RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK sunniviisilise töö ja uiguuride olukorra kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas
16.12.2020 - (2020/2913(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9-0432/2020 (Verts/ALE)
B9-0433/2020 (S&D)
B9-0434/2020 (ECR)
B9-0435/2020 (Renew)
B9-0436/2020 (PPE)
Michael Gahler, Miriam Lexmann, Isabel Wiseler-Lima, David McAllister, Radosław Sikorski, Paulo Rangel, Andrzej Halicki, Peter van Dalen, Tomáš Zdechovský, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Vladimír Bilčík, Inese Vaidere, David Lega, Christian Sagartz, Krzysztof Hetman, Romana Tomc, Magdalena Adamowicz, Ivan Štefanec, Benoît Lutgen, Janina Ochojska, Eva Maydell, Luděk Niedermayer, Jiří Pospíšil, Stanislav Polčák, Stelios Kympouropoulos, Michaela Šojdrová, Peter Pollák, Loránt Vincze
fraktsiooni PPE nimel
Kati Piri
fraktsiooni S&D nimel
Engin Eroglu, Malik Azmani, Petras Auštrevičius, Izaskun Bilbao Barandica, Olivier Chastel, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Svenja Hahn, Karin Karlsbro, Moritz Körner, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans, Marie-Pierre Vedrenne
fraktsiooni Renew nimel
Reinhard Bütikofer, Hannah Neumann
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Ryszard Antoni Legutko, Anna Fotyga, Adam Bielan, Assita Kanko, Elżbieta Kruk, Elżbieta Rafalska, Bert-Jan Ruissen, Bogdan Rzońca, Hermann Tertsch, Valdemar Tomaševski, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Jadwiga Wiśniewska
fraktsiooni ECR nimel
Fabio Massimo Castaldo
Euroopa Parlamendi resolutsioon sunniviisilise töö ja uiguuride olukorra kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ja raporteid olukorra kohta Hiinas, eriti 19. detsembri 2019. aasta resolutsiooni uiguuride olukorra kohta Hiinas (China Cables)[1], 18. aprilli 2019. aasta resolutsiooni Hiina ning eelkõige usu- ja etniliste vähemuste olukorra kohta[2], 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni uiguuride ja kasahhide massilise meelevaldse kinnipidamise kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas[3], 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Hiina suhete seisu kohta[4], 15. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Larung Gari Tiibeti budismi akadeemia ja Ilham Tohti juhtumite kohta[5], 10. märtsi 2011. aasta resolutsiooni Kashgari (Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond, Hiina) olukorra ja kultuuripärandi kohta[6] ning 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni Hiina kohta: vähemuste õigused ja surmanuhtluse rakendamine[7],
– võttes arvesse oma 26. novembri 2020. aasta resolutsiooni ELi kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta[8],
– võttes arvesse 2019. aasta Sahharovi auhinna andmist uiguuri majandusteadlasele Ilham Tohtile, kes võitleb rahumeelselt Hiina uiguuri vähemuse õiguste eest,
– võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/1998[9] ja nõukogu 7. detsembri 2020. aasta otsust (ÜVJP) 2020/1999[10], mis käsitlevad inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli märkusi välisasjade nõukogu 7. detsembri 2020. aasta kohtumise järel,
– võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2020. aasta järeldusi inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates,
– võttes arvesse nõukogu eesistuja Charles Micheli märkusi pärast 14. septembril 2020 toimunud ELi ja Hiina juhtide kohtumist,
– võttes arvesse eesistuja Micheli ja president von der Leyeni ühisavaldust ELi huvide ja väärtuste kaitsmise kohta keerulises ja elutähtsas partnerluses, mille nad tegid 22. juunil 2020 toimunud ELi ja Hiina 22. tippkohtumise järel,
– võttes arvesse ÜRO ekspertide 26. juuni 2020. aasta üleskutset võtta otsustavaid meetmeid põhivabaduste kaitsmiseks Hiinas,
– võttes arvesse 9. aprillil 2019 toimunud ELi ja Hiina 21. tippkohtumisel tehtud ühisavaldust,
– võttes arvesse komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),
– võttes arvesse välisasjade nõukogu poolt 24. juunil 2013. aastal vastu võetud ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitsmise kohta,
– võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 26. oktoobri 2018. aasta avaldust olukorra kohta Xinjiangis,
– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. märtsi 2019. aasta ühisteatist „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019)0005),
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kus on sätestatud, et „kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses“ ning et „kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist“,
– võttes arvesse 25. juunil 2012. aastal vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava, millega seatakse inimõiguste kaitse ja edendamine kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmesse,
– võttes arvesse ELi suuniseid surmanuhtluse küsimuses, piinamise ja muu julma kohtlemise kohta, sõnavabaduse kohta internetis ja mujal ning inimõiguste kaitsjate kohta,
– võttes arvesse Hiina Rahvavabariigi põhiseaduse artiklit 36, millega tagatakse kõigile kodanikele õigus usuvabadusele, ning artiklit 4, millega kaitstakse vähemusrahvuste õigusi,
– võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Hiina allkirjastas 1998. aastal, kuid mida ta ei ole ratifitseerinud,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1930. aasta sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli, mida Hiina ei ole allkirjastanud,
– võttes arvesse ÜRO 2011. aasta äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid,
– võttes arvesse Austraalia strateegilise poliitika instituudi (ASPI) 2020. aastal avaldatud aruandeid „Uyghurs for sale – „Re-education“, forced labour and surveillance beyond Xinjiang“ (Uiguurid müügiks – „ümberkasvatus“, sunniviisiline töö ja järelevalve mitte ainult Xinjiangis) ja „Cultural erasure – Tracing the destruction of Uyghur and Islamic spaces in Xinjiang“ (Kultuuriline kustutamine – uiguuri- ja islamialade hävitamise jälgedel Xinjiangis) ning instituudi Xinjiangi andmeprojekti,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,
A. arvestades, et ELi ja Hiina pikaajaliste suhete keskmes peaks jätkuvalt olema inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamine ja järgimine, mis on kooskõlas ELi võetud kohustusega toetada neid väärtusi oma välistegevuses ning Hiina väljendatud huviga järgida neid omaenda arengu- ja rahvusvahelises koostöös;
B. arvestades, et olukord Xinjiangis, kus elab rohkem kui 10 miljonit uiguuri moslemit ja kasahhi, on kiiresti halvenenud, eriti pärast Hiina valitsuse kampaania „Otsustav vastulöök vägivaldsele terrorismile“ käivitamist 2014. aastal, ning arvestades, et uiguure ja teisi peamiselt islamiusuliste etniliste vähemuste liikmeid Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas on meelevaldselt kinni peetud ja piinatud, nende usutavadele ja kultuurile on kehtestatud rängad piirangud ning nad allutatakse kõikjaleulatuvale digitaalsele jälgimissüsteemile, mis jälgib igapäevaelu kõiki aspekte, kasutades näotuvastuskaameraid, mobiiltelefonide skannimist, isikuandmete laiaulatuslikku ebaseaduslikku kogumist, agregeerimist ja töötlemist ning politsei laialdast ja sekkuvat kohalolekut; arvestades, et Hiina režiimi on üldiselt karmistatud ning vähemuste, eelkõige uiguuride, tiibetlaste ja mongolite kohtlemine on muutunud rangemaks, eesmärgiga neid hiinlastest enamuse elustiili ja kommunistliku ideoloogia pealesurumise kaudu assimileerida; arvestades, et politsei on laialdaselt kasutanud ennetava politseitegevuse platvorme, nagu integreeritud ühisoperatsioonide platvorm, et jälgida kahtlasi isikuid igapäevase, seadusliku ja vägivallatu käitumise alusel;
C. arvestades, et usaldusväärsete teadete kohaselt peetakse nn poliitilise ümberkasvatuse keskustes kinni või on kinni peetud üle miljoni inimese, mis kujutab endast suurimat ühe etnilise vähemuse liikmete massivangistust tänapäeva maailmas; arvestades, et Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna kinnipidamislaagrite süsteem laieneb ning alates 2017. aastast on rajatud või laiendatud rohkem kui 380 oletatavat kinnipidamisasutust ning 2019. aasta juulist kuni 2020. aasta juulini on ehitatud või laiendatud vähemalt 61 kinnipidamiskohta;
D. arvestades, et uiguuride kannatused laienevad ka nooremale põlvkonnale; arvestades, et teadete kohaselt on väikelapsi saadetud riiklikesse lastekodudesse isegi juhul, kui vaid üks nende vanematest on viibinud kinnipidamislaagris; arvestades, et uuringutulemuste kohaselt oli 2019. aasta lõpuks majutusasutustesse paigutatud üle 880 000 uiguuri lapse; arvestades, et usaldusväärsed uuringud näitavad, et Hiina ametivõimud on rakendanud uiguuri naiste vastu suunatud sündide ennetamise meetmete ametlikku kava, püüdes vähendada uiguuride sündimust; arvestades, et selle kava raames kohaldavad Hiina ametivõimud fertiilses eas uiguuri naiste suhtes süstemaatiliselt sunniviisilisi aborte, emakasiseseid süste ja steriliseerimist, kusjuures 2018. aastal paigaldati Hiinas 80 % kõigist uutest emakasisesest vahenditest Uiguuri piirkonnas, vaatamata asjaolule, et piirkond moodustab vaid 1,8 % Hiina elanikkonnast; arvestades, et sellised meetmed sündide ennetamiseks uiguuri elanikkonnas võivad vastata suurimate inimsusvastaste kuritegude hulka kuulumise kriteeriumidele;
E. arvestades, et 2018. aasta augustis süüdistas ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Hiina Rahvavabariigi valitsust väärkohtlemises Xinjiangis, sealhulgas kinnipidamislaagrite loomises massiliselt ja meelevaldselt kinnipeetute jaoks; arvestades, et 2018. aasta septembris mainis ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet oma esimeses sellel ametikohal peetud kõnes äärmiselt häirivaid teateid uiguuride ja teiste moslemikogukondade väidetavast ulatuslikust meelevaldsest kinnipidamisest kõikjal Xinjiangis asuvates nn ümberkasvatuslaagrites;
F. arvestades, et uute, 1. veebruaril 2018 jõustunud usuküsimusi käsitlevate õigusnormidega kehtestatakse usulistele rühmitustele ja nende tegevusele suuremad piirangud ning sunnitakse neid veelgi hoolikamalt järgima partei poliitikat; arvestades, et usu- ja südametunnistusevabadus on jõudnud suurimasse madalseisu alates majandusreformide alustamisest ja Hiina avanemisest 1970. aastate lõpus; arvestades, et usuvangide arv Hiinas on üks maailma suurimaid; arvestades, et usaldusväärsed aruanded on paljastanud mošeede, kirikute ja muude pühakodade tahtliku ja süstemaatilise hävitamise, enamasti alates 2017. aastast, vähendades nende asutuste arvu kõige väiksemaks pärast kultuurirevolutsiooni;
G. arvestades, et Hiina ei ole veel ratifitseerinud kaheksast ILO põhikonventsioonist nelja, nimelt konventsiooni nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta, konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta, konventsiooni nr 29 sunniviisilise töö kohta ja konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta; arvestades, et Hiina on ratifitseerinud tööhõives ja töökohtadel diskrimineerimise vastase konventsiooni nr 111 ning võrdse tasustamise konventsiooni nr 100; arvestades, et WTO lepingud võimaldavad võtta vastu kaubandusmeetmeid seoses vangide valmistatud toodetega;
