Resolutsiooni ühisettepanek - RC-B9-0253/2024Resolutsiooni ühisettepanek
RC-B9-0253/2024

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK Venemaa ebademokraatlike presidendivalimiste ja nende ebaseadusliku laiendamise kohta okupeeritud territooriumidele

24.4.2024 - (2024/2665(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 132 lõigetele 2 ja 4,
millega asendatakse järgmised resolutsiooni ettepanekud:
B9‑0253/2024 (S&D)
B9‑0255/2024 (Verts/ALE)
B9‑0256/2024 (Renew)
B9‑0259/2024 (ECR)
B9‑0260/2024 (PPE)

Michael Gahler, Andrius Kubilius, Rasa Juknevičienė, David McAllister, Vladimír Bilčík, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev
fraktsiooni PPE nimel
Pedro Marques, Tonino Picula, Eero Heinäluoma
fraktsiooni S&D nimel
Bernard Guetta, José Ramón Bauzá Díaz, Fabio Massimo Castaldo, Vlad Gheorghe, Michael Kauch, Moritz Körner, Nathalie Loiseau, Karen Melchior, Urmas Paet, Ramona Strugariu, Hilde Vautmans
fraktsiooni Renew nimel
Sergey Lagodinsky
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Anna Fotyga, Ryszard Czarnecki, Bogdan Rzońca, Elżbieta Rafalska, Roberts Zīle, Witold Jan Waszczykowski, Assita Kanko, Anna Zalewska, Angel Dzhambazki
fraktsiooni ECR nimel


Menetlus : 2024/2665(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
RC-B9-0253/2024
Esitatud tekstid :
RC-B9-0253/2024
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa ebademokraatlike presidendivalimiste ja nende ebaseadusliku laiendamise kohta okupeeritud territooriumidele

(2024/2665(RSP))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa ja Ukraina kohta,

 võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseadust ning rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi, mida Venemaa on lubanud järgida Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liikmena,

 võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

 võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

 võttes arvesse OSCE 1990. aasta Kopenhaageni dokumenti,

 võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

 võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 12. oktoobri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/4 „Territorial integrity of Ukraine: defending the principles of the Charter of the United Nations“ (Ukraina territoriaalne terviklikkus: ÜRO põhikirja põhimõtete kaitsmine) ja ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 68/262 „Territorial integrity of Ukraine“ (Ukraina territoriaalne terviklikkus),

 võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 17. juuni 2023. aasta avaldust kavatsuste kohta korraldada okupeeritud Ukraina aladel „valimised“,

 võttes arvesse OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 29. jaanuari 2024. aasta avaldust Venemaa Föderatsiooni otsuse kohta mitte kutsuda OSCEd Venemaa presidendivalimisi vaatlema,

 võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. märtsil 2024. aastal ELi nimel tehtud avaldust Venemaa presidendivalimiste ja nende kohaldamatuse kohta Ukraina territooriumil,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendi Theodoros Rousopoulose 18. märtsi 2024. aasta avaldust „presidendivalimiste“ kohta Venemaal,

 võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Mariana Katzarova 15. septembri 2023. aasta aruannet, mis käsitleb inimõiguste olukorda Venemaa Föderatsioonis,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon) 23. märtsi 2021. aasta arvamust nr 992/2020, mis käsitleb põhiseaduse muudatusi ja nende vastuvõtmise korda Venemaa Föderatsioonis,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 13. oktoobri 2023. aasta resolutsiooni 2519 (2023) Venemaa Föderatsiooni ametisoleva presidendi ametiaja piirangu kaotamise õiguspärasuse ja seaduslikkuse kontrollimise kohta ning selle 22. septembri 2023. aasta sama pealkirjaga aruannet nr 15827, millel resolutsioon põhines,

 võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 17. aprilli 2024. aasta resolutsiooni 2540 (2024) Alexei Navalnõi surma ning vajaduse kohta astuda vastu Vladimir Putini totalitaarsele režiimile ja selle sõjale demokraatia vastu,

 võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 11. juuli 2023. aasta aruannet „Protecting Human Rights Defenders at Risk: EU entry, stay and support“ (Ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmine: ELi sisenemine, seal viibimine ja ELi tugi),

 võttes arvesse ÜRO kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni artiklit 28,

 võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,

A. arvestades, et kõik OSCE osalisriigid, sealhulgas Venemaa Föderatsioon, on kokku leppinud, et valitsuse võimu ja legitiimsuse alus on rahva tahe, mida väljendatakse vabalt ja õiglaselt tõeliste ja korrapäraselt toimuvate valimiste kaudu;

