RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK olukorra kohta Sri Lankal, eelkõige vahistamiste kohta terrorismi tõkestamise akti alusel
9.6.2021 - (2021/2748(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9-0355/2021 (The Left)
B9-0356/2021 (Verts/ALE)
B9-0357/2021 (Renew)
B9-0358/2021 (S&D)
B9-0361/2021 (PPE)
B9-0363/2021 (ECR)
Željana Zovko, Tomáš Zdechovský, Michael Gahler, Isabel Wiseler-Lima, Paulo Rangel, Gabriel Mato, Antonio López-Istúriz White, Miriam Lexmann, Loránt Vincze, Krzysztof Hetman, Vladimír Bilčík, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Ivan Štefanec, Inese Vaidere, Vangelis Meimarakis, Peter Pollák, Christian Sagartz, Magdalena Adamowicz, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Sara Skyttedal, Loucas Fourlas, Eva Maydell, Michaela Šojdrová, Stelios Kympouropoulos, Luděk Niedermayer, Jiří Pospíšil, Maria Walsh, Stanislav Polčák
fraktsiooni PPE nimel
Pedro Marques, Andrea Cozzolino, Isabel Santos
fraktsiooni S&D nimel
Svenja Hahn, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Izaskun Bilbao Barandica, Dita Charanzová, Olivier Chastel, Vlad Gheorghe, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Karin Karlsbro, Moritz Körner, Ilhan Kyuchyuk, Karen Melchior, Urmas Paet, Frédérique Ries, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache
fraktsiooni Renew nimel
Hannah Neumann, Sara Matthieu
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Anna Fotyga, Karol Karski, Ryszard Antoni Legutko, Raffaele Fitto, Assita Kanko, Witold Jan Waszczykowski, Valdemar Tomaševski, Nicola Procaccini, Adam Bielan, Ruža Tomašić, Elżbieta Rafalska, Carlo Fidanza, Elżbieta Kruk, Bogdan Rzońca, Ryszard Czarnecki
fraktsiooni ECR nimel
Marisa Matias
fraktsiooni The Left nimel
Fabio Massimo Castaldo
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Sri Lankal, eelkõige vahistamiste kohta terrorismi tõkestamise akti alusel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone Sri Lanka kohta,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 9. veebruari 2021. aasta aruannet „Promoting reconciliation, accountability and human rights in Sri Lanka“ (leppimise, vastutuse ja inimõiguste edendamise kohta Sri Lankal),
– võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 23. märtsi 2021. aasta resolutsiooni „Promoting reconciliation, accountability and human rights in Sri Lanka“ (leppimise, vastutuse ja inimõiguste edendamise kohta Sri Lankal),
– võttes arvesse 2021. aasta määrust nr 01, mis avaldati 12. märtsil 2021 Sri Lanka terrorismi tõkestamise akti alusel,
– võttes arvesse ÜRO eriraportööri 14. detsembri 2018. aasta aruannet inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismivastases võitluses „Visit to Sri Lanka“ (Sri Lanka külastamine),
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ 24. veebruari 2021. aasta avaldust Sri Lanka kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu valimisvaatlusmissiooni 2020. aasta jaanuari lõpparuannet Sri Lankal 16. novembril 2019. aastal toimunud presidendivalimiste kohta,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse ELi üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) stimuleerivat erikorda, millest Sri Lanka on kasu saanud,
– võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,
A. arvestades, et Sri Lankat on kahjustanud aastakümnete pikkune kodusõda, mis lõppes 2009. aastal ja mille käigus panid mõlemad pooled toime raskeid inimõiguste rikkumisi;
B. arvestades, et inimõiguste olukord Sri Lankal on pidevalt halvenenud, kusjuures uus valitsus on kiiresti tagasi pööranud eelkäijate saavutatud piiratud edu; arvestades, et kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia tegutsemisruum riigis kahaneb kiiresti;
C. arvestades, et vastuoluline terrorismi tõkestamise akt (PTA) on Sri Lankas kehtinud alates 1979. aastast ning sellega antakse politseile laialdased volitused tsiviilkahtlusaluste otsimiseks, vahistamiseks ja kinnipidamiseks; arvestades, et PTAs ette nähtud ulatuslikud volitused on viinud järjepidevate ja põhjendatud väideteni piinamise ja seksuaalse väärkohtlemise, ülestunnistuste väljapressimise ja nõuetekohase menetluse tagamisest süstemaatilise keeldumise kohta;
D. arvestades, et oma viimases Sri Lankat käsitlevas aruandes kordas ÜRO inimõiguste ülemvolinik nõudmist kehtestada moratoorium PTA kasutamisele uute vahistamiste puhul, kuni see asendatakse rahvusvahelistele parimatele tavadele vastava õigusaktiga;
E. arvestades, et Sri Lanka valitsus andis 9. märtsil 2021 välja 2021. aasta määruse nr 01, millega PTAd laiendatakse ja muu hulgas lubatakse määrata religioosse, rassilise või kogukondliku vastasseisu põhjustamise eest kaheaastast vangistust ilma kohtumõistmiseta;
F. arvestades, et PTAd on Sri Lankal süstemaatiliselt kasutatud meelevaldseteks vahistamisteks ning moslemite ja vähemusrühmade esindajate, sealhulgas 26-aastase moslemist õpetaja ja luuletaja Ahnaf Jazeemi ning tuntud vähemuste õiguste ja õigusriigi eest seisva juristi Hejaaz Hizbullahi kinnipidamiseks;
G. arvestades, et 19. mail 2017 sai Sri Lanka taas juurdepääsu üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) kohastele heldetele tariifsetele soodustustele, tingimusel et ta asendab oma PTA ja rakendab tulemuslikult 27 rahvusvahelist konventsiooni, sealhulgas inimõiguste konventsioone; arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt väljendanud PTA pärast muret ja märkinud, et Sri Lanka ei ole vaatamata võetud kohustusele seda õigusakti kehtetuks tunnistanud;
H. arvestades, et 20. oktoobril 2020 võttis Sri Lanka parlament vastu põhiseaduse 20. muudatuse, millega tugevdati presidendi täidesaatvaid volitusi;
I. arvestades, et peaaegu 12 aastat pärast sõja lõppu ei ole riigisisesed vastutus- ja lepitusalgatused tulemusi andnud, mis suurendab karistamatust ja süvendab ohvrite usaldamatust süsteemi vastu;
J. arvestades, et on selgeid märke tsiviilvalitsuse funktsioonide üha suuremast militariseerumisest Sri Lankal; arvestades, et alates 2020. aastast on juhtivatele haldusametikohtadele nimetatud vähemalt 28 teenistuses olevat või endist sõjaväe- ja luuretöötajat; arvestades, et nende ametisse nimetatute hulka kuuluvad vähemalt kaks kõrgemat sõjaväeametnikku, kes ÜRO aruannete kohaselt olid konflikti viimastel aastatel seotud väidetavate sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegudega; arvestades, et paljud politsei poolt vahi alla võetud kahtlusalused ja vangid on Sri Lanka vanglakompleksides tapetud; arvestades, et viimased politseis kahtlustatavana kinnipeetute surmajuhtumid pärinevad 2021. aasta maist; arvestades, et 11 Mahara vanglas viibinud vangi sai surma ja 117 vigastada, kui valvurid avasid 2020. aasta novembris tule, et saada COVID-19 olukorra pärast toimunud mäss kontrolli alla;
K. arvestades, et Sri Lanka ametiasutused määrasid 2019. aastal surmanuhtlusi uimastitega seotud kuritegude eest, hoolimata surmanuhtluse kasutamisele riigis alates 1976. aastast kehtestatud moratooriumist;
1. peab äärmiselt murettekitavaks Sri Lanka ärevusttekitavat naasmist raskete inimõiguste rikkumiste juurde, mida kirjeldatakse viimases seda riiki käsitlevas ÜRO aruandes, kus loetletakse varajase hoiatuse tundemärkide seas tsiviilvalitsuse funktsioonide üha suuremat militariseerumist, oluliste põhiõiguslike tagatiste tühistamist, poliitilisi takistusi kurjategijate vastutuse võtmisel, välistavat retoorikat, kodanikuühiskonna hirmutamist ning terrorismi tõkestamise akte;
2. kordab, et on kindlalt vastu kehtiva PTA jätkuvale kohaldamisele; kutsub Sri Lanka ametivõime üles täitma oma lubadust akt läbi vaadata ja kehtetuks tunnistada ning asendada see terrorismi tõkestamise alase õigusaktiga, mis järgib rahvusvahelisi parimaid tavasid; nõuab lisaks deradikaliseerimise määruste viivitamatut peatamist;
3. osutab asjaolule, et 2021. aasta määrusega nr 01 ei nähta ette menetlustagatisi ühelegi vabadusest ilma jäetud inimesele, kuigi see on sätestatud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 9, ja et selle määrusega rikutakse ka Sri Lanka põhiseaduslikke tagatisi, mis on ette nähtud Sri Lanka põhiseaduse artikliga 13; tuletab meelde, et deradikaliseerimise, rehabiliteerimise ja taasintegreerimise keskustes, mida reguleeritakse sarnaste õigusaktidega, on minevikus toimunud rasked inimõiguste rikkumised, nagu piinamine ja muu väärkohtlemine, sealhulgas seksuaalne ja sooline vägivald;
4. peab äärmiselt murettekitavaks, et terrorismi tõkestamise akti alusel on nõuetekohase menetluseta meelevaldselt vahistatud ja kinni peetud teiste seas kodanikuühiskonna aktiviste, advokaate, kirjanikke ja poeete (nt Hejaaz Hizbullah ja Ahnaf Jazeem), kellel puudub juurdepääs õiguskaitsele; võtab murega teadmiseks kriminaaluurimisteenistuse endise direktori Shani Abeysekara vahistamise; nõuab tungivalt, et Sri Lanka valitsus tagaks kinnipeetutele viivitamatult õiglase kohtumõistmise vettpidavate süüdistuste alusel ja vabastaks nad tingimusteta, kui neid süüdi ei mõisteta;
5. mõistab hukka usu- ja rahvusvähemuste ning -kogukondade, sealhulgas moslemite, hindude, tamilite ja kristlaste jätkuva diskrimineerimise Sri Lankal ja nendevastase vägivalla; soovib, et Sri Lanka valitsus mõistaks selgesõnaliselt hukka vaenukõne, vägivalla õhutamise ning usu- ja rahvusrühmade diskrimineerimise kogu riigis ning võtaks vastutusele kõik, kes niimoodi ühiskonda lõhestavad, muu hulgas valitsuses ja sõjaväes;
6. võtab teadmiseks, et põhiseaduse 20. muudatus võeti vastu, ning peab äärmiselt murettekitavaks, et sellega vähendatakse kohtusüsteemi sõltumatust ja parlamentaarset kontrolli ning koondatakse presidendi kätte liiga suur võim;
7. võtab murega teadmiseks Sri Lanka valitsuse hiljutise ettepaneku võtta kasutusele uus desinformatsiooni käsitlev seadus, ehkki kodanikuühiskonna organisatsioonid on väljendanud kartust, et see seab ohtu väljendusvabaduse; nõuab tungivalt, et veebiplatvormid piiraksid veebis aktiivselt singali- ja tamilikeelse vaenukõne ja desinformatsiooni levikut;
8. peab murettekitavaks, et Sri Lanka karistusseadustikku (eriti selle punkte 365, 365a ja 399) tõlgendatakse teistsuguse seksuaalse sättumuse või sooidentiteediga inimeste kriminaliseerimiseks;
9. palub, et komisjon hindaks kiiremas korras ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo ja Interpoli projekti „Support to Sri Lanka on Counter-Terrorism“ rahastamist, sest Sri Lankal kiusatakse terrorismi vastu võitlemise ettekäändel taga rahvus- ja usuvähemuste liikmeid ning kodanikuühiskonna esindajaid, sh inimõiguste kaitsjaid; palub, et ELi delegatsioon Sri Lankal ja liikmesriikide esindused toetaksid senisest veelgi rohkem kodanikuühiskonda, eriti inimõiguslasi, keskkonnakaitsjaid ja ajakirjanikke;
10. rõhutab, kui oluline on tagada, et riiklik leppimisprotsess saaks piisavalt tähelepanu ja viiks konkreetsete saavutusteni, sh vastutusele võtmiseni sunniviisiliste kadumiste ja toime pandud kuritegude eest; peab kahetsusväärseks, et Sri Lanka taganes kohustustest, mis ta lepituse, vastutuse ja inimõiguste edendamist käsitlevat 14. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni toetades ÜRO Inimõiguste Nõukogus võttis, ning ärgitab Sri Lankat tegema Inimõiguste Nõukoguga uuesti koostööd, sest see on äärmiselt oluline nii suhete taastamiseks rahvusvahelise kogukonnaga kui ka singalite, tamilite, moslemite, hindude ja kristlaste kogukondade lepitamiseks riigis;
11. kutsub Sri Lanka valitsust üles hoolitsema selle eest, et rasketes inimõiguste rikkumises süüdistatud julgeolekujõudude liikmete uurimine ja võimalik kohtu alla andmine ei takerduks; nõuab, et kõiki väidetavaid raskeid inimõiguste rikkumisi ja kodusõja ajal mõlema poole kõrgete sõjaväelaste poolt toime pandud sõjakuritegusid uuritaks; palub, et Sri Lanka valitsus ei määraks enam valitsuses kõrgetele ametikohtadele raskete rikkumistega seotud endisi või praegusi sõjaväekomandöre;
12. nõuab, et 2019. aasta esimesel lihavõttepühal toimunud pommirünnakuid jõuliselt, erapooletult, täielikult ja rahvusvaheliste õigusstandardite kohaselt uuritaks; nõuab samuti, et kõik need, kelle süü kohta on tõendeid, viivitamatult kohtu alla antaks, ja need, kelle vastu ei ole piisavalt tõendeid, vabastataks;
13. tuletab meelde, et üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) annab riigi eksportijatele parema pääsu ELi turule, kuid vastutasuks tuleb Sri Lankal teha edusamme konventsioonide täielikul rakendamisel; tuletab meelde, et vastutasuks GSP+ korra kohaste soodsate kaubandustingimuste eest pidi Sri Lanka ühe põhilise kohustusena viima oma terrorismivastase võitluse alased õigusaktid täielikku kooskõlla rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate konventsioonidega; tuletab meelde, et üldiste tariifsete soodustuste määruses[1] on ette nähtud karistused juhtudeks, kui vajalikke inimõigusreforme jätkuvalt ei tehta või ei jõustata, kuritahtlikke seadusi ei tühistata või üha sagenevatele rikkumistele piiri ei panda;
14. rõhutab, et GSP+ kava on Sri Lanka majandust oluliselt edendanud, sest eksport ELi on kasvanud 2,3 miljardi euroni ja EList on saanud Sri Lanka tähtsuselt teine eksporditurg; rõhutab, et praegu hinnatakse Sri Lanka vastavust GSP+ kava nõuetele, ning toonitab, et GSP+ korra kohaste kaubandussoodustuste jätkumine ei ole automaatne; palub, et kui komisjon ja Euroopa välisteenistus hindavad Sri Lanka sobivust GSP+ kavasse, võetaks arvesse ka praegusi sündmusi; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust ühtlasi üles kasutama GSP+ kava stiimulina, et nõuda Sri Lankalt inimõigustega seotud kohustuste täitmist ning terrorismi tõkestamise akti tühistamist või asendamist, ning lisaks peaksid komisjon ja Euroopa välisteenistus hoolikalt uurima ja parlamendile teada andma, kas viimase võimalusena on piisavalt alust Sri Lanka osalemine GSP+ kavas ja selle hüvedes ajutiselt peatada;
15. võtab murega teadmiseks COVID-19 pandeemia mõju töötajate õiguste niigi halvenevale olukorrale riigis; nõuab tungivalt, et Sri Lanka valitsus teeks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga täielikku koostööd, et parandada tehasetöötajate õigusi ning muu hulgas töötervishoidu ja -ohutust erikaubanduspiirkondade rõivavabrikutes; kutsub Sri Lanka valitsust üles rakendama ja tugevdama riigis lapstööjõu kasutamise lõpetamise poliitikat; kutsub Sri Lanka ametivõime üles kohandama Sri Lanka investeerimisnõukogu tööstandardite ja töösuhete käsiraamatut, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, eelkõige ILO konventsioonidega nr 87 ja 98;
16. väljendab uuesti Euroopa Liidu kindlat vastuseisu surmanuhtlusele kõikidel juhtudel ja ilma eranditeta; peab kiiduväärseks, et Sri Lanka on kehtestanud surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi; nõuab tungivalt, et valitsus keelustaks surmanuhtluse kasutamise Sri Lankal;
17. peab kiiduväärseks, et EL on leppimisprotsessi toetanud, ning toonitab, et EL on valmis Sri Lankat selles valdkonnas edaspidigi abistama;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning Sri Lanka valitsusele ja parlamendile.
- [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 978/2008 kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.