RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK inimõiguste jätkuva rikkumise, eelkõige Raman Bandarenka mõrva kohta Valgevenes
25.11.2020 - (2020/2882(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9-0389/2020 (Verts/ALE)
B9-0390/2020 (S&D)
B9-0391/2020 (ECR)
B9-0392/2020 (Renew)
B9-0393/2020 (PPE)
Michael Gahler, Miriam Lexmann, Željana Zovko, David McAllister, Isabel Wiseler-Lima, Sandra Kalniete, Andrzej Halicki, Andrius Kubilius, Jerzy Buzek, Loránt Vincze, Antonio López-Istúriz White, Tomáš Zdechovský, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Inese Vaidere, Vangelis Meimarakis, Krzysztof Hetman, Romana Tomc, Magdalena Adamowicz, Ivan Štefanec, Maria Walsh, Adam Jarubas, Benoît Lutgen, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Stanislav Polčák, Stelios Kympouropoulos, David Lega, Michaela Šojdrová, Paulo Rangel, Vladimír Bilčík, Arba Kokalari, Ioan-Rareş Bogdan
fraktsiooni PPE nimel
Kati Piri, Robert Biedroń
fraktsiooni S&D nimel
Petras Auštrevičius, Andrus Ansip, Izaskun Bilbao Barandica, Katalin Cseh, Bernard Guetta, Svenja Hahn, Karin Karlsbro, Moritz Körner, Javier Nart, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans
fraktsiooni Renew nimel
Viola Von Cramon-Taubadel, Hannah Neumann
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Anna Fotyga, Raffaele Fitto, Charlie Weimers, Angel Dzhambazki, Jacek Saryusz-Wolski, Assita Kanko, Adam Bielan, Elżbieta Kruk, Alexandr Vondra, Veronika Vrecionová, Ruža Tomašić, Jan Zahradil, Eugen Jurzyca, Joanna Kopcińska, Evžen Tošenovský, Witold Jan Waszczykowski, Jadwiga Wiśniewska
fraktsiooni ECR nimel
Nikolaj Villumsen, Helmut Scholz, Martina Michels, Fabio Massimo Castaldo, Cornelia Ernst, Silvia Modig
Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste jätkuva rikkumise, eelkõige Raman Bandarenka mõrva kohta Valgevenes
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Valgevene kohta, eelkõige 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni olukorra kohta Valgevenes[1], 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni meediavabaduse halvenemise kohta Valgevenes ja eelkõige Harta 97 juhtumi kohta[2], 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni Valgevene kohta[3], 6. aprilli 2017. aasta resolutsiooni olukorra kohta Valgevenes[4] ja 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni olukorra kohta Valgevenes[5],
– võttes arvesse oma 21. oktoobri 2020. aasta soovitust nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale suhete kohta Valgevenega[6],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna (mõttevabaduse eest) andmist 22. oktoobril 2020. aastal Valgevene demokraatlikule opositsioonile,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 13. augusti 2020. aasta avaldust ja viie fraktsiooni juhtide 17. augusti 2020. aasta avaldust olukorra kohta Valgevenes pärast 9. augusti 2020. aasta nn presidendivalimisi,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 1. oktoobri 2020. aasta ja 16. oktoobri 2020. aasta järeldusi, samuti nõukogu 12. oktoobri 2020. aasta järeldusi Valgevene kohta,
– võttes arvesse nõukogu 6. novembri 2020. aasta otsust lisada 15 Valgevene ametivõimude liiget, sealhulgas Aljaksandr Lukašenka, nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse reisikeeldu ja varade külmutamist, tõstes sanktsioneeritavate Valgevene kodanike koguarvu 59ni, võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2020. aasta otsust pikendada Valgevene suhtes ELi 2004. aasta embargot relvadele ja varustusele, mida võidakse kasutada siserepressioonideks[7],
