RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK hiljutiste inimõigustealaste arengute kohta Filipiinidel
16.2.2022 - (2022/2540(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9‑0097/2022 (The Left)
B9‑0098/2022 (Verts/ALE)
B9‑0108/2022 (S&D)
B9‑0111/2022 (Renew)
B9‑0114/2022 (ECR)
B9‑0117/2022 (PPE)
Željana Zovko, Seán Kelly, Michael Gahler, David McAllister, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Isabel Wiseler‑Lima, Miriam Lexmann, Adam Jarubas, Sara Skyttedal, Tomáš Zdechovský, Inese Vaidere, Krzysztof Hetman, Janina Ochojska, David Lega, Christian Sagartz, Antonio López‑Istúriz White, Vladimír Bilčík, José Manuel Fernandes, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Eva Maydell, Vangelis Meimarakis, Romana Tomc, Peter Pollák, Stelios Kympouropoulos, Arba Kokalari, Loránt Vincze, Jiří Pospíšil, Ivan Štefanec, Michaela Šojdrová, Ioan‑Rareş Bogdan, Luděk Niedermayer
fraktsiooni PPE nimel
Pedro Marques, Andrea Cozzolino, Javi López
fraktsiooni S&D nimel
Svenja Hahn, Petras Auštrevičius, Malik Azmani, Izaskun Bilbao Barandica, Olivier Chastel, Andreas Glück, Klemen Grošelj, Bernard Guetta, Karin Karlsbro, Moritz Körner, Dragoş Pîslaru, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans
fraktsiooni Renew nimel
Hannah Neumann, Ernest Urtasun
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Anna Fotyga, Karol Karski, Eugen Jurzyca, Adam Bielan, Assita Kanko, Bogdan Rzońca, Jadwiga Wiśniewska, Raffaele Fitto, Ryszard Antoni Legutko, Valdemar Tomaševski, Veronika Vrecionová, Witold Jan Waszczykowski, Elżbieta Rafalska, Ryszard Czarnecki, Carlo Fidanza, Tomasz Piotr Poręba
fraktsiooni ECR nimel
Miguel Urbán Crespo
fraktsiooni The Left nimel
Fabio Massimo Castaldo
Euroopa Parlamendi resolutsioon hiljutiste inimõigustealaste arengute kohta Filipiinidel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Filipiinidel, eelkõige 15. septembri 2016. aasta[1], 16. märtsi 2017. aasta[2], 19. aprilli 2018. aasta[3] ja 17. septembri 2020. aasta[4] resolutsiooni,
– võttes arvesse ELi inimõigustealaseid suuniseid,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,
– võttes arvesse ÜRO Filipiinide inimõiguste alast ühisprogrammi, millele Filipiinide valitsus ja ÜRO kirjutasid alla 22. juulil 2021,
– võttes arvesse ühist pressiteadet, mille EL ja Filipiinid avaldasid 5. veebruaril 2021. aastal pärast hea valitsemistava, õigusriigi ja inimõiguste allkomitee esimest kohtumist,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse Filipiinide Vabariigi 3. juuli 2020. aasta seadust nr 11479, mida tuntakse ka terrorismivastase seaduse nime all,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Michelle Bachelet’ avaldust, mille ta tegi 7. oktoobril 2021. aastal Inimõiguste Nõukogu 48. istungjärgul Filipiinide kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,
A. arvestades, et Filipiinidel ja ELil on pikaajalised diplomaatilised, majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised suhted; arvestades, et partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimisega on Euroopa Liit ja Filipiinid kinnitanud ühist kohustust kaitsta hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi, edendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning rahu ja julgeolekut selles piirkonnas;
B. arvestades, et alates president Rodrigo Duterte valimisest 2016. aasta mais ja uimastivastase sõja algusest on Filipiinidel toime pandud šokeeriv hulk kohtuväliseid tapmisi ja inimõiguste rikkumisi;
C. arvestades, et 2020. aasta juunis teatas ÜRO inimõiguste ülemvolinik, et valitsuse uimastivastase kampaania käigus toime pandud tapmised on ulatuslikud ja süstemaatilised; arvestades, kodanikuühiskonna organisatsioonide andmetel on tapetud 12 000 – 30 000 inimest ning ametivõimude andmetel on uimastivastastes politseihaarangutes surma saanud 6 200 inimest; arvestades, et president Duterte on sõnaselgelt julgustanud politseid toime panema kohtuväliseid hukkamisi ja lubanud neile puutumatust, samuti on selliste tegudega seotud politseiametnikke edutatud; arvestades, et president Duterte on lubanud jätkata oma uimastivastast kampaaniat kuni praeguse ametiaja lõpuni 2022. aasta juunis;
