Eelnev 
 Järgnev 
Euroopa Parlamendi kodukord
Euroopa Parlamendi üheksas ametiaeg - detsember, 2019
EPUB 135kPDF 625k
SISU
LUGEJALE
KODUKORRAGA SEOTUD PEAMISTE ÕIGUSAKTIDE KOMPENDIUM

I LISA : EUROOPA PARLAMENDI LIIKMETE MAJANDUSLIKKE HUVE JA HUVIDE KONFLIKTI KÄSITLEV KÄITUMISJUHEND

Artikkel 1 : Juhtpõhimõtted

Oma ametiülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi liige:

a)   juhindub oma tegevuses järgmistest üldistest põhimõtetest: erapooletus, usaldusväärsus, avatus, hoolikus, ausus, vastutustunne ja parlamendi maine hoidmine;

b)   tegutseb üksnes üldistes huvides ning ei saa ega püüa saada otsest ega kaudset majanduslikku kasu või muid soodustusi.

Artikkel 2 : Parlamendiliikme peamised kohustused

Oma ametiülesannete täitmisel Euroopa Parlamendi liige:

a)   ei seo end ühegi lepinguga, mis ajendaks teda tegutsema või hääletama mõne teise juriidilise või füüsilise isiku huvides ning kahjustaks parlamendiliikme hääletamisvabadust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi liikmete valimist üldistel ja otsestel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artiklis 6 ja Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse artiklis 2;

b)   ei küsi, ei nõustu saama ega võta vastu otsest ega kaudset rahalist ega mitterahalist hüve ega tasu parlamendiliikme tööülesannete täitmisel teatud viisil käitumise eest ning väldib teadlikult sattumist olukorda, mis võib seonduda altkäemaksu andmise, korruptsiooni või lubamatu mõjutamisega,

c)   ei tegele tasustatud ametialase lobitööga, mis on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga.

Artikkel 3 : Huvide konflikt

1.   Huvide konflikt tekib siis, kui parlamendiliikmel on isiklik huvi, mis võib ebasoovitavalt mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist. Huvide konflikti ei ole, kui parlamendiliige saab kasu üksnes asjaolu tõttu, et ta on osa laiemast üldsusest või suurest inimrühmast.

2.   Parlamendiliige, kelle puhul on tekkinud huvide konflikt, võtab viivitamata kõik vajalikud meetmed, et olukorda parandada kooskõlas käesoleva käitumisjuhendi põhimõtete ja sätetega. Kui parlamendiliige ei saa huvide konflikti lahendada, annab ta sellest kirjalikult teada parlamendi presidendile. Kahtluse korral võib parlamendiliige küsida konfidentsiaalselt nõu artikli 7 kohaselt loodud parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelevalt nõuandekomiteelt.

3.   Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, teavitab parlamendiliige enne täiskogul või parlamendi organites sõnavõtmist või hääletamist või raportööriks esitamist kõigist tegelikest või võimalikest huvide konfliktidest seoses arutatava küsimusega, kui see ei ilmne selgelt artikli 4 kohaselt deklareeritud andmetest. Selline teade esitatakse asjaomase küsimuse parlamendis menetlemise ajal kirjalikult või suuliselt presidendile või komisjoni esimehele.

Artikkel 4 : Parlamendiliikme deklaratsioon

1.   Euroopa Parlamendi liige esitab läbipaistvuse huvides isiklikul vastutusel majanduslike huvide deklaratsiooni parlamendi presidendile enne Euroopa Parlamendi valimistele järgneva esimese osaistungjärgu lõppu (või koosseisu ametiajal 30 päeva jooksul pärast parlamendi teenistusse asumist), kasutades selleks juhatuse poolt kooskõlas artikliga 9 vastu võetud vormi. Parlamendiliige teavitab parlamendi presidenti kõigist deklaratsiooni mõjutavatest muudatustest muudatuse tekkimisele järgneva kuu lõpuks.

