selle artiklid 75, 79, 95bis, 98, 100, 144, 144bis, 144bis 2, 146 ja 196bis, et viia need vastavusse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika komisjoniga ning lõpetada väljendusvabaduse ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse kriminaliseerimine;

12. tervitab asjaolu, et muudetud põhiseaduse artiklid 4 ja 223 tugevdavad tamasikti keele staatust riigi- ja ametliku keelena; rõhutab, et sellised deklaratsioonid ei tohi olla vahendiks, mille abil eirata struktuurseid probleeme, millega berberid silmitsi seisavad, või külvata vaenu Hiraki liikumisse; kutsub Alžeeria võime üles tagama araabia ja tamasikti keele kasutamisel võrdne kohtlemine seaduse ees; nõuab tungivalt, et Alžeeria valitsus tühistaks berberi lipu kasutamise keelu ja vabastaks viivitamata kõik isikud, kes on vangistatud berberi sümbolite kandmise eest;

13. toetab Alžeeria juriste ja teisi õigusala töötajaid, kes vaatamata asjaoludele ja ähvardavatele ohtudele püüavad jätkuvalt järgida kõige kõrgemaid õigusstandardeid; kutsub Alžeeria võime üles täielikult tagama kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust ning lõpetama ja keelama mis tahes piirangud, sobimatu mõjutamise, surve, ähvardused või sekkumise kohtuotsuste tegemisse ja muudesse õigusküsimustesse;

14. kutsub Alžeeria võime üles tagama nii relvajõudude täieliku vastutuse kui ka tsiviil- ja demokraatliku järelevalve nende üle ning relvajõudude tõhusa allutamise seaduslikult moodustatud tsiviilvõimule, samuti tagama, et sõjaväe roll on põhiseaduses asjakohaselt määratletud ja selgesõnaliselt piiratud riigikaitse küsimustega;

15. nõuab tungivalt, et Alžeeria ametivõimud võimaldaksid rahvusvahelistel inimõigusorganisatsioonidel ja ÜRO erimenetluste esindajatel riiki siseneda;

16. väljendab muret Alžeeria usuvähemuste ees seisvate haldustakistuste pärast, eriti seoses määrusega 06-03; soovitab Alžeeria valitsusel määruse 06-03 läbi vaadata, et viia see paremini kooskõlla põhiseadusega ja oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega, eriti kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 18; nõuab kõigi usuvähemuste usuvabaduse austamist;

17. eeldab, et EL seaks inimõiguste olukorra oma suhetes Alžeeria ametivõimudega kesksele kohale, eelkõige eelseisval ELi-Alžeeria assotsiatsiooninõukogu istungil; nõuab, et Euroopa välisteenistus koostaks ja esitaks loetelu erilist muret tekitavatest üksikjuhtumitest, sealhulgas käesolevas resolutsioonis nimetatud üksikjuhtumitest, ning annaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru nende lahendamisel tehtud edusammudest;

18. kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni ja liikmesriike koos ELi inimõiguste eriesindajaga üles toetama kodanikuühiskonna rühmi, inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke ja meeleavaldajaid ning võtma muu hulgas vastu jõulisema avaliku seisukoha inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise kohta Alžeerias, mõistes selgelt ja avalikult hukka inimõiguste rikkumised, nõudes tungivalt, et ametivõimud vabastaksid meelevaldselt kinnipeetud inimesed ja lõpetaksid eelvangistuse ülemäärase kasutamise, taotledes pääsu kinnipeetavate juurde ja jälgides kohtuprotsesse meeleavaldajate, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate üle ning jälgides tähelepanelikult inimõiguste olukorda Alžeerias kõiki võimalikke vahendeid kasutusele võttes;

19. rõhutab ELi suhete tähtsust Alžeeria kui olulise naaberriigi ja partneriga; tuletab meelde, kui olulised on tugevad ja tihedad ELi ja Alžeeria suhted, ning kinnitab veel kord oma pühendumust nende suhete edendamisele, tuginedes selliste ühiste väärtuste täielikule austamisele nagu seda on inimõigused, demokraatia, õigusriik ja meediavabadus;

20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi delegatsioonile Alžiiris, Alžeeria valitsusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ja Euroopa Nõukogule.

[1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0072.

[2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0188.

Viimane päevakajastamine: 26. jaanuar 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika