Menetlus : 2021/2643(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B9-0227/2021

Esitatud tekstid :

RC-B9-0227/2021

Arutelud :

PV 28/04/2021 - 14
CRE 28/04/2021 - 14

Hääletused :

PV 29/04/2021 - 10
PV 29/04/2021 - 19

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2021)0160

<Date>{28/04/2021}28.4.2021</Date>
<RepeatBlock-NoDocSe> <NoDocSe>B9-0227/2021</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0229/2021</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0230/2021</NoDocSe> }
 <NoDocSe>B9-0231/2021</NoDocSe></RepeatBlock-NoDocSe> } RC1
PDF 173kWORD 52k

<TitreType>RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK</TitreType>

<TitreRecueil>vastavalt kodukorra artikli 132 lõigetele 2 ja 4,</TitreRecueil>


<Replacing>millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:</Replacing>

<TablingGroups>B9-0227/2021 (PPE)

B9-0229/2021 (Verts/ALE)

B9-0230/2021 (Renew)

B9-0231/2021 (S&D)</TablingGroups>


<Titre>Colombia rahuleppe viienda aastapäeva kohta</Titre>

<DocRef>(2021/2643(RSP))</DocRef>


<RepeatBlock-By><Depute>Leopoldo López Gil, Sandra Kalniete, Esteban González Pons, Michael Gahler, Željana Zovko, Isabel Wiseler-Lima, Francisco José Millán Mon, Gabriel Mato, Juan Ignacio Zoido Álvarez</Depute>

<Commission>{PPE}fraktsiooni PPE nimel</Commission>

<Depute>Javi López, Marek Belka, Maria-Manuel Leitão-Marques, Ibán García Del Blanco</Depute>

<Commission>{S&D}fraktsiooni S&D nimel</Commission>

<Depute>Izaskun Bilbao Barandica, Petras Auštrevičius, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Vlad Gheorghe, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Moritz Körner, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Urmas Paet, Dragoș Pîslaru, María Soraya Rodríguez Ramos, Frédérique Ries, Michal Šimečka, Nicolae Ştefănuță, Dragoş Tudorache, Hilde Vautmans</Depute>

<Commission>{Renew}fraktsiooni Renew nimel</Commission>

<Depute>Jordi Solé</Depute>

<Commission>{Verts/ALE}fraktsiooni Verts/ALE nimel</Commission>

<Depute>Fabio Massimo Castaldo</Depute>

</RepeatBlock-By>

MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon Colombia rahuleppe viienda aastapäeva kohta

(2021/2643(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 20. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni Colombia rahuprotsessi toetamise kohta[1],

 võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelist kaubanduslepingut[2], mis allkirjastati Brüsselis 26. juulil 2012. aastal, ning 2. detsembril 2015. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vahelist lühiajalise viisa nõudest loobumise lepingut[3],

 võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 1. oktoobri 2015. aasta avaldust Eamon Gilmoreʼi nimetamise kohta Euroopa Liidu eriesindajaks Colombia rahuprotsessis,

 võttes arvesse Colombia riigi valitsuse ja Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude – rahvaarmee (FARC-EP) vahelist lõppkokkulepet relvakonflikti lõpetamiseks ning stabiilse ja püsiva rahu saavutamiseks, mis allkirjastati 24. novembril 2016,

 võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruandeid ÜRO kontrollimissiooni kohta Colombias ja eelkõige 26. märtsi 2021. aasta aruannet,

 võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 10. veebruari 2021. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Colombias,

 võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli ja volinik Janez Lenarčiči 9. veebruari 2021. aasta ühisavaldust Colombia otsuse kohta anda Venezuela rändajatele ajutise kaitse staatus ning komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 26. veebruari 2021. aasta avaldust inimõiguste kaitsjate vastase vägivalla kohta Colombias,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A. arvestades, et Colombia tähistab 2021. aasta novembris viie aasta täitumist päevast, mil Colombia valitsus eesotsas president Juan Manuel Santosega ja Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC-EP) kirjutasid alla lõppkokkuleppele relvakonflikti lõpetamiseks ning stabiilse ja püsiva rahu saavutamiseks, millega pandi punkt üle 50 aasta kestnud konfliktile ning mis on oluline samm stabiilse ja püsiva rahu ülesehitamisel riigis; arvestades, et Colombia on säilitanud demokraatlikkuse vaatamata pikkadele erakordse vägivalla perioodidele;

B. arvestades, et Colombia konstitutsioonikohtu hinnangul kulub lõppkokkuleppe, kümneks aastaks kavandatud ühtse tegevuskava ja praeguse ligikaudu 11,5 miljardi USA dollari suuruse nelja-aastase rahuinvesteeringute kava täitmiseks vähemalt 15 aastat;

C. arvestades, et Colombia president Iván Duque ja erakonna Comunes (endine FARCi erakond) esimees Rodrigo Londoño kohtusid 10. märtsil 2021, et arutada lõppkokkuleppe rakendamise seisu; arvestades, et dialoogis, mida vahendasid ÜRO peasekretäri eriesindaja Colombias ja ÜRO kontrollimehhanismi juht Colombias, lubasid mõlemad pooled lõppkokkuleppest kinni pidada ja teha koostööd tegevuskava koostamiseks ülejäänud ajaks, mis on leppe täielikuks rakendamiseks ette nähtud, ning suurendada jõupingutusi endiste võitlejate uuesti ühiskonda lõimimise ja nende julgeolekutagatiste tugevdamiseks;

D. arvestades, et endised partisanid jätkavad samuti taaslõimumist tsiviilellu, ning arvestades, et Colombia õigus- ja põhiseadussüsteemis võetakse vastu täpsed reformid, mis tagavad lepingukohustuste täitmise ja riigi tuleviku kujundamise nende alusel;

E. arvestades, et lõppkokkuleppes lubasid pooled luua eriotstarbelise rahukohtu ning muu hulgas rakendada üldist tõe, õigluse, heastamise ja mittekordumise süsteemi ja ohvritele kahju heastamise kokkuleppeid, nagu tõdeti ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 10. veebruari 2021. aasta aruandes; arvestades, et Colombia seisab lõppkokkuleppe terviklikul rakendamisel silmitsi keerukate probleemidega, mida süvendab COVID-19 põhjustatud olukord ning Venezuela rändajate saabumine ja vastuvõtmine;

F. arvestades, et 26. jaanuaril 2021 kuulutas Colombia eriotstarbeline rahukohus välja oma esimese olulise otsuse, süüdistades endise FARC-EP kaheksat tippjuhti sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes, mis on siiani olnud riigi üleminekuperioodi õigusemõistmise kõige selgem tulemus; arvestades, et see on kinnitanud edusamme ka nn valepositiivsete juhtumite uurimisel; arvestades, et samal ajal on kohus teinud edusamme püsiva ja sujuva dialoogi sisseseadmiseks põlisrahvaste omavalitsusorganitega;

G. arvestades, et olulised edusammud jätkuvad, näidates, milline ümberkujundav potentsiaal võib olla rahuleppel, mis esimest korda hõlmab ka spetsiifilist soolist perspektiivi; arvestades, et laiaulatuslikus programmis naisjuhtide ja inimõiguste kaitsjate kaitseks ning vägivalla, sealhulgas vägistamise ja inimröövi ohvriks langenud naiste ja tütarlaste toetamise programmide tugevdamiseks tuleks teha rohkem edusamme; arvestades, et kuna leppe eri peatükid on omavahel seotud, on äärmiselt oluline lõimida soolise aspekti arvessevõtmine aktiivselt kõigisse valdkondadesse;

H. arvestades, et kuigi rahuläbirääkimiste tulemusel on hukkunute arv ja vägivald Colombias märgatavalt vähenenud, nähakse Colombia eri piirkondade julgeoleku nõrgenemises üldiselt rahuprotsessi takistavat tegurit ning ÜRO teatel on murettekitavalt sagenenud ühiskonnategelaste ja põlisrahvaste juhtide, endiste FARCi võitlejate ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud vägivald, kadunuks jääma sundimine, inimröövid ja tapmised; arvestades, et rünnakute ja vägivalla sihtmärgiks on ka julgeolekujõud;