2.   Majanduslike huvide deklaratsioonis esitatakse selgelt järgmine teave:

a)   parlamendiliikme ametialane tegevus Euroopa Parlamendi teenistusse asumisele eelneval kolmel aastal, samuti osalemine äriühingu, valitsusvälise organisatsiooni, ühenduse või muu juriidilise isiku staatusega üksuste juhatuses või haldusnõukogus samal ajavahemikul;

b)   palk, mida parlamendiliige saab seoses mandaadiga mõnes teises parlamendis;

c)   regulaarne tasustatud tegevus, millega parlamendiliige tegeleb ametiülesannete täitmisega samal ajal töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana;

d)   osalemine äriühingu, valitsusvälise organisatsiooni, ühenduse või muu juriidilise isiku staatusega üksuse juhatuses või haldusnõukogus ning parlamendiliikme muu parlamendiväline tasustatud või tasustamata tegevus;

e)   muu parlamendiväline ajutine tasustatud tegevus (sh kirjutamine, loengupidamine või tegutsemine eksperdina) juhul, kui parlamendiliikme kogu parlamendivälise ajutise tegevuse eest saadud tasu kalendriaastal on suurem kui 5000 eurot;

f)   osalus äriühingus või partnerluses, kui see võib avaldada mõju avalikule poliitikale või kui see osalus annab parlamendiliikmele võimaluse märkimisväärselt mõjutada kõnealuse üksuse tegevust;

g)   rahaline toetus ja toetus personali või ainelisel kujul, mida parlamendiliige lisaks Euroopa Parlamendi eraldistele saab seoses oma poliitilise tegevusega kolmandatelt isikutelt, kelle andmed avalikustatakse;

h)   muu majanduslik huvi, mis võib mõjutada parlamendiliikme ametiülesannete täitmist.

Kui see on asjakohane, täpsustab parlamendiliige iga tegevuse puhul, mille ta vastavalt esimesele lõigule deklareerib ka seda, kas ta saab selle eest tasu või mitte; punktide a, c, d, e ja f puhul valib parlamendiliige ka ühe järgmistest tulukategooriatest:

–   tasustamata;

–   1–499 eurot kuus;

–   500–1 000 eurot kuus;

–   1 001–5 000 eurot kuus;

–   5 001–10 000 eurot kuus;

–   üle 10 000 euro kuus (summa tuleb ümardada kümnetuhandelisteni).

Parlamendiliikme saadud ja esimese lõigu mõne punkti kohaselt deklareeritud ebaregulaarne tulu arvestatakse aastatuluna, mis jagatakse kaheteistkümnega ja liigitatakse ühte teises lõigus nimetatud kategooriasse.

3.   Käesoleva artikli kohaselt parlamendi presidendile esitatud teave avaldatakse parlamendi veebilehel hõlpsasti kättesaadaval viisil.

4.   Parlamendiliiget ei või valida parlamendi või selle organi ametikandjaks, nimetada raportööriks ega ametliku delegatsiooni või institutsioonidevahelise läbirääkimisrühma liikmeks, kui ta ei ole esitanud majanduslike huvide deklaratsiooni.

5.   Kui president saab teavet, mis annab alust arvata, et parlamendiliikme majanduslike huvide deklaratsioon on sisuliselt ebaõige või aegunud, võib ta konsulteerida artiklis 7 sätestatud nõuandekomiteega. Kui see on kohane, palub president parlamendiliikmel deklaratsioon kümne päeva jooksul parandada. Parlamendiliikme suhtes, kes presidendi palvel deklaratsiooni ei paranda, võib juhatus teha otsuse kohaldada lõiget 4.

6.   Raportöörid võivad vabatahtlikult esitada oma raporti seletuskirjas loetelu parlamendivälistest huvide esindajatest, kellega on raporti teemat puudutavates küsimustes konsulteeritud.(1)

Artikkel 5 : Kingitused ja sarnased soodustused

1.   Euroopa Parlamendi liikmed ei tohi ametiülesannete täitmisel vastu võtta kingitusi ega muid sarnaseid soodustusi, välja arvatud juhul, kui kingituse ligikaudne väärtus on alla 150 euro ja see on tehtud etiketi järgimiseks või kui kingitus saadakse Euroopa Parlamendi ametliku esindajana ja see on tehtud etiketi järgimiseks.

2.   Kõik Euroopa Parlamenti ametlikult esindavale parlamendiliikmele tehtud kingitused, mis on kooskõlas lõikega 1, antakse üle parlamendi presidendile ning nendega toimitakse vastavalt rakendusmeetmetele, mille juhatus võtab vastu artikkel 9 kohaselt.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata parlamendiliikmete reisi-, majutus- ja elamiskulude hüvitamise suhtes või selliste kulude katmise suhtes kolmanda isiku poolt, kui parlamendiliige osaleb kutse alusel ja oma ametiülesannete täitmisel kolmanda isiku korraldatud üritusel.

