RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK meediavabaduse rikkumiste ja ajakirjanike turvalisuse kohta Gruusias
8.6.2022 - (2022/2702(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9‑0300/2022 (Verts/ALE)
B9‑0302/2022 (S&D)
B9‑0303/2022 (ECR)
B9‑0304/2022 (PPE)
B9‑0309/2022 (Renew)
Željana Zovko, Miriam Lexmann, Michael Gahler, David McAllister, Rasa Juknevičienė, Sandra Kalniete, Andrius Kubilius, Andrzej Halicki, Isabel Wiseler‑Lima, Krzysztof Hetman, Adam Jarubas, Antonio López‑Istúriz White, Paulo Rangel, Traian Băsescu, Tom Vandenkendelaere, Arba Kokalari, Vangelis Meimarakis, Janina Ochojska, José Manuel Fernandes, Ivan Štefanec, Michaela Šojdrová, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, David Lega, Seán Kelly, Christian Sagartz, Vladimír Bilčík, Andrey Kovatchev, Magdalena Adamowicz, Tomáš Zdechovský, Sara Skyttedal, Romana Tomc, Stanislav Polčák, Stelios Kympouropoulos, Eugen Tomac, Peter Pollák
fraktsiooni PPE nimel
Pedro Marques, Andrea Cozzolino, Sven Mikser, Isabel Santos
fraktsiooni S&D nimel
Petras Auštrevičius, Izaskun Bilbao Barandica, Nicola Beer, Olivier Chastel, Klemen Grošelj, Svenja Hahn, Ilhan Kyuchyuk, Dragoş Pîslaru, Frédérique Ries, María Soraya Rodríguez Ramos, Michal Šimečka, Nicolae Ştefănuță, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache, Hilde Vautmans
fraktsiooni Renew nimel
Markéta Gregorová
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Raffaele Fitto, Anna Fotyga, Adam Bielan, Angel Dzhambazki, Beata Kempa, Elżbieta Kruk, Hermann Tertsch, Jadwiga Wiśniewska, Ladislav Ilčić, Nicola Procaccini, Valdemar Tomaševski, Veronika Vrecionová, Vincenzo Sofo, Witold Jan Waszczykowski, Zbigniew Kuźmiuk
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon meediavabaduse rikkumiste ja ajakirjanike turvalisuse kohta Gruusias
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia kohta, eriti 16. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu rakendamise kohta[1],
– võttes arvesse OSCE meediavabaduse esindaja 28. ja 29. aprilli 2022. aasta visiiti Gruusiasse,
– võttes arvesse, et Gruusia poliitilised jõud sõlmisid Euroopa Ülemkogu eesistuja vahendusel 19. aprillil 2021 kokkuleppe,
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut[2], mis jõustus täielikult 1. juulil 2016,
– võttes arvesse Piirideta Reporterite 2021. ja 2022. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksit,
– võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,
A. arvestades, et assotsieerimislepingus, mis on olnud jõus 1. juulist 2016, võtsid Gruusia ja EL kohustuse arendada poliitilist dialoogi, mille eesmärk on tugevdada demokraatlike põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas meediavabaduse austamist;
B. arvestades, et Gruusia esitas 3. märtsil 2022 ELi liikmeks saamise taotluse ja väljendas sellega Gruusia rahva Euroopa-püüdlusi, millel on suur toetus nii üldsuse kui ka eri vaateid esindavate poliitikute, sealhulgas opositsioonipoliitikute seas;
C. arvestades, et väljendusvabadus, meediavabadus ja ajakirjanike turvalisus on elujõulise demokraatia olulised elemendid ning nende kaitsmine ametivõimude poolt on tähtis demokraatia tugevdamise näitaja; arvestades, et pluralistlik, vaba ja sõltumatu meedia on demokraatia nurgakivi ja desinformatsioonivastase võitluse üks peamisi tugisambaid;
D. arvestades, et Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli vahendatud 19. aprilli kokkuleppes rõhutati, et tuleb leida lahendus sellele, et õigusemõistmist peetakse politiseerituks, ning muu hulgas tuleb selleks võtta vastu ja viia ellu ulatuslik kohtureform, millega suurendatakse kohtusüsteemi sõltumatust, läbipaistvust ja vastutust;
E. arvestades, et 5. juulil 2021 ründasid peamiselt paremäärmuslikud aktivistid vägivaldselt rohkem kui 50 ajakirjanikku, meediaesindajat ja rahumeelset meeleavaldajat, kes kajastasid Tbilisi Pride’il toimunud üritust „Rongkäik inimväärikuse eest“, mis lõpuks tuli tühistada; arvestades, et TV Pirveli vigastada saanud kaameramees Alexander Laškarava suri varsti pärast seda rünnakut;
F. arvestades, et Gruusia meediakeskkond, mis varem mitme aasta jooksul paranes, on mõne viimase aastaga kiiresti halvenenud, ning pärast 5. juulil 2021 toimunud Tbilisi Pride’i rongkäigu vastu toime pandud massivägivalda on Gruusias toimunud ajakirjanike vastu enneolematult palju vägivaldseid füüsilisi rünnakuid, mille tõttu on mitu rahvusvahelist organisatsiooni väljendanud meediavabaduse kaitsmisel muret ja Gruusia on maailma ajakirjandusvabaduse indeksis järsult langenud (180 riigi seas oli Gruusia 2021. aastal 71,36 punktiga 60. kohal ja 2022. aastal on ta 59,9 punktiga 89. kohal);
G. arvestades, et ajakirjanike vastu toime pandud verbaalsete rünnakute arv on suurenenud ning rohkem on ka laimamissüüdistusel põhinevaid kohtuasju, mille on kriitiliste meediaesindajate ja ettevõtete vastu muu hulgas algatanud valitsusametnikud ja valitseva parteiga seotud üksikisikud; arvestades, et Transparency International Georgia on täheldanud, et kohtupraktika muutumise tõttu tekib ajakirjanikel tõendamiskohustus, kuigi Gruusia õiguses on ühemõtteline säte, mille kohaselt see nii ei tohi olla; arvestades, et ajakirjanikel, eriti valitsuse suhtes kriitilistel meediakanalitel, on raske pääseda ligi teabele, mis peaks olema avalikult kättesaadav;
H. arvestades, et uurimised ei ole läbipaistvad ega tulemuslikud ning seetõttu on levinud mulje, et ajakirjanike vastu toime pandud kuritegudes süüdi olevad isikud jäävad karistuseta;
I. arvestades, et 4. aprillil 2022 mõistis Tbilisi linnakohus kuuele isikule, kes ründasid 5. juulil 2021 Tbilisi Pride’i rongkäigu vastu toime pandud vägivaldsete rünnakute käigus kaht kaamerameest ja üht ajakirjanikku, viieaastase vanglakaristuse;
J. arvestades, et 16. mail 2022. aastal mõisteti telekanali Mtavari direktorile Nika Gvaramiale kahtlaste süüdistuste alusel, mis puudutasid seoses tema varasema tegevusega Rustavi 2 TV direktorina rahapesu, altkäemaksu andmist ja dokumentide võltsimist, karistusseadustiku artikli 220 kohaselt 3,5-aastane vanglakaristus, mille kohta arvab Gruusia üldsus, et selle karistusega püütakse vaigistada praeguse valitsuse suhtes kriitilist isikut; arvestades, et Gruusia ombudsman mõistis selle juba 2019. aastal hukka;
K. arvestades, et praeguse valitsuse opositsiooni liikmete suhtes valikuliselt algatatud uurimiste ja neile süüdistuse esitamise tõttu väheneb üldsuse usaldus mitte ainult kohtuasutuste, vaid ka valitsuse enda vastu, ning opositsiooniga seotud meediaomanike vastu suunatud sarnaste juhtumite kordumine kahjustab pingutusi, mille eesmärk on suurendada kohtusüsteemi sõltumatust;
L. arvestades, et endine president Mihheil Saakašvili, kelle tervis pidevalt halveneb, viidi pärast seda, kui sõltumatud arstid avaldasid arvamust, et tema seisund muidu paraneda ei saa, lõpuks tsiviilhaiglasse;
M. arvestades, et elektroonilise side seaduse reformi tulemusel antakse Gruusia riiklikule sidekomisjonile (GNCC) õigus määrata telekommunikatsiooniettevõtetesse erijuhte, kes viivad GNCC otsuseid ellu;
N. arvestades, et tähtsaimate kriitiliste meediakanalite omanike või nende lähedaste pereliikmete, s.o Formula TV omaniku David Kezerašvili ja sõltumatu telekanali Pirveli asutaja Vakhtang Tsereteli vastu on algatatud kohtuasjad; arvestades, et 2022. aasta jaanuaris mõistis Tbilisi linnakohus TBC panga ja Gruusia Lelo partei asutajad Mamuka Khazaradze ja Badri Japaridze ning Vakhtang Tsereteli isa Avtandil Tsereteli süüdi pettuses ning määras neile 7-aastase vanglakaristuse; arvestades, et nende karistust siiski muudeti, sest pettuse eest süüdimõistmise tähtaeg oli möödunud;