I. arvestades, et ÜRO kontrollimissioon tegi kindlaks, et 2020. aastal tapeti 73 endist võitlejat, mis tähendab, et kokku on pärast seda, kui 2016. aastal allkirjastati rahulepe, tapetud 248 endist võitlejat; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo sai möödunud aastal teavet 120 inimõiguste kaitsja tapmise kohta ja 53 juhtumit nendest on kinnitust leidnud; arvestades, et lisaks registreeriti 2020. aastal 69 ohvriterohket vahejuhtumit, milles hukkus 269 tsiviilisikut, sealhulgas 24 last ja 19 naist; arvestades, et ÜRO hinnangul on rahukokkuleppe tõhusaks rakendamiseks vaja suuremaid jõupingutusi;

J. arvestades, et ÜRO peasekretär on seadnud prioriteediks endiste võitlejate, konfliktidest mõjutatud kogukondade, ühiskonnategelaste ja inimõiguste kaitsjate vastase vägivalla peatamise, vajaduse suurendada taasintegreerimisprotsessi kestlikkust, riigi integreeritud kohalolu tugevdamise konfliktipiirkondades, poolte konstruktiivse dialoogi tugevdamise rahuleppe tõhusamaks rakendamiseks ning vajaduse luua paremad tingimused poolte leppimiseks;

K. arvestades, et 2017. aastal alustas Colombia valitsus ametlikke rahukõnelusi Rahvusliku Vabastusarmeega (ELN); arvestades, et 2019. aasta jaanuaris, veidi pärast seda, kui ELN lõhkas Bogotá politseiakadeemia juures autopommi, mille tagajärjel hukkus 22 inimest, lõpetas president Iván Duque’i valitsus rahukõnelused; arvestades, et teatavates piirkondades jätkub ELNi kaasosalusel konfliktidünaamika, sealhulgas kokkupõrked teiste ebaseaduslike relvastatud osalejate ja riigi julgeolekujõududega; arvestades, et valitsus rõhutab, et läbirääkimiste uuestialustamise võimalus sõltub sellest, kas ELN lõpetab oma vägivallateod, sealhulgas inimröövid, laste värbamise ja miinide paigaldamise, samas kui ELN kaitseb oma seisukohta, et kõiki selliseid valitsuse nõudmisi tuleb käsitleda läbirääkimistel;

L. arvestades Colombia presidendi Iván Duque Márquezi tähelepanuväärset otsust näidata üles solidaarsust ja anda ligikaudu 1 800 000 riigis elavale Venezuela sisserändajale ajutise kaitse staatuse ja ajutised rändeload, mis võimaldab neil end registreerida ja parandab nende juurdepääsu riiklikele teenustele, nagu tervishoid ja haridus, samuti soodustab sotsiaal-majanduslikku integratsiooni, vähendades seeläbi rändajate haavatavust; arvestades, et Colombial ja Venezuelal on üle 2000 kilomeetri nõrga valvega ühist piiri; arvestades, et Colombia ja Venezuela vaheline piiriala kujutab endast valdavalt tiheda metsaga kaetud raskesti läbitavat maastikku, mistõttu see on soodne piirkond ebaseaduslikuks tegevuseks ja organiseeritud kuritegevuseks;

M. arvestades, et Euroopa Liidu usaldusfond Colombia jaoks on teinud kättesaadavaks 128 miljonit eurot, mis on saadud ELi eelarvest, 21 liikmesriigilt, Tšiililt ja Ühendkuningriigilt; arvestades, et selle viies strateegiline komitee määras 22. jaanuaril 2021. aastal kindlaks oma tulevased strateegilised tegevussuunad;

N. arvestades, et rahuprotsessis on keskne koht kodanikuühiskonnal, mis hõlmab inimõigusorganisatsioone, naisorganisatsioone, maakogukondi, Aafrika juurtega colombialaste kogukondi ja põlisrahvaid, kes on kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil välja töötanud hulga algatusi ja ettepanekuid;

O. arvestades, et ELi ja Colombia vahel kehtib tiheda poliitilise, majandus- ja kaubanduskoostöö raamistik, mis seati sisse 2009. aasta novembri vastastikuse mõistmise memorandumi ning ühelt poolt Colombia ja Peruu ja teiselt poolt ELi ja selle liikmesriikide vahelise kaubanduslepinguga, mille lõppeesmärk on lisaks poolte majandus- ja kaubandussuhete tugevdamisele ka edendada rahu, demokraatiat, inimõiguste austamist, kestlikku arengut ja kodanike heaolu; arvestades, et Colombia on strateegiline partner ja piirkondliku stabiilsuse seisukohast määrava tähtsusega; arvestades, et EL ja Colombia Vabariik kehtestasid raamistiku Colombia Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides ning see jõustus 1. märtsil 2020;

