Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja eriti selle 2015. aasta Pariisi kokkulepet, mis jõustus 4. novembril 2016,

–  võttes arvesse ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse veepoliitika raamdirektiivi, põhjaveedirektiivi, keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi ja üleujutuste direktiivi toimivuskontrolli, mille komisjon tegi 2019. aastal (SWD(2019)0439),

–  võttes arvesse komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatist „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021)0082),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 26. juuli 2023. aasta suuniseid liikmesriikide kohanemisstrateegiate ja -kavade kohta,

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2022. aasta resolutsiooni põua, tulekahjude ja muude äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärgede kohta ning suurema ELi panuse kohta kliimamuutuste vastasesse võitlusse(2),

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2023. aasta resolutsiooni ülemaailmse kliimakriisi ohvrite Euroopa päeva kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 11. märtsi 2024. aasta aruannet nr 1/2024 Euroopa kliimariskide hindamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2024. aasta teatist „Kliimariskide juhtimine – inimeste ja heaolu kaitsmine“ (COM(2024)0091),

–  võttes arvesse EEA 15. mai 2024. aasta aruannet 3/2024 „Vastus kliimamuutuste mõjule inimeste tervisele Euroopas: keskendumine üleujutustele, põudadele ja vee kvaliteedile“,

–  võttes arvesse kliimakerksust käsitleva dialoogi lõpparuannet, mis avaldati 2024. aasta juulis,

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2024. aasta teatist „Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi hindamine – ELi kriisivalmiduse parandamine“ (COM(2024)0212),

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2024. aasta avaldust laastavate üleujutuste ja inimohvrite kohta Kesk- ja Ida-Euroopas ning ELi tegevusvalmiduse kohta kliimamuutuste tõttu üha rängemaks muutuvate loodusõnnetuste korral,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et tugev vihm ja tormituul on mõjutanud Kesk- ja Ida-Euroopat, eelkõige Austriat, Tšehhit, Saksamaad, Ungarit, Poolat, Rumeeniat ja Slovakkiat, põhjustades üleujutusi, mis on kaasa toonud inimohvreid ja ulatuslikku kahju; arvestades, et see on mõjutanud märkimisväärset osa nende territooriumitest, eriti paljusid nõrgema taristuga ja põllumajanduslikke piirkondi;

B.  arvestades, et üksikuid äärmuslikke ilmastikunähtusi ei saa otseselt seostada konkreetse põhjusega; arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma sõnul ja Euroopa kliimariskide hindamise põhjal on selge, et kliimakriis põhjustab üha sagedasemaid ja intensiivsemaid äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu üleujutused, tormid ja kuumalained, ning muudab sademed ja tormid rängemaks, kuumalained kuumemaks ja põuad kuivemaks;

C.  arvestades, et esimeses Euroopa kliimariskide hindamises ja komisjoni teatises kliimariskide juhtimise ja inimeste ja heaolu kaitsmise kohta juhitakse tähelepanu sellele, et Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu ja et sellised tõsised nähtused nagu metsa- ja maastikupõlengud, põuad ja üleujutused muutuvad kliimamuutuste mõjust tingituna kogu Euroopas üha sagedasemaks; arvestades, et Euroopa maismaaosa keskmine temperatuur oli 2024. aasta suvel selle aastaaja rekordtasemel ja 1,54 °C kõrgem kui 1991.–2020. aasta keskmine, ületades varasemat, 2022. aasta rekordit(4); arvestades, et tegemist oli 14‑kuulise ajavahemikuga, mille jooksul maailma pinnaõhu keskmine temperatuur oli võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega üle 1,5 °C kõrgem;

D.  arvestades, et ainuüksi viimase 30 aasta jooksul on üleujutused kogu Euroopas mõjutanud 5,5 miljonit inimest, kusjuures hukkunud on peaaegu 3000 inimest ja majanduslik kahju on üle 170 miljardi euro; arvestades, et kliimamuutused suurendavad märkimisväärselt üleujutuste riski kogu Euroopas(5);