– võttes arvesse välisasjade nõukogu 14. augusti 2020. aasta erakorralise kohtumise peamist tulemust ning Euroopa Ülemkogu 19. augusti 2020. aasta järeldusi olukorra kohta Valgevenes pärast 9. augustil 2020 toimunud presidendivalimisi,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hiljutisi arvukaid avaldusi Valgevene kohta, eelkõige 11. augusti 2020. aasta ja 17. augusti 2020. aasta avaldust, ning Euroopa välisteenistuse pressiesindaja varasemaid avaldusi, eelkõige 13. novembri 2020. aasta avaldust Raman Bandarenka surma kohta, samuti avaldusi surmanuhtluse kohaldamise kohta Valgevenes,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 7. septembril 2020. aastal tehtud avaldust meelevaldsete ja põhjendamata vahistamiste ja kinnipidamiste kohta poliitilistel põhjustel ning kõrge esindaja poolt 11. septembril 2020. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust koordineerimisnõukogu liikmete vastu suunatud vägivalla ja hirmutamise eskaleerumise kohta, võttes arvesse 17. novembri 2020. aasta ühisavaldust inimõiguste olukorra halvenemise kohta Valgevenes, mille tegid ELi delegatsioon Valgevenes (Minskis esindatud ELi liikmesriikide nimel), Ühendkuningriigi saatkond, Šveitsi saatkond ja Ameerika Ühendriikide saatkond,
– võttes arvesse ÜRO avaldusi olukorra kohta Valgevenes, eelkõige ÜRO eriraportööri 13. augusti 2020. aasta ja 19. novembri 2020. aasta avaldust ning ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 21. augusti 2020. aasta, 11. septembri 2020. aasta ja 13. novembri 2020. aasta avaldust, samuti 18. septembril 2020. aastal toimunud Inimõiguste Nõukogu 45. istungjärgul inimõiguste olukorda käsitleva kiireloomulise arutelu käigus tehtud avaldusi,
– võttes arvesse ÜRO eriraportööri 17. juuli 2020. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Valgevenes ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Valgevenes 2020. aasta presidendivalimiste eel ja pärast valimisi,
– võttes arvesse OSCE raportööri Moskva mehhanismi raames 5. novembril 2020 esitatud aruannet 9. augustil 2020 Valgevenes toimunud presidendivalimistega seotud väidetavate inimõiguste rikkumiste kohta,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kõiki inimõiguste konventsioone, millega Valgevene on ühinenud,
– võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,
A. arvestades, et Valgevenes jätkuvad enneolematud rahumeelsed meeleavaldused ja streigid juba kauem kui 100 päeva, mis näitab Valgevene ühiskonna rahulolematuse taset ja mobiliseerumist valimistulemuste massilise võltsimise ning riigi autokraatliku režiimi toime pandud inimõiguste rikkumiste vastu; arvestades, et kestvad meeleavaldused tipnevad nädalavahetustel ühtsuse marsiga ning meeleavalduste ulatus Valgevene ajaloos on ennenägematu, kusjuures osalejaid on sadu tuhandeid;
B. arvestades, et Valgevene ametivõimud on reageerinud õiguspärastele ja rahumeelsetele meeleavaldustele vägivalla, repressioonide, süstemaatilise hirmutamise, ahistamise, põhiõiguste piiramise ja ebainimliku kohtlemisega, sealhulgas rakendades meeleavalduste ajal kinni peetud isikute, sh inimõiguste kaitsjate vastu piinamist ja seksuaalvägivalda; arvestades, et inimõiguste kaitsjad on dokumenteerinud rohkem kui 500 piinamise ja väärkohtlemise juhtumit, samal ajal kui paljud inimesed, sealhulgas Aljaksandr Taraikovski, Kanstantsin Šõšmakov, Artsjom Parukou, Aljaksandr Vihhor ja Gennadi Šutov, on kadunud või leitud surnuna; arvestades, et Valgevene on ainuke Euroopa riik, kus ikka veel viiakse täide surmanuhtlusi;
C. arvestades, et režiimi vastu meelt avaldades on nii enne kui ka pärast 9. augusti 2020. aasta valimisi mingil hetkel kinni peetud hinnanguliselt rohkem kui 25 000 Valgevene kodanikku, sealhulgas eakad, naised ja lapsed; arvestades, et viimasel ajal, nii 8. kui ka 15. novembril 2020, peeti rahumeelsete meeleavalduste käigus kinni üle 1000 inimese; arvestades, et Valgevenes on endiselt rohkem kui 125 poliitvangi;