O. arvestades, et viimastel aastatel ja eriti pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainale kallale, on Gruusias järsult suurenenud Venemaa desinformatsioon ja ELi-vastane propaganda, mille sihtmärk on eelkõige naised, LGBTQI+ kogukond, inimõiguslased ja etnilised vähemused;
P. arvestades, et on leidnud kinnitust, et teiste Gruusia ühiskonnaliikmete hulgas, kelle vestlusi salvestati, oli ka palju ajakirjanikke, nagu näitasid 2021. aasta septembris toimunud ulatusliku ebaseadusliku pealtkuulamise paljastused;
Q. arvestades, et uurimises, mis puudutab Aserbaidžaani ajakirjanikku Afgan Mukhtarlit, kes rööviti Gruusias 2017. aasta mais ja veeti ebaseaduslikult üle Aserbaidžaani piiri – väidetavalt Gruusia julgeolekuametnike kokkumängu abil –, et anda ta Bakuus kohtu alla, ei ole veel konkreetsete tulemusteni jõutud;
1. on mures, et meedia olukord ja ajakirjanike turvalisus on Gruusias viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud, kuigi Gruusial on väljendusvabaduse ja meediavabaduse tagamiseks tugev õigusraamistik;
2. mõistab hukka asjaolu, et suurenenud on ajakirjanikevastaste hirmutamis-, ähvardamis-, vägivalla- ja tagakiusamisjuhtumite, kaasa arvatud meediatöötajate ja -omanike suhtes algatatud kriminaaluurimiste arv; kutsub Gruusia ametivõime üles kõiki vägivallajuhtumeid põhjalikult uurima ja võtma vastutusele isikud, kes vastutavad ajakirjanike- ja teiste meediatöötajate vastaste vägivaldsete rünnakute õhutamise ja toimepanemise eest, et kaoks mulje, et sellised kuriteod jäävad karistuseta; kutsub Gruusiat üles piirama üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide kasutamist, mis on suunatud inimõiguste kaitsjate ja meedia esindajate vastu ja mille eesmärk on nende väga olulist ja sõltumatut tööd takistada;
3. palub Gruusial tagada meediavabadus, mis peaks hõlmama toimetuslikku sõltumatust, läbipaistvat meediaomandit ning poliitiliste vaadete pluralistlikku, erapooletut ja mittediskrimineerivat kajastamist era- ja eelkõige avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saadetes, eriti valimiskampaania ajal; kutsub Gruusiat üles tagama takistusteta juurdepääsu teabele, mis peaks olema avalikult kättesaadav, ning ajakirjanike ja muude meediatöötajate turvalisuse, kaitse ja mõjuvõimu suurendamise;
4. mõistab hukka peamise opositsioonimeelse telekanali Mtavari direktori Nika Gvaramia süüdimõistmise 16. mail 2022, mis suurendab veelgi usaldamatust Gruusia kohtusüsteemi vastu; toetab Piirideta Reporterite üleskutset Nika Gvaramia süüdimõistev otsus läbi vaadata; rõhutab veel kord, et valitsusel on vaja laiaulatusliku ja kaasava erakondadeülese protsessi kaudu minna kiiresti edasi tegeliku kohtureformiga, et suurendada kooskõlas ELi assotsieerunud partnerina võetud kohustustega kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust;
5. kutsub kõiki Gruusia valitsuse esindajaid üles, et nad hoiduksid kasutamast Gruusia meediaesindajate suhtes agressiivset retoorikat ja diskrimineerivat kohtlemist ning toetaksid üldsusele mõeldud avaldustes inimõigusi austavat sallivat lähenemisviisi;
6. mõistab teravalt hukka asjaolu, et isikute suhtes, kes vastutavad 5. juulil 2021 toimunud Tbilisi Pride’i rongkäigul ajakirjanike- ja rahumeelsete meeleavaldajate vastase vägivalla eest, ei ole korraldatud nõuetekohast uurimist ja neid pole võetud vastutusele; rõhutab, et selliste tegude toimepanijate karistamatust ei tohi mingil juhul lubada, kuna nad rikuvad nii Gruusia õigusakte kui ka rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi, ning nõuab, et 5. juuli 2021. aasta intsidente põhjalikult uuritaks; mõistab hukka LGBTQI+ inimeste jätkuva diskrimineerimise; nõuab tungivalt, et Gruusia ametivõimud rakendaksid inimõigusi ja diskrimineerimisvastaseid õigusakte täielikult ka praktikas;
