Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige neid, mis võeti vastu pärast Krimmi poolsaare okupeerimise algust 27. veebruaril 2014 ja pärast Ukraina‑vastase sõja eskaleerumist 24. veebruaril 2022. aastal,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 167 lõiget 2,

A.  arvestades, et Venemaa on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut täiemahulist agressioonisõda, jätkates tegevust, mis algas 2014. aastal Krimmi annekteerimisega ning seejärel Donetski ja Luhanski oblasti osade okupeerimisega;

B.  arvestades, et Ukraina ja selle kodanikud on näidanud üles vankumatut otsustavust oma riiki edukalt kaitsta, hoolimata suurtest kaotustest tsiviilelanike ja sõjaväelaste hulgas; arvestades, et Venemaa on okupeeritud aladel tahtlikult toime pannud ulatuslikke ja süstemaatilisi julmusi ning valimatult rünnanud elamupiirkondi ja tsiviiltaristut, mille kõige hiljutisem näide on Ohmatdõti lastehaigla pommitamine; arvestades, et nii Ukraina piires kui ka väljaspool Ukrainat on endiselt miljoneid Venemaa agressiooni eest põgenenud ukrainlasi; arvestades, et Venemaa vägede ja nende käsilaste ebainimlik käitumine kujutab endast sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid;

C.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on seni andnud Ukrainale ligikaudu 108 miljardit eurot rahalist, humanitaar-, pagulas- ja sõjalist abi, sealhulgas ligikaudu 39 miljardit eurot sõjalist abi, kusjuures teadete kohaselt eraldatakse 2025. aastani veel 21 miljardit eurot; arvestades, et ELi sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine) on andnud väljaõpet rohkem kui 55 000 Ukraina relvajõudude liikmele, sealhulgas nii kombineeritud relvaliikide alast väljaõpet kui ka eriväljaõpet; arvestades, et NATO tagab Ukrainale igal aastal 40 miljardi euro suuruse rahalise abi;

D.  arvestades, et EL alustas Ukraina ja Moldovaga ametlikult ühinemisläbirääkimisi ning pidas nendega 25. juunil 2024 esimesed valitsustevahelised konverentsid;

E.  arvestades, et Ungari peaminister Viktor Orbán, kelle riik on praegu nõukogu rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik, külastas 5. ja 8. juulil 2024 kooskõlastamata ja üllatuslikult Venemaa Föderatsiooni ja Hiina Rahvavabariiki; arvestades, et ükski ELi institutsioon ega ka liidu liikmesriigid ei ole neid kohtumisi heaks kiitnud;

1.  kinnitab veel kord oma seisukohti seoses jätkuva toetusega Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning seoses ELi kindla kavatsusega anda poliitilist, rahalist, majanduslikku, humanitaar-, sõjalist ja diplomaatilist toetust niikaua, kuni see on Ukraina võidu kindlustamiseks vajalik; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid töötaksid aktiivselt selle nimel, et säilitada ja saavutada võimalikult laialdane rahvusvaheline toetus Ukrainale;

2.  kordab, et Ukrainal kui agressiooniohvril on seaduslik õigus enesekaitsele kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51; tuletab meelde, et ELi, USA ja sarnaselt meelestatud partnerite antav märkimisväärne, kuigi endiselt ebapiisav sõjaline abi on mõeldud selleks, et võimaldada Ukrainal end tulemuslikult kaitsta agressorriigi eest ja taastada täielik kontroll kogu oma rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi üle;

3.  väljendab heameelt ELi hiljuti alustatud ühinemisläbirääkimiste üle Ukraina ja Moldova Vabariigiga; on veendunud, et nende järjepidev integreerimine ELiga kujutab endast geostrateegilist ja demokraatlikku võimalust ning investeeringut ühtsesse ja tugevasse Euroopasse; tuletab meelde, et ELiga ühinemine on rangelt tulemuspõhine protsess, mille eelduseks on ELi liikmesuse kriteeriumide, sealhulgas demokraatia, õigusriigi, põhiväärtuste ja korruptsioonivastase võitluse kriteeriumide täitmine; tuletab meelde, et ühinemisprotsessiks on vaja ELi piisavat rahalist ja tehnilist abi;

4.  mõistab hukka Ungari peaministri Viktor Orbáni hiljutise visiidi Venemaa Föderatsiooni; rõhutab, et selle visiidi ajal ei esindanud ta ELi, ning peab visiiti ELi aluslepingute ja ühise välispoliitika, sealhulgas lojaalse koostöö põhimõtte jämedaks rikkumiseks; rõhutab, et Ungari peaminister ei saa väita, et ta esindab ELi, kui ta käitub ELi ühiste seisukohtade vastaselt; on seisukohal, et selline rikkumine peaks Ungarile kaasa tooma tagajärjed; tuletab meelde, et vahetult pärast Ungari peaministri nn rahumissiooni ründas Venemaa Kiievis asuvat Ohmatdõti lastehaiglat, näidates sellega, et Viktor Orbáni väidetavad jõupingutused, millesse Ukraina juhtkond on skeptiliselt suhtunud, ei ole tulemusi andnud; kordab oma toetust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi esitatud rahuvalemile; mõistab hukka asjaolu, et Ungari kuritarvitas nõukogus oma vetoõigust ja takistas Ukrainale olulise abi andmist; nõuab tungivalt, et Ungari lõpetaks Euroopa rahutagamisrahastu Ukrainale suunatud rahastamise blokeerimise, sealhulgas liikmesriikide poolt juba antud sõjalise abi kokkulepitud hüvitamise blokeerimise;