Käesoleva lõike kohaldamisala ja eelkõige läbipaistvuse tagamise reegleid, täpsustatakse rakendusmeetmetes, mille juhatus võtab vastu artikkel 9 kohaselt.

Artikkel 6 : Endise parlamendiliikme tegevus

Endine Euroopa Parlamendi liige, kes ametialaselt tegeleb lobitööga või esindusülesannetega, mis on otseselt seotud liidu otsustamisprotsessiga, peaks Euroopa Parlamenti sellest teavitama ega tohi kõnealuste ülesannete täitmise ajal kasutada endistele parlamendiliikmetele juhatuse asjakohase eeskirjaga ette nähtud võimalusi(2).

Artikkel 7 : Parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee

1.   Luuakse parlamendiliikmete käitumise küsimustega tegelev nõuandekomitee (edaspidi „nõuandekomitee”).

2.   Nõuandekomiteesse kuulub viis liiget, kelle parlamendi president nimetab oma ametiaja alguses ametisse põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni liikmete hulgast, võttes arvesse parlamendiliikmete kogemust ja poliitiliste jõudude tasakaalustatud esindatust.

Nõuandekomitee liikmed täidavad kordamööda kuuekuuliste ajavahemike jooksul komitee esimehe ülesandeid.

3.   Parlamendi president nimetab oma alguses ametisse ka nõuandekomitee asendusliikmed – ühe liikme igast nõuandekomitees esindamata fraktsioonist.

Kui käesolevat käitumisjuhendit on väidetavalt rikkunud nõuandekomitees esindamata fraktsiooni liige, saab asjaomasest asendusliikmest väidetava rikkumise läbivaatamise ajaks nõuandekomitee kuues täisliige.

4.   Parlamendiliikme taotluse alusel annab nõuandekomitee talle 30 kalendripäeva jooksul konfidentsiaalselt suuniseid, kuidas käesoleva käitumisjuhendi sätteid tõlgendada ja kohaldada. Kõnealune parlamendiliige võib neid suuniseid usaldada.

Nõuandekomitee hindab presidendi taotlusel ka käesoleva käitumisjuhendi väidetavaid rikkumisi ja annab presidendile nõu, milliseid võimalikke meetmeid võtta.

5.   Nõuandekomitee võib pärast konsulteerimist presidendiga küsida nõu välisekspertidelt.

6.   Nõuandekomitee avaldab aastaaruande oma töö kohta.

Artikkel 8 : Käitumisjuhendi rikkumiste menetlemise kord

1.   Kui on alust arvata, et Euroopa Parlamendi liige on käesolevat käitumisjuhendit rikkunud, teavitab president sellest nõuandekomiteed, välja arvatud juhtudel, kui ilmselgelt on tegemist pahatahtlikkusega.

2.   Nõuandekomitee vaatab väidetava rikkumise asjaolud läbi ja võib asjaomase parlamendiliikme ära kuulata. Komitee esitab oma järelduste alusel presidendile soovituse võimaliku otsuse kohta.

Kui käitumisjuhendi väidetava rikkumise on toime pannud nõuandekomitee alaline või asendusliige, ei osale ta nõuandekomitee tegevuses kõnealuse väidetava rikkumise käsitlemisel.

3.   Kui parlamendi president jõuab nimetatud soovitust arvesse võttes ja pärast parlamendiliikmelt kirjaliku selgituse küsimist järeldusele, et asjaomane parlamendiliige on käitumisjuhendit rikkunud, teeb ta põhistatud otsuse distsiplinaarkaristuse määramiseks. President teavitab parlamendiliiget põhistatud otsusest.

Määratud distsiplinaarkaristus võib hõlmata ühte või mitut kodukorra artikli 176 lõigetes 4–6 loetletud meedet.

4.   Asjaomane parlamendiliige võib kasutada kodukorra artiklis 177 sätestatud sisemise edasikaebamise võimalusi.

Artikkel 9 : Rakendamine

Juhatus võtab vastu käitumisjuhendi rakendusmeetmed, sh kontrollimise korra, ning vajaduse korral ajakohastab artiklites 4 ja 5 nimetatud summasid.

Juhatus võib teha ettepanekuid käesoleva käitumisjuhendi läbivaatamiseks.

(1)Vt juhatuse 12. septembri 2016. aasta otsus läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise kohta.
(2)Juhatuse 12. aprilli 1999. aasta otsus Euroopa Parlamendi endistele liikmetele pakutavate võimaluste kohta.
Viimane päevakajastamine: 19. detsember 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika