Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 121, 126 ja 136,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) ja ELi toimimise lepingu protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu protokolli nr 12 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta,

–  võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97(1),

–  võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2024. aasta määrust (EL) 2024/1264, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(2),

–  võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1265, millega muudetakse direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks(9) (õigusriigi tingimuslikkuse määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu(10) (taaste- ja vastupidavusrahastu määrus),

–  võttes arvesse komisjoni 15. mail 2024 avaldatud 2024. aasta kevadist majandusprognoosi,

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembril 2024 avaldatud 2024. aasta sügisest majandusprognoosi,

–  võttes arvesse komisjoni 22. märtsil 2024 avaldatud võla jätkusuutlikkuse analüüsi 2023,

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2024. aasta teatist „Häiremehhanismi aruanne 2025“ (COM(2024)0702) ja komisjoni 17. detsembri 2024. aasta soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta (COM(2024)0704),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2024. aasta ettepanekut komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande kohta (COM(2024)0701),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2023. aasta teatist „Eelarvepoliitika suunised 2024. aastaks” (COM(2023)0141),

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuni 2024. aasta aruannet, mis on koostatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3 (COM(2024)0598),

–  võttes arvesse nõukogu 12. aprilli 2024. aasta soovitust euroala majanduspoliitika kohta(11),

–  võttes arvesse Euroopa Eelarvenõukogu 3. juuli 2024. aasta hinnangut euroalale 2025. aastal kohase eelarvepoliitika kohta,

–  võttes arvesse eurorühma 15. juuli 2024. aasta avaldust euroala 2025. aasta eelarvepoliitika seisundi kohta,

–  võttes arvesse 2. oktoobril 2024. aastal avaldatud Euroopa Eelarvenõukogu 2024. aasta aastaaruannet,

–  võttes arvesse komisjoni 19. juuni 2024. aasta teatist pealkirjaga „2024. aasta Euroopa poolaasta kevadpakett“ (COM(2024)0600),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2024. aasta teatist pealkirjaga „2025. aasta Euroopa poolaasta sügispakett“ (COM(2024)0700),

–  võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640), 12. detsembril 2015 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames vastu võetud Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärke,

–  võttes arvesse kaheksandat keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030,

–  võttes arvesse 17. novembri 2017. aasta institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta(12) ja komisjoni 4. märtsi 2021. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021)0102),

–  võttes arvesse oma 21. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni kõigi juurdepääsu kohta korralikule ja taskukohasele eluasemele(13),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendikandidaadi Ursula von der Leyeni 18. juuli 2024. aasta dokumenti „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“ ning majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise voliniku Valdis Dombrovskise avaldust tema 7. novembri 2024. aasta kuulamisel,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi 2024. aasta augusti töödokumenti 24/181 „Taming Public Debt in Europe: Outlook, Challenges, and Policy Response“ (Valitsemissektori võla taltsutamine Euroopas: väljavaated, probleemid ja poliitiline reageerimine),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi 2024. aasta oktoobri eelarveseire aruannet „Putting a Lid on Public Debt“ (Valitsemissektori võla piiramine),

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet 13/2024 pealkirjaga „Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamine. Kavandatust aeglasem edenemine tähendab riske meetmete lõpuleviimisel ja seega ka taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkide saavutamisel“,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 20. novembril 2024. aastal avaldatud analüüsi „The new economic governance framework: implications for monetary policy“ (Uus majanduse juhtimise raamistik: mõju rahanduspoliitikale)(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi 1. detsembril 2024. aastal avaldatud analüüsi „Economic Dialogue with the European Commission on EU Fiscal Surveillance“ (Majandusdialoog Euroopa Komisjoniga ELi eelarvejärelevalve teemal)(15),

–  võttes arvesse Mario Draghi 9. septembri 2024. aasta aruannet Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta (edaspidi „Draghi aruanne“),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A10‑0022/2025),

A.  arvestades, et Euroopa poolaastal on täita olemuslik roll liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimisel, millega tagatakse majandus- ja rahaliidu makromajanduslik stabiilsus;

B.  arvestades, et Euroopa poolaasta eesmärk on edendada kestlikku, kaasavat ja konkurentsivõimelist majanduskasvu, tööhõivet, makromajanduslikku stabiilsust ja riigi rahanduse usaldusväärsust kogu ELis, et tagada liikmesriikide majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase tulemuslikkuse pidev ülespoole suunatud ühtlustumine;

C.  arvestades, et 2024. aasta Euroopa poolaasta on 30. aprillil 2024 jõustunud uue majanduse juhtimise raamistiku esimene rakendustsükkel ning suunab ELi ja selle liikmesriike üleminekuperioodi jooksul;