D. arvestades, et rühm tavariides maskeeritud mehi, kellel väidetavalt on tihedad sidemed Lukašenka režiimiga, peksis 11. novembri 2020. aasta õhtul jõhkralt 31-aastast kunstiõpetajat Raman Bandarenkat; arvestades, et teda peksti jätkuvalt vahi all ja viidi kahe tunni pärast peavigastustega haiglasse, kus ta järgmisel päeval suri; arvestades, et ametivõimud püüavad vastutusest kõrvale hiilida väitega, et Bandarenkat peksid nö murelikud kodanikud, ning kahele rikkumisest teatajale – arstile ja ajakirjanikule – on esitatud süüdistused;
E. arvestades, et Valgevene ametivõimud ei võtnud viivitamata seadusega nõutud meetmeid kuriteo uurimiseks ning järgnevatel päevadel peeti kogu Valgevenes kinni üle 1100 Bandarenka surma mälestanud inimese; arvestades, et õigeusu ja katoliku kiriku esindajad said Valgevene uurimiskomisjonilt teate, et nad rikkusid seadust, kui mõistsid hukka Raman Bandarenka mälestusmärgi hävitamise julgeolekujõudude poolt;
F. arvestades , et Valgevene siseministeerium tegi 12. oktoobril 2020 avalduse, milles teatas oma valmisolekust kasutada meeleavaldajate vastu lahinglaskemoona; arvestades, et ametivõimud on mitmetel meeleavaldustel kasutanud šokigranaate ja pipragaasi, tulistanud otse inimeste pihta kummikuule ja teinud laske õhku; arvestades, et meeleavalduste ärahoidmiseks ja laialiajamiseks tehakse pidevalt transpordi- ja kommunikatsioonitakistusi, eelkõige piiratakse juurdepääsu internetile;
G. arvestades, et Valgevene ametivõimud jätkavad sõltumatute Valgevene reporterite ja kodanikuajakirjanike vägivaldset mahasurumist ning püüavad tahtlikult takistada objektiivset uudiste edastamist; arvestades, et ainuüksi 15. novembril 2020 vahistati 23 ajakirjanikku, kes edastasid teavet Raman Bandarenka mälestuseks korraldatud protestidest Valgevene eri linnades; arvestades, et välismeedial ja -ajakirjanikel ei lubata Valgevenesse siseneda;
H. arvestades, et Valgevenes kasutatakse represseerimiseks lapsi, kuna nende vanemaid ähvardatakse meeleavaldustel osalemise eest hooldusõiguse kaotamisega;
I. arvestades, et EL on kehtestanud sanktsioonid 40 isiku vastu, kes vastutavad Valgevenes vägivalla, repressioonide ja valimistulemuste võltsimise eest; arvestades, et 6. novembril 2020 otsustas Euroopa Ülemkogu lisada nende isikute loetellu, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid, 15 Valgevene ametivõimude esindajat, sealhulgas Aljaksandr Lukašenka ja tema poja; arvestades, et ettevalmistamisel on täiendavad sanktsioonid üksikisikute ja ettevõtete suhtes; arvestades, et Astravjetsi tuumaelektrijaam alustas 3. novembril 2020 elektrienergia tootmist, mis tekitab uusi mureküsimusi seoses selle ohutusega;
J. arvestades, et Valgevene ametivõimud ei ole siiani uurinud teateid politsei jõhkruse ja karistamatuse kohta inimõiguste rikkumiste eest; arvestades, et õigusriigi puudumine takistab ohvrite õigust õiglasele kohtumõistmisele;
1. mõistab kõige karmimalt hukka Raman Bandarenka mõrva ning avaldab kaastunnet tema perekonnale ja kõigile perekondadele, kes on Lukašenka režiimi mahasurumise tagajärjel lähedasi kaotanud;
2. nõuab kiiret, põhjalikku, erapooletut ja sõltumatut uurimist Raman Bandarenka surma ning protestide käigus hukkunud Aljaksander Tarajkovski, Aleksander Vikori, Artem Parukovi, Gennadi Šutovi ja Kanstantin Šišmakovi surma suhtes;
3. kordab oma toetust Valgevene meeleavaldajatele ning nende nõudmistele vabaduse, demokraatia, väärikuse ja oma saatuse valimise õiguse järele; mõistab hukka jätkuvad inimõiguste rikkumised, hirmutamise ja ebaproportsionaalse jõu kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate vastu;
4. kutsub Valgevene ametivõime üles lõpetama igasuguse vägivalla, väärkohtlemise, soolise vägivalla ja piinamise, mida kasutatakse Valgevene kodanike ja kinnipeetavate vastu, võimaldama neile juurdepääsu meditsiinilisele ja õigusalasele nõustamisele ning vabastama viivitamata ja tingimusteta kõik isikud, keda meelevaldselt kinni peetakse, sealhulgas osalemise eest meeleavaldustel, et protestida valimistulemuste või ametivõimude vägivalla vastu, või selliste meeleavalduste toetamise eest;
