RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK olukorra kohta aasta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja agressioonisõja algust
15.2.2023 - (2023/2558(RSP))
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9‑0126/2023 (Renew)
B9‑0131/2023 (Verts/ALE)
B9‑0132/2023 (PPE)
B9‑0134/2023 (ECR)
B9‑0139/2023 (S&D)
Michael Gahler, Andrius Kubilius, Rasa Juknevičienė, Željana Zovko, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Siegfried Mureşan, Jerzy Buzek, Isabel Wiseler‑Lima, Traian Băsescu, Vasile Blaga, Vladimír Bilčík, Ioan‑Rareş Bogdan, Daniel Buda, Cristian‑Silviu Buşoi, Peter van Dalen, Gheorghe Falcă, Tomasz Frankowski, Andrzej Halicki, Sandra Kalniete, Arba Kokalari, Andrey Kovatchev, David Lega, Miriam Lexmann, Antonio López‑Istúriz White, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Aušra Maldeikienė, Marian‑Jean Marinescu, Gabriel Mato, Liudas Mažylis, Dace Melbārde, Francisco José Millán Mon, Dan‑Ştefan Motreanu, Gheorghe‑Vlad Nistor, Janina Ochojska, Radosław Sikorski, Michaela Šojdrová, Eugen Tomac, Inese Vaidere, Tom Vandenkendelaere, Javier Zarzalejos, Milan Zver, Ewa Kopacz
fraktsiooni PPE nimel
Pedro Marques, Tonino Picula, Włodzimierz Cimoszewicz, Raphaël Glucksmann, Sven Mikser, Thijs Reuten, Juozas Olekas, Pina Picierno, Dan Nica, Maria Grapini, Rovana Plumb, Victor Negrescu
fraktsiooni S&D nimel
Petras Auštrevičius, Nathalie Loiseau, José Ramón Bauzá Díaz, Katalin Cseh, Vlad Gheorghe, Klemen Grošelj, Karin Karlsbro, Moritz Körner, Ilhan Kyuchyuk, Karen Melchior, Javier Nart, Urmas Paet, Dragoş Pîslaru, María Soraya Rodríguez Ramos, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans
fraktsiooni Renew nimel
Viola von Cramon‑Taubadel, Hannah Neumann
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Anna Fotyga, Eugen Jurzyca, Alexandr Vondra, Veronika Vrecionová, Beata Mazurek, Elżbieta Kruk, Adam Bielan, Roberts Zīle, Witold Jan Waszczykowski, Joachim Stanisław Brudziński, Dominik Tarczyński, Zbigniew Kuźmiuk, Elżbieta Rafalska, Ryszard Czarnecki, Jacek Saryusz‑Wolski, Beata Szydło, Angel Dzhambazki, Hermann Tertsch
fraktsiooni ECR nimel
Nikolaj Villumsen, Silvia Modig
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta aasta pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja agressioonisõja algust
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige pärast Venemaa Ukraina-vastase sõja eskaleerumist 2022. aasta veebruaris,
– võttes arvesse 2014. aastal ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel sõlmitud assotsieerimislepingut[1] ning Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, mida leping hõlmab,
– võttes arvesse ÜRO põhikirja, Haagi konventsioone, Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse Ukraina ELi liikmeks astumise avaldust, mille ta esitas 28. veebruaril 2022, ja sellele järgnenud Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmist Euroopa Ülemkogu poolt 23. juunil 2022, tuginedes komisjoni positiivsele hinnangule ja arvestades Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohti,
– võttes arvesse 3. veebruaril 2023 toimunud ELi ja Ukraina 24. tippkohtumise järel tehtud ühisavaldust,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 9. veebruari 2023. aasta järeldusi,
– võttes arvesse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kõnet 9. veebruari 2023. aasta külaskäigu ajal Euroopa Parlamenti,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et Venemaa on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda; arvestades, et see agressioonisõda kujutab endast ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete jõhkrat ja jämedat rikkumist; arvestades, et Ukraina on kannatanud Venemaa agressiooni all alates 2013. aasta novembris puhkenud meeleavaldustest tollase presidendi otsuse vastu peatada ELi-Ukraina assotsieerimislepingu allkirjastamine; arvestades, et Venemaa tegevus Ukrainas viimase aasta jooksul ohustab jätkuvalt rahu ja julgeolekut Euroopas ja kogu maailmas;