D.  arvestades, et nõukogu 2024. aasta soovituses euroala majanduspoliitika kohta kutsutakse liikmesriike üles võtma nii individuaalseid kui ka ühismeetmeid, et tugevdada konkurentsivõimet, suurendada majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet, kindlustada makromajanduslik finantsstabiilsus ja säilitada avaliku sektori investeeringute kõrge tase, et toetada rohe- ja digipööret; arvestades, et eelarvestabiilsus on nii ELi kestlike kõrgete sotsiaalsete standardite kui ka ELi konkurentsivõime alus;

E.  arvestades, et uue majanduse juhtimise raamistiku peamised eesmärgid on tugevdada võla jätkusuutlikkust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu kõigis liikmesriikides ning võimaldada kõigil liikmesriikidel teha vajalikke reforme ja investeerida ELi ühistesse prioriteetidesse, mis hõlmavad i) õiglast rohe- ja digipööret, ii) sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sammast, iii) energiajulgeolekut ja iv) kaitsevõime suurendamist; arvestades, et erinevused liikmesriikide fiskaalvõimekuses takistavad liikmesriike võrdsel määral investeerimast strateegilistesse prioriteetidesse ja nõrgendavad ühtekuuluvust ühtsel turul;

F.  arvestades, et kontrollväärtused, mis on valitsemissektori eelarvepuudujäägi puhul kuni 3 % SKPst ja valitsemissektori võla puhul 60 % SKPst, on kindlaks määratud ELi toimimise lepingus; arvestades, et valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk ning valitsemissektori võla suhe SKPsse ületavad ELis endiselt kontrollväärtusi; arvestades, et nii valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk kui ka valitsemissektori võla suhe SKPsse erinevad ELi piires tunduvalt, sest olukord on eri liikmesriikides märkimisväärselt erinev;

G.  arvestades, et 2024. aastal algatati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused või olid need pooleli kaheksa liikmesriigi suhtes; arvestades, et mõne liikmesriigi suhtes, kelle eelarvepuudujääk oli 2023. aastal üle 3 % SKPst, ei kohaldatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mille kohta nõukogu ja komisjon tegid vastava otsuse pärast kõigi asjakohaste tegurite tasakaalustatud hindamist;

H.  arvestades, et alates makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kehtestamisest 2011. aastal ei ole nõukogu seoses sellega algatanud ühtegi menetlust; arvestades, et kooskõlas oma häiremehhanismi aruandega kavatseb komisjon 2025. aastal põhjalikult läbi vaadata kümme riiki, kus esineb makromajanduslik tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus;

I.  arvestades, et iga raamistiku edukus sõltub algusest peale suurel määral selle nõuetekohasest, läbipaistvast ja tulemuslikust rakendamisest, kusjuures samal ajal tuleb arvesse võtta liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone ja konkreetseid probleeme, millega nad silmitsi seisavad;

J.  arvestades, et riiklike keskpika perioodi finantspoliitiliste ja struktuurikavade ning eelarvekavade õigeaegne esitamine on uute eeskirjade tulemusliku rakendamise ja usaldusväärsuse eeltingimus; arvestades, et nõukogu on juba hinnanud esimesi riiklikke finantspoliitilisi ja eelarvekavasid; arvestades, et raamistiku tulemuslikuks rakendamiseks on vaja liikmesriikide võrdset kohtlemist ja määruses (EL) 2024/1263 seoses eelarvekavadega sätestatud nõuete täitmist;

K.  arvestades, et ELi majandusväljavaated on endiselt väga ebakindlad ning suureneb oht, et tulevased sündmused või olukorrad mõjutavad majandust negatiivselt; arvestades, et Venemaa agressioon Ukrainas ja konfliktid Lähis-Idas süvendavad geopoliitilisi riske ja toovad esile Euroopa energiaalase vähese kaitstuse; arvestades, et kaubanduspartnerite lisanduvad protektsionistlikud meetmed võivad mõjutada maailmakaubandust ning avaldada negatiivset mõju ELi majandusele; arvestades, et praegused geopoliitilised pinged on näidanud, et EL peab veelgi tugevdama oma avatud strateegilist autonoomiat ja jääma maailmaturul konkurentsivõimeliseks, tagades samal ajal, et kedagi ei jäeta kõrvale;

L.  arvestades, et läbivaadatud majanduse juhtimise raamistiku rakendamine toob eeldatavasti kaasa pärssiva eelarvepoliitika euroalal tervikuna (0,5 % SKPst 2024. aastal ja 0,25 % SKPst 2025. aastal); arvestades, et on vaja poliitilist arutelu, et tagada asjakohane avaliku sektori investeeringute tase pärast taaste- ja vastupidavusrahastu aegumist 2026. aastal;

M.  arvestades, et Draghi aruandes juhitakse tähelepanu sellele, et ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline erinevus SKP tasemes 2015. aasta hindades on järk-järgult suurenenud, veidi rohkem kui 15 %-lt 2002. aastal 30 %-le 2023. aastal, ning et ELi vajalikud iga-aastased lisainvesteeringud peaksid olema suurusjärgus 800 miljardit eurot, sealhulgas 450 miljardit eurot energiasüsteemi ümberkujundamiseks;