H. arvestades, et paralleelselt vägivaldse terrorismi vastase kampaaniaga „Otsustav vastulöök vägivaldsele terrorismile“ on tööjõu üleviimise programmid alates 2014. aastast ulatuslikumaks muutunud, viidates sellele, et need on muutunud Hiina valitsuse poliitiliseks prioriteediks vaesuse leevendamise vahendina Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas; arvestades, et on mitmeid usaldusväärseid aruandeid uiguuride sunniviisilise töö kohta rõiva-, tehnoloogia- ja autotööstuse tootmisahelates, sealhulgas ASPI 2020. aasta märtsi aruanne, milles tehti üheksas Hiina provintsis kindlaks 27 tehast, mis kasutavad Xinjiangist aastatel 2017–2019 üle viidud vähemalt 80 000 uiguuri tööjõudu; arvestades, et need tehased tarnivad tooteid vähemalt 82-le ülemaailmsele kaubamärgile, sealhulgas paljudele Euroopa hargmaistele ettevõtetele kuuluvatele kaubamärkidele;
I. arvestades, et Hiina on üks maailma suurimaid puuvillatootjaid ning Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond toodab üle 20 % maailma puuvillatoodangust; arvestades, et Hiina on lõnga suurim tootja ja eksportija ning suurim tekstiili ja rõivaste tootja ja eksportija; arvestades, et Hiina valitsus kavatseb 2025. aastaks kahekordistada Uiguuri piirkonna tootmisvõimsuse, kusjuures rõivad ja tekstiil on selle kava üks põhielemente; arvestades, et ainuüksi kolm uiguuri piirkonda kaasasid ainuüksi 2018. aastal valitsuse sunnitöölise koolitus- ja üleviimiskava kaudu puuvillakorjamisse vähemalt 570 000 inimest; arvestades, et Xinjiangi etniliste vähemuste tööjõu üleviimine puuvillakorjamisse ületab tõenäoliselt seda näitajat mitmesaja tuhande inimese võrra, mistõttu sunniviisiline töö on Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas puuvillakoristusele omane ja üldine tunnus; arvestades, et 84 % Hiina puuvillast on pärit Xinjiangi Uiguuri autonoomsest piirkonnast, mis tähendab, et Hiina puuvillast valmistatud lõnga, tekstiili ja rõivaste puhul on erakordselt suur oht, et need on valminud sunniviisilise ja vangide tööga, olenemata sellest, kas need on valmistatud Hiinas või mujal maailmas;
J. arvestades, et teadete kohaselt saab rohkem kui 80 rahvusvahelise kaubamärgi all tegutsevat suurettevõtet oma tarneahelates uiguuri sunniviisilisest tööst väidetavalt otsest või kaudset kasu; arvestades, et praegune rõhumise kontekst takistab sõltumatute uurimiste ja auditite läbiviimist Uiguuri piirkonnas;
K. arvestades, et ettevõtetel puuduvad usaldusväärsed vahendid, et kontrollida, kas Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna töökohtades esineb sunniviisilist tööd, või takistada sunniviisilist tööd nendes töökohtades kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete ning inimõigustega seotud hoolsuskohustuse standarditega;
L. arvestades, et kehtivate ELi õigusaktide (ELi või liikmesriikide tasandil) kohaselt ei ole ettevõtjatel õiguslikku kohustust võtta meetmeid, et takistada oma tarneahelates inimõiguste rikkumistele kaasaaitamist; arvestades, et ELi muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiiviga kehtestatakse ettevõtjatele aruandekohustus, kuid ei nõuta neilt meetmete võtmist, et vältida rikkumisi oma tarneahelates, samuti ei võimalda see nende vastutusele võtmist;
M. arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse komisjonis toimunud kuulamisel märkis juhtiv asepresident Dombrovskis, et sunniviisilise töö vastu võitlemine on ELi prioriteet ning et ka ELi ja Hiina laiaulatusliku investeerimislepingu raames tuleb ELi investeeringute puhul austada asjaomaseid ILO konventsioone sunniviisilise töö kohta;
N. arvestades, et õiguskomisjon tegeleb praegu ettevõtja hoolsuskohustuse ja ettevõtja vastutuse algatusega; arvestades, et nõukogu avaldas 1. detsembril 2020 oma järeldused inimõiguste ja inimväärse töö kohta ülemaailmsetes tarneahelates, milles kutsutakse komisjoni üles esitama ettepanekut äriühingute kestlikku juhtimist käsitleva ELi õigusraamistiku kohta, sealhulgas sektoriüleste hoolsuskohustuste kohta ülemaailmsetes tarneahelates; arvestades, et komisjon teatas, et ta esitab 2021. aasta teises kvartalis seadusandliku ettepaneku äriühingu kestliku juhtimise kohta, milles käsitletakse vajadust inimõigustega seotud hoolsuskohustuse järele kõigis väärtusahelates;
O. arvestades, et nõukogu on vastu võtnud otsuse ja määruse, millega kehtestatakse ELi ülemaailmne inimõiguste rikkujate vastane sanktsioonirežiim, mis võimaldab ELil kehtestada piiravaid meetmeid sihtmärgiks olevatele isikutele, üksustele ja asutustele, sealhulgas riikidele ja valitsusvälistele osalejatele, kes vastutavad tõsiste inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste, sealhulgas orjuse eest kogu maailmas, või on nendega seotud;
P. arvestades, et USA Kongress võttis 2019. aastal vastu uiguure käsitleva inimõiguspoliitika seaduse; arvestades, et 22. septembril 2020 võttis USA Esindajatekoda vastu uiguuride sunniviisilise töö ennetamise seaduse, millega kehtestatakse Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonnaga seotud mitmesugused piirangud, sealhulgas keeld importida Xinjiangist teatavaid tooteid ja sanktsioonid seal inimõiguste rikkumiste eest vastutavatele isikutele ja üksustele;
Q. arvestades, et Hiina on teinud edusamme majandus- ja sotsiaalvaldkonnas, kuid ei suuda tagada inimõiguste ja põhivabaduste põhilisi rahvusvahelisi standardeid;
R. arvestades, et EL on oma inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus lubanud tugevdada inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamist kõigis oma välistegevuse valdkondades ning seada inimõigused kõigi kolmandate riikide, ka strateegiliste partneritega sõlmitud suhete keskmesse;
1. mõistab teravalt hukka valitsuse juhitava sunniviisilise töö süsteemi, eelkõige uiguuri, etnilise kasahhi ja kirgiisi ning teiste moslemivähemuste ekspluateerimise kinnipidamislaagrites ja väljaspool neid asuvates tehastes Xinjiangis, sunniviisilise töö tegijate üleviimise teistesse Hiina haldusüksustesse ning asjaolu, et tuntud Euroopa kaubamärgid ja ettevõtted on saanud kasu sunniviisilise töö kasutamisest; kutsub asjaomaseid erasektori osalejaid üles hindama oma tegevust Xinjiangis, täitma oma ettevõtja vastutuse kohustust, viima läbi sõltumatuid auditeid inimõiguste järgimise kohta kogu tarneahelas ning lõpetama ärisuhted, kui leitakse, et need rikuvad inimõigusi, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas nende tarnijate tegevuse või ärisuhete kaudu on Hiina väärtusahelas otseselt või kaudselt toimunud inimõiguste rikkumisi;
2. on sügavalt mures üha repressiivsema režiimi pärast, mille all kannatavad palju usu- ja etnilised vähemused, eelkõige uiguurid ja kasahhid, ning millega rikutakse nende inimväärikust ning piiratakse nende õigusi kultuurilisele väljendusvabadusele, usu-, sõna- ja väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadusele; mõistab hukka inimõiguste olukorra halvenemise Mandri-Hiinas ja Hongkongis ning nõuab, et Hiina ametivõimud austaksid põhivabadusi;
3. mõistab sügavalt hukka jätkuva tagakiusamise ning rasked ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised, mis kujutavad endast inimsusvastaseid kuritegusid; kutsub Hiina valitsust üles viivitamata lõpetama uiguuride ja teiste moslemivähemuste meelevaldse kinnipidamise ilma süüdistuse esitamise, kohtumõistmise või süüdimõistva otsuseta, sulgema kõik laagrid ja kinnipidamiskeskused ning vabastama kinnipeetavad viivitamata ja tingimusteta; kutsub Hiina ametivõime üles lõpetama valitsuse toetatavad sunniviisilise töö ja massilise steriliseerimise programmid; palub Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna ametivõimudel anda teavet kinnipeetud isikute asukoha ja tervisliku seisundi kohta ning need isikud viivitamata vabastada, kui puuduvad tõendid tegeliku kuritegeliku tegevuse kohta;
4. mõistab teravalt hukka digitaalsete jälgimistehnoloogiate laialdase kasutamise Xinjiangi elanike jälgimiseks ja kontrollimiseks ning hiljuti avalikustatud katsetused näotuvastustarkvaraga, mis võib saata nn uiguurihäire valitsusasutustele, kui kaamerasüsteem tuvastab uiguuri vähemuse liikmeid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Hiina ei täida kohustusi, mille võttis, ühinedes Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni inimkeskse tehisintellekti põhimõtetega ja allkirjastades G20 2019. aasta juuni deklaratsiooni, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel jätkuvalt kutsuda Hiinat üles täitma oma sellealaseid kohustusi;
5. kutsub Hiina ametivõime üles võimaldama vaba, sisulist ja takistamatut juurdepääsu Xinjiangi provintsile ning ajakirjanike ja rahvusvaheliste vaatlejate, sealhulgas ELi ametnike piiramatut juurdepääsu kinnipidamislaagritele, järgides president Xi Jinpingi poolt 14. septembril 2020 ELi ja Hiina tippkohtumisel ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ELi inimõiguste eriesindajale ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste volitatud esindajatele esitatud kutset; nõuab, et EL ja liikmesriigid nõuaksid jätkuvalt ÜRO teabekogumismissiooni saatmist Xinjiangi ja eriesindaja määramist;
6. palub Hiinalt luba Euroopa Parlamendi missiooni lähetamiseks Xinjiangi tingimusel, et sellele võimaldatakse vaba ja piiramatu juurdepääs, tagades samal ajal konfidentsiaalsuse ja turvalisuse kohalikule elanikkonnale;
7. mõistab teravalt hukka Hiina Kommunistliku Partei läbiviidava massilise kampaania uiguuride sündimuse mahasurumiseks Xinjiangis ning kutsub Hiina ametivõime üles viivitamata lõpetama kõik meetmed, mille eesmärk on hoida ära laste sündimist uiguuride hulgas, sealhulgas sunniviisilised steriliseerimised, abordid või sanktsioonid sündivuskontrolli rikkumiste eest;
8. nõuab tungivalt, et Hiina valitsus ratifitseeriks ja rakendaks ILO konventsiooni nr 29 sunniviisilise töö kohta, ILO konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta, ILO konventsiooni nr 87 ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta ning ILO konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta; nõuab tungivalt, et Hiina ratifitseeriks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti;
9. väljendab sügavat muret teadete pärast, et Hiina ametivõimud ahistavad uiguure välismaal, et sundida neid tegutsema informaatoritena teiste uiguuride vastu, pöörduma tagasi Xinjiangi või vaikima olukorrast piirkonnas, kasutades selleks mõnikord ka pereliikmete kinnipidamist; palub komisjonil ja kõigil ELi liikmesriikidel viivitamatult uurida selliseid teateid, et tagada Xinjiangi diasporaasse kuuluvate inimeste kaitse, ning kiirendada uiguuride ja teiste turgi moslemite esitatud varjupaigataotluste menetlemist; väljendab heameelt, et Saksamaa ja Rootsi, pidades silmas meelevaldse kinnipidamise, piinamise ja muu väärkohtlemise ohtu, otsustasid peatada kõigi etniliste uiguuride, kasahhide ja teiste turgi moslemite tagasisaatmise Hiinasse;