D. arvestades, et alates 2016. aasta juunist on tapetud vähemalt 146 inimõiguste kaitsjat ja vähemalt 22 ajakirjanikku ning et ühegi juhtumiga seoses ei ole siiani kedagi süüdi mõistetud;
E. arvestades, et rünnakud ühinemisvabaduse kasutamise vastu on olnud süstemaatilised; arvestades, et president Duterte valitsuse ajal toime pandud kohtuväliste hukkamiste ohvriks on langenud 50 ametiühingutegelast; arvestades, et valitsus kasutab oma tegevusetuse õigustamiseks pandeemiat ja lükkas edasi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kõrgetasemelise kolmepoolse missiooni Filipiinidele;
F. arvestades, et ametivõimude tava seostada organisatsioone ja üksikisikuid kommunistlike rühmitustega – seda tuntakse punaseks tembeldamise nime all –, toob jätkuvalt kaasa tapmisi, ähvardusi, alusetuid vahistamisi, inimõiguste kaitsjate, vastaste, ametiühinguaktivistide, keskkonnakaitsjate ja ajakirjanike ahistamist, kes püüavad paljastada väidetavaid kohtuväliseid hukkamisi ja muid inimõiguste rikkumisi; arvestades, et punaseks tembeldamine institutsionaliseeriti 2020. aastal vastu võetud terrorismivastase seadusega;
G. arvestades, et 9. detsembril 2021. aastal kinnitas ülemkohus enamiku president Duterte valitsuse vastu võetud terrorismivastase seaduse sätete seaduslikkust, mis annab julgeolekujõududele õiguse kahtlustatavat ilma vahistamismääruseta vahistada ja kuni 24 päeva ilma süüdistust esitamata kinni pidada;
H. arvestades, et COVID-19 pandeemia on inimõiguste olukorra halvenemist Filipiinidel veelgi kiirendanud, eelkõige seoses väljendusvabaduse, meedia usaldusväärsuse ja reeglite järgimise prognoositavusega ning on toonud kaasa tõsiseid tagajärgi meedia ja kodanikuühiskonna suutlikkusele selliseid rikkumisi dokumenteerida; arvestades, et politsei ja sõjavägi on karantiininõude täitmise tagamiseks kasutanud vägivalda, mis on tõsiselt mõjutanud linnapiirkondade kõige haavatavamaid kogukondi;
I. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet rõhutas oma hiljutises, 7. oktoobri 2021. aasta aruandes Filipiinide kohta, et kogu riigis esineb jätkuvaid ja raskeid inimõiguste rikkumisi ja kuritarvitusi ning eiratakse inimõiguste põhinorme;
J. arvestades, et 2020. aasta oktoobris rõhutas ÜRO Inimõiguste Nõukogu, kui oluline on, et Filipiinide valitsus tagaks inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste eest vastutuse võtmise ning viiks nendega seoses läbi sõltumatud, täieulatuslikud ja läbipaistvad uurimised, võttes vastutusele kõik isikud, kes on toime pannud raskeid kuritegusid;
K. arvestades, et 15. septembril 2021 teatas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) kohtueelne koda, et ta on andnud prokuratuurile loa alustada uurimist seoses inimsusvastaste kuritegudega, sealhulgas mõrvadega, mis pandi toime president Duterte valitsuse ajal uimastivastase sõja käigus, ning mõrvadega, mille 2011–2016 aastal pani Davaos väidetavalt toime nn Davao surmabrigaad;
L. arvestades, et 2018. aasta märtsis pärast seda, kui ICC algatas eeluurimise Duterte vastu esitatud kaebuse kohta, mis käsitles uimastivastase kampaania käigus aset leidnud suurt arvu tapmisi, astusid Filipiinid president Duterte algatusel ICCst välja;
M. arvestades, et 2022. aasta mais toimuvate valimistega seoses on tulnud teateid, et Filipiinide küberruumis on sagenenud laimu-, viha- ja desinformatsioonikampaaniad ning kasvanud nn trolliarmeede hulk; arvestades, et sotsiaalmeedia on Filipiinidel peamine teabeallikas; arvestades, et sellised rünnakud on suunatud eelkõige naiste ja vähemusrühmade vastu; arvestades, et hiljuti kustutati rämpsposti- ja manipuleerimisreeglite rikkumise tõttu enam kui 300 sotsiaalmeediakontot; arvestades, et Filipiinide parlament võttis internetis toimuvate kuritarvituste vastu võitlemiseks vastu seaduse, millega nõutakse sotsiaalmeedia kasutajatelt uue konto loomisel oma õigusliku identiteedi registreerimist; arvestades, et on põhjust karta, et valitsus võib seda seadust ajakirjanike ja kodanikuühiskonna ründamiseks kuritarvitada; arvestades, et Filipiinide ametivõimud ei ole kutsunud ELi valimisvaatlusmissiooni läbi viima;
N. arvestades, et 2. märtsil 2021 võttis Filipiinide esindajatekoda vastu oma kolmanda lugemise eelnõu nr 7814, milles Filipiinide inimõiguste voliniku sõnul sätestatakse süü presumptsioon isikute puhul, keda süüdistatakse uimastitega kaubitsemises, uimastikaubanduse rahastamises, kaubitsejate kaitsmises ja põgenemisele aitamises ja/või ebaseaduslike uimastitega seotuses, ning milles püütakse taaskehtestada surmanuhtlust;
O. arvestades, et esindajatekoja poolt vastu võetud inimõiguste kaitsjate kaitse seadust ei ole senatis ikka veel vastu võetud;
P. arvestades, et Filipiinidel asuva ELi delegatsiooni koostatud 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse riigiprofiili kohaselt kodifitseeritakse ja tugevdatakse poliitikas, kultuuris ja ühiskonnas valitsevaid patriarhaalseid norme ka Filipiinide seadustes ja poliitikas, mis on võimalik tänu püsivalt peamiselt meestest koosnevatele seadusandlikele kogudele ja poliitilistele organitele; arvestades, et praegused seadused, näiteks muudetud karistusseadustik ja perekonnaseadustik, sisaldavad endiselt naisi diskrimineerivad sätteid;
Q. arvestades, et Nobeli rahupreemia laureaat Maria Ressa, ajakirjanik ja uudistesaidi Rappler kaasasutaja, vahistati 2019. aastal küberlaimu eest ja mõisteti 15. juunil 2020 süüdi; arvestades, et 2021. aastal tapsid tundmatud püssimehed ajakirjanikud Orlando Dinoy ja Reynante Cortesi;
R. arvestades, et senaator Leila De Lima on juba viis aastat ilma kohtumõistmiseta ja väljamõeldud süüdistuste alusel vanglas; arvestades, et senaator De Lima peeti kinni diskrimineerivatel alustel, kuna ta võeti sihikule poliitiliste vaadete pärast, aga ka kui inimõiguste kaitsja ja naine, ning jäeti eelvangistuse aastate jooksul ilma valimisõigustest ja võimalusest jälgida kaugühenduse teel senati istungeid; arvestades, et senaator De Limal, kes on teatanud oma kavatsusest uuesti senati liikmeks kandideerida, ei ole samasuguseid valimiskampaania korraldamise õigusi ja võimalusi kui teistel kandidaatidel;
S. arvestades, et Filipiinid on üldise soodustuste süsteemiga (GSP+) hõlmatud riik; arvestades, et see tähendab, et Filipiinid peavad tulemuslikult rakendama 27 rahvusvahelist inimõigusi, tööõigust, keskkonnakaitset ja head valitsemistava käsitlevat konventsiooni; arvestades, et 2020. aastal kohaldati selle kava alusel sooduskohtlemist Filipiinidelt ELi suunduvast koguekspordist 26 % suhtes (maht 1,6 miljardit eurot);
1. mõistab uimastivastase sõja käigus toime pandud tuhanded kohtuvälised hukkamised ja muud rasked inimõiguste rikkumised karmilt hukka; nõuab ELilt jõulist reageerimist;
2. kordab oma üleskutset Filipiinide valitsusele lõpetada viivitamata kogu uimastitega seotud õigusrikkumistes kahtlustatavate isikute vastu suunatud vägivald ja inimõiguste rikkumised, sealhulgas ebaseaduslikud tapmised, meelevaldsed vahistamised, piinamised ja muud kuritarvitused, ning saata laiali uimastivastase sõjaga seotud eraviisilised ja riigi toetatavad poolsõjaväelised rühmitused;
3. mõistab hukka igasuguse ähvardamise, ahistamise, hirmutamise ja vägivalla inimeste vastu, kes püüavad teatada riigis toime pandud kohtuvälistest hukkamistest ja muudest inimõiguste rikkumistest; mõistab hukka valitsusametnike tava tembeldada aktivistid, ajakirjanikud ja kriitikud n-ö punasteks, jättes nad potentsiaalselt kaitsetuks, ning nõuab sellega seoses, et keelustataks riiklik kommunistide kohalikele relvakonfliktidele lõputegemise rakkerühm (NTF-ELCAC), kelle ülesanne on tegeleda „punaseks“ tembeldamisega;