B. arvestades, et Venemaa väed on sooritanud valimatuid rünnakuid elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu; arvestades, et mõrvatud on juba tuhandeid tsiviilisikuid, sealhulgas sadu lapsi, ja veel rohkem on neid, keda on piinatud, ahistatud, seksuaalselt rünnatud või kes on röövitud või sunniviisiliselt ümber asustatud; arvestades, et Venemaa vägede ja käsilasvägede ebainimlik käitumine on rahvusvahelise humanitaarõigusega täielikult vastuolus; arvestades, et 30. septembril 2022 teatas Venemaa ühepoolselt, et annekteerib lisaks varem annekteeritud Krimmi poolsaarele veel Donetski, Hersoni, Luhanski ja Zaporižžja, s.o Venemaa poolt osaliselt okupeeritud Ukraina oblastid; arvestades, et Venemaa katse viia okupeeritud Ukraina aladel läbi etniline puhastus on kaasa toonud jõhkrad massikuriteod; arvestades, et Venemaa eesmärk on hävitada Ukraina rahvuslik identiteet ning kaotada Ukraina kultuur ja omariiklus;
C. arvestades, et miljonid ukrainlased on olnud sunnitud Venemaa agressiooni eest põgenema ja nii Ukraina sees kui ka väljapoole Ukrainat ümber asuma; arvestades, et Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu sunnib endiselt inimesi oma kodudest põgenema; arvestades, et Venemaa sõjakuritegude tagajärjel on traumeeritud terve põlvkond Ukraina lapsi ning miljonid Ukraina tsiviilisikud ja sõjaväelased vajavad ravi vaimsete kannatuste, depressiooni, ärevuse ja traumajärgse stressihäire tõttu;
D. arvestades, et pärast Ukraina territooriumide vabastamist on leitud selgeid tõendeid Venemaa vägede ja käsilasvägede toime pandud struktuursetest ja laiaulatuslikest inimõiguste rikkumistest ja sõjakuritegudest, sealhulgas kiirhukkamistest ja matmisest massihaudadesse, vägistamistest ja muudest seksuaalse vägivalla vormidest, piinamisest, tsiviilisikute kasutamisest inimkilbina, tsiviilisikute (sealhulgas laste) sunniviisilisest ümberasustamisest Venemaale, ökosüsteemide hävitamisest, ulatusliku mõjuga lõhkeaine, sealhulgas ebaseadusliku kobarlahingumoona kasutamisest tihedalt asustatud aladel ning tsiviiltaristu, sealhulgas haiglate, kodude ja koolide sihipärasest hävitamisest;
E. arvestades, et humanitaar- ja sundümberasumiskriiside ajal on iseäranis ohus naised ja tütarlapsed, sest jätkuvalt langevad just nemad ebaproportsionaalselt sageli soolise vägivalla ohvriks;
F. arvestades, et viimase aasta jooksul Venemaa poolt Ukraina teraviljaekspordile kehtestatud blokaadi tõttu ähvardab mitut miljonit inimest nii Ukrainas kui ka väljaspool Ukrainat näljahäda, mis meenutab holodomori;
G. arvestades, et Venemaa agressioonisõda näitab selle riigi koloniaalpoliitilist hoiakut naaberriikide suhtes; arvestades, et seni, kuni Venemaa jääb impeeriumiks, pingutab ta jätkuvalt selle nimel, et hoida Euroopa maailmajagu pidevas agressiooniohus; arvestades, et paljud rahvusvahelised osalejad on tunnistanud Venemaa terrorismi toetavaks ja terroristlikke vahendeid kasutavaks riigiks ning selle põhjal tuleks nüüd konkreetseid meetmeid võtta;
H. arvestades, et Ukraina on nüüd tunnustatud Euroopa Liidu kandidaatriik ja on saanud ELilt kõigis valdkondades ulatuslikku toetust, sealhulgas enneolematut sõjalist toetust; arvestades, et alates 2022. aasta veebruarist on EL, selle liikmesriigid ja Euroopa finantseerimisasutused lubanud anda Ukrainale abi, sealhulgas sõjalist abi, vähemalt 67 miljardi euro suuruses summas;
I. arvestades, et Venemaa agressioonisõda on suurim sõjaline konflikt Euroopa maailmajaos alates Teise maailmasõja lõpust ning see peegeldab süvenevat konflikti autoritaarsuse ja demokraatia vahel;
1. kinnitab vankumatut solidaarsust Ukraina rahva ja juhtidega ning toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides;
2. kordab, et mõistab Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja õigustamatu Ukraina-vastase agressioonisõja ning Valgevene režiimi osalemise selles igati hukka; nõuab, et Venemaa ja tema käsilasväed lõpetaksid igasuguse sõjalise tegevuse, eelkõige rünnakud elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu, ning et Venemaa viiks kõik sõjalised jõud, käsilasväed ja sõjatehnika kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja ning lõpetaks Ukraina tsiviilisikute sunniviisilise väljasaatmise ja vabastaks kõik kinnipeetud ukrainlased;
3. avaldab tunnustust vaprale Ukraina rahvale, kes on õigustatult 2023. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat ning kaitseb julgelt oma riiki, suveräänsust, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning ühtlasi ka vabadust, demokraatiat, õigusriiki ja Euroopa väärtusi jõhkra režiimi eest, mille eesmärk on õõnestada meie demokraatiat ning nõrgestada ja lõhestada meie liitu;
4. avaldab sügavat kaastunnet nende julgete kaitsjate perekondadele ja lähedastele, kes on ohverdanud oma elu Ukraina, tema rahva, vabaduse ja demokraatia kaitseks; nõuab ELilt ja selle liikmesriikidelt jätkuvat ja suuremat toetust Ukraina vigastada saanud kaitsjate ravimiseks ja rehabilitatsiooniks;
5. väljendab otsustavust aidata Ukraina rahval säilitada vastupanuvaimu ja usku paremasse tulevikku, kus Ukrainas ja Euroopas valitseb rahu, ükski Ukraina territooriumi osa ei ole Venemaa okupatsiooni all ning ükski Ukraina ega muu riigi kodanik ei tunne end ähvardatuna või rünnatuna soovi tõttu elada rahus, turvaliselt ja jõukalt ning Euroopa väärtusi ja põhimõtteid austades;
6. kiidab ELi kodanike, kodanikuühiskonna, liikmesriikide ja ELi enda solidaarsust Ukraina ja tema rahvaga; toetab ajutise kaitse direktiivi[2] jätkuvat pikendamist Ukrainast Venemaa agressioonisõja tagajärjel põgenevate isikute suhtes;
7. on veendunud, et sõja tulemus ja rahvusvahelise üldsuse võetud seisukoht mängivad olulist rolli sõja kulgu tähelepanelikult jälgivate muude autoritaarsete režiimide tulevase tegevuse mõjutamisel;
8. rõhutab, et Ukraina peamine eesmärk on võita sõda Venemaa vastu, mida mõistetakse Ukraina võimena suruda kõik Venemaa sõjalised jõud, käsilasväed ja liitlased Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja; on seisukohal, et seda eesmärki on võimalik saavutada ainult eranditult igat liiki relvade jätkuva, püsiva ja pidevalt suureneva tarnimisega Ukrainasse;
9. nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks jäädavalt Ukraina ja teiste naaberriikide suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise või ohustamise; toonitab, et Venemaa agressioon ei mõjuta üksnes Ukrainat, sellel on ka kahjulik julgeoleku- ja majandusmõju kõigile ELi idapartnerluse riikidele, eelkõige Moldova Vabariigile, kes seisab pidevalt silmitsi Venemaa poliitilise väljapressimise, julgeolekuprobleemide ja provokatsioonidega, mille eesmärk on destabiliseerida valitsust ja õõnestada demokraatiat ning mis seab ohtu riigi liikumise Euroopa suunas; võtab teadmiseks Moldova Vabariigi presidendi Maia Sandu hiljutise avalduse riigipöörde ohu kohta riigis; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid Moldova Vabariigi toetamist, kuna selle haavatavus võib nõrgendada Ukraina vastupanuvõimet ja mõjutada Euroopa julgeolekut; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid ELi idapartnerluse algatuse raames solidaarsust ja koostööd, kasutades kõiki vajalikke vahendeid, et asjakohaselt reageerida esilekerkivatele ohtudele ning tagada piirkonna stabiilsus ja heaolu;
10. rõhutab, et president Putin, teised Venemaa juhid ja nende Valgevene-liitlased, kes Ukraina vastu suunatud agressioonisõja kavandasid ja andsid selle alustamiseks asjakohased korraldused, tuleb toime pandud agressioonikuriteo eest vastutusele võtta;
11. kordab oma üleskutset komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikidele toetada vastutusele võtmist Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ajal toime pandud kuritegude, eelkõige agressioonikuriteo, sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest; kordab seetõttu oma üleskutset komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikidele teha Ukrainaga ja rahvusvahelise üldsusega koostööd, et luua erikohus Venemaa juhtide ja nende liitlaste poolt Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo uurimiseks ja selle eest vastutusele võtmiseks;
12. kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ning liikmesriike ja nende diplomaatilisi teenistusi üles jätkama võimalikult tihedat ja intensiivset koostööd rahvusvaheliste partneritega, et suurendada rahvusvahelise üldsuse ühtsust Venemaa agressioonisõja hukkamõistmisel ja sellele vastuseismisel ning vastutuse kehtestamisel sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja agressioonikuriteo eest; kordab, et toetab täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate väga ränkade kuritegude toimepanijad ei jääks karistuseta;
13. mõistab kõige karmimalt hukka seksuaalse ja soolise vägivalla kasutamise sõjarelvana ja rõhutab, et see on sõjakuritegu; nõuab, et EL ning riigid, kes võtavad vastu Ukrainast põgenenud naisi ja tütarlapsi, tagaksid neile, sealhulgas vägistamise ohvritele, juurdepääsu seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega seotud teenustele, eelkõige hädaabikontratseptsioonile, ning toetaksid nende teenuste osutamist Ukrainas;
14. rõhutab jätkuvat vajadust anda Ukrainale humanitaarabi ning tegeleda miljonite Ukrainast põgenenud inimeste ja riigisiseste põgenike, eelkõige haavatavatesse rühmadesse kuuluvate põgenike vajadustega; kordab, et Ukraina laste, sealhulgas lasteasutustes elanud laste jätkuv sunniviisiline ümberpaigutamine ja väljasaatmine Venemaale ning nende sunniviisiline adopteerimine Venemaa perede poolt on vastuolus Ukraina ja rahvusvahelise õigusega; rõhutab, et genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni II artikli kohaselt on laste sunniviisiline ümberpaigutamine ühest üksusest teise genotsiid; kutsub sellega seoses rahvusvahelist üldsust üles toetama Ukraina võimude pingutusi koguda, dokumenteerida ja säilitada tõendeid Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal toime pandud inimõiguste rikkumiste kohta;
15. väljendab heameelt president Zelenskõi sõnade üle, kes ütles Euroopa Parlamendis peetud kõnes: „See on meie Euroopa. Need on meie reeglid. See on meie eluviis. Ja Ukraina jaoks on see kojujõudmine“, ja toetab seda täielikult; kinnitab veel kord oma pühendumust Ukraina Euroopa Liidu liikmeks saamisele; kordab oma nõudmist, et kehtiva assotsieerimislepingu rakendamisel tehtava töö ja ühinemisläbirääkimiste protsessi vahel oleks uuenduslik, täiendav ja paindlik koostoime, võimaldades Ukraina järkjärgulist integreerimist ELi ühtsele turule ja valdkondlikesse programmidesse, sealhulgas juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele asjakohastes valdkondades, et Ukraina kodanikud saaksid ühinemisest kasu kogu protsessi vältel, mitte ainult pärast selle lõpuleviimist;
16. rõhutab, et Venemaa agressioonisõda on põhjalikult muutnud geopoliitilist olukorda Euroopas ning see nõuab ELilt jõulisi, julgeid ja ulatuslikke poliitilisi, julgeoleku- ja finantsotsuseid; väljendab sellega seoses taas toetust Euroopa Ülemkogu otsusele anda Ukrainale ELi kandidaatriigi staatus; kutsub Ukrainat, komisjoni ja nõukogu üles töötama selle nimel, et alustada käesoleval aastal ühinemisläbirääkimisi; on veendunud, et Ukraina ELi liikmesus on geostrateegiline investeering ühtsesse ja tugevasse Euroopasse ning annab tunnistust juhtrollist, otsusekindlusest ja ettenägelikkusest;
17. väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle anda Ukrainale ELi kandidaatriigi staatus; rõhutab, et ELiga ühinemine peab toimuma kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 49 ning põhinema asjakohase korra austamisel ja tingimusel, et täidetakse kehtestatud kriteeriumid, eelkõige ELi liikmesuse nn Kopenhaageni kriteeriumid, ning rõhutab, et see on endiselt saavutustel põhinev protsess, mis eeldab asjakohaste reformide vastuvõtmist ja rakendamist, eelkõige demokraatia, õigusriigi, inimõiguste, turumajanduse ja ELi õigustiku rakendamise valdkonnas; kutsub Ukraina valitsust üles jätkama kohaliku omavalitsuse tugevdamist, kusjuures see reform on pälvinud nii riigis sees kui ka rahvusvaheliselt palju kiidusõnu, ning lõimima detsentraliseerimise reformi edu Ukraina parandamis-, taastamis- ja ülesehitusprotsesside üldisse struktuuri;