N.  arvestades, et uus Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks tegutseda kui „investeerimiskomisjon“; arvestades, et ELis on vaja arutelusid, kuidas lahendada märkimisväärse investeerimispuudujäägi probleem ja vähendada laenukasutuse kulusid; arvestades, et raamistikku tuleks vajaduse korral tugevdada ELi tasandi investeerimisvahendite ja -mehhanismidega, mille eesmärk on minimeerida ELi maksumaksjate kulusid ja maksimeerida Euroopa avalike hüvede pakkumise tõhusust;

O.  arvestades, et liikmesriikidel peavad olema vajalikud kontrolli- ja auditimehhanismid, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine ja kaitsta ELi finantshuvisid, eelkõige et ennetada pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte ning tagada läbipaistvus;

P.  arvestades, et on oluline suurendada täielikult rakendatud riigipõhiste soovituste määra ja siduda need tihedamalt vastavate riigiaruannetega, et aidata kaasa tulemuslikumale majandusjuhtimisele;

1.  märgib, et viimastel aastatel on EL osutunud suurte šokkide suhtes väga vastupidavaks ja ühtseks, osaliselt tänu heale poliitika koordineerimisele, mis hõlmab kõiki ELi institutsioone, ning uute ja olemasolevate vahendite paindlikule kasutamisele; juhib lisaks tähelepanu sellele, et pikaajalise kestliku majanduskasvu edendamine tähendab tasakaalu edendamist vastutustundliku eelarvepoliitika, struktuurireformide ja investeeringute vahel, mis üheskoos suurendavad tõhusust, tootlikkust, tööhõivet ja jõukust, ning hõlmab ka konkurentsivõime suurendamist, ühtse turu edendamist, majanduskasvu strateegiate väljatöötamist ja õigusraamistiku läbivaatamist investeeringute ligimeelitamise eesmärgil; rõhutab, et põhieelduseks on jätkusuutlik, kaasav ja konkurentsivõimeline majanduskasv;

2.  märgib, et majanduspoliitika koordineerimine on eduka majandus- ja rahaliidu jaoks hädavajalik; tuletab meelde, et Euroopa poolaasta kujutab endast hästi toimivat raamistikku eelarve-, majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika koordineerimiseks kogu ELis kooskõlas aluslepingutega, austades samas riikide kindlaksmääratud pädevusi;

3.  märgib komisjoni võetud kohustust tagada, et Euroopa poolaasta edendaks poliitika koordineerimist konkurentsivõime, kestlikkuse ja sotsiaalse õigluse huvides ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa sotsiaalõiguste samba integreerimist; märgib, et Euroopa roheline kokkulepe jääb komisjoni jaoks üheks peamiseks eesmärgiks;

4.  rõhutab, et integreeritud, koordineeritud, sihipärane ja horisontaalne tööstuspoliitika on hädavajalik, suurendamaks investeeringuid ELi innovatsioonisuutlikkusse, kindlustades samal ajal ühtse turu konkurentsivõimet ja terviklikkust;

5.  rõhutab, et avaliku ja erasektori investeeringud on üliolulised, et EL suudaks olemasolevate probleemidega toime tulla, sealhulgas arendada ELi innovatsioonisuutlikkust ning rakendada õiglast rohe- ja digipööret, ning et need suurendavad ELi vastupanuvõimet, pikaajalist konkurentsivõimet ja avatud strateegilist autonoomiat; juhib tähelepanu vajadusele strateegiliste investeeringute järele energiaühendustesse, vähese süsinikuheitega energiasse (nt taastuvad energiaallikad) ja energiatõhususse, et muu hulgas i) muuta EL sõltumatuks imporditud fossiilkütustest ja vältida neist sõltuvuse võimalikku inflatsioonilist mõju, ii) ajakohastada tootmissüsteeme ja iii) edendada sotsiaalset ühtekuuluvust; tuletab meelde, et kliimamuutustega seotud füüsiliste riskide realiseerumine võib oluliselt mõjutada riikide rahandust, nagu tõestasid 2024. aasta oktoobris Valencias toimunud üleujutused ja 2024. aasta detsembris Mayotte’i saart tabanud tsüklon; kutsub liikmesriike üles tegema vajalikke investeeringuid, et parandada kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist ning ELi majanduse vastupanuvõimet;

6.  kutsub komisjoni üles esitama Budapesti deklaratsioonil põhinevaid algatusi, et muuta liitu konkurentsivõimelisemaks, tootlikumaks, uuenduslikumaks ja kestlikumaks, tuginedes majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning tagades lähenemise ja võrdsed tingimused nii liidus kui ka kogu maailmas; võtab teadmiseks uue konkurentsivõime koordineerimise vahendi väljatöötamise; ootab, et komisjon selgitaks selle vahendi koostoimet Euroopa poolaastaga; rõhutab, kui oluline on toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid kui peamisi majanduskasvu ja tööhõive edendajaid ELis;

