Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 150 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 4,

A.  arvestades, et inimõiguste olukord Iraanis on märkimisväärselt halvenenud ning hukkamiste arv on järsult suurenenud, kusjuures ainuüksi 2024. aastal hukati üle 900 inimese, kellest paljud olid naised, poliitilised teisitimõtlejad ja isikud, kes olid seotud Jina Mahsa Amini mõrva järel vallandunud meeleavaldustega;

B.  arvestades, et kurdi aktivistid, sotsiaaltöötaja Pakhshan Azizi ja naiste õiguste kaitsja Verisheh (Wrisha) Moradi, kes võitlesid Kurdistanis ISISe vastu, mõisteti surma „riigivastase relvastatud mässu eest“; arvestades, et neile ei ole võimaldatud õiglast kohtumenetlust ning neid on piinatud ja üksikvangistuses hoitud;

C.  arvestades, et 2025. aasta jaanuaris jättis Iraani ülemkohus jõusse Pakhshan Azizile ja teistele isikutele määratud surmanuhtluse;

D.  arvestades, et Iraani laiema pantvangidiplomaatia strateegia raames on Iraanis meelevaldselt kinni peetud kümneid süütuid ELi kodanikke, kellel puudub juurdepääs õiglasele kohtulikule arutamisele;

1.  mõistab hukka Iraani režiimi takistamatu inimõiguste mahasurumise ja eelkõige naisaktivistide sihikule võtmise; mõistab teravalt hukka Pakhshan Azizile ja Wrisha Moradile surmanuhtluse määramise; nõuab, et Iraan vabastaks viivitamata ja tingimusteta kõik ebaõiglaselt vangistatud inimõiguste kaitsjad ja poliitvangid, sealhulgas Pakhshan Azizi, Wrisha Moradi ja vähemalt 56 teist surmamõistetud poliitvangi;

2.  väljendab taas oma tugevat vastuseisu surmanuhtlusele ning kutsub Iraani valitsust üles kehtestama selle suhtes viivitamata moratooriumi ja surmanuhtluse kaotama;

3.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid toetust Iraani inimõiguste kaitsjatele ning väljendab täielikku toetust ja solidaarsust iraanlastele, kes on ühinenud liikumisega „Naine, elu, vabadus“;

4.  nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud vabastaksid viivitamata ELi kodanikud, sealhulgas Olivier Grondeau, Cécile Kohler, Jacques Paris ja Ahmadreza Djalali, toimetaksid nad ohutult kodumaale ning loobuksid nende vastu esitatud süüdistustest; mõistab teravalt hukka pantvangidiplomaatia kasutamise Iraani poolt; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid teeksid ühiseid diplomaatilisi jõupingutusi ja koostööd pantvangide vabastamiseks;

5.  mõistab teravalt hukka Jamshid Sharmahdi mõrva; nõuab tungivalt, et Iraani islamirežiim esitaks üksikasjalikud andmed tema surma asjaolude kohta ja et tema säilmed antaks viivitamata perekonnale üle;

6.  mõistab hukka inimõiguste liikumiste süstemaatilise mahasurumise Iraani režiimi poolt ja vähemuste, sealhulgas kurdide, belutšide ja usku vahetanud kristlaste tagakiusamise, samuti bahaide tagakiusamise, kes kõik seisavad silmitsi etnilise ja usulise diskrimineerimise, vahistamiste ja põhiõiguste rikkumistega, mille eesmärk on vaigistada teisitimõtlemist;

7.  kordab oma üleskutset nõukogule nimetada islami revolutsiooniline kaardivägi terroriorganisatsiooniks ja laiendada ELi sanktsioone kõigile inimõiguste rikkumiste eest vastutavatele isikutele, sealhulgas kõrgeim juht Ali Khamenei, president Masoud Pezeshkian, kohtusüsteemi juht Gholam-Hossein Mohseni-Eje’i, peaprokurör Mohammad Movahedi-Azad ja kohtunik Iman Afshari;

8.  nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud annaksid Iraani inimõiguste olukorraga tegelevale ÜRO eriraportöörile ja ÜRO teabekogumismissioonile täieliku ja takistamatu juurdepääsu oma mandaadi täitmiseks; nõuab, et EL ja liikmesriigid toetaksid täielikult missiooni ja selle mandaadi uuendamist;

9.  kordab oma nõudmist suurendada rahalist toetust Iraani kodanikuühiskonnale;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, islami nõuandvale esinduskogule ning Iraani Islamivabariigi kõrgeima juhi kantseleile.