Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Gruusia kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning naabruspoliitika ja laienemise voliniku 17. aprilli 2024. aasta avaldust välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmise kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. septembri 2024. aasta avaldust pereväärtusi ja alaealiste kaitset käsitleva Gruusia seaduse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 4. aprilli 2024. aasta avaldust välismõju läbipaistvust käsitleva seaduseelnõu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2023. aasta ning 27. juuni 2024. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 8. novembri 2023. aasta teatist „2023. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta“ (COM(2023)0690),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2561 (2024) demokraatiat ähvardavate probleemide kohta Gruusias,

–  võttes arvesse Bukaresti deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee 31. iga-aastasel istungjärgul, mis toimus 29. juunist 3. juulini 2024,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut(1),

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse väliskomisjoni esimehe, Lõuna‑Kaukaasiaga suhtlemiseks loodud delegatsiooni juhi ja Euroopa Parlamendi Gruusia küsimuste alalise raportööri 18. aprilli 2024. aasta ühisavaldust välismõju läbipaistvust käsitleva seaduseelnõu uuesti esitamise kohta Gruusias,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et viimastel kuudel on Gruusias toimunud märkimisväärsed rünnakud demokraatia vastu, mida on iseloomustanud kiirustav demokraatiavastaste õigusaktide vastuvõtmine, mida on kritiseerinud ÜRO, Veneetsia komisjon ja EL, ning millega on kaasnenud rünnakud kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia vastu, pikaajalised massimeeleavaldused ning nende vägivaldne mahasurumine, samuti sügavad poliitilised ja ühiskondlikud pinged ja polariseerumine;

B.  arvestades, et arvamus-, väljendus- ja ühinemisvabaduse ning rahumeelse kogunemise vabaduse kasutamine on Gruusia põhiseaduses sätestatud põhiõigus;

C.  arvestades, et Gruusia on allkirjastanud inimõiguste ülddeklaratsiooni ning Euroopa inimõiguste konventsiooni ning on ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liige, mistõttu on ta kohustunud järgima demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austama põhivabadusi ja inimõigusi;

D.  arvestades, et Gruusia põhiseaduse artiklis 78 on sätestatud, et põhiseaduslikud organid võtavad oma pädevuse piires kõik meetmed, et tagada Gruusia täielik integreerumine Euroopa Liitu ja Põhja‑Atlandi Lepingu Organisatsiooni;

E.  arvestades, et EL ootab, et Gruusia kui ELi kandidaatriik järgiks täielikult assotsieerimislepingut ja muid endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ning eelkõige täidaks tingimused ja võtaks meetmeid, mis on sätestatud komisjoni 8. novembri 2023. aasta soovituses; arvestades, et Euroopa Ülemkogu otsustas anda Gruusiale kandidaatriigi staatuse üksnes tingimusel, et Gruusia viib ellu need meetmed, mis hõlmavad võitlust desinformatsiooni ning ELi ja selle väärtuste õõnestamise vastu, opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna kaasamist valitsemisse, kogunemis- ja väljendusvabaduse tagamist ning sisulist konsulteerimist kodanikuühiskonnaga ja selle kaasamist seadusandlikesse ja poliitika kujundamise protsessidesse ning kodanikuühiskonna vaba tegutsemise tagamist;

F.  arvestades, et Gruusia kodanikuühiskond on traditsiooniliselt olnud väga dünaamiline ja aktiivne ning just kodanikühiskonnal on olnud keskne roll demokraatlike muutuste algatamisel ja edendamisel riigis, ühtlasi on kodanikühiskond kaitsnud ja jälginud selliste muutuste rakendamist;

G.  arvestades, et 20. veebruaril 2024 võttis Gruusia parlament vastu valimisseaduse muudatused, millega muudeti keskvalimiskomisjoni esimehe ja nn kutseliste liikmete valimise korda ning kaotati aseesimehe ametikoht, mida täitis opositsiooni esindaja;

