RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK poliitilise olukorra kohta Ugandas
10.2.2021 - (2021/2545(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9-0138/2021 (Verts/ALE)
B9-0139/2021 (S&D)
B9-0140/2021 (Renew)
B9-0141/2021 (ECR)
B9-0142/2021 (PPE)
Michael Gahler, Isabel Wiseler-Lima, David McAllister, Antonio López-Istúriz White, Paulo Rangel, Miriam Lexmann, Tomáš Zdechovský, Vladimír Bilčík, Inese Vaidere, Vangelis Meimarakis, Tomas Tobé, Christian Sagartz, Loránt Vincze, Magdalena Adamowicz, Janina Ochojska, Eva Maydell, Luděk Niedermayer, Lefteris Christoforou, Jiří Pospíšil, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Stanislav Polčák, Krzysztof Hetman, Stelios Kympouropoulos, Benoît Lutgen, Maria Walsh, Seán Kelly, Peter Pollák, Romana Tomc, Ioan-Rareş Bogdan
fraktsiooni PPE nimel
Kati Piri, Carlos Zorrinho
fraktsiooni S&D nimel
Nicolae Ştefănuță, Andrus Ansip, Petras Auštrevičius, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Vlad Gheorghe, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Svenja Hahn, Irena Joveva, Karin Karlsbro, Moritz Körner, Javier Nart, Urmas Paet, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans
fraktsiooni Renew nimel
Pierrette Herzberger-Fofana
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Anna Fotyga, Karol Karski, Elżbieta Rafalska, Ryszard Czarnecki, Emmanouil Fragkos, Elżbieta Kruk, Adam Bielan, Jadwiga Wiśniewska, Assita Kanko, Bogdan Rzońca, Valdemar Tomaševski, Eugen Jurzyca, Witold Jan Waszczykowski
fraktsiooni ECR nimel
Fabio Massimo Castaldo
Euroopa Parlamendi resolutsioon poliitilise olukorra kohta Ugandas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Uganda kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel 20. jaanuaril 2021 tehtud avaldust valimiste kohta Ugandas,
– võttes arvesse asepresidendi / kõrge esindaja 12. jaanuari 2021. aasta avaldust eelseisvate üldvalimiste kohta Ugandas,
– võttes arvesse ELi suursaadik Attilio Pacifici 12. jaanuari 2021. aasta märkusi valitsusväliste organisatsioonide pangakontode külmutamise kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Uganda delegatsiooni ning Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Madalmaade, Rootsi, Islandi ja Norra Ugandas asuvate diplomaatiliste esinduste 26. novembri 2020. aasta kohapealset ühisavaldust hiljutise valimistega seotud vägivalla kohta Ugandas,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 8. jaanuari 2021. aasta pressiteadet Uganda kohta,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ekspertide 29. detsembri 2020. aasta avaldust „Uganda: ÜRO eksperdid tunnevad sügavat muret valimistega seotud surveavalduste pärast“,
– võttes arvesse 10. detsembril 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni, millele Uganda on alla kirjutanud,
– võttes arvesse 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Uganda ratifitseeris 21. juunil 1995,
– võttes arvesse 27. juuni 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,
– võttes arvesse 30. jaanuari 2007. aasta Aafrika hartat demokraatia, valimiste ja valitsemise kohta,
– võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO 10. detsembri 1984. aasta konventsiooni,
– võttes arvesse Uganda Vabariigi 1995. aasta põhiseadust, mida muudeti 2005. aastal,
– võttes arvesse 23. juuni 2000. aasta koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (Cotonou leping)[1], eriti selle artikli 8 lõiget 4 mittediskrimineerimise kohta,
– võttes arvesse ELi-Aafrika ühisstrateegiat,
– võttes arvesse Ugandasse lähetatud ELi valimisvaatlusmissiooni 18. veebruari 2016. aasta lõpparuannet,
– võttes arvesse demokraatia ja valitsemise partnerrühma 23. detsembri 2020. aasta kohapealset ühisavaldust inimõiguste aktivistide vahistamise kohta Ugandas,
– võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja selles sisalduvaid kestliku arengu eesmärke,
– võttes arvesse 11. Euroopa Arengufondi riiklikku soovituskava Ugandale,
– võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,
A. arvestades, et Uganda valijad käisid 14. jaanuaril 2021 valimas presidenti ja parlamendiliikmeid ning valimistega kaasnesid teated ulatuslikest rikkumistest, ning arvestades, et 16. jaanuaril 2021. aastal kuulutas valimiskomisjon võitjaks (59 % häältest) 35 aastat ametis olnud presidendi Yoweri Museveni, kellele see on kuues ametiaeg, kusjuures peamine opositsioonijuht Robert Kyagulanyi Ssentamu (keda tuntakse ka Bobi Wine'i nime all) sai 35 % häältest; arvestades, et valimistulemusi oli raske kontrollida, sest valimiskomisjon ei järginud ettenähtud häältelugemise protsessi;
B. arvestades, et Uganda 2020. aasta presidendivalimiste eelset aega varjutas vägivald ning opositsioonikandidaadid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, inimõiguste kaitsjad, valimiseksperdid ja ajakirjanikud seisid oma seaduslike õiguste kasutamisel silmitsi süstemaatiliste repressioonide ja hirmutamisega; arvestades, et ülemäärane jõu kasutamine õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste poolt kahjustas tõsiselt valimisprotsessi;
C. arvestades, et võimud represseerisid valimiste eel alates 2020. aasta sügisest poliitilist opositsiooni senisest jõulisemalt, julgeolekuasutused vahistasid peamised opositsioonikandidaadid Bobi Wine’i, Patrick Oboi Amuriati ja kindralleitnant Henry Tumukunde, segasid nende kampaaniakoosolekuid ja piirasid valimiste meediakajastust;
D. arvestades, et opositsioonierakonna Demokraatlike Muutuste Foorum presidendikandidaat Patrick Oboi Amuriat vahistati valimiste eel mitu korda, tema 9. novembri 2020. aasta kampaaniakoosolekul lasti rahva hulka pisargaasi ja politsei tulistas 6. jaanuaril 2021 tema konvoid;
E. arvestades, et valimiskampaania üha suurenev militariseerimine tuli eriti ilmsiks 18. ja 19. novembril 2020, kui julgeolekujõud surusid maha meeleavaldajad, kes nõudsid tollal vahi all olnud presidendikandidaadi Bobi Wine'i vabastamist, mille tagajärjel sai surma vähemalt 54 meeleavaldajat vähemalt seitsmes riigi piirkonnas, sadu inimesi arreteeriti ja veel inimesi jäi kadunuks;
F. arvestades, et pärast valimisi pandi opositsioonikandidaat Bobi Wine de facto koduaresti ja julgeolekujõud piirasid tema maja 11 päeva;
G. arvestades, et Bobi Wine esitas 1. veebruaril 2021 Uganda kõrgemale kohtule valimistulemuste vaidlustamiseks petitsiooni, milles ta väitis, et toimus laiaulatuslik pettus, mis seisnes sõjaväe osalemises valimiskastide täitmisel, inimeste eest häälte andmises ja valijate takistamises valimisjaoskondadesse sisenemisel; arvestades, et president Museveni vastu on pärast viimast nelja valimist esitatud kõrgemasse kohtusse hagid;
H. arvestades, et Bobi Wine esitas 7. jaanuaril 2021 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule petitsiooni, milles ta süüdistas president Musevenit ja üheksat muud kõrgemat ametnikku arvukates inimõiguste rikkumistes;
I. arvestades, et rahvusvahelised vaatlus- ja valimisekspertide missioonid jäid valimistest suures osas kõrvale, sest Uganda võimud ei akrediteerinud missioone, ning arvestades, et võimud jätsid ka varasemate missioonide soovitused ellu viimata; arvestades, et EL pakkus välja, et saadab väikese valimisvaatlejate rühma, kuid pakkumine lükati tagasi; arvestades, et USA loobus oma vaatlejate saatmisest Uganda üldvalimistele, kuna enamik akrediteeringutaotlusi lükati tagasi; arvestades, et ELi valimisvaatlusmissiooni 2016. aasta lõpparuandes esitati umbes 30 soovitust, muu hulgas juhiti tähelepanu, et valimisorgan peab olema sõltumatum ja julgeolekuteenistused ei tohi kasutada ülemäärast jõudu, kuid Uganda võimud ei täitnud ühtegi soovitust;
