Artikkel 163 : Kiireloomulisus

1.   President, parlamendikomisjon, fraktsioon, vähemalt miinimumlävendile vastav arv parlamendiliikmeid, Euroopa Komisjon või nõukogu võivad esitada parlamendile taotluse käsitleda ettepanekut kiireloomulisena, kui ettepanek on esitatud parlamendile artikli 48 lõike 1 alusel. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud.

2.   Kui presidendile on esitatud taotlus kiireloomulise arutelu korraldamiseks, teavitab ta sellest parlamenti. Taotlus pannakse hääletusele selle istungi alguses, mis järgneb istungile, millel president parlamenti taotlusest teavitas, tingimusel et ettepanek, mida taotlus käsitleb, on ametlikes keeltes parlamendiliikmetele välja jagatud. Kui ühe ja sama teema käsitlemiseks on esitatud mitu kiireloomulise arutelu taotlust, kehtib otsus taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta kõigile vastava teema käsitlemiseks esitatud taotlustele.

3.   Enne hääletust võivad sõna saada ainult taotluse esitaja, üks sõnavõtja taotluse vastu ning vastutava komisjoni esimees ja raportöör või mõlemad. Ükski sõnavõtja ei saa sõna rohkem kui kolm minutit.

4.   Kiireloomulisena käsitletavad küsimused võetakse päevakorda eelisjärjekorras. President määrab kindlaks arutelu ja hääletuse toimumise aja.

5.   Kiireloomuline menetlus võib toimuda ilma raportita või erandkorras vastutava komisjoni suulise ettekande alusel.

Kui kasutatakse kiireloomulist menetlust ja toimuvad institutsioonidevahelised läbirääkimised, ei kohaldata artikleid 70 ja 71. Artiklit 74 kohaldatakse vajalike muudatustega.