H.  arvestades, et 4. aprillil 2024. aastal ehk vähem kui aasta enne valimisi võttis Gruusia parlament vastu riigi valimisseaduse muudatused, millegi muudeti riigi valimisseaduse põhiaspekte ja tühistati naistele parlamendis ette nähtud kohustuslikud kvoodid, mis põhinesid nõudel, et vähemalt iga neljas erakonna nimekirja kantud kandidaat peab olema enamusest erinevast soost;

I.  arvestades, et 28. mail 2024. aastal võttis Gruusia parlament vastu nn välismõju läbipaistvuse seaduse, eirates president Salome Zurabišvili vetot ning hoolimata Gruusia kodanike massimeeleavaldustest ja Gruusia Euroopa partnerite korduvatest üleskutsetest võtta tagasi seaduseelnõu, mis on olemuselt ja sisult vastuolus ELi normide ja väärtustega; arvestades, et selle seaduse vastuvõtmine seiskas Gruusia ühinemisprotsessi ja põhjustas Gruusiale antava ELi finantsabi peatamise;

J.  arvestades, et seadus võeti vastu menetluses, mis Veneetsia komisjoni sõnul ei jätnud ruumi tõeliseks aruteluks ja sisuliseks konsulteerimiseks, eirates varjamatult suure osa Gruusia elanikkonna muresid; arvestades, et selle seadusega kehtestatud piirangud väljendus- ja ühinemisvabadusele ning eraelu puutumatuse õigusele on vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 17 lõikes 2, artikli 19 lõikes 2 ja artikli 22 lõikes 2 sätestatud range kontrolliga, kuna need ei vasta demokraatlikus ühiskonnas seaduslikkuse, legitiimsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõuetele ning on vastuolus ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 14 sätestatud diskrimineerimiskeelu põhimõttega;

K.  arvestades, et see õigusakt võeti vastu ajal, mil rünnakud Gruusia kodanikuühiskonna vastu on sagenenud ja jätkuvad, ning sellega püütakse selgelt vähendada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi, jättes sõltumatud rühmad ilma rahalistest vahenditest; arvestades, et need õigusaktid on koostatud Venemaal kehtestatud välisagente käsitlevate õigusaktide eeskujul;

L.  arvestades, et 6. juunil 2024 kehtestas USA nn välisagentide seaduse vastuvõtmise tõttu kümnetele Gruusia ametnikele viisapiirangud;

M.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu kutsus oma 27. juuni 2024. aasta järeldustes Gruusia ametivõime üles „näitama selgelt oma kavatsusi, pöörates tagasi praeguselt tegevussuunalt, mis seab ohtu Gruusia liikumise ELiga ühinemise suunas ja viib de facto ühinemisprotsessi peatamiseni“;

N.  arvestades, et 11. juulil 2024 võttis USA Kongressi väliskomisjon vastu Gruusia sanktsioone käsitleva õigusakti, mis on tuntud kui Megobari akt ja millega kehtestatakse sanktsioonid Gruusia ametnike suhtes, kes vastutavad riigi demokraatliku süsteemi õõnestamise eest;

O.  arvestades, et 17. septembril 2024. aastal võttis Gruusia parlament vastu „pereväärtusi ja alaealiste kaitset“ käsitleva seaduse, mille eesmärk on keelata usaldusväärne teave seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta;

P.  arvestades, et Gruusia ametivõimud ei ole järginud ühtegi Veneetsia komisjoni soovitust, mis puudutavad eespool nimetatud „välismõju läbipaistvust“ ning „pereväärtusi ja alaealiste kaitset“ käsitlevate õigusaktide tühistamist või muutmist, sookvootide kaotamist kohalikel ja parlamendivalimistel ning keskvalimiskomisjoni moodustamist;

Q.  arvestades, et valitsev erakond Gruusia Unistus kasutab Gruusia demokraatlike partnerite vastu üha rohkem läänevastast ja vaenulikku retoorikat ning levitab Venemaa desinformatsiooni, manipuleerimist ja vandenõuteooriaid; arvestades, et vaenulik retoorika on suunatud ka Ukraina pihta, kuna valitsev erakond kasutab põlastusväärse sisuga poliitilisi plakateid, millel kujutatakse Venemaa poolt hävitatud Ukraina linnu, kasutades nii kurjasti ära vaprate ukrainlaste kannatusi; arvestades, et erakond Gruusia Unistus räägib läänest kui „globaalse sõja osalisest“, mis püüab Gruusiat taas Venemaaga sõtta tõmmata;

