A.    Parlamendile edastatud salajaste dokumentide läbivaatamine

Parlamendile edastatud salajaste dokumentide läbivaatamise kord (1)

1.    Salajased dokumendid on dokumendid ja teave, millele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 4 võib keelata üldsuse juurdepääsu; selliste dokumentide hulka kuuluvad ka nimetatud määruse artiklis 9 defineeritud tundliku sisuga dokumendid.

Kui mõni institutsioon avaldab kahtlust parlamendile edastatud dokumentide salajasuse suhtes, saadetakse küsimus edasi määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevahelisele komisjonile.

Kui parlamendile on edastatud salajased dokumendid, mida tuleb käsitleda konfidentsiaalselt, kohaldab parlamendi vastutava komisjoni esimees vastava dokumendi käsitlemisel lõikes 3 sätestatud salajast menetlust.

2.    Igal parlamendi komisjonil on õigus kohaldada salajast menetlust teabe või dokumendi suhtes, kui mõni tema liige on selleks esitanud vastava suulise või kirjaliku taotluse. Otsuse vastuvõtmiseks salajase menetluse kohaldamise kohta on vaja kohalolevate parlamendiliikmete kahekolmandikulist enamust.

3.    Peale seda kui parlamendi komisjoni esimees on kuulutanud menetluse salajaseks, võivad arutelude juures viibida ainult selle komisjoni liikmed ning need ametnikud ja eksperdid, kellele esimees on eelnevalt vastava loa andnud ja kelle kohalolek on tungivalt vajalik.

Dokumendid nummerdatakse, jagatakse koosoleku alguses välja ja kogutakse koosoleku lõppedes taas kokku. Märkmete ja fotokoopiate tegemine nendest dokumentidest on keelatud.

Koosoleku protokoll ei käsitle salajase küsimuse läbivaatamise üksikasju. Protokollida võib ainult vastuvõetud otsused.

4.    Salajast menetlust kohaldava komisjoni kolm liiget võivad esitada ühise taotluse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise juhtumi arutamiseks ning küsimuse käsitlemise võib võtta päevakorda. Vastav komisjon võib võtta koosseisu häälteenamusega vastu otsuse, et konfidentsiaalsusnõuete rikkumise juhtumi läbivaatamine võetakse esimese koosoleku päevakorda, mis järgneb sellele koosolekule, millel asjaomane taotlus selle komisjoni esimehele esitati.

5.    Sanktsioonid: konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tuvastamise korral toimib vastava komisjoni esimees vastavalt artikli 11 lõikele 2 ning artiklitele 165, 166 ja 167.

B.    Institutsioonidevaheline kokkulepe parlamendi juurdepääsu kohta tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas

20. novembril 2002 Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi juurdepääsu kohta nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (2)

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

arvestades, et:

(1)    Euroopa Liidu lepingu artikkel 21 sätestab, et nõukogu eesistuja konsulteerib Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamistes aspektides ja põhilistes valikuvõimalustes ning tagab, et Euroopa Parlamendi seisukohti võetaks arvesse. Lisaks näeb sama artikkel ette, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjon hoiavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt kursis liidu välis- ja julgeolekupoliitika arengutega. Nende põhimõtete elluviimiseks selles valdkonnas tuleb välja töötada vajalikud meetmed.

(2)    julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas käsitletava ülisalajase (eristaatuse ning eriti tundliku sisuga) teabe kaitseks on vajalik vastu võtta sellist teavet sisaldavate dokumentide käsitlemise eriregulatsioon.

(3)    kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001, mis käsitleb avalikkuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni dokumentidele (3), informeerib nõukogu Euroopa Parlamenti selle määruse artikli 9 lõikes 1 määratud tundliku sisuga dokumentidest institutsioonide vahel kokku lepitud korras.

(4)    enamikes liikmesriikides on sisse seatud salajase teabe käsitlemise ja edastamise erikord, mis puudutab infovahetust riikide valitsuste ja parlamentide vahel; Euroopa Parlamendi salajaste dokumentide käsitlemise kord seatakse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega sisse, tuginedes liikmesriikides tunnustust leidnud praktikale,

ON SÕLMINUD JÄRGMISE INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE:

1.     Rakendusala

1.1.    Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe reguleerib Euroopa Parlamendi juurdepääsu tundliku sisuga teabele, so julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna teabele, mis on nõukogu valduses ning mille salastatuse kategooriaks on määratud "TRÈS SECRET/TOP SECRET", "SECRET" või "CONFIDENTIEL/CONFIDENTIAL", olenemata sellise teabe päritolust, andmekandjast või lõpetatuse astmest; seejuures reguleerib kokkulepe sellisesse salastatuse kategooriasse kuuluvate dokumentide käsitlemist.

1.2.    Kolmandalt riigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud teavet võib edastada üksnes selle riigi või organisatsiooni nõusolekul.

Kui nõukogule edastatakse liikmesriigilt saadud teave, millele on omistatud teatud salastatuse aste, kuid mille suhtes ei ole väljendatud selgesõnalist piirangut selle teabe edastamise kohta teistele institutsioonidele, kohaldatakse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe 2. ja 3. punkti sätteid. Muul juhul võib sellist teavet edastada üksnes kõnealuse liikmesriigi nõusolekul.

Kolmandalt riigilt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt või liikmesriigilt pärit teabe edastamisest keeldumise korral peab nõukogu keeldumist põhjendama.

1.3.    Käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid kohaldatakse kooskõlas muu kohaldatava õigusega, piiramata Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ kohaldamist, mis Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamist reguleerivaid erisätteid, (4) ning piiramata olemasolevate kokkulepete, eriti 6. mail 1999 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamist, mis käsitleb eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist. (5)

2.     Üldeeskirjad

2.1.    Mõlema institutsiooni tegevus on kooskõlas usaldusliku koostööga seotud vastastikuste kohustustega, vastastikuse usaldusega ning asjaomaste sätetega asutamislepingutes. Käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega reguleeritud teabe edastamisel ja käsitlemisel tuleb arvestada huvidega, mille kaitsmiseks on teave salastatud, ning eriti avalike huvidega, mis on seotud Euroopa Liidu või tema liikmesriigi julgeolekut ja kaitset või kriiside sõjalist ja mittesõjalist ohjeldamist puudutavate küsimustega.

2.2.    Ühe punktis 3.1 nimetatud isiku taotlusel edastab nõukogu eesistuja või peasekretär/kõrge esindaja talle õigeaegselt mistahes tundliku sisuga teabe, mis on Euroopa Parlamendile vajalik selleks, et rakendada talle käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega hõlmatud valdkonnas Euroopa Liidu lepinguga antud volitusi; teabe edastamisel võetakse kooskõlas 3. osas sätestatud eeskirjadega arvesse Euroopa Liidu või tema liikmesriigi julgeoleku ja kaitse või kriiside sõjalise ja mittesõjalise ohjeldamisega seotud avalikku huvi.

3.     Eeskirjad tundliku sisuga teabele juurdepääsu ja sellise teabe käsitlemise kohta

3.1.    Käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe raames võib Euroopa Parlamendi president või Euroopa Parlamendi välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees taotleda, et nõukogu eesistuja või peasekretär/kõrge esindaja edastaks nimetatud komisjonile teavet Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames toimunud arengute kohta, kaasa arvatud tundliku sisuga teavet, mille suhtes kohaldatakse punkti 3.3 sätteid.

3.2.    Kriisiolukorras või Euroopa Parlamendi presidendi või välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimehe taotlusel edastatakse vastav teave viivitamatult.

3.3.    Nõukogu eesistuja või peasekretär/kõrge esindaja edastavad käesolevate eeskirjade alusel Euroopa Parlamendi presidendile ning erikomisjonidele, millesse kuuluvad neli esimeeste konverentsi määratud parlamendiliiget ja mida juhib välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees, tundliku sisuga teabe, mis on Euroopa Parlamendile vajalik selleks, et rakendada talle käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega hõlmatud valdkonnas Euroopa Liidu lepinguga antud volitusi. Euroopa Parlamendi president ja erikomisjon võivad paluda luba tutvuda asjaomaste dokumentidega nõukogu valdustes.

Kui see on kohane ning kõnealuse teabe või dokumentide laadi ja sisu arvestades võimalik, tehakse need Euroopa Parlamendi presidendile kättesaadavaks ühel allnimetatud viisil:

a)    teabe edastamine välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimehele;

b)    juurdepääsu andmine teabele, mis on mõeldud ainult välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni liikmetele;

c)    arutelu välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni kinnisel koosolekul, kooskõlas asjaomase teabe salastuse astmele vastavate eeskirjadega;

d)    selliste dokumentide edastamine, millest osa teavet on vastavalt nõutavale salastatuse astmele eemaldatud.

Kui tundliku sisuga teabe salastatuse astmeks on määratud "TRÈS SECRET/TOP SECRET", siis eelnimetatud valikuvõimalused puuduvad.

Teabe või dokumentide puhul, mille salastatuse astmeks on määratud "SECRET" või "CONFIDENTIEL", peab Euroopa Parlamendi president oma valiku ülalpool toodud võimaluste hulgast eelnevalt nõukoguga kooskõlastama.

Kõnealust teavet ega dokumente ei avalikustata ega edastata ühelegi teisele adressaadile.

4.     Lõppsätted

4.1.    Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad kumbki käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamiseks tarvitusele vajalikud meetmed, kaasa arvatud asjaomaste isikute julgeolekukontrolliks vajalikud meetmed.

4.2.    Mõlemad institutsioonid on valmis omavahel läbi rääkima sarnaste institutsioonidevaheliste kokkulepete üle, mis reguleeriksid salastatud teabe käsitlemist teistes nõukogu pädevusvaldkondades, tingimusel, et käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätted ei loo pretsedenti liidu või ühenduse teiste pädevusvaldkondade jaoks ega mõjuta ühegi teise institutsioonidevaheliste kokkuleppe sisu.

4.3.    Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe vaadatakse selle rakendamisel saadud kogemuste seisukohast läbi kahe aasta pärast ühe asjaomase institutsiooni taotlusel.

Lisa

Käesolevat institutsioonidevahelist kokkulepet rakendatakse kooskõlas asjaomase kohaldatava regulatsiooniga ja eriti kooskõlas põhimõttega, mille järgi salastatud teabe edastamise vajalikuks tingimuseks on punkti 1.2 alusel teabe koostaja nõusolek.

Euroopa Parlamendi erikomisjoni liikmed võivad tundliku sisuga dokumentidega tutvuda nõukogu valdustes asuvas julgestatud ruumis.

Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe jõustub, kui Euroopa Parlament on võtnud vastu sisemised julgeolekumeetmed, mis on kooskõlas punktis 2.1 nimetatud põhimõtetega ja sarnased teiste institutsioonide poolt rakendatud meetmetega, kandes endas eesmärki tagada asjaomase tundliku sisuga teabe võrdväärne kaitse.

C.    Institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamine parlamendi juurdepääsu võimaldamisel tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2002. aasta otsus institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise kohta, mis reguleerib Euroopa Parlamendi juurdepääsu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (6)

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni dokumentidele, (7) artiklit 9 ning eriti selle lõikeid 6 ja 7,

võttes arvesse oma kodukorra VII lisa A osa punkti 1,

võttes arvesse juhatuse 28. novembri 2001. aasta otsust, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi dokumentidele (8), artiklit 20

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas,

võttes arvesse juhatuse ettepanekut,

võttes arvesse mõningate ülisalajaste teabeallikate erilist laadi ja eriti tundlikku sisu julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas,

arvestades, et vastavalt institutsioonide vahel kokku lepitud regulatsioonile on kohustatud tegema teabe tundliku sisuga dokumentide kohta Euroopa Parlamendile kättesaadavaks,

arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmeid, kes kuuluvad institutsioonidevahelise kokkuleppega moodustatud erikomisjoni, peavad läbima julgeolekukontrolli, et saada vastavalt teadmisvajalikkuse põhimõttele juurdepääs tundliku sisuga teabele,

võttes arvesse vajadust määrata kindlaks erieeskirjad nõukogu, liikmesriikide või kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud tundliku sisuga teabe vastuvõtmise, käsitlemise ja kaitsmise kohta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega võetakse vastu täiendavad vajalikud meetmed institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamiseks, mis reguleerib Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas.

Artikkel 2

Nõukogu käsitleb Euroopa Parlamendi taotlusi juurdepääsuks nõukogu tundliku sisuga teabele kooskõlas oma asjaomaste eeskirjadega. Kui dokumentide, mille kohta taotlus esitati, koostajaks on teised institutsioonid, liikmesriigid, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid, edastatakse dokumendid üksnes nende koostaja nõusolekul.

Artikkel 3

Euroopa Parlamendi president vastutab institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise eest parlamendis.

President võtab sellega seoses kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada otse nõukogu eesistujalt või peasekretärilt/kõrgelt esindajalt saadud teabe või nõukogu valdustes tundliku sisuga dokumentidega tutvumisel teatavaks saanud teabe käsitlemine kooskõlas konfidentsiaalsusnõuetega.

Artikkel 4

Kui parlamendi president või välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees palub nõukogu eesistujal või peasekretäril/kõrgel esindajal edastada institutsioonidevahelise kokkuleppega moodustatud erikomisjonile tundliku sisuga teavet, edastatakse vastav teave nii kiiresti kui võimalik. Sellega seoses sisustab parlament spetsiaalse ruumi koosolekute pidamiseks, millel käsitletakse tundliku sisuga teavet. Ruumi valikul tuleb silmas pidada, et selles oleks tagatud võrdväärse tasemega teabe kaitse nagu on sellist laadi koosolekute pidamiseks ette nähtud nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ nõukogu julgeolekueeskirjade kohta. (9)

Artikkel 5

Infokoosolekut juhatab Euroopa Parlamendi president või välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees ning see koosolek on kinnine.

Kui esimeeste konverentsi poolt nimetatud neli parlamendiliiget välja arvata, pääsevad koosolekusaali ainult need ametnikud, kes oma ametikohustuste või parlamendis kehtestatud nõuete tõttu ning lähtudes teabevajalikkuse põhimõttest on läbinud julgeolekukontrolli ja saanud asjaomase volituse.

Artikkel 6

Kui Euroopa Parlamendi president või välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees otsustab taotleda luba tundliku sisuga dokumentidega tutvumiseks, toimub vastavate dokumentide läbivaatamine vastavalt ülalmainitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 3.3 nõukogu valdustes.

Dokumentidega tutvustatakse kohapeal nende olemasolevas redaktsioonis.

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi liikmed, kes peavad osalema infokoosolekutel või kellele on antud õigus tundliku sisuga dokumentide käsitlemiseks, läbivad julgeolekukontrolli, mis sarnaneb selle kontrolliga, mille läbivad ka nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed. Euroopa Parlamendi president võtab koostöös pädevate siseriiklike ametiasutustega sellega seoses kasutusele vajalikud meetmed.

Artikkel 8

Ametnikud, kellele peab võimaldama juurdepääsu tundliku sisuga teabele, läbivad julgeolekukontrolli teiste institutsioonide jaoks kindlaks määratud eeskirjadele alusel. Selle menetluse läbinud ametnikud kutsutakse teabevajalikkuse põhimõttest lähtudes osalema nimetatud infokoosolekutel või tutvuma asjaomaste dokumentidega. Peale liikmesriikide pädevate ametiasutustega konsulteerimist annab peasekretär samade ametiasutuste poolt läbiviidud julgeolekukontrolli alusel eelnevaid sätteid arvesse võttes isiku osalemise suhtes oma nõusoleku.

Artikkel 9

Nendel koosolekutel või nõukogu valdustes dokumentidega tutvumise käigus saadud teavet ei tohi ühelgi kujul täielikult ega osaliselt avalikustada, levitada ega reprodutseerida. Seejuures on keelatud ka nõukogu edastatud tundliku sisuga teabe mistahes kujulsalvestamine.

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi liikmed, kelle on määranud esimeeste konverents ja kellele on tagatud juurdepääs tundliku sisuga teabele, on seotud konfidentsiaalsuse nõudega. Selle nõude vastu eksinud parlamendiliikme vahetab erikomisjonis välja uus parlamendiliige, kelle määrab esimeeste konverents. Parlamendiliige, kes on mõistetud süüdi konfidentsiaalsuse nõude rikkumises, võib enne tema erikomisjonist väljaarvamist esimeeste konverentsi kinnisel erikoosolekul ära kuulata. Lisaks erikomisjonist väljaarvamisele võib teavet lekitanud parlamendiliikme suhtes vajaduse korral algatada kehtiva õiguse kohaselt kohtumenetluse.

Artikkel 11

Ametnikud, kellele on vastavalt ettenähtud korrale antud kooskõlas teabevajalikkuse põhimõttega õigus juurdepääsuks tundliku sisuga teabele, on seotud konfidentsiaalsuse nõudega. Selle sätte rikkumise korral algatatakse ametniku suhtes uurimine, mis viiakse läbi Euroopa Parlamendi presidendi juhtimisel; vajaduse korral algatatakse ametniku suhtes personalieeskirjade alusel (statut des fonctionnaires) distsiplinaarmenetlus. Kohtumenetluse algatamise korral võtab president tarvitusele kõik vajalikud meetmed võimaldamaks pädevatel siseriiklikel ametiasutustel kohaldada sobivaid menetlusi.

Artikkel 12

Juhatus on pädev tegema mistahes kohandusi, muudatusettepanekuid või andma tõlgendusi, mis on vajalikud käesoleva otsuse rakendamiseks.

Artikkel 13

Käesolev otsus lisatakse Euroopa Parlamendi kodukorrale ning otsus jõustub selle Euroopa Ühendus te Teatajas avaldamise päeval.

D.    Institutsioonide vaheline kokkulepe salastatud teabe edastamise ja töötlemise kohta seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda

12. märtsi 2014. aasta institutsioonide vaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendis seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda (10)

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse järgmist:

(1)    Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid, samuti vastavalt aluslepingutes ettenähtud tingimustele poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni.

(2)    ELi lepingu artikli 13 lõikes 2 on sätestatud, et iga institutsioon tegutseb talle aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele. Nimetatud säte näeb samuti ette, et institutsioonid on omavahelises koostöös üksteise suhtes lojaalsed. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 295 sätestab, et Euroopa Parlament ja nõukogu korraldavad muu hulgas oma koostööd ühisel kokkuleppel ning et selleks võivad nad kooskõlas aluslepingutega sõlmida institutsioonidevahelisi kokkuleppeid, mis võivad olla siduva iseloomuga.

(3)    Aluslepingutes ja vajaduse korral muudes asjakohastes sätetes on ette nähtud, et seadusandliku erimenetluse raames või muu otsuste vastuvõtmise korra kohaselt konsulteerib nõukogu Euroopa Parlamendiga või saab Euroopa Parlamendilt nõusoleku enne õigusakti vastuvõtmist. Samuti on aluslepingutes sätestatud, et teatavatel juhtudel tuleb Euroopa Parlamenti teavitada antud menetluse edenemisest või tulemustest või et Euroopa Parlamenti tuleb kaasata teatavate liidu asutuste tegevuse hindamisse või kontrollimisse.

(4)    Eelkõige on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 sätestatud, et välja arvatud juhul, kui rahvusvaheline leping on seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, võtab nõukogu vastu otsuse kõnealuse lepingu sõlmimise kohta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist või Euroopa Parlamendiga konsulteerimist; kõik sellised rahvusvahelised lepingud, mis ei ole seotud eranditult ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, on seega hõlmatud käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega.

(5)    ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 10 on sätestatud, et Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel; see säte kehtib ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna lepingute suhtes.

(6)    Juhul kui aluslepingute ja vajaduse korral muude asjakohaste sätete rakendamine nõuab Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku leppima sellises juurdepääsu reguleerivas korras.

(7)    Kui nõukogu otsustab võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu nõukogu valduses olevale salastatud teabele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, teeb ta sellekohase ad hoc otsuse või kasutab vajaduse korral 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (11) (edaspidi „20. novembri 2002. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”).

(8)    Kõrge esindaja avalduses poliitilise vastutuse kohta (12), mis esitati nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine) (13) vastuvõtmisel, märgitakse, et kõrge esindaja vaatab läbi kehtivad sätted Euroopa Parlamendi liikmete juurdepääsu kohta salastatud dokumentidele ja teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (s.t 20. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe) ning vajaduse korral teeb ettepaneku nende sätete muutmiseks.

(9)    On oluline, et Euroopa Parlament on kaasatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide huvide kaitsmiseks vajalike salastatud teabe kaitsmise põhimõtete, standardite ja eeskirjade kohaldamisse. Lisaks on Euroopa Parlament olukorras, kus ta annab salastatud teavet nõukogule.

(10)    31. märtsil 2011 võttis nõukogu vastu otsuse 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (14) (edaspidi „nõukogu julgeolekueeskirjad”).

(11)    6. juunil 2011 võttis Euroopa Parlamendi juhatus vastu otsuse konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta (15) (edaspidi „Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjad”).

(12)    Liidu institutsioonide, asutuste, talituste või ametite julgeolekueeskirjad peaksid üheskoos moodustama tervikliku ja ühtse üldraamistiku salastatud teabe kaitsmiseks Euroopa Liidus ning tagama aluspõhimõtete ja miinimumstandardite samaväärsuse. Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades ja nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud aluspõhimõtted ja miinimumstandardid peaksid seepärast olema samaväärsed.

(13)    Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjade raames salastatud teabele antud kaitse tase peaks olema samaväärne nõukogu julgeolekueeskirjade raames salastatud teabele antud kaitse tasemega.

(14)    Euroopa Parlamendi sekretariaadi ja nõukogu peasekretariaadi asjaomased talitused teevad tihedat koostööd tagamaks, et mõlemas institutsioonis kohaldatakse salastatud teabe puhul samaväärseid kaitsetasemeid.

(15)    Käesolev kokkulepe ei piira kehtivaid ja tulevasi eeskirju, milles käsitletakse juurdepääsu vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikele 3 vastu võetud dokumentidele; vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikele 2 vastu võetud eeskirju isikuandmete kaitse kohta; vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 226 kolmandale lõigule vastu võetud eeskirju, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi uurimisõigust; ja Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) seotud asjakohaseid sätteid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1  : Eesmärk ja kohaldamisala

Käesolevas kokkuleppes sätestatakse kord, millega reguleeritakse nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendis seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnaga hõlmamata teemadega ja mis on Euroopa Parlamendi jaoks oluline oma volituste teostamiseks ja ülesannete täitmiseks. See puudutab kõiki taolisi teemasid, nimelt:

a)    ettepanekuid, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku erimenetlust või muud otsuste vastuvõtmise menetlust, mille raames tuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida või mille puhul Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku, või

b)    rahvusvahelisi lepinguid, mille suhtes tuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida või mille puhul Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 6, või

c)    läbirääkimisjuhiseid punktis b nimetatud rahvusvaheliste lepingute kohta või

d)    meetmeid, hindamisaruandeid või muid dokumente, millest tuleb Euroopa Parlamenti teavitada, ja

e)    dokumente, mis käsitlevad liidu ametite tegevuse hindamist või kontrollimist, millesse tuleb Euroopa Parlament kaasata.

Artikkel 2  : Salastatud teabe mõiste

Käesolevas kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes järgmist mõistet või kõiki järgmisi määratlusi:

a)    ELi salastatud teave, mis on määratletud Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades ja nõukogu julgeolekueeskirjades ning millel on üks järgmistest salastatuse kategooria märgetest:

    – RESTREINT UE / EU RESTRICTED,

    – CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL,

    – SECRET UE / EU SECRET,

    – TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET;

b)    liikmesriikidelt nõukogule antud salastatud teave, mille riikliku salastatuse kategooria märge on samaväärne ühe punktis a loetletud ELi salastatud teabe märkega;

c)    kolmandate riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt Euroopa Liidule antud salastatud teave, mille salastatuse kategooria märge on samaväärne ühe punktis a loetletud ELi salastatud teabe märkega, nagu on sätestatud asjakohastes teabeturbe lepingutes või halduskokkulepetes.

Artikkel 3  : Salastatud teabe kaitse

1.    Euroopa Parlament kaitseb vastavalt oma julgeolekueeskirjadele ja käesolevale kokkuleppele talle nõukogu poolt antud salastatud teavet.

2.    Kuna tuleb säilitada samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt nende kummagi julgeolekueeskirjades sätestatud salastatud teabe kaitse aluspõhimõtete ja miinimumstandardite vahel, tagab Euroopa Parlament, et Euroopa Parlamendi ruumides kohaldatavad julgeolekumeetmed pakuvad salastatud teabe kaitse taset, mis on samaväärne nõukogu ruumides sellisele teabele määratud kaitse tasemega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjaomased talitused teevad sel eesmärgil tihedat koostööd.

3.    Euroopa Parlament võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et talle nõukogu poolt antud salastatud teavet

a)    ei kasutata muudel eesmärkidel kui nendel, mille jaoks juurdepääs anti;

b)    ei avaldata muudele isikutele kui nendele, kellele on võimaldatud juurdepääs vastavalt artiklitele 4 ja 5, ega avalikustata;

c)    ei avaldata muudele liidu institutsioonidele, asutustele, talitustele või ametitele või liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ilma nõukogu eelneva kirjaliku nõusolekuta.

4.    Nõukogu võib võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu salastatud teabele, mis pärineb muudelt liidu institutsioonidelt, asutustelt, talitustelt või ametitelt või liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ainult selle koostaja eelneval kirjalikul nõusolekul.

Artikkel 4  : Töötajatega seotud julgeolek

1.    Juurdepääs salastatud teabele võimaldatakse Euroopa Parlamendi liikmetele vastavalt artikli 5 lõikele 4.

2.    Kui asjakohane teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel, võib juurdepääsu võimaldada ainult nendele Euroopa Parlamendi presidendilt volitused saanud Euroopa Parlamendi liikmetele,

a)    kes on läbinud julgeolekukontrolli vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele või

b)    kelle kohta pädev liikmesriigi asutus on teatanud, et nad omavad oma tööülesannete tõttu selleks nõuetekohaseid volitusi vastavalt riigisisestele õigusaktidele.

Esimesest lõigust olenemata, kui asjakohane teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või sellega samaväärsel tasemel, võib juurdepääsu võimaldada ka nendele vastavalt artikli 5 lõikele 4 kindlaksmääratud Euroopa Parlamendi liikmetele, kes on allkirjastanud kinnituse teabe mitteavaldamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele. Nõukogule teatatakse Euroopa Parlamendi liikmete nimed, kellele võimaldati juurdepääs vastavalt käesolevale lõigule.

3.    Enne salastatud teabele juurdepääsu võimaldamist teavitatakse Euroopa Parlamendi liikmeid nende kohustusest kaitsta sellist teavet vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele ja nad kinnitavad seda vastutust; samuti teavitatakse neid sellise kaitse tagamise vahenditest.

4.    Juurdepääs salastatud teabele võimaldatakse ainult nendele Euroopa Parlamendi ametnikele ja teistele fraktsioonide heaks töötavatele parlamendi töötajatele,

a)    kelle vastavalt artikli 5 lõikele 4 kindlaks määratud asjaomane parlamendi organ või ametikandja on eelnevalt määratlenud kui teadmisvajadust omavad töötajad;

b)    kes on läbinud asjakohasel tasemel julgeolekukontrolli kooskõlas Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadega, juhul kui teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel, ja

c)    keda on teavitatud nende vastutusest kaitsta sellist teavet ja sellise kaitse tagamise vahenditest ning kes on saanud selle kohta kirjalikud juhised, ja kes on allkirjastanud deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhised kätte saanud ja kohustuvad neid järgima vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele.

Artikkel 5  : Salastatud teabele juurdepääsu menetlus

1.    Nõukogu annab Euroopa Parlamendile artiklis 1 nimetatud salastatud teavet, kui nõukogul on aluslepingute või nende alusel vastu võetud õigusaktide kohaselt juriidiline kohustus seda teha. Lõikes 3 osutatud parlamendi organid või ametikandjad võivad teha ka kirjaliku taotluse sellise teabe saamiseks.

2.    Muudel juhtudel võib nõukogu anda artiklis 1 nimetatud salastatud teavet Euroopa Parlamendile omal algatusel või lõikes 3 osutatud parlamendi organi või ametikandja kirjaliku taotluse alusel.

3.    Järgmised parlamendi organid või ametikandjad võivad nõukogule esitada kirjalikke taotlusi:

a)    president,

b)    esimeeste konverents,

c)    juhatus,

d)    asjaomase komisjoni esimees,

e)    asjaomane raportöör / asjaomased raportöörid.

Teised Euroopa Parlamendi liikmed esitavad taotlusi mõne esimeses lõigus osutatud parlamendi organi või ametikandja kaudu.

Nõukogu vastab sellistele taotlustele viivitamata.

4.    Kui nõukogul on juriidiline kohustus võimaldada Euroopa Parlamendile juurdepääsu salastatud teabele või kui nõukogu on otsustanud seda teha, määrab ta enne selle teabe edastamist koos lõikes 3 loetletud asjaomase organi / ametikandjaga kirjalikult kindlaks,

a)    et sellist juurdepääsu võib võimaldada ühele või mitmele järgmisele isikule või organile:

i)    president,

ii)    esimeeste konverents,

iii)    Juhatus,

iv)    asjaomase(te) komisjoni(de) esimees,

v)    asjaomane raportöör / asjaomased raportöörid,

vi)    kõik või teatavad asjaomase(te) komisjoni(de) liikmed ning

b)    igasuguse töötlemise erikorra sellise teabe kaitseks.

Artikkel 6  : Salastatud teabe registreerimine, säilitamine, sellega tutvumine ja selle arutamine Euroopa Parlamendis

1.    Kui nõukogu poolt Euroopa Parlamendile antud salastatud teave on salastatud tasemel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET või nendega samaväärsel tasemel, siis:

a)    salastatud teave registreeritakse julgeolekukaalutlustel, et talletada selle kasutusaja iga etappi ja tagada selle jälgitavus igal ajal;

b)    salastatud teavet säilitatakse turvaalal, mis vastab nõukogu julgeolekueeskirjades ja Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjades sätestatud füüsilise julgeoleku miinimumstandarditele, mis on samaväärsed, ning

c)    salastatud teabega võivad tutvuda artikli 4 lõikes 4 ja artikli 5 lõikes 4 osutatud asjaomased Euroopa Parlamendi liikmed ja ametnikud ning muud Euroopa Parlamendi töötajad, kes töötavad fraktsioonide heaks, ainult Euroopa Parlamendi ruumides asuvas turvalises lugemissaalis. Sel juhul kehtivad järgmised tingimused:

i)    teavet ei tohi kopeerida mitte mingil viisil, näiteks valguskoopia tegemise või pildistamise teel;

ii)    märkmeid ei tohi teha ning

iii)    elektroonilisi sidevahendeid ei tohi ruumi kaasa võtta.

2.    Kui nõukogu poolt Euroopa Parlamendile edastatud salastatud teave on salastatud RESTREINT UE / EU RESTRICTED või sellega samaväärsel tasemel, töödeldakse ja säilitatakse seda vastavalt Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjadele, mis pakuvad sellisele salastatud teabele nõukogu julgeolekueeskirjadega samaväärset kaitse taset.

Esimesest lõigust olenemata töödeldakse ja säilitatakse 12 kuu jooksul pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist RESTREINT UE / EU RESTRICTED või sellega samaväärsel tasemel salastatud teavet vastavalt lõikele 1. Juurdepääsu sellisele salastatud teabele reguleeritakse vastavalt artikli 4 lõike 4 punktidele a ja c ning artikli 5 lõikele 4.

3.    Salastatud teavet võib töödelda ainult side- ja infosüsteemides, mis on nõuetekohaselt akrediteeritud või heaks kiidetud vastavalt standarditele, mis on samaväärsed nõukogu julgeolekueeskirjades sätestatud standarditega.

4.    Euroopa Parlamendis teabe saajatele suuliselt antud salastatud teabe suhtes kohaldatakse samaväärsel tasemel kaitset kui kirjalikult antud salastatud teabe suhtes.

5.    Olenemata käesoleva artikli lõike 1 punktist c, võib nõukogu poolt Euroopa Parlamendile antud salastatud teavet kuni tasemeni CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või sellega samaväärsel tasemel arutada kinnistel koosolekutel, millest võtavad osa ainult Euroopa Parlamendi liikmed ja need Euroopa Parlamendi ametnikud ja muud fraktsioonide heaks töötavad parlamendi töötajad, kellele on võimaldatud juurdepääsu teabele vastavalt artikli 4 lõikele 4 ja artikli 5 lõikele 4. Kehtivad järgmised tingimused:

    – dokumendid tuleb laiali jagada koosoleku alguses ja jälle kokku korjata koosoleku lõpus;

    – dokumente ei tohi kopeerida mitte mingil viisil, nt valguskoopia tegemise või pildistamise teel;

    – märkmeid ei tohi teha;

    – elektroonilisi sidevahendeid ei tohi ruumi kaasa võtta ning

    – koosoleku protokollis ei mainita salastatud teavet sisaldava päevakorrapunkti arutelu.

6.    Kui koosolekutel on vaja arutada tasemel SECRET UE / EU SECRET või TRES SECRET UE / EU TOP SECRET või sellega samaväärsel tasemel, lepitakse iga üksikjuhtumi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel kokku erikord.

Artikkel 7  : Julgeolekunõuete rikkumine, salastatud teabe kadumine või ohtu sattumine

1.    Kui on aset leidnud nõukogu poolt antud salastatud teabe tõendatud või oletatav kadumine või ohtu sattumine, teavitab Euroopa Parlamendi peasekretär kohe nõukogu peasekretäri. Euroopa Parlamendi peasekretär viib läbi uurimise ja teavitab nõukogu peasekretäri uurimistulemustest ning sellise juhtumi kordumise välistamiseks võetud meetmetest. Kui asjasse puutub Euroopa Parlamendi liige, tegutseb Euroopa Parlamendi president koos Euroopa Parlamendi peasekretäriga.

2.    Iga Euroopa Parlamendi liikme suhtes, kes on vastutav Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjade või käesoleva kokkuleppe sätete rikkumise eest, võib kohaldada Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 9 lõikes 2 ja artiklites 152–154 sätestatud meetmeid ja karistusi (16).

3.    Iga Euroopa Parlamendi ametniku või fraktsiooni heaks töötava parlamendi muu töötaja suhtes, kes on vastutav Euroopa Parlamendi julgeolekueeskirjade või käesoleva kokkuleppe sätete rikkumise eest, võib kohaldada nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (17) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes ette nähtud karistusi.

4.    Isikute suhtes, kes on vastutavad salastatud teabe kadumise või ohtu sattumise eest, võib kohaldada distsiplinaar- ja/või õiguslikke meetmeid vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 8  : Lõppsätted

1.    Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad omalt poolt kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva kokkuleppe rakendamine. Nad teevad sel eesmärgil koostööd, eelkõige korraldades külastusi, et jälgida käesoleva kokkuleppe julgeolekualaste ja tehniliste aspektide rakendamist.

2.    Euroopa Parlamendi sekretariaadi ja nõukogu peasekretariaadi asjaomased talitused konsulteerivad üksteisega enne seda, kui kumbki institutsioon oma vastavaid julgeolekueeskirju muudab, tagamaks, et säilib salastatud teabe kaitse miinimumstandardite ja aluspõhimõtete samaväärsus.

3.    Euroopa Parlamendile antakse käesoleva kokkuleppe alusel salastatud teavet siis, kui nõukogu koos Euroopa Parlamendiga on teinud kindlaks, et ühest küljest Euroopa Parlamendi ja nõukogu julgeolekueeskirjades sisalduvate salastatud teabe kaitse aluspõhimõtete ja miinimumstandardite ning teisest küljest Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides pakutava salastatud teabe kaitse taseme samaväärsus on saavutatud.

4.    Käesoleva kokkuleppe võib kummagi institutsiooni taotlusel läbi vaadata, pidades silmas selle rakendamisel saadud kogemusi.