5. mõistab hukka igasuguse hirmutamise, ahistamise, meelevaldsed vahistamised ja kinnipidamised ning kodanike väärkohtlemise ning mõistab hukka Valgevene ametivõimude poolt või nende süül toime pandud inimõiguste rikkumised; nõuab, et viivitamata lõpetataks kodanike mis tahes ahistamine, näiteks töötajate või üliõpilaste vallandamine streikides või protestides osalemise eest, ajakirjanike akrediteeringu tühistamine, kommunaalteenuste (nt vee või kütte) katkestamine karistusena, laste eestkosteõiguse äravõtmine, erapangakontode blokeerimine ja internetikatkestused;
6. kutsub kõiki Valgevene õiguskaitsetöötajaid ja Valgevene ametivõimude nimel tegutsevaid isikuid üles viivitamata lõpetama vägivalla kasutamise tsiviilisikute vastu ning mitte täitma kuritegelikke käske ja juhiseid ebaproportsionaalse jõu, vägivalla, piinamise ja väärkohtlemise kasutamiseks kodanike vastu; nõuab, et Valgevene kriminaalkoodeksisse lisataks konkreetne piinamise määratlus kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega ning tehtaks seadusandlikke muudatusi, et kriminaliseerida kadunuks jääma sundimine;
7. taunib ametivõimude täielikku soovimatust uurida õiguskaitseametnike poolse väärkohtlemise ja piinamise juhtumeid, samal ajal algatades kriminaaluurimisi rahumeelsete kodanike suhtes; rõhutab, et see annab tunnistust tahtlikust ja süstemaatilisest represseerimise ja karistamatuse poliitikast, mida rõhutab veelgi asjaolu, et asjaomased politsei- ja erijulgeolekujõud saavad rahvavastastes kuritegudes osalemise eest jätkuvalt kõrgeimat tunnustust;
8. lükkab tagasi 9. augustil 2020 toimunud nn presidendivalimiste tulemused ja toetab ühemõtteliselt Valgevene inimesi nende õigustatud nõuetes autoritaarse rõhumise viivitamatu lõpetamise, põhivabaduste ja inimõiguste austamise, demokraatliku esindatuse ja poliitilise osalemise osas, ning nõuab rahvusvaheliste standardite kohaste uute, vabade ja õiglaste valimiste korraldamist OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) valimisvaatlejate osavõtul;
9. kutsub kõiki Valgevenes tegutsevaid ettevõtjaid üles ilmutama erilist hoolikust ja täitma oma kohustust austada inimõigusi kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega;
10. rõhutab, et tuleb tagada kodanike õigus kogunemis-, ühinemis-, sõna- ja arvamus- ning meediavabadusele ja seega kaotada kõik neid vabadusi takistavad õiguslikud ja praktilised piirangud;
11. kordab, et põhivabaduste ja inimõiguste austamiseks on tähtis kehtestada õigusriik ning luua toimiv ja sõltumatu kohtusüsteem, et tagada õigus kaitsjale, õiglasele kohtumenetlusele ja õiguskaitsevahendile;
12. mõistab teravalt hukka surmanuhtluse jätkuva kohaldamise ning nõuab, et see viivitamata ja lõplikult kaotataks ning et seni kuulutataks surmanuhtlusele moratoorium ja kehtiks tegelik õigus surmanuhtluse määramise peale edasi kaevata;
13. nõuab, et EL toetaks rahvusvahelist uurimist seoses Lukašenka režiimi poolt Valgevene rahva vastu toime pandud kuritegudega; on veendunud, et uurimist tuleks toetada tõendite kogumise keskuse ja ELi rahvusvahelise õiguse ekspertide rakkerühma loomisega, mis aitaks kaasa tulevastele rahvusvahelistele uurimistele; kutsub komisjoni, liikmesriike ja Euroopa välisteenistust üles täielikult toetama ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja OSCE Moskva mehhanismi jõupingutusi, samuti inimõiguste kaitsjaid ja kodanikuühiskonda, et tagada inimõiguste rikkumiste dokumenteerimine ja nendest teatamine ning seejärel toimepanijate vastutuselevõtmine ja ohvritele õiguse mõistmine;
14. mõistab hukka Valgevene Rahvusassamblee tegevuse Valgevene kodanikelt nende kodakondsuse äravõtmiseks poliitilistel põhjustel;
15. mõistab hukka naissoost inimõiguste kaitsjate mahasurumise, eelkõige inimõiguste keskuse Vjasna aktivistide Marfa Rabkova ja Marina Kostõljantšenka vahistamise, ning nõuab naisaktivistide soolise ahistamise viivitamatut lõpetamist;