10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles alustama dialoogi riikidega, kus uiguurid on Hiinasse väljasaatmise ohus, et vältida selliste väljasaatmiste toimumist; kutsub nõukogu liikmeid üles peatama oma väljaandmislepingud Hiina Rahvavabariigiga, et hoida ära Euroopas viibivate uiguuride, Hongkongi kodanike, tiibetlaste või Hiina teisitimõtlejate väljaandmine Hiina Rahvavabariigis toimuvaks poliitiliseks kohtumõistmiseks;
11. kutsub ELi üles tegutsema proaktiivselt selle nimel, et ÜRO viiks läbi Hiinat puudutava sõltumatu uurimise, et tagada vastutusele võtmine toime pandud kuritegude eest;
12. väljendab sügavat muret meetmete pärast, mida Hiina riik võtab piirkonna üle „laiaulatusliku järelevalve“ tagamiseks Hiina elektroonilise järelevalvesüsteemi Skynet paigaldamisega suurematesse linnadesse, GPS-jälitusseadmete paigaldamisega kõigile mootorsõidukitele, näotuvastusskannerite kasutamisega kontrollpunktides ja raudtee- ja bensiinijaamades, kasutades seejuures tehisintellekti kaamerasüsteemidel põhinevat tarkvara uiguuride ja teiste etniliste vähemusrühmade liikmete tuvastamiseks, ning Xinjiangi politsei vereanalüüside võtmise kampaaniaga, mille eesmärk on Hiina DNA-andmebaasi veelgi laiendada; väljendab sügavat muret viimaste paljastuste pärast seoses nimekirjaga, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid rohkem kui 2000 uiguurist vangi kohta, keda aastatel 2016–2018 Aksu prefektuuris kinni hoiti; väljendab ühtlasi muret selle pärast, et Hiina ekspordib selliseid tehnoloogiaid autoritaarsetele režiimidele kogu maailmas; nõuab, et EL ja liikmesriigid jälgiksid nende tehnoloogiate omandamist ja arendamist ning nende pakkujate tegevust ning hoiduksid andmast neile juurdepääsu ELi ja riiklikele avaliku sektori vahenditele ja riigihangetele;
13. kritiseerib asjaolu, et parlamendi administratsioon ja komisjon hankisid soojuskaameraid firmalt nimega Hikivision; nõuab läbimõeldud hankepoliitika kehtestamist, milles võetaks nõuetekohaselt arvesse inimõigustega seotud probleeme; nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi administratsioon ja selle president katkestaksid viivitamata kõik otsesed või kaudsed ärisuhted Hikivisioniga ning parandaksid oma hanketegevuse läbipaistvust;
14. kutsub Hiina ametivõime üles viivitamata ja tingimusteta vabastama uiguuri teadlase ja 2019. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Ilham Tohti ning kuni tema vabastamiseni tagama, et tal oleks regulaarne ja piiramatu juurdepääs pereliikmetele ja soovitud advokaatidele ning teda ei piinataks ega koheldaks muul viisil vääriti; nõuab Ilham Tohti väidetava piinamise viivitamatut, tulemuslikku ja erapooletut uurimist ning süüdlaste kohtu alla andmist;
15. väljendab heameelt selle üle, et komisjoni 2021. aasta tööprogrammi on lisatud seadusandlik algatus tarneahelaga seotud kohustuslikku inimõigustealast hoolsuskohustust käsitlevate õigusaktide kohta; kutsub komisjoni üles võtma hiljemalt 2021. aasta teises kvartalis vastu asjakohased seadusandlikud ettepanekud, mis kavakohaselt sisaldaksid kolme eraldiseisvat, kuid üksteist vastastikku tugevdavat ettepanekut juhtide ülesannete ja äriühingute kestliku üldjuhtimise kohta, inimõigustega seotud ja keskkonnaalase ettevõtjate hoolsuskohustuse kohta ning muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi reformi kohta; on seisukohal, et sunniviisilise töö ja muude inimõiguste rikkumiste probleemi tõhusaks käsitlemiseks ettevõtete tarneahelates peaksid sellised õigusaktid sisaldama ka asjaomaste kaupade ELi turule laskmise keeldu; tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta oma hiljutises resolutsioonis kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta, milles nõuti täiendavaid meetmeid, näiteks selliste toodete impordi keelustamist, mis on seotud inimõiguste raskete rikkumistega, nagu sunniviisiline töö või lapstööjõu kasutamine;