7.  rõhutab vajadust edendada dünaamilist ettevõtlusökosüsteemi, mis toetab novaatoreid, tunnistades nende otsustavat rolli ülemaailmse konkurentsivõime, majandusliku vastupanuvõime, töökohtade loomise ja avatud strateegilise autonoomia edendamisel;

8.  väljendab heameelt komisjoni soovituste üle euroala majanduspoliitika kohta, milles nõutakse tungivalt, et liikmesriigid parandaksid konkurentsivõimet ja suurendaksid tootlikkust, parandades ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, vähendades halduskoormust ning suurendades avaliku ja erasektori investeeringuid ELi ühiste prioriteetide valdkondades, mille hulka kuuluvad i) õiglane rohe- ja digipööre, ii) sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sammas, iii) energiajulgeolek ja iv) kaitsevõime suurendamine;

9.  tervitab komisjoni soovitust, et eelarvestrateegiate määratlemisel peaksid euroala liikmesriigid püüdma parandada avaliku sektori kulutuste ja tulude kvaliteeti ja tõhusust, mis on olulised riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, minimeerides samal ajal kahjulikku ja moonutavat mõju majanduskasvule; rõhutab, et seda on võimalik saavutada muu hulgas koordineerimise suurendamisega Euroopa tasandil ning maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vähendamisega; väljendab heameelt Draghi aruande järelduse üle, et ELi konkurentsivõime edendamiseks on vaja madala ja keskmise sissetulekuga töötajate töötasu maksustamist kooskõlastatult vähendada; tuletab meelde liikmesriikide pädevust maksupoliitikas; kutsub liikmesriike üles suunama maksukoormust tuludelt ümber vähem moonutavatele maksubaasidele;

10.  rõhutab vajadust luua eelarvepuhvreid, et lahendada riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud probleeme, tagades piisavad vahendid investeeringuteks ning võimalike tulevaste šokkide ja kriisidega toimetulekuks; rõhutab, kui oluline on edendada konkurentsivõimelist, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, toetades pikaajalist eelarvestabiilsust ja vastupanuvõimet;

ELi majanduslikud väljavaated

11.  väljendab muret, et komisjoni 2024. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt eeldatakse ELi SKP kasvuks 2024. aastal 0,9 % (0,8 % euroalal), 2025. aastal 1,5 % (1,3 % euroalal) ja 2026. aastal 1,8 % (1,6 % euroalal); tuletab meelde, et need protsendid näitavad küll järkjärgulist taastumist, kuid samas ka piiratud majanduskasvu võrreldes eelmiste majandustsüklitega; märgib, et ELi majandusväljavaated on endiselt väga ebakindlad ja majanduskasvu ohustavad peamiselt langusriskid;

12.  märgib, et prognooside kohaselt kasvab valitsemissektori võla suhe SKPsse ELis 2025. aastal 83,0 %-ni ja euroalal 89,6 %-ni ning 2026. aastal 83,4 %-ni ELis ja 90 %-ni euroalal, mil SKP lõhe nii ELis kui ka euroalal praktiliselt sulgub, ning et see on kõrgem kui 2024. aasta tase (82,4 % ELis ja 89,1 % euroalal);

13.  tuletab meelde, et valitsemissektori võla suhte areng on riigiti erinev; juhib tähelepanu sellele, et poliitiline ebakindlus ja geopoliitilised riskid võivad oluliselt suurendada liikmesriikide laenukulusid finantsturgudel; märgib, et jätkusuutmatu võlatase võib õõnestada majanduslikku stabiilsust ning vähendada liikmesriikide majanduslikku vastupanuvõimet ja suutlikkust kriisidele reageerida; rõhutab, et prognooside kohaselt ületab 2024. ja 2025. aastal 11 euroala liikmesriigi võla suhe aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 60 %, kusjuures viiel liikmesriigil ületab see 100 %;

14.  märgib, et komisjoni 2024. aasta sügisese majandusprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk ELis ja euroalal vähenema 2024. aastal vastavalt 3,1 %-le ja 3 %-le SKPst, ning seejärel 2025. aastal 3 %-le ja 2,9 %-le ning 2026. aastal 2,9 %-le ja 2,8 %-le SKPst; rõhutab, et prognooside kohaselt ületab kümne ELi liikmesriigi eelarvepuudujääk 2024. aastal aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst; juhib tähelepanu sellele, et ka 2025. aastal jääb nende liikmesriikide arv samaks ning et prognooside kohaselt on 2026. aastal enamikus liikmesriikides kehvem eelarvepositsioon kui enne pandeemiat (2019), kusjuures üheksa liikmesriigi eelarvepuudujääk on endiselt üle 3 %;

15.  võtab teadmiseks asjaolu, et kaheksal liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk; tuletab meelde, et nõukogu on võtnud parandusmeetmeid, ja kutsub asjaomaseid liikmesriike üles rakendama meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi vähendamiseks, minimeerides samal ajal selle sotsiaal-majanduslikku mõju; tuletab meelde, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamisel liikmesriikide suhtes on oluline toimida järjekindlalt;