B. arvestades, et OSCE osalisriigid on võtnud endale kohustuse järgida mitmeid põhimõtteid, nagu need, mis on määratletud 1990. aasta Kopenhaageni dokumendis, et muu hulgas tagada, et valimiskampaaniaid saab läbi viia avatud ja õiglases õhkkonnas, ilma kandidaatide, erakondade või valijate vastu suunatud vägivalla, hirmutamise või kättemaksu kartuseta, ning tagada, et hääled antakse salajase hääletuse teel ning need loetakse kokku ja neist teatatakse ausalt;

C. arvestades, et 15.–17. märtsil 2024 Venemaal toimunud niinimetatud presidendivalimised viidi läbi ilma igasuguse poliitilise konkurentsita, ülimalt piiranguterohkes süsteemsete ja tõsiste repressioonide keskkonnas ning Venemaa Föderatsiooni ebaseadusliku agressioonisõja ajal Ukraina vastu; arvestades, et esineb teateid valijate hirmutamise, valijatelt hääleõiguse äravõtmise, valimiskastide täitmise, valimisjaoskondade protokollide massilise võltsimise ja sõltumatute kohalike valimisvaatlejate kinnipidamise kohta; arvestades, et Venemaa korraldas okupeeritud Ukraina territooriumidel Krimmis, Donetskis, Hersonis, Luhanskis ja Zaporižžjas ebaseaduslikult hääletamise, mõnikord Venemaa relvastatud sõdurite poolse vägivalla ja ähvarduste tingimustes; arvestades, et Venemaa korraldas Gruusia ja Moldova ametivõimude tahte vastaselt ebaseadusliku hääletamise ka Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ning Transnistrias;

D. arvestades, et Venemaa ametivõimud ei kutsunud OSCEd/ODIHRi oma valimisi vaatlema, mis on vastuolus Venemaa lubaduste ja kohustustega OSCE osalisriigina; arvestades, et need olid Venemaal teised järjestikused valimised, mis toimusid riigis ilma erapooletute ja sõltumatute rahvusvaheliste valimisvaatlejateta;

E. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni keskvalimiskomisjon keeldus põhjendamatult registreerimast kandidaatidena poliitikuid, kes on kriitilised valitseva režiimi või agressioonisõja suhtes, sealhulgas mõnda, kes oli väidetavalt kogunud üle 100 000 allkirja, nagu riiklikud õigusaktid ette näevad;

F. arvestades, et demokraatliku opositsiooni kõige mõjuvõimsam esindaja ja 2021. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Aleksei Navalnõi mõrvati Siberi karistuskoloonias 16. veebruaril 2024, vaid mõni nädal enne nn presidendivalimisi; arvestades, et Navalnõi kandis põhjendamatut ja poliitiliselt motiveeritud vanglakaristust; arvestades, et täielik vastutus tema mõrva eest lasub Vene riigil ja eelkõige selle presidendil Vladimir Putinil;