5.    Käesolev kokkulepe jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

E.    Konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriv eeskiri

Euroopa Parlamendi juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsus konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta (18)

EUROOPA PARLAMENDI JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 23 lõiget 12 (19),

arvestades järgmist:

(1)    seoses raamkokkuleppega Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vaheliste suhete kohta (20), mis allkirjastati 20. oktoobril 2010 („raamkokkulepe”) ning institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, mis käsitleb nõukogu valduses oleva salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa Parlamendi poolt seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonda (21), mis allkirjastati 12. märtsil 2014. aastal („institutsioonidevaheline kokkulepe”), tuleb sätestada konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriv eeskiri;

(2)    Lissaboni lepinguga antakse Euroopa Parlamendile uued ülesanded ning parlamendi tegevuse arendamiseks konfidentsiaalsust nõudvates valdkondades tuleb konfidentsiaalse, sealhulgas ka salastatud teabe käsitlemiseks Euroopa Parlamendis kehtestada üldpõhimõtted, minimaalsed julgeolekustandardid ja asjakohased menetlused;

(3)    käesoleva otsusega kehtestatava eeskirja eesmärk on tagada samaväärsed kaitsestandardid ning ühilduvus eeskirjadega, mille on vastu võtnud aluslepingutega või nende alusel asutatud või liikmesriikide poolt moodustatud muud institutsioonid, asutused, talitused ja ametid, et hõlbustada Euroopa Liidu otsustamisprotsessi sujuvat toimimist;

(4)    käesoleva otsuse sätete rakendamine ei piira kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 15 vastu võetud kehtivate ega tulevaste, dokumentidele juurdepääsu käsitlevate eeskirjade kohaldamist;

(5)    käesoleva otsuse sätete rakendamine ei piira kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 16 vastu võetud kehtivate ega tulevaste, isikuandmete kaitset käsitlevate eeskirjade kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1  : Eesmärk

Käesolev otsus reguleerib konfidentsiaalse teabe haldamist ja käitlemist Euroopa Parlamendis, sealhulgas konfidentsiaalse teabe koostamist, vastuvõtmist, edastamist ja säilitamist sellise teabe konfidentsiaalsuse asjakohase kaitse eesmärgil. Käesoleva otsusega rakendatakse institutsioonidevahelist kokkulepet ja raamkokkulepet, eelkõige selle II lisa.

Artikkel 2  : Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    „teave” – mis tahes kirjalik või suuline teave, olenemata selle kandjast ja autorist;

b)    „konfidentsiaalne teave” — salastatud teave ning muu konfidentsiaalne teave, mida ei ole salastatud;

c)    „salastatud teave” — ELi salastatud teave ja samaväärne salastatud teave;

d)    „ELi salastatud teave” — igasugune teave ja materjal, mis on „TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET”, „SECRET UE / EU SECRET”, „CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL” või „RESTREINT UE / EU RESTRICTED” salastatuse tasemega ja mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve, olenemata sellest, kas selline teave pärineb aluslepingutega või nende alusel asutatud institutsioonidelt, asutustelt, talitustelt või ametitelt. Sellega seoses kasutatakse järgmisi teabe ja materjali salastatuse tasemeid:

-    „TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET” — kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

-    „SECRET UE / EU SECRET” — kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

-    „CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL” — kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

-    „RESTREINT UE / EU RESTRICTED” — kasutatakse sellise teabe ja materjali puhul, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve;

e)    „samaväärne salastatud teave” — liikmesriikide, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide väljastatud salastatud teave, mis kannab salastusmärget, mis on samaväärne mõnega ELi salastatud teabe salastusmärgetest ja mille on Euroopa Parlamendile edastanud nõukogu või komisjon;

f)    „muu konfidentsiaalne teave” — mis tahes muu mittesalastatud konfidentsiaalne teave, kaasa arvatud andmekaitse eeskirjade või ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluv teave, mis on koostatud Euroopa Parlamendis või mille on edastanud Euroopa Parlamendile aluslepingutega või nende alusel asutatud muud institutsioonid, asutused, talitused ja ametid või liikmesriigid;

g)    „dokument” – mis tahes talletud teave selle füüsilisest kujust ja omadustest olenemata;

h)    „materjal” – valmistatud või valmistamisel olevad dokumendid, masinad või seadmed;

i)    „teadmisvajadus” – isiku vajadus pääseda juurde konfidentsiaalsele teabele tema ametikohustuste või ülesande täitmiseks;

j)    „loa andmine” — Euroopa Parlamendi liikmete puhul presidendi otsus ning Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude töötajate puhul peasekretäri otsus võimaldada isikule juurdepääs salastatud teabele kuni teatava salastatuse tasemeni; otsus põhineb julgeolekukontrolli positiivsel tulemusel, mille on läbi viinud liikmesriigi asutus vastavalt riigisisesele õigusele ja I lisa 2. osa sätetele;

k)    „salastatuse taseme alandamine” – salastatuse astme vähendamine;

l)    „salastatuse kustutamine” – igasuguse salastatuse kõrvaldamine;

m)    „märge” — muule konfidentsiaalsele teabele kantud märkus, mille eesmärk on osutada konkreetsetele juhistele, mida selle teabe käitlemisel tuleb järgida, või valdkonnale, mida konkreetne dokument hõlmab. Märge võib olla kantud ka salastatud teabele, et osutada lisanõuetele, mida teabe käitlemisel tuleb täita;

n)    „märke kustutamine” — märke eemaldamine;

o)    „koostaja” — konfidentsiaalse teabe nõuetekohaselt volitatud autor;

p)    „julgeolekuteade” — II lisas sätestatud rakendusmeetmed;

q)    „käitlemisjuhend” — Euroopa Parlamendi teenistustele konfidentsiaalse teabe haldamiseks antud tehnilised juhised.

Artikkel 3  : Üldpõhimõtted ja miinimumstandardid

1.    Euroopa Parlament käsitleb konfidentsiaalset teavet vastavalt I lisa 1. osas sätestatud üldpõhimõtetele ja miinimumstandarditele.

2.    Euroopa Parlament loob vastavalt kõnealustele üldpõhimõtetele ja miinimumstandarditele teabeturbe juhtimissüsteemi. Teabeturbe juhtimissüsteem koosneb julgeolekuteadetest, käitlemisjuhendist ja asjakohasest kodukorrast. Teabeturbe juhtimissüsteemi ülesandeks on hõlbustada Euroopa Parlamendi tegevust ja haldustööd, tagades samas Euroopa Parlamendi käsitletava mis tahes konfidentsiaalse teabe kaitse täielikus kooskõlas sellise teabe koostaja poolt julgeolekuteates sätestatud eeskirjadega.

Konfidentsiaalse teabe töötlemine julgeolekuteates 3 sätestatud Euroopa Parlamendi automatiseeritud side- ja infosüsteemide abil toimub vastavalt infokindluse põhimõtetele.

3.    Euroopa Parlamendi liikmed võivad tutvuda salastatud teabega ilma julgeolekukontrolli läbimata kuni tasemeni RESTREINT UE / EU RESTRICTED (kaasa arvatud).

4.    Kui asjaomane teave on salastatud tasemega CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või samaväärne teave, antakse sellele juurdepääs Euroopa Parlamendi liikmele, kellele president on loa andnud vastavalt lõikele 5 või kes on alla kirjutanud deklaratsioonile, millega ta kinnitab, et ta ei avalda teabe sisu kolmandatele isikutele, kohustub CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL salastatuse tasemega teavet kaitsma ja on teadlik nende nõuete rikkumise tagajärgedest.

5.    Kui asjaomane teave on salastatud tasemega SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET / EU TOP SECRET või samaväärne teave, antakse sellele juurdepääs Euroopa Parlamendi liikmele, kellele president on loa andnud pärast seda, kui:

a)    parlamendiliige on läbinud vastavalt käesoleva otsuse I lisa 2. osale julgeolekukontrolli või

b)    liikmesriigi pädev asutus on teatanud, et asjaomasel parlamendiliikmel on selleks oma tööülesannete tõttu vastavalt riigisisestele õigusaktidele nõuetekohased volitused.

6.    Enne salastatud teabele juurdepääsu võimaldamist teavitatakse Euroopa Parlamendi liiget kohustusest kaitsta sellist teavet vastavalt I lisale ja parlamendiliige kinnitab, et ta on sellest kohustusest teadlik. Teda teavitatakse samuti sellise kaitse tagamise vahenditest.

7.    Euroopa Parlamendi ametnikud ja fraktsioonides töötavad muud töötajad võivad tutvuda konfidentsiaalse teabega, kui nende teadmisvajadus on kindlaks tehtud, ning nad võivad tutvuda kõrgema salastatuse tasemega teabega kui RESTREINT UE / EU RESTRICTED, kui nad on läbinud vastava tasemega julgeolekukontrolli. Neile võimaldatakse salastatud teabele juurdepääs ainult siis, kui neid on teavitatud nende kohustusest sellist teavet kaitsta ja sellise kaitse tagamise vahenditest ning neile on antud selle kohta kirjalikud juhised ning kui nad on allkirjastanud deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhised kätte saanud ja kohustuvad neid vastavalt kehtivatele eeskirjadele järgima.

Artikkel 4  : Konfidentsiaalse teabe loomine ja halduslik käitlemine Euroopa Parlamendis

1.    Konfidentsiaalset teavet võivad koostada ja/või teavet salastada, nagu on sätestatud julgeolekuteates, Euroopa Parlamendi president, asjaomaste parlamendikomisjonide esimehed, peasekretär ja/või muu isik, kellele peasekretär on selleks andnud nõuetekohase kirjaliku loa.

2.    Salastatud teabe koostamisel kohaldab selle koostaja sobivat salastatuse taset kooskõlas I lisas sätestatud rahvusvaheliste standardite ning määratlustega. Üldreeglina määrab teabe koostaja kindlaks ka adressaadid, kellele antakse luba tutvuda teabega vastavalt selle salastatuse tasemele. See teave antakse edasi salastatud teabe üksusele, kui dokument on antud hoiule nimetatud üksusele.

3.    Ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat muud konfidentsiaalset teavet käsitletakse vastavalt I ja II lisale ning käitlemisjuhendile.

Artikkel 5  : Konfidentsiaalse teabe vastuvõtmine Euroopa Parlamendis

1.    Euroopa Parlamendi poolt saadud konfidentsiaalne teave edastatakse:

a)    RESTREINT UE / EU RESTRICTED salastatuse tasemega või samaväärse teabe ja muu konfidentsiaalse teabe puhul vastava taotluse esitanud parlamendi organi või ametikandja sekretariaati või otse salastatud teabe üksusele;

b)    CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemega või samaväärse teabe puhul salastatud teabe üksusele.

2.    Konfidentsiaalse teabe registreerimise, säilitamise ja jälgitavusega tegeleb olenevalt asjaoludest teabe vastu võtnud parlamendi organi või ametikandja sekretariaat või salastatud teabe üksus.

3.    Kui komisjon edastab konfidentsiaalset teavet vastavalt raamkokkuleppele II lisa punktile 3.2 või kui nõukogu edastab salastatud teavet vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 5 lõikele 4, antakse teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks ettenähtud ja ühiselt kokkulepitud tingimused koos konfidentsiaalse teabega olenevalt asjaoludest hoiule parlamendi organi või ametikandja sekretariaadile või salastatud teabe üksusele.

4.    Lõikes 3 osutatud tingimusi võib mutatis mutandis kohaldada ka siis, kui konfidentsiaalse teabe edastavad aluslepingutega või nende alusel asutatud muud institutsioonid, asutused, talitused ja ametid või liikmesriigid.

5.    TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemele või samaväärsele tasemele vastava kaitse tagamiseks moodustab esimeeste konverents järelevalvekomisjoni. TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemega või samaväärne teave edastatakse Euroopa Parlamendile kooskõlas täiendavate tingimustega, milles lepivad omavahel kokku Euroopa Parlament ning teavet edastav liidu institutsioon.

Artikkel 6  : Salastatud teabe edastamine Euroopa Parlamendi poolt kolmandatele osapooltele

Euroopa Parlament võib teabe koostaja või Euroopa Parlamendile salastatud teabe edastanud liidu institutsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul edastada salastatud teabe kolmandatele osapooltele tingimusel, et nad tagavad, et salastatud teabe käitlemisel järgitakse nende teenistustes ja tööruumides eeskirju, mis on samaväärsed käesolevas otsuses sätestatud eeskirjaga.

Artikkel 7  : Turvatud rajatised

1.    Konfidentsiaalse teabe haldamiseks rajab Euroopa Parlament turvaala ja turvatud lugemissaalid.

2.    Turvaalas on olemas vahendid salastatud teabe registreerimiseks, arhiveerimiseks, edastamiseks ja käitlemiseks ning sellega tutvumiseks. Turvaala koosneb muu hulgas lugemissaalist ja koosolekuruumist, kus on võimalik salastatud teabega tutvuda, ja seda haldab salastatud teabe üksus.

3.    Väljaspool turvaala võib rajada turvatud lugemissaale, kus võib tutvuda RESTREINT UE / EU RESTRICTED salastatuse tasemega või samaväärse teabega ja muu konfidentsiaalse teabega. Turvatud lugemissaale haldavad olenevalt asjaoludest Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaadi pädevad teenistused või salastatud teabe üksus. Nendes saalides ei ole koopiamasinaid, telefone, fakse, skannereid ega muid dokumentide paljundamiseks või edastamiseks ettenähtud tehnilisi seadmeid.

Artikkel 8  : Konfidentsiaalse teabe registreerimine, käitlemine ja säilitamine

1.    RESTREINT UE / EU RESTRICTED salastatuse tasemega või samaväärset teavet ja muud konfidentsiaalset teavet registreerivad ja säilitavad Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaadi pädevad teenistused või salastatud teabe üksus, olenevalt sellest, kes teabe sai.

2.    RESTREINT UE / EU RESTRICTED salastatuse tasemega või samaväärse teabe ja muu konfidentsiaalse teabe käitlemise suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)    dokumendid antakse isiklikult üle sekretariaadi juhatajale, kes need registreerib ja esitab nende kättesaamise kohta kinnituse;

b)    kui dokumente parajasti ei kasutata, on nad sekretariaadi vastutusel lukustatud kohas hoiul;

c)    teavet ei tohi mingil juhul salvestada ühelegi muule kandjale ega edastada ühelegi teisele isikule. Dokumente võib paljundada üksnes julgeolekuteates kindlaks määratud nõuetekohaselt akrediteeritud seadmete abil;

d)    teabele juurdepääsu õigus on ainult neil, kelle teabe koostaja või teabe Euroopa Parlamendile edastanud liidu institutsioon on kindlaks määranud vastavalt artikli 4 lõikele 2 või artikli 5 lõigetele 3, 4 ja 5;

e)    Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaat märgib üles kõik isikud, kes on teabega tutvunud, ning tutvumise kuupäeva ja kellaaja, ning edastab dokumentide tutvumisega seoses kogutud teabe salastatud teabe üksusele siis, kui teave antakse hoiule salastatud teabe üksusele.

3.    CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemega või samaväärset teavet registreerib, käitleb ja säilitab salastatud teabe üksus, kes teeb seda turvaalal ja vastavalt salastatuse tasemele ja julgeolekuteates sätestatule.

4.    Lõigetes 1 ja 3 sätestatud eeskirjade rikkumise korral teavitab olenevalt asjaoludest parlamendi organi või ametikandja sekretariaadi või salastatud teabe üksuse vastutav ametnik sellest peasekretäri, kes teavitab sellest omakorda Euroopa Parlamendi presidenti, kui rikkuja on parlamendiliige.

Artikkel 9  : Pääs turvatud rajatistesse

1.    Turvaalasse pääsevad ainult järgmised isikud:

a)    isikud, kellel on artikli 3 lõigete 4–7 kohaselt õigus tutvuda turvaalas hoitava teabega ja kes on esitanud artikli 10 lõike 1 kohase taotluse;

b)    isikud, kellel on artikli 4 lõike 1 kohaselt õigus salastatud teavet koostada ja kes on esitanud artikli 10 lõike 1 kohase taotluse;

c)    salastatud teabe üksuses töötavad Euroopa Parlamendi ametnikud;

d)    side- ja infosüsteemide haldamise eest vastutavad Euroopa Parlamendi ametnikud;

e)    vajaduse korral turvalisuse ja tuleohutuse eest vastutavad Euroopa Parlamendi ametnikud;

f)    puhastusteenust osutavad töötajad, kuid üksnes salastatud teabe üksuse ametniku juuresolekul ja tema range järelevalve all.

2.    Salastatud teabe üksus võib turvaalasse pääsemise õiguse andmisest keelduda igaühe puhul, kellele ei oleks selleks luba antud. Juurdepääsu andmisest keeldumise otsuse vaidlustamine esitatakse juhul, kui pääsu taotles Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Parlamendi presidendile ja muudel juhtudel peasekretärile.

3.    Peasekretär võib anda loa korraldada turvaalas asuvas koosolekuruumis piiratud arvul osalejatega koosoleku.

4.    Turvatud lugemissaali pääsevad ainult järgmised isikud:

a)    konfidentsiaalse teabega tutvumise või selle koostamise eesmärgil Euroopa Parlamendi liikmed, ametnikud ja fraktsioonides töötavad muud Euroopa Parlamendi töötajad, kelle isikusamasus on nõuetekohaselt kindlaks tehtud;

b)    side- ja infosüsteemide haldamise eest vastutavad Euroopa Parlamendi ametnikud, teabe saanud parlamendi organi või ametikandja sekretariaadi vastutavad ametnikud ja salastatud teabe üksuse ametnikud;

c)    vajaduse korral turvalisuse ja tuleohutuse eest vastutavad Euroopa Parlamendi ametnikud;

d)    puhastusteenust osutavad töötajad, kuid olenevalt asjaoludest üksnes parlamendi organi või ametikandja sekretariaadis või salastatud teabe üksuses töötava ametniku juuresolekul ja tema range järelevalve all.

5.    Parlamendi organi või ametikandja pädev sekretariaat või salastatud teabe üksus — olenevalt asjaoludest — võib turvatud lugemissaali pääsemise õiguse andmisest keelduda igaühe puhul, kellele ei ole selleks luba antud. Juurdepääsu andmisest keeldumise otsuse vaidlustamine esitatakse juhul, kui pääsu taotles Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Parlamendi presidendile ja muudel juhtudel peasekretärile.

Artikkel 10  : Konfidentsiaalse teabega tutvumine ja selle koostamine turvatud rajatistes

1.    Isik, kes soovib konfidentsiaalse teabega tutvuda või seda koostada turvaalas, teatab eelnevalt oma nime salastatud teabe üksusele. Üksus kontrollib selle isiku isikusamasust ja teeb kindlaks, kas tal on vastavalt artikli 3 lõigetele 3–7, artikli 4 lõikele 1 või artikli 5 lõigetele 3, 4 ja 5 lubatud konfidentsiaalse teabega tutvuda või seda koostada.

2.    Isik, kes soovib vastavalt artikli 3 lõigetele 3 ja 7 tutvuda RESTREINT EU / EU RESTRICTED salastatuse tasemega või samaväärse teabega või muu konfidentsiaalse teabega turvatud lugemissaalis, teatab eelnevalt oma nime Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaadi pädevatele teenistustele või salastatud teabe üksusele.

3.    Turvatud rajatises konfidentsiaalse teabega tutvumiseks Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaadi või salastatud teabe üksuse ametniku juuresolekul antakse luba vaid ühele isikule korraga, välja arvatud erandlike asjaolude korral (näiteks kui lühikese aja jooksul on esitatud palju taotlusi).

4.    Teabega tutvumise ajal on keelatud kontaktid väliskeskkonnaga (sh telefoni või muude tehnikavahendite abil), märkmete tegemine ning konfidentsiaalse teabe paljundamine või fotografeerimine.

5.    Enne turvatud rajatisest lahkumise lubamist kontrollib Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaadi või salastatud teabe üksuse ametnik, et konfidentsiaalne teave, millega tutvuti, on alles, puutumatu ja terviklik.

6.    Nende eeskirjade rikkumise korral teavitab Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaadi või salastatud teabe üksuse ametnik sellest peasekretäri, kes teavitab sellest omakorda Euroopa Parlamendi presidenti, kui rikkuja on parlamendiliige.

Artikkel 11  : Väljaspool turvatud rajatisi toimuval kinnisel koosolekul konfidentsiaalse teabega tutvumise miinimumstandardid

1.    Parlamendikomisjonide või muude Euroopa Parlamendi poliitiliste ja haldusorganite liikmed võivad RESTREINT UE / EU RESTRICTED salastatuse tasemega või samaväärse teabega ja muu konfidentsiaalse teabega tutvuda väljaspool turvatud rajatisi toimuval kinnisel koosolekul.

2.    Lõikes 1 osutatud juhul tagab koosoleku eest vastutava Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaat, et täidetud on järgmised tingimused:

a)    koosolekuruumi lubatakse siseneda vaid isikutel, kelle pädeva komisjoni või organi juhataja on määranud sellel koosolekul osalema;

b)    kõik dokumendid nummerdatakse, jagatakse koosoleku alguses välja ja kogutakse koosoleku lõppedes taas kokku ning nende kohta ei tehta märkmeid, neid ei paljundata ning nendest ei tehta fotosid;

c)    koosoleku protokollis ei mainita arutlusel olnud teabe sisu. Protokollida võib ainult vastuvõetud otsused;

d)    Euroopa Parlamendi teabesaajatele suuliselt edastatava konfidentsiaalse teabe suhtes kohaldatakse samaväärset kaitsetaset nagu kirjaliku konfidentsiaalse teabe suhtes;

e)    koosolekuruumides ei hoita mingeid lisadokumente;

f)    koosoleku alguses jagatakse osalejatele ja tõlkidele ainult vajalik arv dokumentide koopiaid;

g)    koosoleku juhataja selgitab kohe koosoleku alguses dokumentide salastatust/salastusmärkeid;

h)    osalejad ei vii dokumente koosolekuruumist välja;

i)    koosoleku lõpus kogub Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaat kõik dokumendid kokku ja loeb need üle; ja

j)    koosolekuruumi, kus tutvutakse kõnealuse konfidentsiaalse teabega või arutatakse seda, ei võeta kaasa elektroonilisi sidevahendeid ega muid elektroonilisi seadmeid.

3.    Kui kinnisel koosolekul arutatakse raamkokkuleppe II lisa punktis 3.2.2 ja institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 6 lõikes 5 sätestatud erandite kohaselt CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL salastatuse tasemega või samaväärset teavet, tagab koosoleku eest vastutava Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaat lisaks vastavuse tagamisele lõikes 2 sätestatule, et koosolekul osalema määratud isikud täidavad artikli 3 lõigete 4 ja 7 nõudeid.

4.    Lõikes 3 osutatud juhul annab salastatud teabe üksus kinnise koosoleku eest vastutava parlamendi organi või ametikandja sekretariaadile arutlusele tulevate dokumentide vajaliku arvu koopiad, mis antakse pärast koosolekut salastatud teabe üksusele tagasi.

Artikkel 12  : Konfidentsiaalse teabe arhiveerimine

1.    Turvaalal tagatakse turvatud arhiveerimissüsteemi olemasolu. Turvatud arhiivi haldamise eest vastutab salastatud teabe üksus, kes järgib arhiveerimise standardnõudeid.

2.    Salastatud teabe üksusesse hoiule antud salastatud teave ning parlamendi organi või ametikandja sekretariaati hoiule antud RESTREINT UE / EU RESTRICTED salastatuse tasemega või samaväärne teave viiakse üle turvaalas asuvasse turvatud arhiivi kuus kuud pärast seda, kui sellega viimati tutvuti, ning kõige hiljem üks aasta pärast seda, kui see hoiule anti. Muu konfidentsiaalse teabe, mida ei hoita salastatud teabe üksuses, arhiveerib Euroopa Parlamendi asjaomase organi või ametikandja sekretariaat, kes tegutseb dokumendihalduse üldeeskirjade kohaselt.

3.    Turvatud arhiivis hoitava konfidentsiaalse teabega saab tutvuda järgmistel tingimustel:

a)    konfidentsiaalse teabega on õigus tutvuda ainult isikutel, kes on nimeliselt, ametikohustuste või ametikoha järgi märgitud konfidentsiaalse teabe esitamisel täidetud saatelehele;

b)    konfidentsiaalse teabega tutvumise taotlus esitatakse salastatud teabe üksusele, kes tagab arhiividokumendi edastamise turvatud lugemissaali;

c)    kohaldatakse artiklis 10 sätestatud konfidentsiaalse teabega tutvumise korda ja tingimusi.

Artikkel 13  : Konfidentsiaalse teabe salastatuse taseme alandamine, salastatuse kustutamine ja märke kustutamine

1.    Konfidentsiaalse teabe salastatuse taset võib alandada, salastatuse kustutada ja märke kustutada ainult teabe koostaja eelneval loal ja vajaduse korral pärast arutelu muude huvitatud osapooltega.

2.    Salastatuse taseme alandamine või salastatuse kustutamine kinnitatakse kirjalikult. Teabe koostaja vastutab selle eest, et adressaate teavitatakse muudatustest, ning adressaadid omakorda vastutavad selle eest, et muudatustest teavitatakse järgmisi adressaate, kellele nemad on saatnud kõnealuse dokumendi või selle koopia. Võimaluse korral määravad teabe koostajad salastatud dokumentidele kuupäeva, ajavahemiku või sündmuse, millal võib salastatuse taset alandada või salastatuse kustutada. Kui see ei ole võimalik, vaatavad nad dokumendid hiljemalt iga viie aasta järel läbi, et teha kindlaks, kas esialgne salastatuse tase on endiselt vajalik.

3.    Turvatud arhiivis hoitavat konfidentsiaalset teavet kontrollitakse asjakohase ajavahemiku järel, kuid mitte hiljem kui 25. aastal pärast teabe koostamist, et otsustada, kas teabe salastatus tuleks kustutada, salastatuse taset tuleks alandada või märge kustutada. Sellise teabe kontrollimine ja avalikustamine toimub vastavalt nõukogu 1. veebruari 1983. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 354/83, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (22). Salastatuse kustutab salastatud teabe koostaja või vastutav teenistus kooskõlas I lisa 1. osa punktiga 10.

4.    Pärast salastatuse taseme kustutamist viiakse turvatud arhiivis hoitud endine salastatud teave üle Euroopa Parlamendi ajalooarhiivi, kus seda säilitatakse ja käsitletakse kohaldatavate eeskirjade kohaselt.

5.    Pärast märke kustutamist kohaldatakse endise muu konfidentsiaalse teabe suhtes Euroopa Parlamendi dokumendihalduse eeskirju.

Artikkel 14  : Julgeolekunõuete rikkumine ning konfidentsiaalse teabe kadumine või ohtusattumine

1.    Konfidentsiaalsuse rikkumise korral üldiselt ning eelkõige käesoleva otsuse rikkumise korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi liikmete puhul Euroopa Parlamendi kodukorras sätestatud karistusi puudutavaid asjakohaseid sätteid.

2.    Euroopa Parlamendi töötajate poolt toime pandud rikkumisel kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud menetlusi ja karistusi, mis on ette nähtud määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (23) („personalieeskirjad”).

3.    Julgeolekuteates 6 määratletud rikkumise korral korraldab olenevalt asjaoludest president ja/või peasekretär vajaliku juurdluse.

4.    Kui konfidentsiaalse teabe edastas Euroopa Parlamendile liidu institutsioon või liikmesriik, teavitab olenevalt asjaoludest president ja/või peasekretär asjaomast liidu institutsiooni või liikmesriiki salastatud teabe tõendatud või kahtlustatavast kadumisest või ohtusattumisest ning uurimistulemustest ja edaspidiste rikkumise vältimiseks võetud meetmetest.

Artikkel 15  : Käesoleva otsuse ja selle rakenduseeskirjade kohandamine ning iga-aastane aruanne käesoleva otsuse kohaldamise kohta

1.    Peasekretär teeb ettepaneku käesoleva otsuse ja seda rakendavate lisade vajaliku kohandamise kohta ning edastab selle otsuse tegemiseks juhatusele.

2.    Peasekretär vastutab selle eest, et Euroopa Parlamendi teenistused rakendavad käesolevat otsust, ja annab käesolevas otsuses sätestatud põhimõtete kohaselt välja teabeturbe juhtimissüsteemiga seotud küsimuste käitlemisjuhendi.

3.    Peasekretär esitab igal aastal juhatusele käesoleva otsuse kohaldamise kohta aruande.

Artikkel 16  : Ülemineku- ja lõppsätted

1.    Salastatud teabe üksuses või mõnes muus Euroopa Parlamendi arhiivis hoitavat mittesalastatud teavet, mida loetakse konfidentsiaalseks ja mis on pärit varasemast ajast kui 1. aprill 2014, loetakse käesoleva otsuse kohaldamisel muuks konfidentsiaalseks teabeks. Teabe koostaja võib igal ajal selle salastatuse taset muuta.

2.    Erandina käesoleva otsuse artikli 5 lõike 1 punktist a ja artikli 8 lõikest 1 tegeleb nõukogu poolt institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt esitatud RESTREINT UE / EU RESTRICTED salastatuse tasemega või samaväärse teabe hoidmise, registreerimise ja säilitamisega alates 1. aprill 2014 12 kuu jooksul salastatud teabe üksus. Selle teabega võib tutvuda vastavalt institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 4 lõike 2 punktidele a ja c ning artikli 5 lõikele 4.

3.    Juhatuse 6. juuni 2011. aasta otsus konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirja kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 17  : Jõustumine

Käeolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

I LISA   

I OSA    KONFIDENTSIAALSE TEABE KAITSMIST KÄSITLEVAD JULGEOLEKU ÜLDPÕHIMÕTTED JA MIINIMUMSTANDARDID

1.    SISSEJUHATUS

Käesolevate sätetega kehtestatakse konfidentsiaalse teabe kaitsmist käsitlevad julgeoleku üldpõhimõtted ja miinimumstandardid, mida tuleb austada ja/või järgida Euroopa Parlamendil kõikides töökohtades ning samuti kõigil salastatud teabe ja muu konfidentsiaalse teabe saajatel, et tagada julgeolek ja kindlustunne kõigile asjaomastele isikutele, et rakendatakse ühist kaitsestandardit. Neid täiendavad lisas II sätestatud julgeolekuteated ja muud sätted, millega reguleeritakse konfidentsiaalse teabe töötlemist parlamendikomisjonide ning parlamendi muude organite ja ametikandjate poolt.

2.    ALUSPÕHIMÕTTED

Euroopa Parlamendi julgeolekupoliitika on parlamendi üldise sisemise halduspoliitika lahutamatu osa ja põhineb seega parlamendi üldise poliitika juhtpõhimõtetel. Nende põhimõtete hulka kuuluvad seaduslikkus, läbipaistvus, aruandekohustuse põhimõte, subsidiaarsus ja proportsionaalsus.

Seaduslikkus tähendab vajadust püsida julgeolekufunktsioonide täitmisel rangelt õiguslikus raamistikus ning järgida kohaldatavaid õigusnorme. Samuti tähendab see, et julgeolekualased kohustused peavad põhinema asjakohastel õigussätetel. Personalieeskirjade sätted, eelkõige artikkel 17, mille kohaselt peab teenistuja hoiduma tööülesannete täitmisel saadud teabe loata avaldamisest, ja eeskirjade VI jaotis distsiplinaarmeetmete kohta kehtivad täies mahus. Samuti tähendab see, et Euroopa Parlamendi vastutusalas toimuvate julgeoleku rikkumistega tegeletakse parlamendi kodukorda ja tema distsiplinaarmeetmete poliitikat järgides.

Läbipaistvus tähendab selguse vajadust kõikide julgeolekueeskirjade ja -sätete puhul, vajadust tasakaalu järele eri teenistuste ja valdkondade vahel (füüsiline julgeolek võrrelduna teabekaitsega jne) ning vajadust järjepideva ja struktureeritud teadliku julgeolekupoliitika järele. Lisaks tähendab see vajadust selgete kirjalike juhtnööride järele julgeolekumeetmete rakendamiseks.

Aruandekohustus tähendab, et julgeolekualased kohustused tuleb selgelt määratleda. Lisaks tähistab see vajadust regulaarselt kontrollida, kas neid kohustusi täidetakse nõuetekohaselt.

Subsidiaarsus tähendab, et julgeolek tuleb organiseerida kõige madalamal võimalikul tasemel ning võimalikult lähedal Euroopa Parlamendi peadirektoraatidele ja teenistustele.

Proportsionaalsus tähendab seda, et julgeolekumeetmed peavad piirduma rangelt ainult sellega, mis on tingimata vajalik, ning et need meetmed on vastavuses kaitstavate huvidega ning tegeliku või potentsiaalse ohuga nendele huvidele, et neid huve oleks võimalik kaitsta võimalikult vähehäirival viisil.

3.    TEABETURBE ALUSED

Usaldusväärse teabeturbe aluseks on järgmised tingimused:

a)    olemas on nõuetekohased side- ja infosüsteemid. Nende eest vastutab Euroopa Parlamendi julgeolekuasutus (nagu on määratletud julgeolekuteates 1);

b)    Euroopa Parlamendis on olemas infokindluse asutus (nagu on määratletud julgeolekuteates 1), mis vastutab koostöös julgeolekuasutusega teabe ja nõuannete andmise eest side- ja infosüsteemide ohtude tehniliste külgede kohta ja milliste vahenditega nende ohtude eest kaitsta;

c)    Euroopa Parlamendi vastutavad teenistused ja muude liidu institutsioonide julgeolekuteenistused teevad tihedat koostööd.

4.    TEABETURBE PÕHIMÕTTED

4.1.    Eesmärgid

Teabeturbe peamised eesmärgid on järgmised:

a)    kaitsta konfidentsiaalset teavet spionaaži, kahjustamise ja loata avaldamise eest;

b)    kaitsta side- ja infosüsteemides ning -võrkudes käideldavat salastatud teavet konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse ohtuseadmise eest;

c)    kaitsta Euroopa Parlamendi hooneid, kus hoitakse salastatud teavet, sabotaaži ja kuritahtliku kahjustamise eest;

d)    julgeolekule esinenud ründe korral hinnata tekitatud kahju, piirata selle tagajärgi, korraldada julgeolekujuurdlus ja võtta vajalikke heastamismeetmeid.

4.2.    Salastamine

4.2.1.     Salastatuse puhul eeldab kaitstava teabe ja materjalide valik ning vajaliku kaitsetaseme hindamine hoolikust ja kogemusi. On äärmiselt oluline, et kaitse tase vastaks konkreetse kaitstava teabe või materjali tundlikkusele julgeoleku kontekstis. Teabe sujuva liikumise tagamiseks tuleb vältida nii üle- kui alasalastamist.

4.2.2.     Salastamissüsteem on vahend, mille abil saab käesolevas jaotises sätestatud põhimõtteid ellu viia. Samalaadset salastamissüsteemi järgitakse spionaaži, sabotaaži, terrorismi ja muude ohtude ärahoidmise kavandamise ja korraldamise puhul, et kõige rohkem kaitsta kõige olulisemaid salastatud teavet sisaldavaid hooneid ja kõige tundlikumaid kohti neis hoonetes.

4.2.3.     Vastutus teabe salastamise eest lasub ainuisikuliselt asjaomase teabe koostajal.

4.2.4.     Salastatuse tase võib põhineda ainult asjaomase teabe sisul.

4.2.5.     Mitmest osast koosneva teabe salastamisel rakendatakse sellist salastatuse taset, mis on vähemalt sama kõrge kui kõige kõrgema salastatuse tasemega osa puhul. Kogu teabele võib siiski omistada ka kõrgema salastatuse taseme kui selle osadele.

4.2.6.     Salastatus määratakse ainult siis, kui see on vajalik, ja nii kauaks, kui see on vajalik.

4.3.    Julgeolekumeetmete eesmärgid

Julgeolekumeetmed:

a)    laienevad kõigile isikutele, kellel on juurdepääs salastatud teabele, salastatud teabe kandjatele ja muule konfidentsiaalsele teabele, kõigile sellist teavet sisaldavatele ruumidele ja olulistele rajatistele;

b)    on kavandatud nii, et oleks võimalik tuvastada isikuid, kelle positsioon võib (juurdepääsu, suhete või muu tõttu) seada ohtu salastatud teabe ja sellist teavet sisaldavate oluliste rajatiste julgeoleku, ning tagada nende töölt kõrvaldamine või viimine teisele tööle;

c)    takistavad loata isikute juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ja rajatistele, mis sisaldavad konfidentsiaalset teavet;

d)    tagavad konfidentsiaalse teabe levitamise ainult teadmisvajaduse põhimõttest lähtudes, mis on esmatähtis julgeoleku kõigi aspektide seisukohast;

e)    tagavad konfidentsiaalse teabe terviklikkuse (vältides rikkumist, loata muutmist ja kustutamist) ja kättesaadavuse (ei takistata nende isikute juurdepääsu, kellel on seda vaja ja kellele on selleks antud luba), ja eriti siis, kui seda teavet säilitatakse, töödeldakse või edastatakse elektroonilisel kujul.