16.  märgib, et komisjoni 2024. aasta sügise majandusprognoosi kohaselt peaks inflatsioon ELis vähenema 2,6 %-lt 2024. aastal 2,4 %-le 2025. aastal ja 2 %-le 2026. aastal ning euroalal 2,4 %-lt 2024. aastal 2,1 %-le 2025. aastal ja 1,9 %-le 2026. aastal; tuletab meelde, et kuigi selline vähenemine on iseenesest positiivne, on alusinflatsioon endiselt suhteliselt kõrge, mis osutab püsivale inflatsioonisurvele; märgib, et eelarvepoliitikaga saab lisaks riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele toetada ka rahapoliitikat inflatsiooni vähendamisel ning sellega tuleks pakkuda piisavat tegutsemisruumi lisainvesteeringuteks ja toetada pikaajalist majanduskasvu;

17.  märgib, et komisjon ei ole seni suutnud iga-aastast kestliku majanduskasvu analüüsi, häiremehhanismi aruannet, euroala soovituse projekti ja ühise tööhõivearuande projekti esitada samaaegselt;

18.  märgib, et komisjoni 2025. aasta häiremehhanismi aruande kohaselt koostatakse 2025. aastal põhjalikud analüüsid nende üheksa riigi kohta, kus 2024. aastal tuvastati makromajanduslik tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus, ning ühtlasi tuleks teha põhjalik analüüs veel ühe liikmesriigi kohta, kuna seal esineb suur oht uue tasakaalustamatuse tekkeks;

19.  rõhutab, et eluase on otseselt seotud euroala makromajandusliku tasakaalustamatusega, mis avaldab kahjulikku mõju majanduslikule vastupanuvõimele, dünaamilisusele ja sotsiaalsele progressile ning piirkondlikule ja ELi-sisesele liikuvusele; tunneb muret selle pärast, et mõnes liikmesriigis eluasemehinnad tõenäoliselt tõusevad ja neid võib tervikliku strateegia puudumisel olla raske ohjeldada;

ELi majandusjuhtimise läbivaadatud raamistik ja selle tulemuslik rakendamine

20.  tuletab meelde, et reformi eesmärk on muuta raamistikku lihtsamaks, läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks, tugevdada riikide isevastutust ja tagada parem jõustamine, koheldes samal ajal liikmesriike nende vastavate lähtepositsioonide põhjal erinevalt, mis on esimene samm kõigile sobivast ühtsest lähenemisviisist loobumisel, võttes arvesse netokulude kavas kajastatud riigipõhiseid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kaalutlusi; tuletab lisaks meelde, et reformi eesmärk on tugevdada rahanduse jätkusuutlikkust järkjärguliste ja täpselt väljatöötatud kohanduste kaudu, mida täiendavad reformid ja investeeringud, ning edendada vastutsüklilist eelarvepoliitikat;

21.  tunnistab, et uued eelarve-eeskirjad pakuvad suuremat paindlikkust ja stiimuleid seoses investeeringute ja riiklike reformidega, mis on vajalikud ELi ees seisvate majanduslike, sotsiaalsete ja geopoliitiliste probleemide lahendamiseks; tunnistab, et rahalised vahendid ja riigieelarvetest tehtavad osamaksed on liikmesriigiti erinevad; väljendab heameelt asjaolu üle, et netokulude näitajast on välja jäetud kogu riiklik kaasrahastamine ELi rahastatavate programmide raames, mis annab liikmesriikidele rohkem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et investeerida määruse (EL) 2024/1263 kohastesse ühistesse ELi prioriteetidesse, aidates seeläbi tugevdada koostoimet ELi eelarve ja liikmesriikide eelarvete vahel, vähendades killustatust ja suurendades mõnes valdkonnas, näiteks kaitsevaldkonnas, avaliku sektori kulutuste üldist tulemuslikkust;

22.  rõhutab, et võla jätkusuutlikkuse analüüs etendab ELi reformitud eelarve-eeskirjades keskset rolli; on arvamusel, et komisjoni kaalutlusõigus võla jätkusuutlikkuse analüüsis nõuab, et asjaomased hindamised oleksid täiesti läbipaistvad, prognoositavad, korratavad ja stabiilsed; kutsub komisjoni üles tegelema võimalike metodoloogiliste parandustega, nagu liikmesriikidevahelise ülekanduva mõju hindamine, ja teavitama sellest nõuetekohaselt Euroopa Parlamenti;

