1.   Kirjalikult vastatavad küsimused:

–   peavad selgelt ära näitama adressaadi, kellele need tavapäraste institutsioonidevaheliste kanalite kaudu tuleb edastada;

–   peavad eranditult kuuluma adressaadile asjakohaste aluslepingute või liidu õigusaktidega antud pädevuste piiridesse või tema tegevusvaldkonda;

–   peavad pakkuma üldist huvi;

–   peavad olema täpsed ja sisaldama arusaadavat küsimust;

–   ei tohi olla pikemad kui 200 sõna;

–   ei tohi sisaldada solvavat väljendusviisi;

–   ei tohi käsitleda puht isiklikke teemasid;

–   ei tohi sisaldada üle kolme alaküsimuse.

2.   Nõukogule esitatavates küsimustes ei tohi käsitleda käimasolevat seadusandlikku tavamenetlust ega nõukogu ülesandeid eelarve kinnitajana.

3.   Kui küsimuse koostaja seda taotleb, nõustab sekretariaat teda, kuidas konkreetse üksikjuhtumi puhul lõikes 1 sätestatud kriteeriume täita.

4.   Kui eelnenud kuue kuu jooksul on esitatud sama või sarnane küsimus ja sellele on vastatud või kui küsimuses palutakse sellist teavet parlamendi mõne konkreetse resolutsiooni järelmeetmete kohta, mida Euroopa Komisjon on eelnenud kuue kuu jooksul juba kirjalikus järelteatises andnud, edastab sekretariaat küsimuse esitajale koopia eelmisest küsimusest ja vastusest või järelteatise. Uut küsimust adressaadile ei edastata, v.a juhul, kui president otsustab seda teha, võttes arvesse uusi märkimisväärseid arenguid või küsimuse koostaja põhistatud taotlust.

5.   Kui küsimusega soovitakse saada faktilist või statistilist teavet, mis on juba kättesaadav parlamendi teadusteenistuses, ei edastata seda adressaadile, vaid pigem nimetatud teenistusele, kui parlamendi president ei otsusta küsimuse koostaja taotlusel teisiti.

6.   Sekretariaat võib omavahel seotud teemasid käsitlevad küsimused liita üheks küsimuseks ja neile võib anda ühise vastuse.