16. on veendunud, et 2020. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna üleandmine Valgevene demokraatlikule opositsioonile võiks praegust pandeemiat arvesse võttes toimuda esialgu veebitseremoonia vormis; rõhutab siiski, et kui olukord seda võimaldab, tuleks korraldada füüsiline tseremoonia;
17. rõhutab, et ELi ja selle liikmesriikide seni võetud meetmed Lukašenka režiimi vastu on ebapiisavad, ning tervitab nõukogu otsust töötada välja kolmas sanktsioonide pakett, mis on suunatud Lukašenka režiimiga seotud ettevõtetele ja oligarhidele; nõuab ELi sanktsioonide nimekirja usaldusväärset laiendamist;
18. toetab Euroopa Parlamendi teabekogumismissiooni viivitamatut lähetamist Vilniusesse ja Varssavisse, samuti koostööd Valgevene opositsiooniga, et uurida võimalikke meetmeid vahendustegevuseks ja demokraatia toetamiseks; rõhutab vajadust täiendava vahendustegevuse ja demokraatia toetamise meetmete järele, näiteks kõrgetasemelise missiooni järele, mis järgneks teabekogumismissioonile;
19. kutsub üles täielikult külmutama kõik ELi vahendite ülekanded praegusele Valgevene valitsusele ja riigi kontrolli all olevatele projektidele, sealhulgas laenud Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt jt; kutsub Euroopa välisteenistust üles peatama läbirääkimised ELi ja Valgevene partnerluse prioriteetide üle, kuni on toimunud vabad ja õiglased presidendivalimised;
20. kutsub ELi ja liikmesriike üles suurendama Valgevene kodanikuühiskonnale antavat abi ning ELi koostööd sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate ja sõltumatute ajakirjanikega, eelkõige nendega, kes viibivad vahi all, ning suurendama nende toetamist, jälgides nende kohtuprotsesse; palub, et komisjon looks kiiresti stipendiumiprogrammi üliõpilastele, kes on Valgevene ülikoolidest demokraatiameelsete vaadete tõttu eksmatrikuleeritud; palub komisjonil käivitada sihipärase ELi abiprogrammi, et aidata poliitiliste repressioonide ja politseivägivalla ohvreid;
21. mõistab hukka Euroopa diplomaatide väljasaatmise Valgevenest ning nõuab, et EL ja liikmesriigid kaaluksid diplomaatilise koostöö vähendamist Valgevenega;
22. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles rakendama OSCE Moskva mehhanismi raportööri soovitusi seoses varjupaiga andmisega tagakiusamise korral, mis on hõlmatud Genfi pagulasseisundi konventsiooniga; julgustab liikmesriike seoses sellega veelgi lihtsustama Valgevenest poliitilistel põhjustel põgenevate isikute viisa saamise menetlust ning tagama nendele isikutele ja nende perekondadele kogu vajaliku toe ja abi;
23. mõistab hukka meedia mahasurumise, internetile juurdepääsu takistamise, väärinfo levitamise ning ajakirjanike ja blogipidajate peksmise, vahistamise ja hirmutamise; rõhutab Valgevene rahva õigust pääseda teabele ligi ilma takistusteta; nõuab, et EL kasutaks oma vahendeid, et toetada ajakirjanduse müügipunkte ja ajakirjanikke, keda režiim represseerib;
24. nõuab tungivalt, et Valgevene töötajatel peab olema võimalik kasutada oma õigust rahumeelselt streikida ilma vallandamise, vahistamise või muu survestamise ohuta;
25. kutsub uuesti nõukogu ja komisjoni üles viivitamata kehtestama kõikehõlmava, tõhusa ja kogu ELi hõlmava sanktsioonimeetmete mehhanismi (nn Magnitski akti), mis võimaldab sanktsioone kehtestada iga üksikisiku, riikliku või valitsusvälise osaleja või muu üksuse suhtes, kes on vastutav inimõiguste raske rikkumise, kuritarvituste või korruptsiooni eest või on selles osalenud;
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Valgevene Vabariigi ametivõimudele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0231.
- [2] ELT C 11, 13.1.2020, lk 18.
- [3] ELT C 390, 18.11.2019, lk 100.
- [4] ELT C 298, 23.8.2018, lk 60.
- [5] ELT C 224, 27.6.2018, lk 135.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0280.
- [7] ELT L 45, 18.2. 2020, lk 3.