23.  märgib, et komisjon on eelarve-eeskirjade raamistiku kohaldamisel tegutsenud tihti ebajärjekindlalt ning et ka liikmesriigid on eeskirju järginud ebaühtlaselt; rõhutab, kui oluline on, et uue raamistikuga oleks tagatud liikmesriikide võrdne kohtlemine; kinnitab, et iga raamistiku edukus sõltub algusest peale suurel määral selle nõuetekohasest, läbipaistvast ja tõhusast rakendamisest, kusjuures samal ajal tuleb arvesse võtta liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone ja konkreetseid probleeme, millega nad silmitsi seisavad; võtab teadmiseks uues raamistikus tehtud muudatused finantssanktsioonide korra usaldusväärsuse parandamiseks;

24.  julgustab liikmesriike viima oma riikliku tegevusnäitaja tehnilise määratluse vastavusse Euroopa esmaste netokulude näitajaga;

25.  rõhutab parlamendi ja sõltumatute eelarveasutuste etendatavat rolli ELi majanduse juhtimise raamistikus; rõhutab komisjoni kaalutlusõigust keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade väljatöötamisel; rõhutab vajadust suurendada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Eelarvenõukogu kontrolli komisjoni üle, nagu on ette nähtud määruses (EL) 2024/1263, ning suurendada teabevoogu Euroopa Parlamendile, et võimaldada tõhusat parlamendi järelevalvet;

Riiklikud keskpika perioodi finantspoliitilised ja struktuurikavad ning eelarvekavad

26.  märgib, et mitte kõik liikmesriigid ei suutnud õigeaegselt esitada oma riiklikke keskpika perioodi finantspoliitilisi ja struktuurikavasid ning eelarvekavasid; märgib, et üldvalimiste ja uute valitsuste moodustamise tõttu ei ole viis liikmesriiki veel esitanud oma riiklikke keskpika perioodi finantspoliitilisi ja struktuurikavasid ning kaks liikmesriiki ei ole veel esitanud oma eelarvekava, kusjuures üks liikmesriik ei ole oma eelarvekava esitanud muudel täpsustamata põhjustel; kutsub kõiki liikmesriike üles esitama oma asjakohased kavad võimalikult kiiresti; rõhutab, et kavade õigeaegne esitamine on uute eeskirjade tulemusliku rakendamise ja usaldusväärsuse eeltingimus; kinnitab veel kord, kui oluline on esitada õigeaegselt eelarvekavad, et muuta finantspoliitilistes kavades esitatud kohustused pärast riiklike keskpika perioodi finantspoliitiliste ja struktuurikavade heakskiitmist konkreetseteks poliitikameetmeteks;

27.  tuletab meelde, et riiklikes keskpika perioodi finantspoliitilistes ja struktuurikavades kirjeldatud reformid ja investeeringud peaksid olema kooskõlas määruses (EL) 2024/1263 sätestatud ELi ühiste prioriteetidega; rõhutab, et uues raamistikus peaks komisjon pöörama riiklike keskpika perioodi finantspoliitiliste ja struktuurikavade hindamisel erilist tähelepanu nendele ühistele prioriteetidele;

28.  avaldab tunnustust asjaolule, et seni läbi vaadatud 22 riiklikust keskpika perioodi finantspoliitilisest ja struktuurikavast 21 said positiivse hinnangu; märgib, et uus raamistik võimaldab liikmesriikidel kasutada eeldusi, mis erinevad komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsist, kui neid erinevusi liikmesriikidega peetavas tehnilises dialoogis selgitatakse ja põhjendatakse nõuetekohaselt läbipaistval viisil ning need põhinevad usaldusväärsetel majanduslikel argumentidel; märgib siiski, et komisjon leidis ebapiisavalt põhjendatud vastuolusid ja kõrvalekaldeid võla jätkusuutlikkuse analüüsi raamistikust viie liikmesriigi esitatud kavade makromajanduslikes eeldustes, mis olid seotud potentsiaalse SKP ja/või SKP deflaatoriga; rõhutab, et sellised kõrvalekalded ja kohandamise edasilükkamine võivad ohustada finantspoliitilist jätkusuutlikkust tulevikus; märgib, et kolme liikmesriigi esitatud kavade puhul nendib komisjon, et eelarve kohandamine on perioodi lõppu koondatud; kutsub komisjoni üles tagama, et selline kohandamise koondumine vastaks määruses sätestatud nõuetele, ning kutsub komisjoni üles vältima protsüklilist poliitikat;

29.  võtab teadmiseks asjaolu, et ainult seitse liikmesriiki on küsinud arvamust oma asjaomaselt sõltumatult eelarveasutuselt, mis lisaks olulise täiendava kontrollimõõtme; võtab ettevaatusega teadmiseks, et mõned sõltumatud eelarveasutused esitasid oma liikmesriigi finantspoliitiliste kavade kohta negatiivse arvamuse; rõhutab, et üheksa liikmesriiki ei täitnud oma kohustust pidada enne riiklike kavade esitamist poliitilisi konsultatsioone kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite, piirkondlike ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmadega; peab lisaks kahetsusväärseks asjaolu, et mitu liikmesriiki ei ole kaasanud oma parlamente kavade heakskiitmise protsessi ega ole teatanud, kas nõutavad konsultatsioonid riikide parlamentidega üldse toimusid, nagu on sätestatud uues raamistikus;

