Eelnev 
 Järgnev 
Euroopa Parlamendi kodukord
Euroopa Parlamendi üheksas ametiaeg - Juuli 2022
EPUB 139kPDF 637k
SISU
LUGEJALE
KODUKORRAGA SEOTUD PEAMISTE ÕIGUSAKTIDE KOMPENDIUM

VIII OSA : KOMISJONID JA DELEGATSIOONID
1. PEATÜKK : KOMISJONID

Artikkel 209 : Komisjonide koosseis

1.   Komisjonide, erikomisjonide ja uurimiskomisjonide liikmed määravad fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed.

Esimeeste konverents määrab tähtpäeva, milleks fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed teatavad presidendile komisjonidesse määramise otsustest, ning pärast seda teeb president otsused parlamendile teatavaks.

2.   Komisjonide koosseis peegeldab võimalikult suurel määral parlamendi koosseisu. Komisjoni kohtade jaotus fraktsioonide vahel peab vastama proportsionaalse arvutuse lähimale eelnevale või järgnevale täisarvule.

Kui fraktsioonid ei jõua nende proportsionaalse esindatuse osas ühes või mitmes komisjonis üksmeelele, teeb lõpliku otsuse esimeeste konverents.

3.   Kui fraktsioon otsustab oma liikmeid komisjoni mitte nimetada või kui ta ei nimeta liikmeid esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud tähtpäevaks, jäävad need kohad vabaks. Kohtade vahetamine fraktsioonide vahel ei ole lubatud.

4.   Kui parlamendiliikme fraktsioonivahetuse tagajärjel rikutakse komisjonis fraktsioonide proportsionaalset esindatust, mis on määratletud lõikes 2, ning kui fraktsioonid ei jõua kokkuleppele nimetatud lõikes osutatud põhimõtete järgimises, teeb vajalikud otsused esimeeste konverents.

5.   Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete komisjonidesse määramise otsuse muutmisest tuleb teatada presidendile, kes teeb muudatuse parlamendile teatavaks hiljemalt järgmise istungi alguses. Otsus jõustub selle teatavaks tegemise kuupäevast.

6.   Fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad määrata iga komisjoni juurde asendusliikmeid, kelle arv ei ületa fraktsioonile või fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele komisjonis ette nähtud täisliikmete arvu. Asendusliikmete määramisest tuleb teavitada presidenti. Asendusliikmetel on õigus osaleda komisjoni koosolekutel, võtta sõna ja osaleda täisliikme puudumise korral hääletusel.

7.   Kui täisliige puudub koosolekult ja asendusliikmeid ei ole määratud või nad puuduvad samuti, võib täisliige lasta end koosolekul esindada ja hääletusel osaleda mõnel teisel sama fraktsiooni liikmel või, kui tegemist on fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmega, teisel fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmel. Komisjoni esimehele tuleb sellest teatada hiljemalt hääletuse alguseks.

Lõike 7 viimases lauses ette nähtud teatamine peab toimuma enne selle punkti või nende punktide arutelu lõppu või enne selle punkti või nende punktide hääletusele panemist, mille puhul täisliige end esindada laseb.

Selle artikliga nähakse ette, et:

–   komisjoni täis- või asendusliikme staatus sõltub ainult kuuluvusest vastavasse fraktsiooni;

–   kui komisjonis fraktsiooni esindavate täisliikmete arv muutub, siis sellele vastavalt muutub ka fraktsiooni määratavate alaliste asendusliikmete maksimumarv;

–   kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, kaotab ta komisjonis täis- või asendusliikme staatuse, mis tal oli eelmise fraktsiooni liikmena;

–   mingil tingimusel ei saa komisjoni liige olla teise fraktsiooni kuuluva kolleegi asendusliige.

Viimane päevakajastamine: 11. juuli 2022Õigusteave - Privaatsuspoliitika