G. arvestades, et Venemaa 1993. aasta põhiseadusega lubati presidendil ametis olla vaid kaks järjestikust ametiaega, kuid Vladimir Putin on olnud pidevalt võimul alates 2000. aastast, leides erinevaid viise, kuidas sellest piirangust kõrvale hoida; arvestades, et 2020. aasta libareferendumit ei saa pidada kehtivaks ning see korraldati Venemaa Föderatsiooni seadusi ja rahvusvahelisi kohustusi rikkudes; arvestades, et Vladimir Putini uus ametiaeg presidendina on paljude ekspertide arvates põhiseadusevastane; arvestades, et alates 2022. aastast on Kremli režiim rakendanud mitmesuguseid piiravaid valimisvaatlusseadusi, samal ajal kui opositsioonierakondade toetajaid võetakse süstemaatiliselt sihikule, peetakse kinni ja sageli esitatakse neile süüdistus, peamiselt 2024. aasta veebruaris vastu võetud uue seaduse alusel, millega võimaldatakse konfiskeerida iga Ukraina sõda kritiseeriva isiku kinnisvara ja muu vara;

H. arvestades, et Venemaa autoritaarne režiim on aastakümneid kasutanud selliseid üha petturlikumaid ja absurdsemaid nn valimisi, millega luuakse mulje demokraatiast, et koondada kogu võim jätkuvalt Vladimir Putini kätte; arvestades, et teisitimõtlejaid surub maha valitsus, keda toetavad lojaalsed julgeolekujõud, kuulekas kohtusüsteem, riigi kontrolli all olev meediakeskkond, mis tagab propaganda ja desinformatsiooni pideva voo, ning seadusandja, mis koosneb valitsevast erakonnast ja allaheitlikest opositsioonirühmitustest;

I. arvestades, et teised nendel libavalimistel osalenud kandidaadid olid Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei (VFKP), erakonna Uued Inimesed ja Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei (VLDP) esindajad, kes on praegu ELi ja USA sanktsioonide all, kuna nad toetavad sõda Ukrainas;

J. arvestades, et Putini „valimisvõit“ 87 %-ga häältest, mis on vabade ja õiglaste valimiste puhul selgelt mõeldamatu arv, saadi selgelt manipuleeritud tulemusest valimisjaoskondades üle kogu Venemaa Adõgeest Jamali Neenetsini; arvestades, et see näitab, kui upsakalt ja häbematult Putini režiim valimisi kuritarvitab, et jätkata oma võimulolekut juba 24. aastat;

K. arvestades, et alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal on Venemaa ametivõimud riigisiseste erimeelsuste lämmatamiseks suurendanud poliitilise opositsiooni, meedia, kodanikuühiskonna ja LGBTIQ kogukonna mahasurumist, piirates veelgi õigusi ja üksikisikute vabadusi;

L. arvestades, et paljud Venemaa valijad väljendasid vapralt oma viha ja vastuseisu Kremli režiimi ning selle farsi suhtes, mida režiim valimistena esitles, avaldades valimisjaoskondades vastupanu; arvestades, et nn valimiste viimase päeva lõunal kogunesid rahvahulgad valimisjaoskondadesse, et toetada meeleavaldust „Keskpäev Putini vastu“, mille kuulutas välja Aleksei Navalnõi, enne kui ta pärast piinamist ja ebainimlikku kohtlemist vanglas tapeti;

M. arvestades, et Kremli režiim on hävitanud suure osa Venemaa kodanikuühiskonnast, demokraatlikust poliitilisest opositsioonist ja inimõigusorganisatsioonidest, sealhulgas Memoriali ja Moskva Helsingi grupi; arvestades, et poliitvangide arv Venemaal, milleks on hinnanguliselt vähemalt 1000, ületab isegi Nõukogude aja lõpu taseme ning märkimisväärselt on suurenenud isikute arv, keda peetakse kinni Putini poliitika kritiseerimise eest, eelkõige seoses Ukraina sõjaga; arvestades, et ajakirjanike kaitse komitee andmetel hoitakse Venemaal vangis vähemalt 22 ajakirjanikku;

N. arvestades, et EL on sageli väljendanud oma vankumatut solidaarsust kõigi nende teisitimõtlejate ja Venemaa inimestega, kes vaatamata oma vabadust ja elu ähvardavale ohule ning Kremli ja Venemaa ametivõimude survele jätkavad võitlust vabaduse, inimõiguste ja demokraatia eest; arvestades, et EL on võtnud vastu arvukalt Venemaa teisitimõtlejaid ning meedia ja kodanikuühiskonna esindajaid, kes on olnud sunnitud Venemaalt lahkuma, kuna valitsuse kritiseerimine seab nad märkimisväärsesse ametivõimude kättemaksu ohtu;

O. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri sõnul ei ole Venemaal enam kodanikuühiskonnale ega poliitilisele opositsioonile turvalist tegutsemisruumi;

P. arvestades, et Veneetsia komisjon jõudis oma arvamuses nr 992/2020 järeldusele, et põhiseaduse 2020. aasta muudatuste ettevalmistamise kiirus oli ilmselgelt sobimatu, et Venemaa põhiseaduses 2020. aastal kiirustades vastu võetud muudatused on ebaproportsionaalselt tugevdanud presidendi positsiooni ning et praeguse presidendi ja varasemate presidentide ametiaja piirangu kaotamine on vastuolus vastuvõetud muudatusettepaneku loogikaga, mis lubab presidendil ametis olla vaid kaks ametiaega;

Q. arvestades, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsus oma resolutsioonides 2519 (2023) ja 2540 (2024) Euroopa valitsusi üles mitte tunnustama Vladimir Putinit pärast tema praeguse ametiaja lõppu seadusliku presidendina ning lõpetama temaga igasuguse suhtluse, välja arvatud kontaktid humanitaarkaalutlustel ja rahu eesmärgil;

R. arvestades, et oma 2021. aasta soovituses, mis käsitleb ELi ja Venemaa poliitiliste suhete suunda[1], jõudis Euroopa Parlament järeldusele, et 2020. aasta juunis rakendatud põhiseaduse muudatused on ebaseaduslikud, ning arvestades, et samale järeldusele jõudis ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee oma resolutsioonis 2519 (2023);

S. arvestades, et Venemaa Föderatsioon on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut agressioonisõda; arvestades, et see agressioonisõda kujutab endast ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete jõhkrat ja jämedat rikkumist;

T. arvestades, et 17. märtsil 2023 andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus Vladimir Putini suhtes välja vahistamismääruse seoses tema vastutusega sõjakuriteo eest, mis seisnes Ukraina laste ebaseaduslikus väljasaatmises ja ümberasustamises Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ajal;

1. mõistab teravalt hukka kõik Vladimir Putini režiimi poolt Venemaa 15.–17. märtsi 2024. aasta nn presidendivalimistel toime pandud valimisrikkumised ning eelnevad pikaajalised ja süstemaatilised repressioonid ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rikkumised; rõhutab, et Venemaa nn presidendivalimised toimusid hirmu- ja repressioonide õhkkonnas ning Ukraina vastu peetava ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja kontekstis; märgib, et nn presidendivalimised toimusid ilma tegelike alternatiivsete kandidaatide, vaba meedia, usaldusväärsete vaatlejate ja poliitiliste vabadusteta; järeldab, et Venemaa nn presidendivalimised olid ebaseaduslikud ja ebademokraatlikud;

2. järeldab, et Venemaa ametivõimude absurdse tegevuse ainus eesmärk oli luua mulje, et Vladimir Putini valimine, tema väsimatu riiklik repressioonipoliitika ja eelkõige Ukraina-vastane agressioonisõda on õiguspärased;

3. mõistab ühemõtteliselt hukka ebaseaduslikud nn valimised, mis toimusid Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel, nimelt Krimmi Autonoomses Vabariigis, Sevastopoli linnas ning Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastite osades; rõhutab, et valimiste korraldamine nendel territooriumidel kujutab endast Ukraina suveräänsuse selget rikkumist ja rahvusvahelise õiguse, eelkõige ÜRO põhikirja selget rikkumist; mõistab hukka vägivallaga ähvardamise Venemaa ametivõimude poolt, kuna inimesi sunniti hääletama Venemaa relvastatud sõdurite juuresolekul; kordab, et nagu kõrge esindaja ELi nimel märkis, ei tunnusta EL nn valimiste korraldamist Ukraina territooriumidel ega nende tulemust; nõuab, et EL võtaks piiravaid meetmeid isikute suhtes, kes on seotud ebaseaduslike valimiste korraldamise ja läbiviimisega;