E.  arvestades, et mõnes mõjutatud Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas sadas kolm neljandikku keskmisest aastasest sademete hulgast vaid nelja päevaga; arvestades, et tulemuslik ja koordineeritud koostöö päästeteenistuste vahel ning ressursside ja eksperditeadmiste kiire piiriülene vahetamine on päästnud elusid ja hoidnud ära suurema kahju; arvestades, et ELi tasandil toimuv koordineerimine, ressursside koondamine ja parimate tavade vahetamine on eduka katastroofiabi jaoks väga olulised;

F.  arvestades, et mitu liikmesriiki (Saksamaa, Poola, Slovakkia, Rumeenia ja Ungari) võtsid 2024. aasta septembri üleujutuste ajal kasutusele Copernicuse kiire satelliitkaardistamise teenused;

G.  arvestades, et komisjoni 2024. aasta teatises, milles hinnatakse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, tehakse kindlaks Euroopa elanikkonnakaitse vajadused ja probleemid ning esitatakse soovitused liidu elanikkonnakaitse mehhanismi tõhustamiseks; arvestades, et selles tuuakse esile ka üha keerukamad ja mitmekesisemad probleemid ja ohud, millega EL silmitsi seisab, sealhulgas sagenevad konfliktid ja muutuvad julgeolekuriskid ning nii inimtegevusest tingitud kui ka loodusõnnetused, nagu äärmuslikud ilmastikunähtused, ning näidatakse, et need arengud avaldavad märkimisväärset survet ELi katastroofiriski juhtimise raamistikule ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi toimimise tulemuslikkusele;

H.  arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) loodi pärast 1997. ja 2002. aastal sama piirkonda tabanud nn aastatuhande üleujutusi; arvestades, et isegi pärast mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist ei ole ELSFi eelarve piisav, et reageerida suurtele loodusõnnetustele asjakohaselt ja väljendada liidu solidaarsust katastroofis kannatanud piirkondadega;

I.  arvestades, et loodusõnnetustel on pikaajaline negatiivne mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ELi eri aladel, piirkondades ja liikmesriikides;

J.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitikal peaks tänu piirkondlikule rõhuasetusele, kohapõhisele lähenemisele, strateegilisele planeerimisele ja tulemuslikule rakendusmudelile olema keskne roll katastroofide ennetamisel, sümmeetrilistest ja asümmeetrilistest šokkidest taastumisel ning kliimamuutuste vastases võitluses; arvestades, et nende probleemide tulemuslikuks lahendamiseks on oluline, et tulevases mitmeaastases finantsraamistikus tunnustataks ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli, tagades piisava eelarve;

K.  arvestades, et kliimast tingitud ilmastikuga seotud katastroofide ennetamiseks on olulised looduspõhised lahendused; arvestades, et lammid ja heas seisundis metsad, mullad ja nõmmrabad, märg- ja turbaalad ning linnade ja maapiirkondade looduslikud haljasalad toimivad kliimamõjude vastu puhvrina, säilitades vett ning leevendades üleujutuste ja põudade mõju;

L.  arvestades, et üleujutusriskide uurimine ja nendega tegelemine eeldab terviklikku lähenemisviisi, milles võetakse arvesse erinevaid tegureid, sealhulgas tööstust, transporti, kindlustuslepingute sõlmimise tavasid, maakasutuse planeerimist ja lammide ajaloolist jaotust, demograafilisi muutusi, finantsvastutust ja muid asjakohaseid aspekte; arvestades, et Euroopa Keskkonnaamet on juhtinud tähelepanu sellele, et üleujutused ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused mõjutavad haavatavaid rühmi ja piirkondi rängemalt;

Üldine

1.  väljendab sügavat kaastunnet ja solidaarsust ohvrite, nende perekondade ning inimeste ja kogukondadega, keda mõjutavad jätkuvad äärmuslikud ilmastikunähtused ja rängad üleujutused Kesk- ja Ida-Euroopas, sealhulgas Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Ungaris, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias;

2.  tunnustab üleujutustest ja muudest loodusõnnetustest mõjutatud riikide professionaalsete ja vabatahtlike tuletõrjeüksuste, päästeorganisatsioonide, vabatahtlike ja sõjaväe väsimatuid pingutusi ja pühendumust kogu Euroopas, samuti riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning kodanikke, kes riskisid oma eluga, et päästa teisi ning kaitsta kodusid ja taristut; toonitab, et hädaabiteenistustel on olnud oluline roll inimelude päästmisel, evakueerimise korraldamisel ohualtitelt aladelt ja vara kaitsmisel sageli rasketes tingimustes ning nende väsimatutel pingutustel ja valmisolekul tegutseda, isegi oma elu ohtu seades, on olnud katastroofi ohjamisel oluline roll;

3.  väljendab sügavat muret äärmuslike ilmastikunähtuste, sealhulgas äärmuslike sademete ja ulatuslike üleujutuste, kuumalainete ning metsa- ja maastikupõlengute suurema intensiivsuse ja sageduse pärast ELis ja kogu maailmas ning nende tõsise ja otsese mõju pärast inimeste ja loomade tervisele, elatusvahenditele, eluasemele, taristule, majandusele, põllumajandusele, toiduga kindlustatusele ja ökosüsteemidele; rõhutab kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste vahelist seost ning toonitab, kui oluline on tegeleda selle seosega tulemuslikult ja sidusalt, tugevdades ühist reageerimist ELi ja rahvusvahelisel tasandil mõjusate elanikkonnakaitse ning kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete abil, et kaitsta inimesi, nende elatusvahendeid, majandust ja ökosüsteeme;

4.  rõhutab, et Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgi käeulatuses hoidmine nõuab kõigilt osalevatelt riikidelt ühiseid pingutusi ja edasisi meetmeid; nõuab tungivalt, et kõik ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised, sealhulgas EL, järgiksid ülemaailmse kokkuvõtte tegemise otsuses kokku lepitud ülemaailmseid pingutusi, rakendades ja suurendades riiklikult kindlaksmääratud panuseid kaugelevaatavalt kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgiga; tuletab meelde, et EL peab kooskõlas Euroopa kliimamäärusega jätkama selle pikaajalise eesmärgi saavutamiseks pingutusi kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, et suurendada vastupanuvõimet;

Elanikkonnakaitse ja katastroofiabi rahastamine

Elanikkonnakaitse

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles olema valmis viivitamata toetama kõiki liikmesriike, kes taotlevad liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames erakorralist abi; väljendab heameelt Ukraina valitsuse lubaduse üle toetada liitu hädaabiteenistuse personali ja varustusega;

6.  rõhutab vajadust tagada liidu elanikkonnakaitse mehhanismile piisavalt ja suuremas mahus vahendeid, et suurendada valmisolekut ja parandada suutlikkuse suurendamist; peab seetõttu kahetsusväärseks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (rescEU) eelarve kärpimist 37 miljoni euro võrra (kulukohustustena) ja 154,9 miljoni euro võrra (maksetena); nõuab, et asjakohastele eelarveridadele ja järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldataks rohkem rahalisi vahendeid; kutsub komisjoni üles kaaluma katastroofiohu vähendamise ja ohjamise süvalaiendamist asjakohastes ELi rahastamisprogrammides, võttes arvesse, et kõikide selles valdkonnas kulutatud rahaliste vahenditega hoitakse ära märkimisväärseid kulutusi reageerimisele ja ülesehitamisele;

7.  kutsub komisjoni üles järgima oma 29. mai 2024. aasta teatises esitatud soovitusi ja tegema konkreetseid ettepanekuid liidu elanikkonnakaitse mehhanismi operatiivreageerimisvõime tugevdamiseks; kutsub komisjoni üles viima uue ametiaja esimesel aastal kiiresti lõpule liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, sealhulgas selle hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kavandatud läbivaatamise ning esitama konkreetsed meetmed, et veelgi tugevdada ja arendada ELi kollektiivset suutlikkust reageerida loodusõnnetustele, näiteks liidu elanikkonnakaitseüksuse loomine toidu, vee, ravimite ja meditsiinivarustuse strateegiliste varude jaoks, kodanike jaoks mobiilipõhiste varajase hoiatamise vahendite kasutuselevõtu toetamine, uute ühiste hankelepingute sõlmimine elanikkonnakaitse vahendite ajakohastamiseks ning selliste programmide toetamine, mille eesmärk on pakkuda koolitust, tagada varustust ja edendada vabatahtlike elanikkonnakaitseteenistuste vahetusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiirendama uue alalise rescEU lennukipargi loomist ja tagama sellele piisavad rahalised vahendid;