30.  märgib, et viis liikmesriiki on taotlenud kohandamisperioodi pikendamist; rõhutab, et pikendamine peaks põhinema sellisete investeerimis- ja reformikohustuste kogumil, mis oma ühismõjus parandavad majanduse kasvu- ja vastupanuvõimet, toetavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust, käsitlevad ELi ühiseid prioriteete ja asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning mille puhul on hinnatud, et need vastavad määruses sätestatud tingimustele sellise pikendamise kohta; märgib, et sellise pikendamise õigustamiseks kasutatud reformid ja investeeringud tuginevad olulisel määral taaste- ja vastupidavusrahastu raames juba heaks kiidetud reformidele; rõhutab selliste reformide ja investeeringute olulisust ja vajalikkust, mis aitavad kaasa liikmesriikide SKP kasvupotentsiaalile; kutsub komisjoni üles tagantjärele hindama kokkulepitud investeeringute ja reformide tegelikku mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkuse toetamisele, majanduse kasvupotentsiaali suurendamisele, ELi ühiste prioriteetide ja riigipõhiste soovituste käsitlemisele ning riiklikult rahastatavate avaliku sektori investeeringute nõutava taseme tagamisele;

31.  võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et esitatud 17 eelarvekavast on ainult 8 kooskõlas riiklikust keskpika perioodi finantspoliitilisest ja struktuurikavast tulenevate eelarvesoovitustega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et seitse hinnatud kava ei olnud täiel määral soovitustega kooskõlas, üks kava oli nõuetevastane ja üks kava ei olnud soovitustega kooskõlas; väljendab muret seoses asjaoluga, et kuus liikmesriiki on esitanud eelarvekavad, mille iga-aastane või kumulatiivne kulude kasv ületab ettenähtud ülemmäärasid;

Eelarvepoliitiline kurss ja eelarvepoliitika roll Euroopa avalike hüvede pakkumisel

32.  võtab teadmiseks komisjoni prognoosi, et läbivaadatud juhtimisraamistiku rakendamisega peaks kaasnema kogu euroala esmase struktuurse eelarvepositsiooni vähenemine 0,5 % SKPst 2024. aastal ja 0,25 % SKPst 2025. aastal; võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et see on kooskõlas riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suurendamise protsessiga ja toetab käimasolevat inflatsiooni aeglustamise protsessi, kuna majanduslik ebakindlus on endiselt suur; märgib, et SKP kasv toetab ka edaspidi eelarve konsolideerimist kogu ELis; nõuab sellist eelarvepoliitikat, mis taastaks stabiilsuse, edendades samal ajal innovatsiooni, tööstuse konkurentsivõimet ja pikaajalist majanduskasvu; rõhutab vajadust luua täiendav eelarvepoliitiline manööverdamisruum, et tulla toime tulevaste probleemide ja võimalike kriisidega, säilitades samal ajal piisavad investeeringud, et toetada ja edendada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, industrialiseerimist ja heaolu kõigi jaoks;

33.  on seisukohal, et kuigi eelarve-eeskirjade tulemuslik rakendamine on vajalik, ei ole see iseenesest piisav optimaalse eelarvepoliitika saavutamiseks ja kõigile eurooplastele kõrge elatustaseme tagamiseks; märgib, et prognooside kohaselt on eelarvepoliitiline kurss 2025. aastal liikmesriigiti endiselt väga erinev; kutsub komisjoni üles uurima ideid mehhanismi kohta, mis aitaks tagada, et ELi kui terviku tsükliline positsioon vastab alati makromajanduslikele väljavaadetele;

34.  tuletab meelde, et komisjoni sõnul tasakaalustab eelarvepoliitilist pidurdumisprotsessi 2025. aastal osaliselt nii liikmesriikide eelarvetest kui ka taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest ELi vahenditest rahastatavate investeeringute väike kasv; rõhutab taaste- ja vastupidavusrahastu rolli ELi investeerimisvajaduste rahuldamisel, märkides, et see vahend aegub 2026. aasta lõpuks, mis võib viia avaliku sektori investeeringute vähenemiseni Euroopa ühistesse prioriteetidesse;

35.  kutsub komisjoni üles algatama arutelusid märkimisväärse investeerimispuudujäägi kõrvaldamise üle ELis, vähendama laenukulusid, tugevdama finantsstabiilsust ja võimaldama strateegilisi investeeringuid nii kooskõlas ELi eesmärkidega kui ka pakkumaks Euroopa avalikke hüvesid, näiteks kaitsevõimekust, et rahuldada vajadusi kasvavate ohtude ja julgeolekuprobleemide kontekstis; nõuab, et täiel määral kasutataks ära tulemuslikkuse kasvu, mis võib tuleneda Euroopa avalike hüvede pakkumisest ELi tasandil, tulenevalt investeerimisprioriteetide tulemuslikust koordineerimisest liikmesriikide vahel; usub, et seda raamistikku tuleks vajaduse korral tugevdada ELi tasandi investeerimisvahendite ja -mehhanismidega, mille eesmärk on minimeerida ELi maksumaksjate kulusid ja maksimeerida Euroopa avalike hüvede pakkumise tõhusust;

