Artikkel 11

6.   Parlamendiliikmed hoiduvad kasutamast mis tahes psühholoogilist või seksuaalset ahistamist ning järgivad Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmisel sobiliku käitumise juhendit, mis on lisatud käesolevale kodukorrale.

Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole allkirjastanud nimetatud käitumisjuhendi kohta käivat deklaratsiooni.

Artikkel 196 : Alaliste komisjonide moodustamine

Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone. Nende vastutusalad määratakse kindlaks kodukorra lisas(1). Lisa võetakse vastu antud häälte enamusega. Komisjonide liikmed määratakse ametisse vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul.

Artikkel 197 : Erikomisjonid

1.   Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul moodustada igal ajal erikomisjone, mille vastutusalad, liikmete arv ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega.

2.   Erikomisjoni ametiaeg ei tohi ületada 12 kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda erikomisjoni ametiaja lõppemisel pikendab. Kui parlamendi otsuses erikomisjoni moodustamise kohta ei ole öeldud teisiti, hakatakse erikomisjoni ametiaega arvestama selle avakoosolekust.

3.   Erikomisjonil ei ole õigust teistele komisjonidele arvamusi esitada.

Artikkel 198 : Uurimiskomisjonid

1.   Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 226 ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ(2) artikliga 2 võib parlament veerandi oma koosseisu taotlusel moodustada uurimiskomisjoni, et uurida väidetavaid rikkumisi või liidu õiguse väidetavat ebaõiget rakendamist Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse, liikmesriigi ametiasutuse või isiku poolt, kes on liidu õigusega volitatud seda õigust rakendama.

Uurimisobjekti, mille on kindlaks määranud veerand parlamendi koosseisust, ega lõikes 11 nimetatud tähtaega ei ole võimalik muuta.

2.   Uurimiskomisjoni moodustamise otsus avaldatakse ühe kuu jooksul pärast selle tegemist Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Uurimiskomisjonide töömeetodeid reguleerivad komisjone käsitlevad kodukorra sätted, kui käesolevas artiklis ning otsuses 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ ei ole sätestatud teisiti.

4.   Uurimiskomisjoni moodustamise taotluses tuleb täpselt kindlaks määrata komisjoni uurimisobjekt ja taotlus peab sisaldama üksikasjalikku põhjendust. Parlament teeb esimeeste konverentsi ettepanekul otsuse komisjoni moodustamise kohta ja positiivse otsuse korral selle liikmete arv.

5.   Uurimiskomisjonil ei ole õigust teistele komisjonidele arvamusi esitada.

6.   Mis tahes menetluse etapis toimuval hääletusel võivad osaleda üksnes uurimiskomisjoni täisliikmed või nende puudumise korral nende asendusliikmed.

7.   Uurimiskomisjon valib endale esimehe ja aseesimehed ning nimetab ühe või mitu raportööri. Lisaks võib uurimiskomisjon anda oma liikmetele eriülesandeid, panna neile kohustusi või anda neile volitusi ning liikmete jaoks kaasneb sellega kohustus oma tegevusest uurimiskomisjonile üksikasjalikult aru anda.

8.   Kahe koosoleku vahelisel ajal on uurimiskomisjoni koordinaatoritel õigus kiireloomulistel juhtudel ja vajaduse korral rakendada komisjoni volitusi, millele tuleb järgmisel komisjoni koosolekul taotleda nimetatud komisjoni heakskiitu.

9.   Kasutatavate keelte osas kohaldab uurimiskomisjon artiklit 158, kuid uurimiskomisjoni juhatus

-   võib piirata suulise tõlke korraldamist, võimaldades tõlke ainult arutelul osalevate komisjoni liikmete ametlikesse keeltesse, kui ta peab seda konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikuks,

-   otsustab saadud dokumentide tõlke korraldamise üle, et tagada komisjoni arutelude tõhusus ja kiirus ning vajalik salajasus ja konfidentsiaalsus.

10.   Kui väidetava rikkumise või haldusliku omavoli eest liidu õiguse rakendamisel võib olla vastutav liikmesriigi organ või asutus, võib uurimiskomisjon paluda asjaomase liikmesriigi parlamendil teha uurimisel koostööd.

11.   Uurimiskomisjon koostab pärast töö lõpetamist ja hiljemalt 12 kuu jooksul pärast komisjoni avakoosolekut parlamendile raporti oma töö tulemuste kohta. Parlament võib kaks korda otsustada seda tähtaega kolme kuu võrra pikendada. Raport võib asjakohasel juhul sisaldada vähemuse seisukohti, järgides artiklis 52a sätestatud tingimusi. Raport avaldatakse.

Uurimiskomisjoni taotlusel korraldab parlament raporti esitamisele järgneval osaistungjärgul selle üle arutelu.

12.   Lisaks võib uurimiskomisjon esitada parlamendile Euroopa Liidu või liikmesriikide institutsioonidele või asutustele suunatud soovituse projekti.

13.   President teeb IV lisas nimetatud vastutavale komisjonile ülesandeks jälgida uurimiskomisjoni töö tulemuste alusel võetavaid meetmeid ja palub vajaduse korral selle kohta aru anda. President võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada uurimiskomisjoni järelduste rakendamine.

Artikkel 199 : Komisjonide koosseis

1.   Komisjonide, erikomisjonide ja uurimiskomisjonide liikmed määravad fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed.

Esimeeste konverents määrab tähtaja, mis ajaks fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed presidendile komisjonidesse määramise otsustest teada annavad, ning pärast seda teeb president otsused parlamendile teatavaks.

2.   Komisjonide koosseis peegeldab võimalikult suurel määral parlamendi koosseisu. Komisjoni kohtade jaotus fraktsioonide vahel peab vastama proportsionaalse arvutuse lähimale eelnevale või järgnevale täisarvule.

Kui fraktsioonid ei jõua nende proportsionaalse esindatuse osas ühes või mitmes komisjonis üksmeelele, teeb lõpliku otsuse esimeeste konverents.

3.   Kui fraktsioon otsustab oma liikmeid komisjoni mitte nimetada või kui ta ei nimeta liikmeid esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul, jäävad need kohad vabaks. Kohtade vahetamine fraktsioonide vahel ei ole lubatud.

4.   Kui parlamendiliikme fraktsioonivahetuse tagajärjel rikutakse komisjonis fraktsioonide proportsionaalset esindatust, mis on määratletud lõikes 2, ning kui fraktsioonid ei jõua kokkuleppele nimetatud lõikes osutatud põhimõtete järgimises, teeb vajalikud otsused esimeeste konverents.

5.   Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete komisjonidesse määramise otsuse muutmisest tuleb teada anda presidendile, kes teeb muudatuse parlamendile teatavaks hiljemalt järgmise istungi alguses. Otsus jõustub selle teatavaks tegemise kuupäevast.

6.   Fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad määrata iga komisjoni juurde asendusliikmeid, kelle arv ei ületa fraktsioonile või fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele komisjonis ette nähtud täisliikmete arvu. Asendusliikmete määramisest tuleb teavitada presidenti. Asendusliikmetel on õigus osaleda komisjoni koosolekutel, võtta sõna ja osaleda täisliikme puudumise korral hääletusel.

7.   Kui täisliige puudub koosolekult ja asendusliikmeid ei ole määratud või nad puuduvad samuti, võib täisliige lasta end koosolekul esindada ja hääletusel osaleda mõnel teisel sama fraktsiooni liikmel või, kui tegemist on fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmega, teisel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel. Komisjoni esimehele tuleb sellest teada anda hiljemalt hääletuse alguseks.

Artikkel 200 - Asendusliikmed : (Välja jäetud)

Artikkel 204 : Komisjoni juhatus

1.   Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 199 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele, ning uuesti kahe ja poole aasta pärast, valib komisjon juhatuse, kuhu kuuluvad esimees ja aseesimehed, kes valitakse komisjoni täisliikmete seast eraldi hääletusvoorudes. Valitavate aseesimeeste arvu määrab parlament kindlaks esimeeste konverentsi ettepaneku alusel. Iga komisjoni juhatuse koosseisus peab kajastuma parlamendi mitmekesisus; juhatus ei tohi koosneda ainult meestest või ainult naistest, samuti ei tohi kõik aseesimehed olla samast liikmesriigist.

2.   Kui ülesseatud kandidaatide arv vastab vabade kohtade arvule, toimub valimine ühise heakskiitmise teel. Kui hääletusvoorus osaleb rohkem kui üks kandidaat või kui parlamendiliikmed või fraktsioon(id) vastavalt vähemalt kõrgele lävendile komisjoni liikmetest taotlevad hääletust, korraldatakse salajane hääletus.

Kui esitatud on üksainus kandidaat, osutub ta valituks antud häälte absoluutse enamusega; antud häälteks loetakse kandidaadi poolt ja vastu antud hääled.

Kui osaleb mitu kandidaati, osutub valituks kandidaat, kes kogub esimeses hääletusvoorus antud häälte absoluutse enamuse. Teises hääletusvoorus osutub valituks kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Võrdse häältearvu korral osutub valituks vanim kandidaat.

3.   Komisjonides kohaldatakse vajalike muudatustega järgmisi parlamendi ametikandjaid käsitlevaid artikleid: artikkel 14 (Ajutine istungi juhataja), artikkel 15 (Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted), artikkel 16 (Presidendi valimine ja avakõne), artikkel 19 (Ametikandjate ametiaeg) ja artikkel 20 (Vabaks jäävad ametikohad).

Artikkel 212 : Parlamentidevaheliste delegatsioonide moodustamine ja nende ülesanded

1.   Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi parlamentidevahelisi delegatsioone ning arvestades nende ülesandeid, teeb otsuse nende liigi ja liikmete arvu kohta. Delegatsioonide liikmed määravad fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed vastvalitud parlamendi esimesel või teisel osaistungjärgul terveks parlamendikoosseisu ametiajaks.

2.   Fraktsioonid püüavad tagada nii palju kui võimalik liikmesriikide, poliitiliste vaadete ning naiste ja meeste õiglast esindatust. Ühest liikmesriigist pärit parlamendiliikmed ei tohi moodustada rohkem kui kolmandiku delegatsiooni koosseisust. Vajalike muudatustega kohaldatakse artiklit 199.

3.   Delegatsioonide juhatused moodustatakse artikli 204 alusel sarnaselt alaliste komisjonide juhatuste moodustamisega.

4.   Parlament määrab kindlaks iga delegatsiooni üldised volitused. Parlament võib igal ajal otsustada neid volitusi laiendada või piirata.

5.   Delegatsioonide tegevuseks vajalikud rakendussätted võtab delegatsioonide juhtide konverentsi ettepaneku alusel vastu esimeeste konverents.

6.   Delegatsiooni juht annab delegatsiooni tegevuse kohta korrapäraselt aru välisasjade eest vastutavale komisjonile.

7.   Kui päevakorras on punkt, mis puudutab delegatsiooni vastutusala, antakse delegatsiooni juhile võimalus vastavas komisjonis arvamust avaldada. Sama kehtib asjaomase komisjoni esimehe või raportööri osalemise kohta delegatsiooni koosolekutel.