P. arvestades, et tihedad suhted laienevad ka rahvusvahelise koostöö valdkondadele ühist huvi pakkuvates mitmepoolsetes küsimustes, nagu võitlus rahu eest ning terrorismi ja uimastikaubanduse vastu;

1. kinnitab taas oma toetust rahuleppele Colombias ja väljendab heameelt hiljuti poolte vahel toimunud dialoogi üle, tunnustades nende poliitilisi pingutusi, reaalsustunnet ja järjekindlust; kordab oma valmisolekut jätkata kogu võimaliku poliitilise ja rahalise abi andmist, et aidata kaasa rahuleppe terviklikule rakendamisele, toetada konfliktijärgset perioodi, mil kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine on jätkuvalt otsustavalt tähtsusega, ning võtta nõuetekohaselt arvesse ohvrite väljendatud prioriteete tõe, õigluse, heastamise ja mittekordumise tagamise kohta; väljendab ohvritega solidaarsust;

2. rõhutab, et Colombia rahulepet tuuakse sageli kogu maailmas eeskujuks, sest selles ollakse otsustavalt pühendunud konflikti põhjustanud probleemide lahendamisele ja selle keskmes on ohvrite õigused ja väärikus; tuletab meelde, et ellu tuleb viia selle keerulise ja uuendusliku leppe kõik osad, sest need on konflikti algpõhjustega tegelemisel omavahel seotud; kutsub Colombia valitsust üles jätkama edusamme rahuleppe kõigi aspektide rakendamisel;

3. tunneb heameelt edusammude üle, mida Colombia on teinud sellistes valdkondades nagu integreeritud maaelureform, maaelu arengu programmid (territoriaalse suunitlusega arengukavad), ohvrite õiguste kaitsmine, ebaseaduslike uimastite probleemi lahendamine, ebaseaduslike põllukultuuride asendamine, maa tagastamine ja endiste võitlejate taaslõimimine, ning julgustab tegema lisapingutusi rahukokkuleppe kõigi aspektide rakendamiseks, eelkõige nendes sotsiaal-majanduslikes valdkondades, kus on tehtud vähem edusamme; rõhutab, kui oluline on, et rahuprotsessiga kaasneks sihikindel võitlus ebavõrdsuse ja vaesuse vastu, sealhulgas õiglaste lahenduste leidmine oma maadelt lahkuma sunnitud inimestele ja kogukondadele; on seisukohal, et eriliselt tuleb toetada inimrühmi, kellele konflikt on põhjustanud ebaproportsionaalsel määral kannatusi, nagu Aafrika päritolu ja põlisrahvaste kogukonnad; tunnustab rahu, leppimise ja kooseksisteerimise territoriaalnõukogude tööd;

4. rõhutab põhjapanevat ja ajaloolist rolli, mida etendavad territoriaalse suunitlusega arengukavad, mille on koostanud 170 omavalitsuse kogukonnad, keda mahajäetus, vaesus ja vägivald kõige enam mõjutavad;

5. väljendab heameelt kõigi eriotstarbelise rahukohtu juba võetud meetmete üle, mille eesmärk on luua tulevik, mille keskmes on rahu kindlustamine ja karistamatuse kaotamine, ning kutsub kohut üles seda tänuväärset tööd jätkama, hoolimata arvukatest probleemidest, sealhulgas viivitused õigusaktide rakendamisel; kutsub Colombia ametivõime üles säilitama tõe, õigluse, heastamise ja mittekordumise ühtse süsteemi autonoomia ja sõltumatuse ning seda kaitsma, kuna see on oluline panus kestliku ja püsiva rahu saavutamisse;