36.  tuletab meelde, et mis tahes ELi rahastamisega peab kaasnema kindel kontroll, mis tagaks läbipaistvuse, aruandekohustuse ja rahaliste vahendite tõhusa kasutamise, et vältida avaliku sektori kulutuste põhjendamatut suurenemist;

37.  kutsub liikmesriike üles edendama investeerimiskulutusi, mis tooksid positiivset tulu; võtab teadmiseks Draghi aruande hinnangu, et ligikaudu neli viiendikku tootlikest investeeringutest ELis teeb erasektor, samas kui ka avaliku sektori investeeringutel on käivitav roll; väljendab heameelt komisjoni algatuse üle teha ettepanek konkurentsivõime fondi loomiseks uues mitmeaastases finantsraamistikus ning kutsub komisjoni üles erainvesteeringute võimendamiseks kasutama täiel määral ära finantstagatiste pakutavaid võimalusi; rõhutab, et liikmesriigid peavad suurendama oma jõupingutusi, eelkõige eelarvealaseid pingutusi, et kiirendada innovatsiooni, digitaliseerimist, haridust ja koolitust ning süsinikuheite vähendamist, tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja vähendada sõltuvust;

Riigipõhised soovitused

38.  märgib, et täielikult rakendatud riigipõhiste soovituste osakaal on langenud 18,1 %-lt (ajavahemikul 2011–2018) 13,9 %-le (ajavahemikul 2019–2023); tuletab meelde, et riigipõhiste soovituste rakendamine, sealhulgas avaliku sektori kulutuste tõhususe osas, etendab olulist rolli riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisel ja makromajandusliku tasakaalustamatuse käsitlemisel; toetab riigipõhiste soovituste ja asjaomaste reformide tõhusamat rakendamist; nõuab, et uuritaks võimalusi „täielikult rakendatud“ riigipõhiste soovituste osakaalu suurendamiseks; kutsub komisjoni üles siduma riigipõhised soovitused tihedamalt vastavate riikide aruannetega; nõuab reformide mõju ja tuvastatud investeerimispuudujääkide vähendamisel tehtud edusammude hindamist; nõuab suuremat läbipaistvust riigipõhiste soovituste koostamisel;

39.  kordab sellega seoses, et riigipõhiseid soovitusi tuleks tõhustada, keskendudes vaid piiratud hulgale probleemidele, eelkõige teatavate liikmesriikide struktuursetele probleemidele ja ELi ühistele prioriteetidele, et edendada usaldusväärset ja kaasavat majanduskasvu, suurendada konkurentsivõimet ja makromajanduslikku stabiilsust, edendada rohe- ja digipööret ning tagada sotsiaalne ja põlvkondadevaheline õiglus;

40.  tuletab meelde liikmesriikide kohustust võtta oma riiklikes eelarvekavades arvesse asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõõtmes, nagu on määratletud Euroopa poolaasta raames; võtab teadmiseks komisjoni järelduse, et riiklikes eelarvekavades ei ole teatavaid riigipõhiseid soovitusi käsitletud;

41.  rõhutab riigipõhiste soovituste tähtsust riigi rahanduse jätkusuutlikkuse pikemaajaliste tegurite, sealhulgas riiklike pensionisüsteemide, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide kestlikkuse ja piisava pakkumise käsitlemisel, pidades silmas demograafilisi probleeme, nagu elanikkonna vananemine, ja valmisolekut ebasoodsateks arenguteks, sealhulgas kliimamuutustega seotud füüsilisteks riskideks; rõhutab riigipõhiste soovituste tähtsust eluasemeturu stabiilsuse käsitlemisel, et aidata kaasa ELi majandusliku vastupanuvõime suurenemisele;

o
o   o

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj. (2) ELT L, 2024/1264, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1264/oj. (3) ELT L, 2024/1265, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1265/oj. (4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1173/oj. (5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1174/oj. (6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1176/oj. (7) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/472/oj. (8) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/473/oj. (9) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2092/oj. (10) ELT L 57, 18.2.2021, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/241/oj. (11) ELT C, C/2024/2807, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2807/oj. (12) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10. (13) ELT C 456, 10.11.2021, lk 145. (14) Rahandusalase dialoogi dokument – „Uus majanduse juhtimise raamistik: mõju rahanduspoliitikale“, Darvas, Z. jt, Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi majanduse juhtimise ning majandus- ja rahaliidu kontrolli üksus, 20. november 2024. (15) Analüüs – „Majandusdialoog Euroopa Komisjoniga ELi eelarvejärelevalve teemal“, Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi majanduse juhtimise ning majandus- ja rahaliidu kontrolli üksus, 1. detsember 2024.