Rahaline toetus ja eelarvelised toetusvahendid

8.  nõuab, et mõjutatud riikidele antaks viivitamata ELi rahalist ja tehnilist abi;

9.  nõuab tungivalt ühise põllumajanduspoliitika kriisireservi kasutuselevõtmist, et leevendada põllumajandussektorile loodusõnnetuste tagajärjel tekitatud tõsist kahju;

10.  nõuab sellise mehhanismi nagu ELSFi aktiveerimist; on siiski seisukohal, et ELSFi eelarve peaks olema vastavuses kogu Euroopas esinevate loodusõnnetuste arvu ja raskusega; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks Euroopa solidaarsusreservi eelarvet; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks kõiki võimalusi ELSFi kasutuselevõtmise kiirendamiseks; rõhutab seetõttu, kui oluline on tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ELSFi piisav rahastamine; rõhutab lisaks vajadust mõistliku paindlikkuse järele, kui abi saavatel riikidel ja piirkondadel esineb rahaliste vahendite taotlemisel ja eraldatud vahendite kasutamisel põhjendatud viivitusi ja probleeme; nõuab lisaks erakorralise rahastamise eelarverea loomist, et hõlbustada mõjutatud piirkondade, taristu ja elatusvahendite kiiret taastamist, samuti investeeringuid ennetusmeetmetesse, et vähendada tulevikus äärmuslike ilmastikunähtuste mõju;

Regionaalpoliitika

11.  kutsub komisjoni üles andma kliimamuutuste tõttu üha rängemaks muutuvatest loodusõnnetustest ebaproportsionaalselt mõjutatud piirkondadele tehnilist ja rahalist toetust, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaudu, tagades, et ühtegi liikmesriiki ega piirkonda ei jäeta kõrvale püüdlustest suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet ja katastroofideks valmisolekut; rõhutab, et kannatada saanud piirkondades on oluline teha abi ja rahalised vahendid võimalikult kiiresti, lihtsalt ja paindlikult kättesaadavaks;

12.  märgib, et ELSFist tehtavate ettemaksete märkimisväärne suurendamine võimaldaks liikmesriikidel katastroofidele tõhusamalt ja kiiremini reageerida, eriti vähem arenenud piirkondades, kus on vaja kohest abi; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks kõiki võimalusi ELSFi kasutuselevõtmise kiirendamiseks, eelkõige kehtivate reeglite muutmise kaudu, ning kaaluks kandidaatriikidele suuremate ettemaksete tegemist;

13.  toetab kindlalt piirkondliku ja kohaliku vastupanuvõimega seotud ELi investeeringute suurendamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika raames; tunnistab, et piirkondliku rahastamise kontekstis on vaja sisemist kriisiga seotud paindlikkust, et kaitsta lisainvesteeringuid projektidesse, mis saavad enne täielikku rakendamist kahjustada või hävivad; teeb ettepaneku luua ühtekuuluvuspoliitika raames kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks spetsiaalne prioriteetne suund, et tegeleda esilekerkivate prioriteetidega alt üles suunatud protsessis, mis on algatatud piirkondlikul või kohalikul tasandil; on seisukohal, et aluspõhimõte peaks olema kohandatud investeerimispõhine lähenemisviis, mis lähtub konkreetsetest kohapealsetest vajadustest;

14.  tunnistab, et ELi tulevane ühtekuuluvuspoliitika peaks rohkem keskenduma kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele; nõuab, et kliimamuutustega kohanemisse ning katastroofide ennetamisse ja nendeks valmisolekusse tehtavad investeeringud tagataks kas regionaalarengu ja ühtekuuluvuspoliitika üldise raamistiku sihtotstarbelise poliitikaeesmärgi või sihtotstarbelise prioriteetse suuna, valdkondliku kontsentreerumise või konkreetse eeltingimuse abil alt üles suunatud protsessis esilekerkivate prioriteetide käsitlemiseks, et tagada kestlikud investeeringud kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku taristusse ning riskijuhtimine vähem arenenud linna- ja maapiirkondades, sealhulgas piirialadel, saartel ja äärepoolseimates piirkondades;

15.  rõhutab, et oluline on töötada välja kohandatud ELi programmid ja meetmed piirkondadele, kus loodusõnnetuste oht on suurem, ning need töös hoida; tunnistab, et piirkondliku rahastamise kontekstis on vaja sisemist kriisiga seotud paindlikkust;

16.  on seisukohal, et ELi eelarve kaudu tehtavad piirkondlikud investeeringud peaksid programmitöö ja rakendamise osas kuuluma jätkuvalt jagatud eelarve täitmise alla, et saaks reageerida liikmesriikide, piirkondade ning linna-, maa- ja äärepoolsete piirkondade vajadustele, eelkõige selleks, et linna- ja maapiirkonnad saaksid kohaneda selliste uute katsumustega nagu üleujutused;

17.  rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevused on liikmesriigiti erinevad; tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulised osalejad selliste projektide kavandamisel, ettevalmistamisel ja rakendamisel, mis peaksid aitama kaasa kliimamuutustega kohanemisele, ohtude ennetamisele ja nendeks valmisolekule kohapeal; nõuab tõhustatud lokaalset lähenemisviisi, et tuua katastroofideks valmisolek ja nende ohjamine piirkondlikule ja kohalikule tasandile lähemale;

18.  rõhutab, et ELi regionaalpoliitika on aidanud arendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjakohast suutlikkust, ning nõuab nende rolli tugevdamist; rõhutab, et tehniline, finants- ja haldussuutlikkus on hädavajalik tagamaks, et juhtimisorganid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused omandavad eelkõige kliimamuutuste kohta tehnilisi teadmisi, mida nad saavad kasutada linna- ja maapiirkondade planeerimisel ja korraldamisel; on veendunud, et sellega parandatakse projektiettepanekute kavandamist ja hindamist ning võimaldatakse vahendite tulemuslikumat eraldamist ja eelarve rahuldavat täitmist ilma märkimisväärse kulukohustuste vabastamise ohuta;

19.  nõuab, et olemasolevad tehnilise abi ja nõustamisprogrammid suunataks spetsiaalselt väiksemate omavalitsuste, piiriüleste ja äärealade, maapiirkondade, samuti äärepoolseimate piirkondade ja saarealade poole, et aidata neil tulla toime uute katsumustega, nagu rohepööre ja kliimamuutused; rõhutab sellega seoses, et oluline on töötada tehnilise abi vahendid välja Euroopa Investeerimispanga ja komisjoni vahelises koostöös; nõuab sihtotstarbelist 100 % ulatuses ELi vahenditest rahastatavat toetust tehnilise, finants- ja haldussuutlikkuse suurendamiseks, projektide kavandamiseks ja ettevalmistamiseks, projektide esitamise süsteemi kindlaksmääramiseks ja väljatöötamiseks ning strateegilise planeerimise suutlikkuse, sealhulgas planeerimisvahendite jaoks;

20.  nõuab komisjoni algatuste, näiteks linnapeade kliima- ja energiapakti suuremat kaasamist katastroofiks valmisoleku järgmise põlvkonna investeeringute kavandamise ja rakendamise protsessi; tunnistab, et linnapeadele ja kohalikele omavalitsustele suunatud poliitika- ja rakendamistoetus annab poliitika rakendamisel oluliselt paremaid tulemusi;

21.  julgustab tugevdama Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel piirkondliku koostöö raamistikke ning kasutama rahvusvahelisi eksperditeadmisi, et toetada taastumis- ja taastamispüüdlusi ning edendada ühiseid katastroofide ohjamise strateegiaid, jagada parimaid tavasid ja parandada piiriülest veevarude majandamist;

Kliimamuutustega kohanemine

22.  kutsub komisjoni üles esitama kiiresti Euroopa kliimakohanemise kava, mille ta kuulutas välja osana 2024.–2029. aasta poliitilistest suunistest järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule, sealhulgas konkreetsed seadusandlikud ettepanekud kohanemise ja vastupanuvõime suurendamiseks tehtavate pingutuste koordineerimiseks kooskõlas Euroopa kliimamääruse ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, et tugevdada meie ühiskondade vastupanuvõimet ja kohaneda kliimamuutuste mõjuga, tagada korrapärased teaduspõhised riskihindamised ning mõõdetavad vastupanuvõime eesmärgid ning toetada liikmesriike valmisoleku, planeerimise ja piiriülese koostöö valdkonnas;

23.  rõhutab sellega seoses vajadust teha kiiresti lisainvesteeringuid üleujutuste ohjamise ja riskiennetusmeetmetesse, sealhulgas täiustatud varajase hoiatamise süsteemid, reaalajas seire süsteemid, üleujutuste ohjamise taristu ja looduspõhised lahendused, ning pikaajalisi investeeringuid rohelisse ja sinisesse taristusse, näiteks andes vooluveekogudele rohkem ruumi looduslike lammide ja vanade jõesängide, märgalade ja metsade taastamise kaudu ning parandades vee säilitamist maastike vee imendumise omaduse taastamise kaudu; nõuab, et kasutataks ära liikmesriikide väljatöötatavate planeerimisvahendite, näiteks looduslike alade taastamise kavade, mullastikupiirkonna kavade, asulareovee puhastamise direktiivi(6) kohaste integreeritud majandamiskavade ja üleujutusriskide juhtimise võimalikku koostoimet, vältides samal ajal halba kohanemist;

24.  kutsub sellega seoses komisjoni üles vähendama bürokraatlikke takistusi ja kiirendama heakskiitmismenetlusi seoses üleujutuste ohjamise taristu ja looduspõhiste lahenduste parandamise ja rajamisega, et kiireloomulisi kaitsemeetmeid saaks rakendada tarbetute viivitusteta; rõhutab, et see nõuab ajatõhusamaid menetlusi, täpselt määratletud kohustusi ja selget keskendumist vajalikele ehitusmeetmetele;

25.  toob esile mitu näidet edukatest, sageli ELi rahaliste vahendite toel võetud üleujutuste ennetamise ja kaitsemeetmetest, mis on aidanud mõnel piirkonnal ja kogukonnal end kaitsta jätkuvate üleujutuste halvima mõju eest, nagu Racibórz Dolny veehoidla ja seda ümbritsevad kuivad poldrid Poolas, millel on olnud oluline roll kahju vähendamisel Wrocławis, samuti Doonau lammid ja muud ennetusmeetmed Alam-Austrias ja Viinis;

26.  nõuab, et komisjon hindaks üleujutuste ennetamist käsitlevate kehtivate õigusaktide rakendamist ELis ja varasemate ELi rahastatud projektide tulemuslikkust ning annaks soovitusi ELi vahendite paremaks kasutamiseks; nõuab, et liikmesriigid ajakohastaksid oma üleujutuste ennetamise tegevuskavasid, et määrata kindlaks üleujutusohus olevad alad ja alad, kus edasine ehitustegevus tuleks peatada, et parandada riskide ennetamist ja tõhustada elanikkonnakaitset;

27.  rõhutab, et sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamine on kliimamuutustega õiglase kohanemise jaoks ülioluline; rõhutab, et eri rühmade haavatavuse erinevused nõuavad kliimamuutustega kohanemisele ning katastroofideks valmisolekule ja nende ennetamisele sihipärast lähenemist;

28.  rõhutab, et üleujutused, põuad, metsa- ja maastikupõlengud ning muud äärmuslikud ilmastikunähtused tekitavad suuri probleeme paljudele majandussektoritele, eelkõige põllumajandusele ja põllumajandustootjatele, kes kannatavad suuri kahjusid ega suuda oma toodangut koristada; kutsub komisjoni üles käsitlema paremini mõju, mida need kliimaga seotud ohud avaldavad toidutootmisele, toiduga kindlustatusele ja põllumajandustootjate sissetulekutele;

29.  soovitab ennetusmeetmete toetamiseks kasutada Copernicuse täiustatud tooteid ja kaugseireandmeid;

30.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 445, 29.10.2021, lk 156. (2) ELT C 125, 5.4.2023, lk 135. (3) ELT C, C/2024/488, 23.1.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/488/oj. (4) Copernicus, Summer 2024 – Hottest on record globally and for Europe (2024. aasta suvi oli rekordiliselt kuum kogu maailmas ja ka Euroopas). (5) ELi kliimariskide hindamine. (6) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1991/271/oj.