6. mõistab hukka inimõiguste kaitsjate, endiste FARCi võitlejate ning ühiskonnategelaste ja põlisrahvaste juhtide tapmise ning nendevastase vägivalla; rõhutab, et nende vastu suunatud pideva vägivallaga tegelemine on Colombia üks suuremaid lahendamist vajavaid probleeme; märgib, et konflikt on riigi maapiirkondades ägenenud, ning mõistab hukka vägivalla, mille on nendes piirkondades peamiselt põhjustanud uimastikaubanduse ja ebaseadusliku kaevandamisega seotud ebaseaduslikud relvastatud rühmitused ja organiseeritud kuritegevus; märgib, et on teatatud mitmest sundümberasumise, sunniviisilise värbamise, laste ja naiste vastu suunatud seksuaalvägivalla, tapatalgute, piinamise ja muude hirmutegude ning etniliste kogukondade ja ametivõimude vastu suunatud rünnakute juhtumist, samuti riigiasutuste mõjutamisest; nõuab kiireid ja põhjalikke uurimisi ning süüdlaste vastutusele võtmist; nõuab tungivalt, et Colombia riik suurendaks kõigi ühiskonnategelaste ja poliitiliste liidrite, ühiskonnaaktivistide ning keskkonna- ja maakogukondade kaitsjate kaitset ja turvalisust ja tagaks selle; peab eriti murettekitavaks problemaatilist olukorda Cauca departemangus, millele juhitakse tähelepanu ÜRO deklaratsioonis;

7. tunnistab pingutusi, mida tehakse organiseeritud relvastatud rühmituste ja muude organisatsioonide kuritegevuse vastu võitlemisel; rõhutab vajadust võtta kiireloomulisi meetmeid, et suurendada kaitset, ning nõuab seetõttu riigi tugevamat integreeritud esindatust territooriumidel ja riikliku julgeolekutagatiste komisjoni poolt riikliku poliitika vastuvõtmist, et kuritegelikud organisatsioonid likvideerida; väljendab seda silmas pidades heameelt kaitse ja turvalisuse strateegilise kava üle, mille eesmärk on taasintegreerida endised võitlejad;

8. tunneb heameelt ohvrite seaduse kehtivuse pikendamise üle aastani 2031 ja selle eelarve suurendamise üle, sest sellest on kasu enam kui üheksale miljonile ühtses ohvrite registris registreeritud inimesele, ning FARCi (praegu Comunesi partei) tulemusliku osalemise üle poliitikas ja peaaegu 14 000 endise võitleja taasintegreerimisel tehtud edusammude üle; tunneb heameelt selle üle, et valitsus ostis 24st varasemast territoriaalsest koolituse ja taasintegreerimise piirkonnast seitse, ning rõhutab, et seal kasutatakse lisaks sotsiaalkaitsemeetmetele, mis hõlmavad rohkem kui 13 000 endist võitlejat, ka turvameetmeid;

9. tunnustab Colombia institutsioonide pingutusi ja innustab neid tegema suuremaid edusamme selle tagamisel, et täielikult ja pidevalt järgitaks inimõigusi, vastavalt riigi kohustusele tagada oma kodanike turvalisus; juhib tähelepanu sellele, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku aruande kohaselt vähenes aastatel 2019–2020 tapmiste arv 25-lt 23,7-le 100 000 elaniku kohta; tunnustab valitsuse võetud kohustust kaitsta ühiskonnategelasi, inimõiguste kaitsjaid ja endisi võitlejaid ning äärealade kogukondi;

10. on mures selle pärast, et vaatamata kohustusele anda teavet uimastikaubanduse marsruutide ja rahastamisallikate kohta, millega toetatakse kuritegelikke rühmitusi, kes ründavad inimõiguste kaitsjaid, ühiskonnategelasi ja endisi võitlejaid, ei ole endised geriljad seni seda teavet esitanud; märgib murega ka seda, et endise FARC-EP varade üleandmise tähtaeg, et maksta ohvritele hüvitist, möödus 31. detsembril 2020 ja üle on antud ainult 4 % kokkulepitud summast;

11. ergutab valitsust võtma praeguses majandusolukorras kõik vajalikud meetmed, et edendada ÜRO poolt soovitatud struktuurimuutusi, mis aitaksid parandada üldist olukorda ja kasutada rahuleppe täit potentsiaali Colombia inimõiguste olukorra parandamiseks; kutsub kodanikuühiskonna organisatsioone üles tegema koostööd, et taastada Colombias leppimisel rajanev kooseksisteerimine;

12. rõhutab veel kord, et vägivald ei ole legitiimne poliitilise võitluse vahend, ja palub nendel, kes on pidanud vägivalda õigustatuks, võtta omaks demokraatia koos kõigi selle järelmite ja nõudmistega ning kõigepealt loobuda lõplikult relvadest ning kaitsta oma ideid ja püüdlusi vastavalt demokraatia reeglitele ja õigusriigi põhimõttele; kutsub sellega seoses Rahvuslikku Vabastusarmeed (ELN), mille EL on lisanud terroristlike organisatsioonide nimekirja, ja FARC-EP dissidentide rühmitusi üles lõpetama vägivalda ja terrorirünnakuid Colombia elanikkonna vastu ning pühenduma viivitamata, kindlalt ja otsustavalt rahu saavutamisele Colombias;

13. juhib tähelepanu 129 omavalitsuses jalaväemiinide kahjutustamisel tehtud edusammudele ja miinide kõrvaldamise tähtaja pikendamisele 2025. aastani;

14. tunnustab Colombia tähelepanuväärset ja erakordset otsust anda ajutine kaitsestaatus ligikaudu 1 800 000 riigis elavale Venezuela sisserändajale, kuna see aitab tagada nende inimõiguste teostamise ja kaitse ning vähendada nende inimkannatusi, pakkudes ühtlasi võimaluse anda tõhusamat abi, sealhulgas COVID-19 vastase vaktsineerimise, kaitse ja ühiskonda sulandumise vallas; loodab, et ELi algatus toetada rändekriisiga toimetulekuks tehtavaid piirkondlikke pingutusi toob kaasa tugevama toetuse, mis on kooskõlas Colombia silmapaistva solidaarsusega, ning kutsub rahvusvahelise üldsuse teisi osalisi üles Colombiat selles protsessis toetama; nõuab tugevamat reageerimist, et leida Venezuela kriisile poliitiline ja demokraatlik lahendus;

15. kutsub komisjoni ja Euroopa Ülemkogu üles Colombiale järgmisel eelarveperioodil uute koostöövahendite raames antavat poliitilist ja rahalist toetust kahekordistama;

16. rõhutab ELi panust, eelkõige Euroopa rahufondi kaudu Colombias, mille vahenditega toetatakse peamiselt ulatuslikku maaelu reformi ja ühiskonna lõimumist, keskendudes territoriaalse suunitlusega arengukavadele ja maaomandi ametlikule vormistamisele;

17. tõstab esile erasektori osalemist ohvrite toetamisel, ühiskonda lõimimisel, keelatud põllukultuuride asendamisel ja 170 territoriaalse suunitlusega arengukavadega hõlmatud omavalitsuse tegevuses; soovitab komisjonil suurendada koostoimet kaubanduslepingu ja uute koostöövahendite vahel, mille eesmärk on tagada juurdepääs Euroopa turule, kaubavahetusele ja investeeringutele, et kindlustada tulemuslike projektide kestlikkus ja nendest kasu saava elanikkonna sissetulek ning vähendada inimeste kaitsetust kuritegevuse ja ebaseadusliku majandustegevuse ees;

18. on seisukohal, et 2016. aasta rahuleppe edukas rakendamine ülemaailmse rahu ja stabiilsuse tagamiseks on ka edaspidi kahepoolsete suhete tugevdamise põhiprioriteet, nagu kinnitati nõukogu poolt jaanuaris heaks kiidetud vastastikuse mõistmise memorandumis; ergutab ühtlasi ELi ja Colombia edasist koostööd, et suurendada nii Colombia kui ka ELi kodanike sissetulekut, tõhustades selleks ELi ja Colombia kaubanduspartnerluslepingu ja rahuleppe koostoimet; toetab eriotstarbelise rahukohtu mandaadi pikendamist Colombias,

19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, rotatsiooni korras vahetuvale nõukogu eesistujariigile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarsele Assambleele ning Colombia valitsusele ja Colombia Kongressile.

[1] ELT C 11, 12.1.2018, lk 79.

[2] ELT L 354, 21.12.2012, lk 3.

[3] ELT L 333, 19.12.2015, lk 3.

Viimane päevakajastamine: 28. aprill 2021Õigusteave - Privaatsuspoliitika