5.    ÜHISED MIINIMUMSTANDARDID

Euroopa Parlament tagab, et kõik salastatud teabe saajad nii institutsioonisiseselt kui tema volituste piires, nimelt kõik tema teenistused ja lepingupartnerid, järgivad ühiseid julgeoleku miinimumstandardeid, et kõnealust teavet oleks võimalik edastada kindla teadmisega, et seda käideldakse samasuguse hoolega. Sellised miinimumstandardid hõlmavad ka Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude Euroopa Parlamendi töötajate julgeolekukontrolli kriteeriume ning konfidentsiaalse teabe kaitsmise korda.

Euroopa Parlament võimaldab kolmandatel osapooltel pääseda ligi konfidentsiaalsele teabele ainult tingimusel, et nad tagavad, et teavet käideldakse kooskõlas selliste sätetega, mis on vähemalt rangelt samaväärsed kõnealuste ühiste miinimumstandarditega.

Ühiseid miinimumstandardeid kohaldatakse ka siis, kui Euroopa Parlament annab lepingu või toetuslepinguga tööstus- või muudele üksustele sellised ülesanded, mis on seotud konfidentsiaalse teabega.

6.    EUROOPA PARLAMENDI AMETNIKE JA FRAKTSIOONIDES TÖÖTAVATE MUUDE EUROOPA PARLAMENDI TÖÖTAJATE JULGEOLEK

6.1.    Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude Euroopa Parlamendi töötajate julgeolekujuhend

Euroopa Parlamendi ametnikel ja fraktsioonides töötavatel muudel Euroopa Parlamendi töötajatel, kellel on ametikoha tõttu juurdepääs salastatud teabele, antakse tööleasumisel ja seejärel regulaarsete ajavahemike järel põhjalikud juhtnöörid julgeoleku vajalikkuse ja sellega seotud korra kohta. Kõnealused töötajad kinnitavad kirjalikult, et on kohaldatavad julgeolekusätted läbi lugenud ja mõistavad neid täielikult.

6.2.    Juhtkonna vastutus

Juhtkond on osana oma tööülesannetest kohustatud teadma, kes nende töötajatest tegelevad oma töö käigus salastatud teabega või kellel on juurdepääs kaitstud side- ja infosüsteemidele, ning registreerima kõik vahejuhtumid ja tõenäolised nõrgad kohad, mis võivad mõjutada julgeolekut, ning neist teatama.

6.3.    Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonides töötavate muude Euroopa Parlamendi töötajate julgeolekustaatus

Kehtestatakse kord, mis tagab, et juhul, kui mõne Euroopa Parlamendi ametniku või fraktsioonis töötava muu Euroopa Parlamendi töötaja kohta saadakse teada teda kahjustavat teavet, tehakse kindlaks, kas see isik puutub töö käigus kokku salastatud teabega või kas tal on juurdepääs kaitstud side- või infosüsteemidele, ja sellest teavitatakse Euroopa Parlamendi vastutavat teenistust. Kui liikmesriigi pädev julgeolekuasutus teeb kindlaks, et sellise isiku näol on tegemist ohuga julgeolekule, tagandatakse või kõrvaldatakse ta nende tööülesannete täitmiselt, millega seoses ta võib julgeoleku ohtu seada.

7.    FÜÜSILINE JULGEOLEK

Füüsiline julgeolek tähendab füüsiliste ja tehniliste kaitsemeetmete kohaldamist, et takistada volitamata isikute juurdepääsu salastatud teabele.

7.1.    Kaitsevajadus

Salastatud teabe kaitsmise tagamiseks rakendatavate füüsiliste julgeolekumeetmete tase on proportsionaalne teabe ja materjali salastatuse taseme, mahu ja neile suunatud ohuga. Kõik salastatud teabe valdajad järgivad sellise teabe salastatuse taseme määramisel ühtseid tavasid ja peavad kaitset vajava teabe ja materjali säilitamisel, edastamisel ja hävitamisel kinni ühistest kaitsestandarditest.

7.2.    Kontrollimine

Enne kui salastatud teavet sisaldav ala jäetakse järelevalveta, tagab sellise teabe eest vastutav isik, et teavet säilitatakse turvaliselt ja kõik turvaseadmed (lukud, häireseadmed jms) on aktiveeritud. Pärast tööpäeva lõppu toimub täiendav sõltumatu kontroll.

7.3.    Hoonete julgeolek

Hooned, kus hoitakse salastatud teavet või kaitstud side- ja infosüsteeme, peavad olema kaitstud loata juurdepääsu eest.

Salastatud teabe kaitsmise viis (nt trellitatud aknad, ukselukud, uksevalve, juurdepääsu kontrollimise automaatsüsteemid, turvakontrollid ja valvepatrullid, häiresüsteemid, sissetungimise avastamise süsteemid ja valvekoerad) sõltub järgmisest:

a)    kaitstava teabe ja materjali salastatuse tase, maht ja asukoht hoones;

b)    asjomase teabe ja materjali turvakonteinerite kvaliteet ning

c)    hoone füüsilised omadused ja asukoht.

Side- ja infosüsteemide kaitsmise viis sõltub sellest, kui väärtuslikuks asjaomast teavet peetakse ja kui suurt kahju võib tekitada julgeoleku ohtu seadmine, millised on hoone füüsilised omadused ja asukoht ning milline on süsteemi asukoht hoones.

7.4.    Hädaolukorra lahendamise plaanid

Salastatud teabe kaitsmiseks hädaolukorra puhul koostatakse üksikasjalikud plaanid.

8.    JULGEOLEKUTÄHISED, MÄRKED, MÄRKIMINE JA SALASTATUSE TASEMETE HALDAMINE

8.1.    Julgeolekutähised

Lubatud on kasutada vaid käesoleva otsuse artikli 2 punktis d määratletud salastatuse tasemeid.

Salastatuse taseme kehtivuse piiramiseks (salastatud teabe puhul tähendab see automaatset salastatuse taseme alandamist või salastatuse kustutamist) võib kasutada kokkuleppelist julgeolekutähist.

Julgeolekutähiseid kasutatakse ainult koos salastatuse tasemega.

Julgeolekutähised on täpsemalt reguleeritud julgeolekuteates 2 ja need on määratletud käitlemisjuhendis.

8.2.    Märked

Märget kasutatakse selleks, et osutada konkreetsetele konfidentsiaalse teabe käitlemise juhistele. Märked võivad osutada ka konkreetses dokumendis käsitletavale valdkonnale või dokumendi levitamisele teadmisvajaduse põhjal, või (mittesalastatud teabe) embargo lõpu tähistamisele.

Märge ei ole salastatuse tase ja seda ei kasutata salastatuse taseme asemel.

Märked on täpsemalt reguleeritud julgeolekuteates 2 ja need on määratletud käitlemisjuhendis.

8.3.    Salastatuse taseme märkimine ja julgeolekutähiste lisamine

Salastatuse taseme märkimine ja julgeolekutähiste ning märgete lisamine toimub vastavalt julgeolekuteate 2 jaole E ja käitlemisjuhendile.

8.4.    Salastatuse tasemete haldamine

8.4.1.    Üldist

Teave salastatakse ainult siis, kui see on vajalik. Salastatuse tase peab olema selgelt ja õigesti märgitud ning see säilib ainult seni, kuni teavet on vaja kaitsta.

Teabe salastamise ja salastatuse taseme alandamise või salastatuse kustutamise eest vastutab ainuisikuliselt teabe koostaja.

Euroopa Parlamendi ametnikud salastavad teabe, alandavad salastatuse taset või kustutavad salastatuse peasekretäri juhtnööride kohaselt või volitusel.

Salastatud dokumentide käsitlemise üksikasjalik kord on sätestatud viisil, et dokumentides sisalduvale teabele oleks tagatud piisav kaitse.

TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemega teabe koostamise volitusega isikute arv hoitakse võimalikult väiksena ning nende isikute nimed kantakse salastatud teabe üksuse koostatud nimekirja.

8.4.2.    Salastatuse taseme rakendamine

Dokumendi salastatuse tase määratakse dokumendis sisalduva teabe tundlikkuse põhjal, võttes arvesse artikli 2 punktis d esitatud määratlusi. Salastamine peab toimuma õigesti ja kaalutletult.

Lisadega kirja või teate puhul on selle salastatuse tase vähemalt sama mis kõige kõrgema salastatuse tasemega lisal. Kui kiri või teade lahutatakse lisadest, peab koostaja selgelt osutama kirja või teate salastatuse tasemele.

Salastatava dokumendi koostaja järgib eespool sätestatud eeskirju ning väldib liiga kõrge ja liiga madala salastatuse taseme omistamist.

Ühe dokumendi eri leheküljed, lõiked, jaotised, lisad, manused ja täiendavad dokumendid võivad vajada eri salastatuse taset ning tuleb seega salastada sellele vastavalt. Kogu dokumendi salastatuse taseme määrab dokumendi kõige kõrgema salastatuse tasemega osa.

9.    KONTROLLIMINE

Salastatud teabe kaitseks võetud julgeolekumeetmete regulaarset sisekontrolli teeb Euroopa Parlamendi turvaküsimuste ja riskihindamise direktoraat, kes võib paluda abi nõukogu või komisjoni julgeolekuasutuselt.

Liidu institutsioonide julgeolekuasutused ja pädevad teenistused võivad emma-kumma poole algatatud kokkulepitud protsessi raames hinnata vastastikku asjakohaste institutsioonidevaheliste kokkulepete kohaselt vahetatud salastatud teabe kaitsmiseks võetud julgeolekumeetmeid.

10.    SALASTATUSE KUSTUTAMISE MENETLUS

10.1.     Salastatud teabe üksus kontrollib oma registris sisalduvat konfidentsiaalset teavet ning taotleb dokumendi koostajalt nõusolekut dokumendi salastatuse või märke kustutamise kohta hiljemalt 25. aastal pärast dokumendi koostamise kuupäeva. Dokumente, mille salastatust või märget esimesel kontrollimisel ei kustutatud, kontrollitakse regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel uuesti. Lisaks dokumentidele, mida säilitatakse turvaalas asuvates turvatud arhiivides ja mis on nõuetekohaselt salastatuks tunnistatud, võib salastatuse kustutamise menetlus hõlmata ka Euroopa Parlamendi organi või ametikandja sekretariaadis või Euroopa Parlamendi ajalooarhiivide eest vastutavas teenistuses hoitavat muud konfidentsiaalset teavet.

10.2.     Dokumendi salastatuse või märke kustutamise otsuse teeb üldjuhul dokumendi koostaja ainuisikuliselt, kuid erandjuhul teeb ta otsuse koos teavet valdava parlamendi organi või ametikandjaga enne kui dokumendis olev teave antakse üle Euroopa Parlamendi ajalooarhiivide eest vastutavale teenistusele. Salastatud teabe salastatust või märget võib kustutada ainult siis, kui teabe koostaja on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Muu konfidentsiaalse teabe puhul otsustab dokumendi märke kustutamise teavet valdava parlamendi organi või ametikandja sekretariaat koos teabe koostajaga.

10.3.     Salastatud teabe üksus vastutab teabe koostaja nimel selle eest, et dokumendi adressaate teavitatakse salastatuse taset ja märget puudutavatest muudatustest, ning adressaadid omakorda vastutavad selle eest, et muudatustest teavitatakse järgmisi adressaate, kellele nemad on saatnud kõnealuse dokumendi või selle koopia.

10.4.     Salastatuse kustutamine ei mõjuta dokumendil esineda võivaid julgeolekutähiseid ega märkeid.

10.5.     Salastatuse kustutamisel kriipsutatakse kõikide lehekülgede päises ja jaluses toodud esialgne salastatuse tase läbi. Dokumendi esimesel leheküljel või tiitellehel peab olema tempel koos viitega salastatud teabe üksusele. Märke kustutamisel kriipsutatakse kõikide lehekülgede päises toodud esialgne märge läbi.

10.6.     Kustutatud salastatusega või kustutatud märkega dokumendi tekst peab olema registreeritud ja lisatud elektroonilisse andmebaasi või muusse sarnasesse süsteemi.

10.7.     Dokumentide puhul, mille suhtes kehtib üksikisiku eraelu- ja isikupuutumatuse või füüsilise või juriidilise isiku ärihuvidega seotud erand või mis sisaldavad tundlikku teavet, kohaldatakse määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artiklit 2.

10.8.    Lisaks punktidele 10.1. kuni 10.7. kohaldatakse järgmist korda:

a)    salastatud teabe üksus konsulteerib kolmandate isikutega seotud dokumentide puhul enne salastatuse või märke kustutamise menetluse alustamist asjaomase kolmanda isikuga;

b)    üksikisiku eraelu- ja isikupuutumatusega seotud erandi puhul võetakse salastatuse või märke kustutamisel eelkõige arvesse olenevalt asjaoludest kas asjaomase isiku nõusolekut või fakti, et asjaomast isikut ei ole võimalik tuvastada;

c)    füüsilise või juriidilise isiku ärihuvidega seotud erandi puhul võib asjaomast isikut teavitada Euro opa Liidu Teatajas avaldatava teate kaudu, jättes võimalike tähelepanekute esitamiseks aega neli nädalat pärast teate avaldamise kuupäeva.

2 OSA    JULGEOLEKUKONTROLLI KORD

11.    EUROOPA PARLAMENDI LIIKMETE JULGEOLEKUKONTROLLI KORD

11.1.     Euroopa Parlamendi liikmetele antakse CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL salastatuse tasemega või samaväärsele teabele juurdepääsuks luba vastavalt käesoleva lisa punktides 11.3 ja 11.4 osutatud menetlusele või käesoleva otsuse artikli 3 lõike 4 kohase, teabe mitteavaldamist kinnitava deklaratsiooni alusel.

11.2.     Juurdepääsuks SECRET UE / EU SECRET ja TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemega või samaväärsele teabele peab Euroopa Parlamendi liikmetele olema antud luba punktides 11.3. ja 11.14. osutatud korra kohaselt.

11.3.     Luba antakse ainult Euroopa Parlamendi liikmele, kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse julgeolekukontrolli punktides 11.9 kuni 11.14 osutatud korra kohaselt. Parlamendiliikmetele loa andmise eest vastutab president.

11.4.     President võib anda kirjaliku loa pärast seda, kui on saanud liikmesriigi pädeva asutuse seisukoha, mille aluseks on punktides 11.8. kuni 11.13. osutatud korra kohaselt teostatud julgeolekukontroll.

11.5.     Euroopa Parlamendi turvaküsimuste ja riskihindamise direktoraat haldab ajakohastatud loetelu Euroopa Parlamendi liikmetest, kellele on antud luba, sealhulgas ajutine luba punkti 11.15. tähenduses.

11.6.     Loa kehtivusaeg on viis aastat või tööülesannete kestus, milleks luba anti, sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Kehtivusaega võib pikendada punktis 11.4. sätestatud korras.

11.7.     President tühistab loa, kui ta leiab, et see on põhjendatud. Loa tühistamise otsus tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi liikmele, kes võib taotleda, et president kuulaks ära tema selgitused enne loa tühistamist, ning liikmesriigi pädevale asutusele.

11.8.     Julgeolekukontroll toimub koostöös asjaomase Euroopa Parlamendi liikmega ja presidendi taotlusel. Liikmesriigi pädev asutus julgeolekukontrolli teostamiseks on selle liikmesriigi vastav asutus, mille kodanik asjaomane parlamendiliige on.

11.9.     Julgeolekukontrolli raames täidab Euroopa Parlamendi liige isikliku infolehe.

11.10.     President märgib oma taotluses liikmesriigi pädevale asutusele, millise salastatuse tasemega teavet soovitakse Euroopa Parlamendi liikmele kättesaadavaks teha, et liikmesriigi pädev asutus saaks teostada julgeolekukontrolli.

11.11.     Kogu liikmesriigi pädeva asutuse teostatava julgeolekukontrolli protsessi ja selle tulemuste suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjakohaseid õigusnorme, sealhulgas kaebusi käsitlevaid õigusnorme.

11.12.     Kui liikmesriigi pädeva asutuse seisukoht on positiivne, võib president kõnealusele Euroopa Parlamendi liikmele loa anda.

11.13.     Liikmesriigi pädeva asutuse negatiivne seisukoht tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi liikmele, kes võib taotleda, et president kuulaks ära tema selgitused. Kui president peab seda vajalikuks, võib ta paluda, et liikmesriigi pädev asutus annaks täiendavaid selgitusi. Kui negatiivne seisukoht kinnitatakse, siis luba ei anta.

11.14.     Kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele, kellele antakse luba punkti 11.3. tähenduses, antakse loa andmisel ja pärast seda korrapäraste ajavahemike järel vajalikke juhiseid salastatud teabe kaitsmise ja sellise kaitse tagamise vahendite kohta. Parlamendiliikmed kirjutavad alla deklaratsioonile, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhistega tutvunud.

11.15.     Erandkorras võib president pärast liikmesriigi pädevale asutusele teatamist ja tingimusel, et nimetatud asutus ei ole sellele teatele ühe kuu jooksul reageerinud, anda Euroopa Parlamendi liikmele enne punktis 11.11. osutatud julgeolekukontrolli tulemuste selgumist kuni kuueks kuuks ajutise loa. Sel viisil antud ajutine luba ei anna juurdepääsu TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemega ega samaväärsele teabele.

12.    EUROOPA PARLAMENDI AMETNIKE JA FRAKTSIOONIDES TÖÖTAVATE MUUDE EUROOPA PARLAMENDI TÖÖTAJATE JULGEOLEKUKONTROLLI KORD

12.1.     Juurdepääs salastatud teabele antakse ainult sellistele Euroopa Parlamendi ametnikele ja fraktsioonides töötavatele muudele Euroopa Parlamendi töötajatele, kes oma ülesannete ja üksuse vajaduste tõttu peavad sellist teavet teadma või kasutama.

12.2.     Juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET ja TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemega või samaväärsele teabele peavad Euroopa Parlamendi ametnikud ja muud asjaomases fraktsioonis töötavad Euroopa Parlamendi töötajad saama loa punktides 12.3. ja 12.4. sätestatud korra kohaselt.

12.3.     Luba antakse ainult punktis 12.1. osutatud isikutele, kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse julgeolekukontrolli punktides 12.9. kuni 12.14. osutatud korra kohaselt. Euroopa Parlamendi ametnikele ja fraktsioonides töötavatele muudele Euroopa Parlamendi töötajatele loa andmise eest vastutab peasekretär.

12.4.     Peasekretär annab kirjaliku loa pärast seda, kui on saanud liikmesriigi pädeva asutuse seisukoha, mille aluseks on punktides 12.8. kuni 12.13. osutatud korra kohaselt teostatud julgeolekukontroll.

12.5.     Euroopa Parlamendi turvaküsimuste ja riskihindamise direktoraat haldab Euroopa Parlamendi teenistuste esitatud ajakohastatud loetelu kõikidest ametikohtadest, mille puhul on nõutav julgeolekukontrolli läbimine, ja kõikidest isikutest, kellele on antud luba, sealhulgas ajutine luba punkti 12.15. tähenduses.

12.6.     Loa kehtivusaeg on viis aastat või tööülesannete kestus, milleks luba anti, sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Kehtivusaega võib pikendada punktis 12.4. osutatud korras.

12.7.     Peasekretär tühistab loa, kui ta leiab, et see on põhjendatud. Loa tühistamise otsus tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi ametnikule või fraktsioonis töötavale muule Euroopa Parlamendi töötajale, kes võib taotleda, et peasekretär kuulaks ära tema selgitused enne loa tühistamist, ning liikmesriigi pädevale asutusele.

12.8.     Julgeolekukontroll toimub koostöös asjaomase Euroopa Parlamendi ametnikuga või mõne muu asjaomases fraktsioonis töötava Euroopa Parlamendi töötajaga ja peasekretäri taotlusel. Liikmesriigi pädev asutus julgeolekukontrolli teostamiseks on selle liikmesriigi vastav asutus, mille kodanik kõnealune isik on. Kui see on riigisiseste õigusnormide kohaselt lubatud, võib liikmesriigi pädev asutus teostada julgeolekukontrolli mittekodanike suhtes, kes vajavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL, SECRET UE / EU SECRET või TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemega teabele.

12.9.     Julgeolekukontrolli raames täidab Euroopa Parlamendi ametnik või fraktsioonis töötav muu Euroopa Parlamendi töötaja isikliku infolehe.

12.10.     Peasekretär märgib oma taotluses liikmesriigi pädevale asutusele, millise salastatuse tasemega teavet soovitakse Euroopa Parlamendi ametnikule või mõnele muule asjaomases fraktsioonis töötavale Euroopa Parlamendi töötajale kättesaadavaks teha, et liikmesriigi pädev asutus saaks teostada julgeolekukontrolli ja esitada oma seisukoha seoses kõnealusele isikule antava loa tasemega.

12.11.     Kogu liikmesriigi pädeva asutuse teostatava julgeolekukontrolli protsessi ja selle tulemuste suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjakohaseid õigusnorme, sealhulgas kaebusi käsitlevaid õigusnorme.

12.12.     Kui liikmesriigi pädeva asutuse seisukoht on positiivne, võib peasekretär kõnealusele Euroopa Parlamendi ametnikule või mõnele muule asjaomases fraktsioonis töötavale Euroopa Parlamendi töötajale loa anda.

12.13.     Liikmesriigi pädeva asutuse negatiivne seisukoht tehakse teatavaks asjaomasele Euroopa Parlamendi ametnikule või mõnele muule asjaomases fraktsioonis töötavale Euroopa Parlamendi töötajale, kes võib taotleda, et peasekretär kuulaks ära tema selgitused. Kui peasekretär peab seda vajalikuks, võib ta paluda, et liikmesriigi pädev asutus annaks täiendavaid selgitusi. Kui negatiivne seisukoht kinnitatakse, siis luba ei anta.

12.14.     Kõigile Euroopa Parlamendi ametnikele ja fraktsioonides töötavatele muudele Euroopa Parlamendi töötajatele, kellele antakse luba punktide 12.4. ja 12.5. tähenduses, antakse loa andmisel ja pärast seda korrapäraste ajavahemike järel vajalikke juhiseid salastatud teabe kaitsmise ja sellise kaitse tagamise vahendite kohta. Euroopa Parlamendi ametnikud ja fraktsioonides töötavad muud töötajad kirjutavad alla deklaratsioonile, milles nad kinnitavad, et on nimetatud juhistega tutvunud ja kohustuvad neid järgima.

12.15.     Erandkorras võib peasekretär pärast liikmesriigi pädevale asutusele teatamist ja tingimusel, et nimetatud asutus ei ole sellele teatele ühe kuu jooksul reageerinud, anda Euroopa Parlamendi ametnikule või fraktsioonis töötavale muule Euroopa Parlamendi töötajale enne punktis 12.11. osutatud julgeolekukontrolli tulemuste selgumist kuni kuueks kuuks ajutise loa. Ajutine luba ei anna juurdepääsu TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET salastatuse tasemega ega samaväärsele teabele.

II LISA   

II LISA (24)

F.    Huvide konfliktid

Juhatuse nõusolekul võib põhjendatud otsusega keelduda tutvustamast parlamendiliikmele parlamendi dokumenti, kui juhatus veendub pärast parlamendiliikme ärakuulamist, et dokumendiga tutvumine põhjustaks parlamendi institutsioonilistele huvidele või avalikele huvidele lubamatut kahju ning et parlamendiliikme soov dokumendiga tutvuda lähtub isiklikest ja erahuvidest. Parlamendiliige võib sellise otsuse suhtes ühe kuu jooksul pärast selle teatavakstegemist esitada kirjaliku kaebuse, mida tuleb põhjendada. Kaebuse suhtes võtab parlament vastu otsuse kaebuse esitamisele järgneva istungi jooksul ilma eelneva aruteluta.