18. kinnitab veel kord, et toetab sõjalise abi osutamist Ukrainale nii kaua kui vaja; tunnustab liikmesriikide pingutusi Ukrainale sõjalise toetuse andmisel ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pingutusi selle toetuse koordineerimisel, et võimaldada Ukrainal kasutada oma seaduslikku õigust kaitsta end Venemaa agressioonisõja eest; kordab oma üleskutset, et liikmesriigid oma sõjalist toetust siiski oluliselt suurendaksid ja kiirendaksid, et võimaldada Ukrainal mitte üksnes end Venemaa rünnakute eest kaitsta, vaid ka taastada täieliku kontrolli kogu oma rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi üle; kutsub liikmesriike, USAd, Ühendkuningriiki ja Kanadat üles kiiresti täitma oma lubadust varustada Ukrainat tänapäevaste lahingutankidega; rõhutab, kui oluline on säilitada Ukraina liitlaste vahel tihe koordineerimine ja ühtsus, kui analüüsitakse Ukraina võimude kriitilise tähtsusega taotlusi raskerelvade ja täiustatud õhukaitsesüsteemide saamiseks; nõuab, et tõsiselt kaalutaks Ukraina varustamist Lääne hävituslennukite, helikopterite ja sobivate raketisüsteemidega ning laskemoonatarnete olulist suurendamist;
19. kutsub nõukogu üles jätkama oma sanktsioonipoliitikat Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene vastu, jälgides, revideerides ja suurendades selle tulemuslikkust ja mõju; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada kõigi sanktsioonide viivitamatu rakendamine ja täielik järgimine; palub nõukogul võtta 2023. aasta veebruari lõpuks vastu kümnes sanktsioonide pakett, et oluliselt laiendada sanktsioonide kohaldamisala, eelkõige majanduse ja energeetika valdkonnas, keelustades Venemaa fossiilkütuste, uraani ja teemantide impordi, samuti laiendada isikute ja üksuste vastu suunatud sanktsioone ning karistada sanktsioonidega kõiki, kes on seotud nn Wagneri grupi ja teiste Venemaa rahastatud relvarühmituste ja käsilastega, sealhulgas nendega, kes tegutsevad okupeeritud Ukraina aladel; kutsub kõiki liikmesriike üles jääma Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale reageerimisel ühtseks ning palub kõigil ELi kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel liidu sanktsioonipoliitikaga ühineda;
20. palub komisjonil koostada mõjuhinnangu sanktsioonide mõjususe kohta Venemaa sõjategevusele ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise kohta; tuletab meelde, et EL on lisanud piiravate meetmete rikkumise kuritegude loetellu;
21. on sügavalt mures teadete pärast, et mitu kolmandat riiki teeb Venemaaga koostööd, et aidata sellel sanktsioonidest kõrvale hoida, kusjuures muu hulgas on teatatud, et Iraan ja Põhja-Korea tarnivad Venemaale pidevalt sõjalist varustust ning Hiina riigile kuuluvad kaitsetööstusettevõtted saadavad Venemaale kahesuguse kasutusega seadmeid, navigatsiooniseadmeid, segamistehnoloogiat ja hävituslennukite osi, samuti on saadud teateid väljalülitatud identifitseerimisseadmetega tankerite tegevuse kohta, ning palub komisjonil tagada, et gaasi importi kolmandatest riikidest, näiteks Aserbaidžaanist, ei saaks kasutada Euroopa sanktsioonide alla kuuluva Vene gaasi salajaseks edasitoimetamiseks; nõuab tungivalt, et EL, selle liikmesriigid ja nende liitlased suurendaksid kehtestatud sanktsioonide mõjusust, võtaksid kiireloomulisi meetmeid, et tõrjuda kõik katsed neist sanktsioonidest kõrvale hoida, ning töötaksid välja teisese sanktsioonimehhanismi, millega kõrvaldada kõik lüngad; mõistab hukka riigid, kes aitavad Venemaal vältida kehtestatud sanktsioonide mõju, ning nõuab, et EL esitaks mööndusteta süüdistused äriühingute, ühenduste ja üksikisikute vastu, kes osalevad sanktsioonidest kõrvalehoidmises;