16. kutsub liikmesriike üles vastavalt oma pädevusele ja riiklikele oludele suurendama jõupingutusi ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tõhusaks rakendamiseks, sealhulgas uute või ajakohastatud riiklike tegevuskavade kaudu, mis sisaldavad erinevaid vabatahtlikke ja kohustuslikke meetmeid;
17. on arvamusel, et laiaulatuslik investeerimisleping Hiinaga peab sisaldama asjakohaseid kohustusi järgida sunniviisilise töö vastaseid rahvusvahelisi konventsioone; on eelkõige seisukohal, et Hiina peaks seetõttu ratifitseerima ILO konventsioonid nr 29 ja 105;
18. väljendab heameelt kaasseadusandjate hiljuti saavutatud kokkuleppe üle ELi kahesuguse kasutusega kaupade määruse reformimise kohta riikliku julgeoleku ja inimõigustega seotud kaalutlustel;
19. nõuab tungivalt, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et veenda Hiina valitsust sulgema laagrid ja lõpetama kõik inimõiguste rikkumised Xinjiangis ja mujal, näiteks Tiibetis; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kordaksid seda sõnumit Hiina valitsusele igas olukorras ja kõige kõrgemal tasandil; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi senine lähenemisviis ja kasutatud vahendid ei ole andnud käegakatsutavaid tulemusi Hiina inimõiguste olukorra parandamisel, mis on viimase kümne aasta jooksul üha halvenenud; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja ja rakendaks tervikliku ELi strateegia, et tagada Hiinas tõelised edusammud inimõiguste valdkonnas; kutsub Hiina ametivõime üles jätkama 1998. aastal Hiina poolt allkirjastatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ratifitseerimiseks vajalike reformide elluviimist riigis ning rakendama ÜRO inimõigustega tegelevate organite soovitusi;
20. väljendab heameelt kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi vastuvõtmise üle 7. detsembril 2020; kutsub liikmesriike ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles viivitamata hindama sanktsioonide kehtestamist Hiina ametiisikute ja riigi poolt juhitavate üksuste suhtes (nagu Xinjiang Production and Construction Corporation), kes vastutavad uiguuride ja teiste turgi moslemite massilise kinnipidamise poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest Xinjiangis, sunniviisilise töö kasutamise eest ning usuvabaduse, liikumisvabaduse ja muude põhiõiguste ränga mahasurumise eest selles ja muudes piirkondades, näiteks Tiibetis;
21. kutsub nõukogu ja komisjoni üles rakendama juulis kokku lepitud meetmete paketti, sealhulgas luues rõhutud inimestele Hiinas nn päästepaadi-süsteemi seoses inimõiguste ja põhivabaduste jätkuva halvenemisega;
22. kordab oma toetust eelseisvale ELi ja USA dialoogile Hiina teemal ning nõuab tungivalt, et inimõigused oleksid selle päevakorras tähtsal kohal; nõuab demokraatlike riikide suuremat omavahelist kooskõlastamist sanktsioonide ja muude meetmete rakendamisel, et reageerida inimõiguste rikkumistele Mandri-Hiinas ja Hongkongis ning Hiina Rahvavabariigist tulenevatele geopoliitiliste probleemidele;
23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Hiina Rahvavabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0110.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0422.
- [3] ELT C 11, 13.1.2020, lk 25.
- [4] ELT C 433, 23.12.2019, lk 103.
- [5] ELT C 238, 6.7.2018, lk 108.
- [6] ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 185.
- [7] ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 80.
- [8] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0337.
- [9] ELT L 410I, 7.12.2020, lk 1.
- [10] ELT L 410I, 7.12.2020, lk 13.