4. rõhutab, et keeldumine lubada Venemaa presidendivalimiste sõltumatut rahvusvahelist vaatlemist kooskõlas Venemaa rahvusvaheliste kohustustega OSCE osalisriigina osutab enneolematule tagasiminekule demokraatias ja tõsisele soovimatusele täita rahvusvahelisi kohustusi ja järgida rahvusvahelistes institutsioonides kehtestatud koostööpõhimõtteid; rõhutab, et Venemaa ametivõimude otsus mitte kutsuda valimisi vaatlema OSCE/ODIHRi valimisvaatlusmissiooni näitab, et nad soovivad jätta valijad ilma valimiste erapooletust ja sõltumatust hindamisest;

5. nõuab tungivalt, et Euroopa Liidu liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus ei tunnistaks Venemaa presidendivalimiste tulemusi õiguspäraseks, kuna valimised toimusid ebaseaduslikult okupeeritud Ukraina territooriumidel ning isegi Venemaal ei olnud need vabad ega õiglased, ei vastanud põhilistele rahvusvahelistele valimisstandarditele ja seega puudus neil demokraatlik õiguspärasus, ning nõuab tungivalt, et suhted Putiniga piirduksid küsimustega, mis on vajalikud piirkondliku rahu ning humanitaar- ja inimõiguste jaoks, näiteks vangide vahetus, väljasaadetud laste tagasitoomine Ukrainasse või poliitvangide vabastamise nõudmine;

6. tunnustab nende tuhandete inimeste julgust, kes protestivad Venemaal Putini režiimi vastu ja püüavad muuta oma riiki demokraatlikuks, sealhulgas avaldades vastupanu nn valimiste ajal, näiteks pühapäeva, 17. märtsi 2024. aasta keskpäeval nii Venemaal kui ka välismaal valimisjaoskondades toimunud arvukad meeleavaldused;

7. kordab, et Kremli režiim ja Vladimir Putin isiklikult kannavad kriminaal- ja poliitilist vastutust oma kõige silmapaistvama vastase Aleksei Navalnõi surma eest; nõuab tema surmaga seotud asjaolude rahvusvahelist uurimist, et süüdlased vastutusele võtta;

8. nõuab jätkuvalt kõigi poliitvangide, sealhulgas Vladimir Kara-Murza, Oleg Orlovi, Aleksei Gorinovi, Aleksandra Skotšilenko, Dmitri Ivanovi, Ioann Kurmojarovi, Viktoria Petrova, Maria Ponomarenko, Dmitri Talantovi, Juri Dmitrijevi, Lilia Tšanõševa, Ksenia Fadejeva, Ivan Safronovi ja Ilja Jašini, ebaõiglaselt vangistatud ajakirjanike, sealhulgas Alsu Kurmaševa ja Evan Gerškovitši, ning nende perede viivitamata ja tingimusteta vabastamist ja neile hüvitise maksmist, väljendus- ja ühinemisvabaduse taastamist Venemaal ning suuremat rahvusvahelist kontrolli ja järelevalvet inimõiguste rikkumiste üle Venemaal;

9. nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud tagaksid poliitvangidele, kelle tervislik seisund on kriitiline, eelkõige Vladimir Kara-Murzale, viivitamatu juurdepääsu igakülgsele arstiabile; tuletab Venemaale meelde, et ta järgiks oma rahvusvahelisi kohustusi seoses vangide õigustega;

10. kutsub Venemaa ametivõime üles võimaldama konsulaarametnikele juurdepääsu topeltkodakondsusega vangidele;

11. kordab, et EL peaks olema täiesti solidaarne Venemaa kodanikuühiskonnaga, kes on nõustunud universaalsete demokraatlike väärtustega ja keeldunud imperialismi heaks kiitmast, ning kasutama inimõiguste rikkumiste toimepanijate karistamiseks inimõiguste rikkujate vastast ELi sanktsioonirežiimi; mõistab hukka Kremli režiimi üha sagenevad inimõiguste rikkumised ning jätkuvad repressioonid valitsuse kritiseerijate, inimõiguste kaitsjate, sõjavastaste aktivistide ja sõltumatute ajakirjanike vastu ning LGBTIQ aktivistide üha tugevneva rõhumise;

12. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid koostööd rahvusvaheliste partnerite ja organisatsioonidega, et toetada poliitvange, eelkõige seoses arsti- ja õigusabi andmisega, mis on piiratud või millest on keeldutud, ning otsima võimalusi nende vabastamiseks; kordab oma nõudmist, et ELi ja selle liikmesriikide diplomaatilised esindused jätkaksid Venemaa poliitilise opositsiooni esindajate suhtes algatatud kohtumenetluste ja nende vangistustingimuste tähelepanelikku jälgimist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid teadlikkuse suurendamist inimõiguste olukorra halvenemisest Venemaal ning survestaksid Venemaa valitsust täitma oma rahvusvahelisi kohustusi;

13. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid jätkaksid Venemaa sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide, sõltumatute meediaväljaannete ja inimõiguste kaitsjate aktiivset toetamist; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suhtleksid aktiivselt Venemaa demokraatliku opositsiooniga, kes on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja vastu, ja pakuksid sellele tuge;

14. nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid humanitaarviisasid ja pakuksid muud tuge Venemaa teisitimõtlejatele, sealhulgas juristidele, keda ohustab poliitiliselt ajendatud tagakiusamine; kordab oma nõudmist luua inimõiguste kaitsjate ja poliitiliselt tagakiusatud isikute jaoks kogu ELi hõlmav mitmekordse viisa süsteem ning kasutada olemasolevaid paindlikkusmeetmeid, et kõrvaldada õigusaktides esinevad lüngad, nagu soovitas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet oma 2023. aasta aruandes „Protecting Human Rights Defenders at Risk: EU entry, stay and support“ (Ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmine: ELi sisenemine, seal viibimine ja ELi tugi); rõhutab sellega seoses, et sellised süsteemid võiksid laieneda ka opositsioonijuhtidele, kodanikuühiskonna aktivistidele ja muul viisil poliitiliselt tagakiusatud isikutele;

15. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid valmistuksid ette olukorraks, kus Venemaa, nagu Valgevene, lõpetab passide väljastamise oma konsulaatides, misjuhul võib osutuda vajalikuks, et EL ja kõik selle liikmesriigid tunnustaksid de facto kodakondsusetust ja annaksid välja reisidokumente, nagu on sätestatud ÜRO kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni artiklis 28;

16. nõuab, et Venemaa teisitimõtlejate jaoks lihtsustataks ELis organisatsioonide ja üksuste registreerimist, pangakontode avamist ja muid haldustoiminguid, et võimaldada neil paguluses oma tööd jätkata;

17. taunib asjaolu, et Ungari peaminister Victor Orbán otsustas eirata ELi ühist seisukohta ja õnnitles Vladimir Putinit tema fiktiivse tagasivalimise puhul;

18. väljendab toetust Venemaa Föderatsiooni inimõiguste olukorraga tegeleva ÜRO eriraportööri Mariana Katzarova tööle ning kutsub liikmesriike üles tagama, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu pikendaks 2024. aastal uuesti tema volitusi;

19. kinnitab vankumatut solidaarsust Ukraina rahvaga ning toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; kordab seetõttu, et mõistab teravalt hukka Venemaa agressioonisõja Ukraina vastu ning nõuab, et Venemaa ja tema käsilasväed lõpetaksid igasuguse sõjalise tegevuse, rünnakud elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu, viiksid välja kõik relvajõud kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt, lõpetaksid Ukraina tsiviilisikute sunniviisilise väljasaatmise, vabastaksid kõik kinnipeetud ukrainlased, eelkõige lapsed, ning lõpetaksid jäädavalt Ukraina suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise ja ohustamise;

20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa ametivõimudele.

Viimane päevakajastamine: 24. aprill 2024
Õigusteave - Privaatsuspoliitika