4. palub ametivõimudel lõpetada organisatsioonide ja üksikisikute, sealhulgas inimõiguslaste ja keskkonnakaitsjate, ajakirjanike, ametiühinguaktivistide, kirikutegelaste ja humanitaartöötajate „punaseks“ tembeldamine; palub, et valitsus vabastaks kõik inimõiguste kaitsjad, poliitilised dissidendid ning ajakirjanikud, kes on ebaõiglaselt vahi all, ning võtaks tagasi kõik nendevastased poliitiliselt motiveeritud süüdistused;
5. kutsub ametivõime üles austama õigust väljendusvabadusele ja tagama, et ajakirjanikud saaksid hirmuta teha oma tööd; nõuab Maria Ressa, Frenchie Mae Cumpio ja kõigi teiste sõltumatute ajakirjanike tagakiusamise lõpetamist;
6. kordab oma üleskutset Filipiinide ametivõimudele lõpetada senaator Leila De Lima poliitiline ahistamine, anda korraldus tema viivitamata ja tingimusteta vabastamiseks ning esitada õiglases kohtumenetluses süüdistus neile, kes on süüdi tema meelevaldses kinnipidamises ja muudes tema vastu toime pandud inimõiguste rikkumistes, nagu soopõhised rünnakud ja tema nõuetekohase kohtumenetluse õiguse rikkumine; nõuab, et EL jälgiks senaator De Lima vastu algatatud kohtuasja ka edaspidi tähelepanelikult;
7. mõistab teravalt hukka president Duterte häbistavad, seksistlikud ja misogüünsed avaldused naiste ja inimeste kohta, kes identifitseerivad end LGBTIQ+ kogukonda kuuluvaks, ning nõuab tungivalt, et ta hoiduks nendevastase vägivalla õhutamisest;
8. kutsub Filipiinide ametivõime üles viima viivitamata läbi erapooletud, läbipaistvad, sõltumatud ja sisulised uurimised kõigi kohtuväliste hukkamiste, sealhulgas Jory Porquia, Randall „Randy“ Echanise ja Zara Alvarezi juhtumite kohta, samuti Elena Tijamo sunniviisilise kadumise ja surma ning rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarõiguse väidetavate rikkumiste kohta, et süüdlased vastutusele võtta; palub Filipiinide ametivõimudel tagada kõigi kõrgemate politseinike ja poliitikute tegevuse uurimine ja neile süüdistuse esitamine, kui on põhjendatud kahtlus, et neil on rahvusvahelise õiguse kohaselt kuriteoks kvalifitseeritud tegude ja muude tõsiste inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste eest otsene ja/või käsuliiniga seotud või põhivastutus;
9. nõuab, et Filipiinide ametivõimud konsulteeriksid viivitamata ametiühingutega tähtajalise tegevuskava üle, mis näeb ette Filipiine käsitleva ILO virtuaalse teabevahetusaruande järelduste rakendamist, ning aktsepteeriksid viivitamata Filipiinidele lähetatava ILO kõrgetasemelise kolmepoolse missiooni, mille ülesanne on jälgida 2019. aasta järelduste rakendamist;
10. rõhutab, et isikud, kellel lasub vastutus siseriikliku õiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse rikkumise eest, tuleb nende auastmest või positsioonist olenemata võtta tsiviilkohtutes õiglases kohtumenetluses vastutusele;
11. kinnitab veel kord oma vastuseisu surmanuhtlusele ja tuletab meelde, et kriminaalõigus peab alati põhinema süütuse presumptsioonil;
12. kutsub Filipiine üles muutma või kehtetuks tunnistama õigusakte, millega ikka veel diskrimineeritakse naisi, ning edendama ja kaitsma naiste õigusi;
13. rõhutab, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu I kohtueelne koda rahuldas prokuröri taotluse alustada uurimist seoses kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvate kuritegudega, mis väidetavalt pandi toime Filipiinide territooriumil 1. novembrist 2011 kuni 16. märtsini 2019 nn uimastivastase sõja kampaania raames;
14. peab äärmiselt kahetsusväärseks Filipiinide valitsuse otsust Rooma statuudist taganeda; kutsub valitsust üles seda otsust tühistama; ergutab Rahvusvahelist Kriminaalkohut jätkama väidete uurimist, mille kohaselt uimastisõja käigus toimunud tapmised kujutavad endast inimsusvastaseid kuritegusid; kutsub Filipiinide valitsust üles tegema täielikku koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuratuuriga Filipiinide olukorra uurimisel ning kiiresti parandama ja paremini rahastama riiklikke vahendeid, millega tagatakse tunnistajate ja vahendajate turvalisus;
