Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nicaragua kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 150 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 4,

A.  arvestades, et Nicaragua režiim on alates 2018. aastast süstemaatiliselt, korduvalt ja meelevaldselt taga kiusanud teiste hulgas inimõiguste kaitsjaid, opositsiooni ja usukogukondade esindajaid; arvestades, et laiali on saadetud üle 5 600 valitsusvälise organisatsiooni, sealhulgas usulised, peamiselt katoliiklikud rühmad, ja nende varad on konfiskeeritud;

B.  arvestades, et vangistatud poliitilised oponendid ning inimõiguste kaitsjad on riigist välja saadetud, nende kodakondsus on ära võetud ja neilt on võetud poliitilised õigused; arvestades, et alates 2018. aastast on meelevaldselt vahistatud või välja saadetud 245 vaimulikku, sealhulgas Sahharovi auhinna finalist piiskop Rolando Álvarezi;

C.  arvestades, et 2025. aasta jaanuaris viis režiim ellu põhiseadusliku reformi, millega kaotatakse võimude lahusus ja poliitiline pluralism, luues korra, kus Daniel Ortega ja Rosario Murillo on mõlemad presidendid ning kontrollivad kõiki valitsusharusid, sõltumatuid institutsioone ja meediat, ning millega eiratakse kohustust järgida rahvusvahelisi inimõiguste konventsioone ja lepinguid;

1.  mõistab teravalt hukka Ortega‑Murillo režiimi ulatuslikud süsteemsed inimõiguste rikkumised, mis on toime pandud riigi elanikkonna, demokraatliku opositsiooni, üliõpilaste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suhtes, ning usujuhtide, eelkõige katoliku kiriku juhtide tagakiusamise; nõuab tungivalt, et viivitamata vabastataks kõik meelevaldselt kinni peetud isikud ning taastataks õigusriik ja kõigi organisatsioonide õiguslik seisund ning eksiilis viibivate isikute õigused ja vabadused, sealhulgas võimaldataks nende turvaline tagasipöördumine; rõhutab, et need on olulised tingimused, et oleks väljavaade sisulise dialoogi pidamiseks;

2.  mõistab hukka kodakondsusest ilmajätmise ja eksiili kasutamise relvana teisitimõtlejate vastu; kordab vajadust lõpetada kodanikuühiskonna tegutsemisruumi piirangud ja austada teisitimõtlemise õigust;

3.  kutsub Ortega‑Murillo režiimi üles muutma tagasi põhiseadusliku reformi elluviimisel kehtestatud normid ja kõik repressiivsed seadused, mis institutsionaliseerivad totalitarismi, täitma täielikult oma rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi ning rakendama Nicaraguat käsitleva ÜRO inimõiguste ekspertide rühma soovitusi; nõuab, et selle volitusi pikendataks;

4.  nõuab, et EL lisaks liidu vahendite eraldamisel, sealhulgas mitmepoolsete ja finantsasutuste kaudu, konkreetsed inimõiguste järgimise tagatised ning tagaks, et need rahalised vahendid ei aita tugevdada Ortega‑Murillo režiimi;

5.  rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate, katoliku kiriku ja ajakirjanike keskset rolli Nicaraguas; nõuab, et EL tihendaks korrapärast dialoogi nendega, sealhulgas eksiilis viibivate isikutega, et toetada nende olulist tööd, ning riikidega, kes võtavad vastu Nicaraguast põgenevaid rändajaid, nagu Costa Rica;

6.  kutsub liikmesriike üles algatama kooskõlas Rooma statuudiga Rahvusvahelises Kriminaalkohtus Ortega‑Murillo režiimi poolt toime pandud inimsusvastaste kuritegude uurimise;

7.  kordab oma nõudmist, et rakendataks ELi assotsieerimislepingu demokraatiaklauslit; on vastu igasugusele väljavaatele pidada parlamentaarset dialoogi Nicaragua režiimi kontrolli all oleva rahvusassamblee liikmetega;

8.  kordab oma üleskutset laiendada sanktsioneeritud isikute nimekirja nii, et see hõlmaks Daniel Ortegat, Rosario Murillot ja nende siseringi kuuluvaid isikuid;

9.  nõuab, et Alessio Casimirri antaks viivitamata Itaaliale välja;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele ja Nicaragua ametivõimudele.