5.  tuletab meelde, et Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on osa läänemaailma ning meie demokraatia ja väärtuste vastu suunatud eesmärkide ulatuslikumast kogumist; tunneb heameelt NATO tippkohtumise tulemuste üle ja kordab oma veendumust, et Ukraina liigub pöördumatult NATO liikmeks saamise suunas; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid Ukrainale antavat sõjalist toetust nii kaua kui vajalik ja mis tahes vajalikus vormis; kordab oma varasemat seisukohta, et kõik ELi liikmesriigid ja NATO liitlased peaksid ühiselt ja individuaalselt võtma kohustuse toetada Ukrainat sõjaliselt vähemalt niisuguses ulatuses, mis vastab 0,25 %‑le nende SKPst aastas; kutsub liikmesriike üles laiendama veelgi selliseid Ukraina relvajõududele suunatud väljaõppeoperatsioone nagu Euroopa Liidu sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine), et veelgi suurendada nende operatsioonivõimet; rõhutab, et relvade ja laskemoona ebapiisavad või hilinenud tarned võivad muuta olematuks seni tehtud jõupingutused, ning nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid oluliselt ja kiirendaksid märkimisväärselt oma sõjalist toetust ning suurendaksid ka oma sõjatööstuse suutlikkust; toetab kindlalt niisuguste piirangute kaotamist, mis kehtivad lääneriikide poolt Ukrainale tarnitud relvasüsteemide kasutamise suhtes Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu; tunneb heameelt NATO otsuse üle, millega tagatakse lähitulevikus vähemalt 40 miljardi euro väärtuses sõjalisi tarneid;

6.  mõistab hukka hiljutise jõhkra rünnaku Kiievis asuva Ohmatdõti lastehaigla vastu; väljendab täielikku solidaarsust ohvrite perekondadega ning avaldab neile kaastunnet; tuletab meelde dokumenteeritud piinamise, vägistamise ja lasteröövide juhtumeid; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid aktiivselt jõupingutusi, mille eesmärk on tagada vastutavus sõjakuritegude eest olemasolevates rahvusvahelistes kohtutes ja institutsioonides ning ka agressioonikuritegude eest, muude meetodite hulgas rahvusvahelise erikohtu loomise kaudu; kordab oma kindlat veendumust, et Venemaa peab maksma rahalist hüvitist suure kahju eest, mida ta on Ukrainas põhjustanud; tunneb seetõttu heameelt nõukogu hiljutise otsuse üle suunata tõkestatud Venemaa varadest saadavad erakorralised tulud Ukraina sõjategevuse toetamisse ning G7 otsuse üle anda Ukrainale 50 miljardi USA dollari suuruses laenu, mis on tagatud tõkestatud Venemaa riigivaraga; nõuab, et EL kehtestaks kindla õiguskorra ELi poolt külmutatud Venemaa riigivara konfiskeerimiseks;

7.  mõistab hukka üha arvukamad Venemaa poolt ELi ja selle liikmesriikide vastu suunatud hübriidrünnakud, mille eesmärk on Euroopa poolt Ukrainale antavat toetust nõrgendada, milleks kasutatakse infoga manipuleerimist, varjatud destabiliseerimiskatseid ja poliitikute korrumpeerimist; on šokeeritud teadetest, mille kohaselt kavandas Venemaa ühe Euroopa kaitsetööstusettevõtte tegevjuhi mõrvakatse;

8.  kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku anda Ukraina ülesehitamiseks pikaajalist finantsabi, tuginedes äsja loodud Ukraina rahastu kogemustele;

9.  kutsub nõukogu üles jätkama ja laiendama oma sanktsioonipoliitikat Venemaa ja Valgevene vastu, jälgides, vaadates läbi ja suurendades selle tulemuslikkust ja mõju; kutsub nõukogu üles tegelema süstemaatiliselt probleemiga, mis seisneb ELis asuvate äriühingute, kolmandate isikute ja kolmandate riikide poolses sanktsioonidest kõrvalehoidmises, ning võtma ja rangelt rakendama piiravaid meetmeid kõigi üksuste suhtes, kes hõlbustavad sanktsioonidest kõrvalehoidmist ning tarnivad Venemaa sõjaväekompleksile sõjalise ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiat ja varustust;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja ülemraadale, Moldova presidendile, valitsusele ja parlamendile, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ja Venemaa ametivõimudele.