R.  arvestades, et üha rohkem vahejuhtumeid osutab sellele, et Gruusias valitseb ebakindel meediakeskkond, mis ohustab Gruusia demokraatiat; arvestades, et Piirideta Reporterite iga-aastase ajakirjandusvabaduse indeksi järgi on Gruusia 180 riigi seas 103. kohal, mis tähendab võrreldes eelmise aastaga langust 26 koha võrra;

S.  arvestades, et 28. augustil 2024 väljendas Gruusia Unistuse juht Bidzina Ivanišvili oma erakonna valimiskampaania avamisel kavatsust keelustada demokraatlikud opositsioonierakonnad; arvestades, et teda toetas peaminister Irakli Kobahhidze, kes teatas, et kui nende erakond saab Gruusia parlamendis häälteenamuse, keelustab ta teatavad opositsioonierakonnad, ning viitas opositsioonile kui „kuritegelikule poliitilisele jõule“;

T.  arvestades, et valitseva erakonna juhid kiitsid Venemaa välisministri avaldust, milles ta väljendas valmisolekut aidata Gruusial normaliseerida oma suhteid naaberriikide Abhaasia ja Lõuna‑Osseetiaga, mis näitab Gruusia valitsuse loobumist Gruusia okupeeritud piirkondade mittetunnustamise poliitikast;

U.  arvestades, et Gruusias toimuvad 26. oktoobril 2024 parlamendivalimised; arvestades, et välismõju läbipaistvuse seadus on sisuliselt blokeerinud nõude kaasata kohalikke vaatlejaid, kelle kohalolek OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo põhimõtete kohaselt aitaks suurendada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldust selle vastu;

1.  väljendab sügavat muret demokraatia tagasilanguse pärast, mis on Gruusias tänavu hüppeliselt suurenenud, eriti enne 26. oktoobril 2024 toimuvaid parlamendivalimisi; mõistab teravalt hukka välismõju läbipaistvuse seaduse ning pereväärtusi ja alaealiste kaitset käsitleva seaduse vastuvõtmise ning valimisseaduse muudatused; leiab, et need seadused on valitsuse jaoks vahendid, millega rikkuda väljendusvabadust, tsenseerida meediat, piirata kodanikuühiskonna ja vabaühenduste kriitilist häält ning diskrimineerida kaitsetuid isikuid; rõhutab, et eeltoodu on vastuolus ELi väärtuste ja demokraatlike põhimõtetega ning Gruusia püüdlustega saada ELi liikmeks, kahjustab Gruusia rahvusvahelist mainet ja ohustab riigi Euroopa‑Atlandi suunalist integratsiooni; rõhutab tungivalt, et kui eespool nimetatud õigusakte ei tühistata, ei saa Gruusia suhted ELiga edeneda; peab kahetsusväärseks, et Gruusia, kes oli varem demokraatlike edusammude eestvedaja ja pürgis Euroopa‑Atlandi kogukonna poole, on olnud märkimisväärselt kaua demokraatia allakäigu vabalanguses;

2.  palub komisjonil ja liikmesriikidel uurida, kuidas mõjutab demokraatia tagasilangus – mida need seadused endast kujutavad – nende abiandja rolli Gruusias, ning teavitada sellest võimalikust mõjust Gruusia valitsust ja parlamenti; nõuab, et kõik Gruusia valitsusele eraldatud ELi rahalised vahendid külmutataks seni, kuni need ebademokraatlikud seadused kehtetuks tunnistatakse, ning et edaspidi seataks Gruusia valitsusele rahaliste vahendite väljamaksmisele ranged tingimused;