J. arvestades, et valitsus piiras enne valimisi juurdepääsu internetile ja hakkas võtma internetiandmeid ostvatelt kasutajatelt sotsiaalmeediamaksu, ning arvestades, et on teatatud valimiste-eelsest juurdepääsu blokeerimisest veebisõnumite vahetamise ja sotsiaalmeedia platvormidele; arvestades, et juurdepääs mõnele sotsiaalmeedia saidile on siiani piiratud;
K. arvestades, et COVID-19 pandeemiat on kasutatud ka ettekäändena repressioonideks ning opositsiooni kogunemiste ja tegevuse ebaproportsionaalseks piiramiseks; arvestades, et Uganda on teatanud ligikaudu 40 000 COVID-19 juhtumist; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik on väljendanud muret, et COVID-19 meetmeid kasutati valimisprotsessi ajal poliitiliste vabaduste ja poliitilise osaluse piiramiseks; arvestades, et Uganda peatas 26. detsembril 2020 COVID-19 ettevaatusabinõudele viidates kampaaniad piirkondades, kus opositsioon oli eriti populaarne, sealhulgas Mbararas, Kabaroles, Luweros, Kaseses, Masakas, Wakisos, Jinjas, Kalungus, Kazos, Kampalas ja Tororos;
L. arvestades, et COVID-19ga seotud piiravad meetmed on mitmel korral olnud suunatud konkreetsetele rühmadele, mis on kaasa toonud ülemäärase vägivalla ja meelevaldsed vahistamised ilma juurdepääsuta kaitsjale, nagu näitas 29. märtsil 2020 korraldatud politseihaarang sihtasutuses Päikese Lapsed (Children of the Sun), mis on end lesbi, gei, biseksuaali või transsoolise inimesena identifitseerivate kodutute noorte varjupaik;
M. arvestades, et 2020. aasta novembris peatas valitsusväliste organisatsioonide riiklik büroo meelevaldselt äsja moodustatud valimiste vaatlemiseks loodud kodanike juhitava valimisvaatlusega tegeleva kodanikuühiskonna organisatsiooni National Election Watch Uganda tegevuse; arvestades, et Uganda rahapesu andmebüroo külmutas mitme kodanikuühiskonna organisatsiooni, sealhulgas Uganda riikliku valitsusväliste organisatsioonide foorumi ja Uganda naiste võrgustiku (UWONET) pangakontod, viidates tõestamata terrorismi rahastamise süüdistustele;
N. arvestades, et viimastel aastatel on Uganda võimud võtnud üha enam sihikule kodanikuühiskonna organisatsioonid, eelkõige need, kes tegelevad inimõiguste ja valimistega; arvestades, et 23. detsembril 2020 vahistati juhtiv inimõiguste jurist ja Sahharovi stipendiaat Nicholas Opiyo koos kolme teise juristi – Herbert Dakasi, Anthony Oduri ja Esomu Obure – ning riikliku ühtsuse platvormi liikme Hamid Tenywaga süüdistatuna rahapesus ja Uganda põhiseaduslike tagatiste rikkumises; arvestades, et Nicholas Opiyo vabastati kautsjoni vastu 30. detsembril 2020, kuid ta ootab siiani kohtuprotsessi; arvestades, et Opiyo eitab ägedalt süüdistusi, väites, et rahalisi vahendeid kasutati seaduslikult organisatsiooni Chapter Four Uganda inimõigustealase töö toetamiseks;
O. arvestades, et julgeolekutöötajad on röövinud kampaaniategemise ajal riikliku ühtsuse platvormi toetajaid ning teadmata arv neist on endiselt vangistuses või kadunud;
P. arvestades, et president Museveni andis 2. jaanuaril 2020 rahandusministeeriumile saadetud kirjas korralduse demokraatliku valitsemistava rahastu tegevus peatada; arvestades, et demokraatliku valitsemistava rahastu rahastab enamikku Uganda valitsusvälistest organisatsioonidest ning seda toetavad paljud liikmesriigid, sealhulgas Austria, Norra, Madalmaad, Rootsi, Taani ja Iirimaa; arvestades, et selle eesmärk on tugevdada demokratiseerimist, kaitsta inimõigusi, parandada õiguskaitse kättesaadavust ja suurendada vastutust; arvestades, et oluliste programmide elluviimine ELi rahaliste vahendite abil on tõsiselt takistatud;