22. palub komisjonil ja kaasseadusandjatel lõpule viia õiguskorra väljatöötamine, mis võimaldab ELi poolt külmutatud Venemaa varad konfiskeerida ja kasutada neid Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mitmesuguste tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas riigi ülesehitamiseks ja Venemaa agressiooni ohvritele hüvitise maksmiseks; rõhutab oma veendumust, et kui sõda lõpeb, peab Venemaa olema kohustatud maksma talle määratud reparatsioone, tagamaks, et ta annab olulise panuse Ukraina ülesehitamisse;
23. kordab, et mõistab hukka Rahvusvahelise Olümpiakomitee hiljutise otsuse lubada Venemaa ja Valgevene sportlastel osaleda neutraalse lipu all kvalifikatsioonivõistlustel 2024. aasta Pariisi olümpiamängudele pääsemiseks, sest see on vastuolus mõlema riigi mitmetise isolatsiooniga ja mõlemad režiimid kasutavad olümpiale pääsu propaganda tegemiseks; kutsub liikmesriike ja rahvusvahelist üldsust üles avaldama Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele survet, et see rahvusvahelise spordikogukonna jaoks piinliku otsuse tühistaks, ja võtma kõigi muude spordi-, kultuuri- ja teadusürituste suhtes samasuguse seisukoha;
24. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid aktiivselt toetaksid diplomaatilisi pingutusi, mida on teinud Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, kes on esitanud ettepaneku luua tuumaohutuse ja -julgeoleku kaitse tsoon Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber; rõhutab, kui oluline on säilitada taristute terviklikkus ja tagada IAEA missiooni jaoks lihtne juurdepääs tuumaobjektidele; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid keelustaksid Rosatomi käimasolevad investeeringud ELi elutähtsasse taristusse ning peataksid kogu tema tegevuse ELis;
25. nõuab, et ELi institutsioonid laiendaksid Ukraina valitud esindajate ja ametnike võimalusi tutvuda ELi institutsioonide tööga ja seda vaadelda; nõuab, et algatataks menetlused idapartnerluse avaliku halduse akadeemia loomiseks;
26. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid strateegilist ja ennetavat tööd, et võidelda hübriidohtude vastu ja takistada Venemaa sekkumist Ukraina ja ELi poliitilistesse, valimis- ja muudesse demokraatlikesse protsessidesse, eelkõige takistada pahatahtlikke tegusid, mille eesmärk on manipuleerida avaliku arvamusega ja õõnestada Euroopa integratsiooni; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid vastupanuvõimet desinformatsioonile ja segadust külvavatele kampaaniatele, mille eesmärk on õõnestada demokraatlikke protsesse ning tekitada Ukrainas ja ELis lahkhelisid, ning kaotaksid võimalused selliseks tegevuseks, tagades, et Euroopa ringhäälinguettevõtted ega telekanalid ei osuta teenuseid ühelegi Venemaa telekanalile, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone, ega aita Venemaal desinformatsiooni levitada;
27. kutsub ÜRO Peaassambleed üles hoidma Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu oma päevakorras ning palub ELi partneritel kogu maailmas jätkata Ukrainale poliitilise ja humanitaarabi andmist ajal, mil riik kaitseb oma sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles suurendama koostööd maailma teiste piirkondade juhtidega, et toetada Ukrainat ja tugevdada rahvusvahelist survet Venemaa režiimile;
28. avaldab tänu riikidele, kes on sõja esimestest tundidest alates Ukraina suhtes üles näidanud enneolematut ühtsust, solidaarsust ja toetust ning teevad seda ka praegu;
29. väljendab solidaarsust ja toetust julgetele inimestele Venemaal ja Valgevenes, kes protesteerivad Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja vastu;
30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja ülemraadale, ÜRO-le, Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ning Venemaa ja Valgevene ametiasutustele.
- [1] ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.
- [2] Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).