3.  väljendab muret vihkamise ja hirmutamise õhkkonna pärast, mida õhutavad Gruusia valitsuse esindajad ja poliitilised liidrid, ning valitsuse rünnakute pärast poliitilise pluralismi vastu; mõistab hukka oligarh Bidzina Ivanišvili ja valitsuse juhtisikute ähvardused keelustada opositsioonierakonnad ja opositsiooni nimetamise „kuritegelikuks poliitiliseks jõuks“; märgib, et selline hirmutamine kahjustab tõsiselt poliitilist protsessi ja väljendusvabadust ning süvendab hirmu õhkkonda;

4.  nõuab, et uuritaks põhjalikult politsei jõhkrat käitumist rahumeelsete meeleavaldajatega Gruusias kevadel toimunud meeleavaldustel välismõju läbipaistvuse seaduse vastu;

5.  palub veel kord, et komisjon hindaks viivitamata, kuidas Gruusia seadused, mis käsitlevad välismõju läbipaistvust ning pereväärtusi ja alaealiste kaitset, samuti sookvootide kaotamine ja muud valimisseaduse muudatused, Veneetsia komisjoni soovituste rakendamine üldiselt ja valimiste korraldamine heakskiidetud rahvusvaheliste standardite järgi mõjutavad seda, kuidas Gruusia täidab jätkuvalt viisanõude kaotamise kriteeriumeid, eelkõige põhiõiguste kriteeriumit, mis on ELi viisanõude kaotamise poliitika oluline osa;

6.  kordab oma vankumatut toetust Gruusia rahva õigustatud Euroopa-püüdlustele ja nende soovile elada jõukas korruptsioonivabas riigis, mis austab täielikult põhivabadusi, kaitseb inimõigusi ning tagab avatud ühiskonna ja sõltumatu meedia; rõhutab, et otsus anda Gruusiale ELi kandidaatriigi staatus oli ajendatud soovist tunnustada Gruusia kodanikuühiskonna saavutusi ja demokraatlikke pingutusi ning kodanike ülekaalukat toetust ELiga ühinemisele, sest üle 80 % Gruusia elanikest toetab seda pidevalt; hindab Gruusia presidendi Salome Zurabišvili püüdlusi tuua Gruusia tagasi demokraatlikule ja Euroopa-meelsele arenguteele ning mõistab teravalt hukka erakonna Gruusia Unistus katsed teda põhjendamatute ametist tagandamise menetlustega vaigistada;

7.  mõistab hukka Gruusia oligarhi Bidzina Ivanišvili – kes naasis aktiivsesse poliitikasse 30. detsembril 2023, mil talle omistati erakonna Gruusia Unistus auesimehe staatus – isikliku rolli praeguses poliitilises kriisis ning järjekordses katses kõigutada riigi Euroopa-Atlandi arengusuunda ja pöörata see Venemaa suunas; kutsub veel kord nõukogu ja ELi demokraatlikke partnereid üles kehtestama Bidzina Ivanišvilile isiklikud ja sihipärased sanktsioonid tema rolli eest Gruusia poliitilise protsessi halvenemises ning muu tegevuse eest Venemaa Föderatsiooni huvides ;

8.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid vastutusele kõik isikud, kes vastutavad demokraatia õõnestamise eest Gruusias, osalevad poliitiliste oponentide ja rahumeelsete meeleavaldajate vastu toime pandud vägivallas ja levitavad läänevastast desinformatsiooni, ning kehtestaksid neile isiklikud sanktsioonid; väljendab heameelt selle üle, et USA on kehtestanud Gruusia Unistuse juhtliikmetele isiklikud sanktsioonid;

9.  väljendab muret asjaolu pärast, et mitmed hiljutised seadusandlikud ettepanekud, mis on Gruusia Unistuse enamusega parlamendis vastu võetud, eiravad Gruusia elanike soovi elada demokraatlikus ühiskonnas, jätkata demokraatlike ja õigusriigi reformide elluviimist, teha tihedat koostööd Euroopa-Atlandi partneritega ja pühenduda ELi liikmeks saamisele;