Q. arvestades, et 2020. aasta detsembris teatas Uganda ajakirjanike inimõiguste võrgustik rohkem kui sajast ajakirjanike vastu suunatud inimõiguste rikkumise juhtumist, sealhulgas politseivägivallast, mis leidis aset peamiselt poliitiliste kandidaatide kampaaniate ajal; arvestades, et politsei andis 30. detsembril 2020 teada, et valimisi võivad kajastada ainult sertifitseeritud ajakirjanikud; arvestades, et 2020. aasta novembri lõpus saatsid võimud välja kolm Kanada ajakirjanikku; arvestades, et Uganda on organisatsiooni Piirideta Reporterid 2020. aasta ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi seas 125. kohal;
R. arvestades, et 12. detsembril 2020 külmutas valitsus valimiskampaania ajal naiste ja noorte kaasamist propageerinud nelja vabaühenduse vara (need olid UWONET, riiklik valitsusväliste organisatsioonide foorum, rahvusvaheline naiste rahukeskus ning valimiste rahastamise järelevalve liit), tuues ettekäändeks terrorismi rahastamise;
S. arvestades, et 11. jaanuaril 2021 tegi ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo avalduse, milles mõistis hukka inimõiguste olukorra halvenemise Ugandas ning andis teada arvukatest inimõiguste rikkumistest, mis hõlmavad väljendusvabaduse, rahumeelse kogunemise vabaduse ja osalemisõiguse rikkumisi, aga ka meelevaldseid tapmisi, vahistamisi ja kinnipidamisi ning piinamist;
T. arvestades, et valimiskampaanias ja president Museveni avaldustes kasutatakse järjest läänevastasemat retoorikat;
U. arvestades, et Uganda rahvastik on maailma üks nooremaid ja kiiremini kasvavaid ning paljud ugandalased otsustasid oma hääleõigust rahumeelselt kasutada; arvestades, et Uganda riiklik valimiskomisjon jättis registreerimata miljon noort hääleõiguslikku kodanikku ettekäändel, et valijate registreerimiseks puudusid vajalikud materiaalsed vahendid;
V. arvestades, et EL on eraldanud Ugandale 11. Euroopa Arengufondist 578 miljonit eurot just hea valitsemistava edendamiseks, taristu parandamiseks, toiduga kindlustatuse tagamiseks ja põllumajanduse toetamiseks; arvestades, et Uganda saab sellele lisaks 112,2 miljonit eurot ka Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist;
W. arvestades, et Uganda julgeoleku- ja arengualane koostöö ELi, USA ja teiste riikidega toimub Aafrika Liidu Somaalia rahuvalvemissiooni AMISOM raames;
X. arvestades, et Uganda on ÜRO inimarengu indeksi kohaselt maailma 189 riigi seas 159. kohal ning organisatsiooni Transparency International korruptsiooni tajumise indeksi kohaselt 180 riigi seas 137. kohal;
Y. arvestades, et Uganda homoseksuaalsuse vastased seadused on maailma ühed karmimad, ning arvestades, et LGBTQ+ inimesed peavad seal jätkuvalt taluma diskrimineerimist ja vägivalda;
Z. arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis 4. veebruaril 2021. aastal pretsedenti loovas kohtuasjas sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest süüdi Ugandast pärit endise sissijuhi ja lapssõduri Dominic Ongweni, kellele oli esitatud süüdistus 61 eri kuriteos (mõrvad, vägistamised, seksuaalorjus, inimröövid ja piinamised), mis ta pani toime Issanda Vastupanuarmee juhina (Issanda Vastupanuarmee oli vägivaldne rühmitus, mis Ugandas ja selle naaberriikides 1980. aastate keskpaigast kuni mõne aasta taguse ajani veriselt vägivallatses);
1. taunib asjaolu, et valimised ei olnud demokraatlikud ja läbipaistvad; mõistab hukka politsei ja relvajõudude ülemäärase jõukasutamise presidendivalimiste ajal ning nende üha suurema sekkumise poliitikasse; peab kahetsusväärseks, et sõltumatutel, kohalikel ja rahvusvahelistel valimisvaatlejatel ei lubatud valimisi jälgida, nii et neid ei saanud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite alusel hinnata; rõhutab, kui oluline on, et valimised oleksid vabad ja õiglased, sest see on kestliku ja pikaajalise arengu nurgakivi; kiidab seepärast Uganda rahvast ja eriti noori ugandalasi valimiskampaania ajal üles näidatud vapruse ja demokraatiameelsuse eest;
2. mõistab hukka Uganda poliitilise opositsiooni juhtide vastase vägivalla, nende pideva ahistamise ja süstemaatilise ründamise, kodanikuühiskonna, inimõiguste kaitsjate ja meedia mahasurumise, sotsiaalmeedia platvormide tegevuse takistamise ja internetikatkestused;
3. kutsub seetõttu valitsust üles lõpetama julgeolekujõudude pideva surmava ja ülemäärase jõu kasutamise ning tegema lõpu opositsioonipoliitikute ja nende toetajate, meeleavaldajate, inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike vastastele rünnakutele ning nende meelevaldsele vahistamisele ja kinnipidamisele;
4. kutsub Uganda valitsust üles käituma kõigi ohvrite suhtes õiglaselt ja vastutustundlikult ning uurima julgeolekujõudude poolt toime pandud tulistamisi ja vägivalda erapooletult, põhjalikult ja sõltumatult; kutsub lisaks Uganda kohtuid üles kohaldama olemasolevat õigusraamistikku objektiivselt ja sõltumatult ning võtma täielikult arvesse kõiki fakte ja tõendeid; kutsub Uganda võime üles alustama viivitamatult 18. ja 19. novembri 2020. aasta traagiliste sündmuste sõltumatut uurimist, sest pärast Bobi Wine’i vahistamist kaotas politsei käe läbi mõttetult elu vähemalt 54 inimest ja veel sadu inimesi sai vigastada, nagu on tunnistanud president Museveni ise; kutsub Uganda võime üles kandma hoolt selle eest, et süüdlased võetakse vastutusele;
5. toonitab, et valimistulemuste vaidlustamine ja kaebused on usaldusväärse valimisprotsessi oluline osa; eeldab, et kõik valimisi puudutavad vaided ja kaebused lahendatakse sõltumatult ja läbipaistvalt olemasolevate põhiseaduslike ja õiguslike vahenditega;
6. palub, et valitsus vabastaks viivitamatult ja tingimusteta 2016. aastal Euroopa Parlamendi Sahharovi stipendiumi saanud Nicholas Opiyo ja kõik teised, kes on vahistatud või kinni peetud üksnes sellepärast, et nad osalesid rahumeelsetel poliitilistel kogunemistel või kasutasid oma väljendus- ja ühinemisvabadust, ning võtaks tagasi kõik nende vastu esitatud süüdistused; tuletab Uganda valitsusele meelde, et see peab austama kõikide poliitikategelaste ja nende toetajate väljendusvabadust ja õigust osaleda rahumeelsetel ja turvalistel kogunemistel, samuti nende õigust vabalt liikuda, ning taunib kodanikuühiskonna jätkuvat ründamist; kutsub valitsust üles tagama, et Nicholas Opiyo õigust nõuetekohasele menetlusele ja õiglasele kohtumõistmisele täielikult austataks;
7. tuletab Uganda võimudele meelde, et neil on kohustus tegutseda põhiõiguste tagajate, kaitsjate ja edendajatena ning need hõlmavad riigi kodanike tsiviil- ja poliitilisi õigusi, õiglast esindatust olenemata etnilisest taustast ning sõna- ja kogunemisvabadust, lisaks on neil kohustus tunnistada, et poliitiline opositsioon, kodanikuühiskonna toimijad, ajakirjanikud ja meedia on riigis äärmiselt olulised; palub võimudel kaotada kõik piirangud, mis võivad takistada inimesi kasutamast oma rahumeelse kogunemise vabadust, eneseväljendusõigust ja ühinemisvabadust;
8. tuletab Uganda valitsusele meelde eneseväljendusvabaduse tähtsust ning vaba ja pluralistliku meedia rolli demokraatlikus ühiskonnas; märgib murega, et valimisi kajastavad ajakirjanikud sattusid regulaarselt hirmutamise ja vägivalla ohvriks; ootab Uganda võimudelt sellise keskkonna loomist, kus ajakirjanikud saaksid teha oma tööd takistusteta;
9. kutsub Uganda võime üles tagama kõigile turvalise ja piiramatu juurdepääsu internetile, sh sotsiaalmeediale ja veebisõnumite saatmise platvormidele, sest selle mittetegemine kujutaks endast teabevabaduse, sh meediavabaduse tõsist takistamist;
10. nõuab tungivalt, et Uganda võimud lõpetaksid kodanikuühiskonna tegevuse meelevaldse takistamise, kodanikuühiskonna aktivistide vahistamise ja nende varade külmutamise; mõistab sellega seoses kõige karmimalt hukka kõik püüded piirata kodanikuühiskonna rahastamist, eriti president Museveni korralduse peatada mitme miljoni euro suuruse demokraatliku valitsemistava rahastu kasutamine (demokraatliku valitsemistava rahastu on ELi ja riiklike arengupartnerite koordineeritav ühisfond, mille eesmärk on toetada Ugandas inimõiguste edendamise, demokraatia süvendamise ja vastutuse suurendamisega tegelevaid rühmi);
11. ootab, et Uganda valitsus lõpetaks viivitamatult COVID-19 pandeemia kasutamise ettekäändena, et võtta vastu rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaid seadusi ja poliitikameetmeid ning kaotada inimõiguste tagatisi, mille peamised sihtmärgid on LGBTQ+ inimesed, sh piirata põhjendamatult rahumeelse kogunemise vabadust ja väljendusvabadust; nõuab tungivalt, et Uganda võimud austaksid oma riigi elanike õigusi ja väärikust ning piirduksid eriolukorra volituste kasutamisel rangelt rahvatervise kaitsega;
12. kritiseerib tugevalt Uganda rangeid homoseksuaalsuse vastaseid seadusi ning nõuab nende kiiret läbivaatamist ja sellise strateegia vastuvõtmist, mille abil võidelda LGBTQ+ inimeste vastu suunatud diskrimineerimise ja vägivalla vastu;
13. rõhutab, et ELi delegatsioon Ugandas peab jätkama LGBTQ+ inimeste olukorra hoolikat jälgimist ning toetama kohapealseid kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguste kaitsjaid ja LGBTQ+ inimesi;
14. kordab, et ELil on nii pühendumust kui ka valmidust Uganda võimudega suhelda ning neid hädavajalike demokraatlike ja juhtimisrefomide juures toetada; rõhutab siiski, et sellise koostöö edukus sõltub suuresti Uganda valmisolekust neid reforme tegelikult ellu viia; tuletab sellega seoses meelde, et kui riik otsustab süstemaatiliselt kasutada repressioone ja vägivalda, võivad sellel olla ELi tulevastele suhetele Ugandaga tõsised tagajärjed; kutsub ELi üles kasutama ära poliitilist mõjujõudu, mida pakuvad arenguabi programmid, eelkõige eelarvetoetuse programmid, et tõhustada Ugandas inimõiguste kaitset ja edendamist;
15. nõuab, et EL ja teised rahvusvahelised toimijad säilitaksid Uganda suhtes integreeritud ja koordineeritud lähenemisviisi ja tugevdaksid seda (sh mis puutub hea valitsemistava, demokraatia ja inimõiguste edendamisse ning kohtusüsteemi ja õigusriigi tugevdamisse) ning nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid tõstataksid neid teemasid ka avalike ja diplomaatiliste kanalite kaudu; kordab, et EL peab kehtestama Ugandas toime pandud inimõiguste rikkumiste eest vastutavatele isikutele ja organisatsioonidele sanktsioonid ning kasutama selleks ELi uut inimõiguste mehhanismi, nn Euroopa Magnitski akti;
16. soovitab Ugandas riigi rahanduse juhtimist ja läbipaistvust rohkem kontrollida; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus jätkaksid ELi eelarvetoetuse programmide süstemaatilist läbivaatamist alati, kui on oht, et Uganda võimud suunavad raha tegevustesse, mis võivad aidata kaasa inimõiguste rikkumistele ja aktivistide tagakiusamisele;
17. tunneb heameelt asjaolu üle, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus jõudis Issanda Vastupanuarmee endise juhi Dominic Ongweni kohtuasjas otsusele ning mõistis ta sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes süüdi; peab seda oluliseks sammuks Issanda Vastupanuarmee sooritatud hirmutegudele õiglase lahendi leidmise ja süüdlaste vastutusele võtmise poole;
18. peab piirkonna üldist julgeolekuolukorda jätkuvalt murettekitavaks ning toonitab sellega seoses AMISOMi tähtsat rolli; rõhutab, et selle pikaajalised eesmärgid saavutatakse üksnes siis, kui kõik asjaosalised näitavad õigusriigi, põhiõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamisel eeskuju;
19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, Uganda Vabariigi presidendile, Uganda parlamendi esimehele ning Aafrika Liidule ja selle institutsioonidele.
- [1] EÜT L 317, 15.12. 2000, lk 3.