7. kutsub Gruusia ametivõime üles uurima põhjalikult pealtkuulamise skandaali ning kehtestama riigiasutustele järelevalve ja andmete kogumise kohta nõuetekohased demokraatliku järelevalve mehhanismid;
8. rõhutab vajadust tagada ajakirjanikele, meediatöötajatele ja meediaväljaannetele turvaline ja toetav töökeskkond nii õigusaktides kui ka praktikas, sealhulgas ajakirjanikele, kes otsivad varjupaika Venemaalt, Valgevenest ja teistest autoritaarsetest režiimidest; julgustab seetõttu Gruusiat kasutama rahvusvahelist koostööd, et parandada meediakeskkonda ja meediat käsitlevaid õigusakte vastavalt parimatele rahvusvahelistele tavadele;
9. avaldab tunnustust Gruusia ombudsmanile Nino Lomjariale, kes hoolimata valitsuse pidevatest rünnakutest on tegelenud meediavabaduse kaitsmisega;
10. tunnistab Gruusia mitmekesist ja pluralistlikku meediamaastikku, kuid peab kahetsusväärseks äärmiselt pingelisi suhteid valitseva erakonna ja kriitiliste meediaväljaannete vahel, samuti opositsioonierakondade ja valitsusmeelse meedia vahel; mõistab teravalt hukka meediamaastiku polariseerumise, mis kajastab poliitilise maastiku kasvavat ja kahjulikku polariseerumist;
11. kordab oma üleskutset Gruusia ametivõimudele, et nad hoiduksid meediavabadusse sekkumast ega algataks meediaomanike ega -esindajate vastu poliitiliselt motiveeritud kohtuasju;
12. palub Gruusia ametivõimudel vabastada endine president Mihheil Saakašvili humanitaarpõhjustel vanglast, et ta saaks välismaal vajalikku ravi;
13. väljendab muret asjaolu pärast, et seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse kasvavad Gruusias pidevalt Venemaa desinformatsioon ja teabega manipuleerimine, ning nõuab tungivalt, et Gruusia valitsus töötaks oma kodanike jaoks välja meediapädevuse haridusprogrammid, toetaks kodanikuühiskonda faktikontrolli mehhanismide loomisel ja võtaks aktiivseid meetmeid, et vältida välisriikide või riigisiseste osalejate desinformatsioonikampaaniaid riigi, haavatavate rühmade või isikute, nt rahvusvähemuste kogukondades või konfliktipiirkondades elavate isikute suhtes, ning erakondade suhtes;
14. nõuab tungivalt, et kõik Gruusia poliitilised osalejad hoiduksid kasutamast Venemaa desinformatsioonikatseid oma poliitiliste oponentide ründamiseks, kuna see üksnes aitab kaasa desinformatsiooni edasisele levikule ning ohustab sotsiaalset ühtekuuluvust ja demokraatiat;
15. ergutab Gruusiat kasutama parimal võimalikul viisil ära kõiki idapartnerluse raames vastupanuvõime tugevdamisele ette nähtud vahendeid ja algatusi ning kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles andma Gruusia sõltumatule meediale ja kodanikuühiskonnale poliitilist, tehnilist ja rahalist tuge;
16. väljendab heameelt Gruusia osalemise üle programmis „Loov Euroopa“ (2021–2027); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama meetmeid, millega jälgitakse ja hinnatakse ohtu meedia mitmekesisusele ja vabadusele, kaitstakse ohus olevaid ajakirjanikke ning hõlbustatakse Gruusia uudismeediasektori ümberkujundamist ja konkurentsivõimet;
17. kutsub Gruusia ametivõime üles järgima vankumatult demokraatia, õigusriigi, kohtusüsteemi sõltumatuse, õiglase kohtumõistmise ja põhivabaduste kõrgeimaid standardeid, sealhulgas meediavabaduse valdkonnas, ning näitama seeläbi üheselt üles oma poliitilist tahet viia ellu Gruusia rahva ambitsioonikad Euroopa-püüdlused, mida väljendas 3. märtsil 2022 esitatud Gruusia taotlus saada ELi liikmeks; väljendab veendumust, et Gruusia rahva õiguspärased püüdlused väärivad täitmist, ning kutsub seetõttu ELi institutsioone üles töötama selle nimel, et anda Gruusiale vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 ning tema saavutuste alusel ja tingimusel, et Gruusia ametivõimud täidavad kõik kriteeriumid, ELi kandidaatriigi staatus;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Gruusia presidendile, valitsusele ja parlamendile.