10.  rõhutab, et õigus väljendus- ja kogunemisvabadusele ning rahumeelsele meeleavaldusele on põhivabadused ning neid tuleb austada igas olukorras, eelkõige ELiga ühineda soovivas riigis;

11.  rõhutab, et kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia roll nö ühiskonna valvekoerana on demokraatliku ühiskonna jaoks hädavajalik ja oluline, et edendada ELiga ühinemisega seotud reforme, ning kutsub seetõttu Gruusia ametivõime üles tegema kõik endast oleneva, et tagada soodne keskkond, kus kodanikuühiskond ja sõltumatu meedia saavad jõudsalt areneda;

12.  tuletab meelde, et 14. ja 15. detsembril 2023 kohtunud Euroopa Ülemkogu andis Gruusiale kandidaatriigi staatuse tingimusel, et võetakse komisjoni 8. novembri 2023. aasta soovituses nimetatud asjakohaseid meetmeid; rõhutab, et hiljuti vastu võetud õigusaktid on selle eesmärgiga selgelt vastuolus ja praktiliselt peatanud Gruusia integreerumise ELiga;

13.  palub veel kord, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, naabruspoliitika ja laienemise volinik ning komisjoni president tuletaksid Gruusia valitsusele meelde võetud kohustusi ning väärtusi ja põhimõtteid, mida ta lubas kaitsta, kui taotles ELi liikmeks astumist;

14.  kordab, et Gruusial oleks ühinemisläbirääkimisi alustades kasu mitmetest konkreetsetest võimalustest, nagu ühinemiseelne abi, mis parandaks Gruusia kodanike elatustaset ning toetaks institutsioone, taristut ja sotsiaalteenuseid;

15.  nõuab tungivalt, et Gruusia ametivõimud tagaksid, et eelseisvad parlamendivalimised 2024. aasta oktoobris vastaksid kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele, tagades läbipaistva, vaba ja õiglase protsessi, mis kajastab rahva demokraatlikku tahet; nõuab tungivalt, et tehtaks lõpp juurdunud tavale väärkasutada avaliku sektori vahendeid ja haldussuutlikkust valitseva erakonna hüvanguks; nõuab tungivalt, et Gruusia ametivõimud võtaksid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõik valimiste vaatlemises osalevad tunnustatud kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid neid valimisi jälgida, ilma et neid takistataks või nende töösse sekkutaks;

16.  jagab Veneetsia komisjoni tõstatatud muret Gruusia valimiste õigusraamistiku ja valimisseadustiku muudatuste vastuvõtmise pärast, nõustudes, et need valimisseadustiku muudatused mõjutavad oluliselt sidusrühmade arusaama valimiste korraldamise erapooletusest ja õiglusest ning usaldust nende vastu;

17.  väljendab muret selle pärast, et hoolimata Gruusia diasporaa rohketest palvetest otsustati välismaal avada vaid piiratud arv valimisjaoskondi, mistõttu enamik välismaal elavatest grusiinidest ei saa oma hääleõigust kasutada; väljendab sügavat muret teadete pärast, et Gruusia valitsus loob takistusi 30  vabaühendusest ja organisatsioonist Transparency International Georgia koosnevale koalitsioonile kampaania „Mine valima“ elluviimisel; on seisukohal, et need takistused kujutavad endast katset õõnestada riigis demokraatiat;

18.  märgib, et seoses olulise rahvusvahelise vastureaktsiooniga, mis seadis kahtluse alla eelseisvate valimiste legitiimsuse, „soovitas“ Gruusia peaminister korruptsioonivastasel bürool (ACB) tühistada oma 24. septembri 2024. aasta otsus, millega määrati Transparency International Georgia organisatsiooniks, mis on kuulutanud välja valimiseesmärgid, ning ACB tühistas selle otsuse 2. oktoobril 2024; tuletab meelde, et kui esialgne otsus oleks jõustunud ja seda ei oleks tühistatud, oleks see jätnud Gruusia ühe juhtiva kodanikuühiskonna organisatsiooni ilma juurdepääsust välisrahastamisele, mis takistaks tõsiselt selle suutlikkust jätkata oma tegevust, sealhulgas valimiste vaatlemist, ning seaks kahtluse alla ABC poliitilise neutraalsuse;

19.  mõistab hukka asjaolu, et Gruusia Unistus kasutas oma kampaanias enne 2024. aasta oktoobri valimisi vägivaldseid pilte Ukraina sõjast, et manipuleerida arvamustega ja levitada desinformatsiooni ning venemeelseid ja Ukraina‑vastaseid meeleolusid;

20.  loodab, et Gruusia Unistus austab eelseisvatel parlamendivalimistel Gruusia rahva tahet ja vaba valikut ning tagab rahumeelse võimuvahetuse; nõuab, et Gruusia Unistus ja selle juhid lõpetaksid viivitamata vägivalla, hirmutamise, vaenu õhutamise, tagakiusamise ja repressioonid opositsiooni, kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia vastu;

21.  on kindlalt veendunud, et eelseisvad valimised on otsustava tähtsusega, kuna nende põhjal määratakse kindlaks Gruusia edasine demokraatlik areng ja geopoliitilised valikud ning suutlikkus teha edusamme oma ELi liikmesriigi kandidatuuri küsimuses; tunnistab, et noorte ja tegusate juhtide põlvkonna abil on endiselt võimalik tugevdada Gruusia demokraatlikku tulevikku ELi kandidaatriigina, nagu näitasid 2024. aastal toimunud spontaansed meeleavaldused välisagentide seaduse vastu;

22.  väljendab sügavat muret selle pärast, et Gruusias on suurenenud Venemaa mõju ja suurenenud on ka Venemaalt sisserändajate arv, Venemaaga on loodud tihedamad kaubandussidemed ja Gruusia on valmis püüdlema Venemaaga leppimise poole, hoolimata Venemaa sõjast Ukrainas ja sellest, et Venemaa on okupeerinud viiendiku Gruusia suveräänsest territooriumist; kutsub Gruusia valitsust üles kehtestama Venemaa suhtes sanktsioone vastusena Ukraina‑vastasele agressioonisõjale, jätkama oma varasemat okupeeritud alade mittetunnustamise poliitikat ning täitma oma kohustust jõustada toimivaid meetmeid, et vältida Euroopa kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmist; ärgitab Gruusia valitsust viima oma poliitika täielikult kooskõlla ELi välispoliitika ja ELi Venemaa-strateegiaga;

23.  nõuab veel kord tungivalt endise presidendi Mihheil Saakašvili viivitamatut ja tingimusteta vabastamist humanitaarkaalutlustel, et ta saaks ravi välismaal; rõhutab, et Gruusia valitsus kannab endise presidendi Mihheil Saakašvili elu, tervise, turvalisuse ja heaolu eest täielikku ja vaieldamatut vastutust ning peab täielikult vastutama Mihheil Saakašvilile tekitatud kahju eest;

24.  märgib, et Gruusia valitsus on veelgi raskendanud juurdepääsu avalikule teabele, sealhulgas nõukogudeaegsetele arhiividele, kasutades ELi isikuandmete kaitse üldmäärust, et eksitavalt põhjendada rangeid piiranguid arhiividele juurdepääsul, ning et mõned Gruusia kõige olulisemad nõukogude aja arhiivid (sealhulgas endise KGB ja endise Kommunistliku Partei keskkomitee arhiivid) on alates 2023. aasta oktoobrist ilma igasuguse selgituseta täielikult suletud; rõhutab, et Venemaa manipuleerib ja moonutab ajalugu, sealhulgas nõukogudeaegset ajalugu, kasutades seda taktikat oma agressioonisõjas Ukraina vastu ja sõjalistes ähvardustes teiste riikide vastu; peab kahetsusväärseks kasvavat Stalini kultust ja sellega seotud nõukogude nostalgia suurenemist Gruusias valitsuse toetusel, kes rõhutab oma tihedamat kooskõla Venemaaga;

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Gruusia presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT L 261, 30.8.2014, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2014/494/oj.