15. kutsub valitsust üles muutma terrorismivastast seadust ja selle rakenduseeskirju, et viia need kooskõlla terrorismivastase võitluse rahvusvaheliste standarditega;
16. on seisukohal, et ilma kõigi järelduste avaliku ja läbipaistva avalikustamiseta ning sõltumatute inimõiguste kaitse ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivse kaasamiseta õõnestatakse Filipiinidel ÜRO inimõiguste edendamise ja kaitse ühisprogrammi suutlikkust jälgida inimõiguste olukorda riigis ning saavutada vajalike õiguskaitsevahendite rakendamine;
17. nõuab tungivalt, et Filipiinid rakendaksid täielikult põlisrahvaste õiguste seadust ja täidaksid oma rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust kaitsta põlisrahvaste inimõigusi, sealhulgas relvakonflikti ajal; on šokeeritud riigis relvarühmituste poolt toime pandavast inimkaubandusest lastega, laste värbamisest ja kaasamisest konfliktidesse ning nõuab tungivalt, et kõik osalised lõpetaksid sellise tegevuse;
18. kardab, et eelseisval valimis- ja kampaaniaperioodil rikutakse ja piiratakse veelgi poliitilisi õigusi nii internetis kui ka väljaspool seda; kutsub kõiki kandidaate üles hoiduma desinformatsioonikampaaniate ja trolliarmeede kasutamisest ning võtma kohustuseks korraldada õiglane ja faktipõhine kampaania, et vältida Filipiinide ühiskonna ja poliitika veelgi suuremat lõhestumist; kutsub Filipiinide ametivõime üles tegema sotsiaalmeediaettevõtetega tihedat koostööd, et ennetada manipuleerimist, rämpsposti saatmist ja kõiki muid avaliku arutelu takistamise katseid;
19. kutsub Filipiinide ametivõime üles suurendama pingutusi, et tagada õiglased ja vabad valimised ning n-ö mürgivaba keskkond nii võrgus kui ka väljaspool seda toimuvate kampaaniate jaoks; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Filipiinide ametivõimud ei ole kutsunud ELi valimisvaatlusmissiooni korraldama; palub Filipiinide valitsusel tagada turvaline, vaba ja õiglane valimiskampaania ning hoolitseda selle eest, et kõigil oleks ligipääs valimiste korraldamiseks vajalikele vahenditele; kutsub ELi delegatsiooni ja ELi liikmesriikide esindusi üles täielikult toetama sõltumatuid kohalikke valimisvaatlejaid, nendega korrapäraselt kohtuma ja hoolikalt seirama kõiki intsidente, millest valimiskampaania ajal teatatakse, sealhulgas pöörduma nendega seoses otse Filipiinide ametivõimude poole;
20. peab kahetsusväärseks, et inimõiguste olukord Filipiinidel on president Duterte ajal halvenenud, ning loodab, et korraldatakse vabad ja õiglased valimised, mis viivad uue demokraatliku valitsuse ametisseasumiseni, mis austab inimõigusi, uurib minevikus toime pandud inimõiguste rikkumisi ja esitab nendega seoses süüdistused ning ühineb uuesti Rooma statuudiga;
21. kutsub komisjoni üles seadma Filipiinide valitsusele selged, avalikud ja tähtajalised näitajad riigi GSP+ kava kohaste kohustuste täitmiseks seoses inimõigustega ning kordab oma tungivat üleskutset, et komisjon algataks viivitamata menetluse, mis võib viia GSP+ soodustuste ajutise äravõtmiseni, kui Filipiinide valitsus ei tee olulisi parandusi ega ilmuta koostöövalmidust;
22. kordab oma üleskutset, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja olukorda Filipiinidel tähelepanelikult jälgiks ja Euroopa Parlamendile sellest korrapäraselt aru annaks;
23. kutsub liikmesriike üles hoiduma mis tahes relvade, jälgimistehnoloogia ja muu varustuse ekspordist, mida Filipiinide ametivõimud võivad kasutada siserepressioonideks;
24. palub ELi delegatsioonil ja liikmesriikide esindustel riigis seada prioriteediks kodanikuühiskonna toetamine ning kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, et suurendada oma toetust inimõiguste ja keskkonnakaitsjate tööle;
25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele, Filipiinide presidendile, valitsusele ja kongressile, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikide valitsustele, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ÜRO peasekretärile ning Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretärile.