Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige neid, mis võeti vastu pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris ja Krimmi poolsaare annekteerimist 19. veebruaril 2014,

–  võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 1. augusti 1975. aasta Helsingi lõppakti, OSCE 21. novembri 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat ja ÜRO 5. detsembri 1994. aasta memorandumit julgeolekutagatiste kohta seoses Ukraina ühinemisega tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga (Budapesti memorandum julgeolekutagatiste kohta),

–  võttes arvesse 2014. aastal ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel sõlmitud assotsieerimislepingut(1) ning Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, mida leping hõlmab,

–  võttes arvesse ÜRO põhikirja, Haagi konventsioone, Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2023. aasta otsust alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi pärast komisjoni 8. novembri 2023. aasta heakskiitvat soovitust,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrust (EL) 2024/792, millega luuakse Ukraina rahastu(2), ja muid ELi Ukraina toetamise vorme,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Parlamendi presidendi poolt 24. veebruaril 2025, Venemaa Ukrainasse sissetungi kolmandal aastapäeval tehtud ühisavaldust,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. veebruaril 2025 vastu võetud resolutsiooni ES‑11/7 tervikliku, õiglase ja püsiva rahu edendamise kohta Ukrainas,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta erakorralise kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,

A.  arvestades, et Venemaa on alates 24. veebruarist 2022 pidanud Ukraina vastu ebaseaduslikku, provotseerimata ja põhjendamatut täiemahulist agressioonisõda; arvestades, et Venemaa sõda Ukraina vastu algas 2014. aastal Krimmi poolsaare ebaseadusliku okupeerimise ja annekteerimisega ning sellele järgnenud Donetski ja Luhanski oblastite osade okupeerimisega; arvestades, et see agressioonisõda kujutab endast ÜRO põhikirja ning 1949. aasta Genfi konventsioonides sätestatud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse aluspõhimõtete jõhkrat ja jämedat rikkumist;

B.  arvestades, et Venemaa tegevus Ukrainas viimase kolme aasta jooksul ohustab jätkuvalt rahu ja julgeolekut Euroopas ja kogu maailmas; arvestades, et Venemaa agressioonisõda on suurim sõjaline konflikt Euroopa maailmajaos alates II maailmasõja lõpust ning see peegeldab süvenevat konflikti autoritaarsuse ja demokraatia vahel;

C.  arvestades, et Ukraina ja selle kodanikud on näidanud üles vankumatut otsusekindlust Venemaa agressioonisõjale vastuseismisel ning on oma riiki edukalt kaitsnud, ehkki nad on maksnud selle eest kõrget hinda: tsiviilohvrid ja lahingukaotused; elamupiirkondade vastu suunatud rünnakud; tsiviil- ja avaliku taristu, eelkõige vee- ja energiataristu; looduskeskkonna ja kultuuripärandi hävitamine; laste sunniviisiline Venemaale viimine, teadmata kadunuks jäämine ja ebaseaduslik adopteerimine; ebaseaduslikud vangistamised; massilised tapmised; tsiviilisikute, sõdurite ja sõjavangide hukkamised; piinamise, seksuaalvägivalla ja massilise vägistamise kasutamine sõjarelvana ning okupeeritud Ukraina alade etnilise koosseisu muutmine – kõik need kujutavad endast sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid; arvestades, et miljonid ukrainlased on endiselt põgenikud nii oma riigis kui ka sellest väljaspool; arvestades, et ÜRO kinnitusel on alates 2022. aasta veebruarist mõrvatud üle 12 500 tsiviilisiku, sealhulgas sadu lapsi; arvestades, et Ukraina ametivõimude hinnangul on alates täiemahulise sõjalise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris vähemalt 20 000 Ukraina last küüditatud ja sunniviisiliselt oma kodudest Venemaale ja Venemaa poolt okupeeritud territooriumidele ümber asustatud; arvestades Venemaa Föderatsiooni katseid jätta Ukraina ja selle rahvas ilma oma rahvuslikust, keelelisest ja ajaloolisest identiteedist, hävitades okupeeritud aladel Ukraina identiteedile viitavad märgid; arvestades, et vaprale Ukraina rahvale anti tunnustuseks julguse ja vastupanuvõime eest 2022. aasta Sahharovi auhind;

D.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee liigitas Venemaa Ukraina-vastase sõja oma 2. märtsi 2022. aasta resolutsioonis, st kohe sõja alguses, agressiooniaktiks, millega rikutakse ÜRO põhikirja artikli 2 lõiget 4, ning märkis oma 14. novembri 2022. aasta resolutsioonis, et Venemaa Föderatsioon tuleb agressioonisõja eest vastutusele võtta ning ta peab kandma rahvusvahelist õigust rikkuvate tegude eest õiguslikku ja rahalist vastutust, sealhulgas hüvitama tekitatud kahju, kaasa arvatud varalise kahju;

E.  arvestades, et 2. märtsil 2022 algatas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Ukraina olukorra uurimise, keskendudes Ukraina territooriumil alates 21. novembrist 2013 toime pandud sõjakuritegudele, inimsusvastastele kuritegudele ja genotsiidile ning väljastas 17. märtsil 2023 vahistamismääruse Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini, Venemaa Föderatsiooni presidendi kantselei nn laste õiguste voliniku Maria Lvova‑Belova, keda süüdistatakse sõjakuriteos, mis seisneb Ukraina laste ebaseaduslikus väljasaatmises, ning Sergei Kužugetovitš Šoigu ja Valeri Vassiljevitš Gerassimovi kohta, keda süüdistatakse inimsusvastastes kuritegudes, sealhulgas sellistes sõjakuritegudes nagu tsiviilobjektide vastu suunatud rünnakute juhtimine ning tsiviilisikutele ülemäärase juhusliku kahju tekitamine või tsiviilobjektide kahjustamine; arvestades, et EL toetab agressioonikuritegude uurimiseks erikohtu loomist;

F.  arvestades, et mitmed kolmandad riigid, eelkõige Iraan, Põhja‑Korea ja Valgevene, on tarninud Venemaale märkimisväärsel hulgal relvi ja laskemoona ning et Valgevene on lubanud Venemaal Ukraina ründamiseks oma territooriumi kasutada, mida käsitletakse rahvusvahelise õiguse kohaselt kui agressiooniakti; arvestades, et lahinguväljale on saadetud Põhja‑Korea väed, kes võitlevad koos Venemaa armeega; arvestades, et Venemaa ja Hiina allkirjastasid 4. veebruaril 2022 nn piiranguteta partnerluse kokkuleppe ning seejärel on Hiinast saanud Venemaa sõjategevuse peamine võimaldaja, kes toetab ulatuslikult Venemaa majandust ja kaitsesektori tööstuslikku baasi ning tarnib talle kahesuguse kasutusega varustust;

G.  arvestades, et Maailmapanga hiljutise kahju ja vajaduste kiirhindamise aruande kohaselt on 2024. aasta detsembri seisuga Ukraina ülesehitamise ja taastamise kogukulu järgmise kümne aasta jooksul vähemalt 506 miljardit eurot, mis on 2,8 korda suurem summa kui hinnanguliselt Ukraina 2024. aasta nominaalne sisemajanduse koguprodukt; arvestades, et 2025. aastal ulatub taaste- ja ülesehitusvajadustega seotud rahastamispuudujääk kokku 9,62 miljardit euroni;

H.  arvestades, et EL võttis hiljuti vastu 16. Venemaa‑vastaste sanktsioonide paketi, et nõrgestada Venemaa majanduslikku baasi, jätta ta ilma elutähtsatest tehnoloogiatest ja piirata tema sõjapidamisvõimekust; arvestades, et need sanktsioonid on suunatud uute isikute ja üksuste vastu, hõlmates muu hulgas militaarettevõtteid, sanktsioonidest kõrvalehoidjaid, toetajaid kolmandatest riikidest, Kremli propagandiste, varilaevastiku võrgustikke ja Ukraina laste väljasaatmisega seotud isikuid; arvestades, et ELi sanktsioone kohaldatakse nüüd enam kui 2 400 isiku ja üksuse suhtes, kasutades selleks varade külmutamist, rahastamiskeelde ja reisipiiranguid;

I.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on alates täiemahulise sissetungi algusest andnud Ukrainale kõigis valdkondades kõige märkimisväärsemat kumulatiivset toetust ning osutanud Ukrainale rahalist toetust ligikaudu 140 miljardit eurot, sealhulgas rohkem kui 67 miljardit eurot rahalist toetust humanitaar- ja hädaabina, eelarvetoetuse ja makromajandusliku finantsabina ja rohkem kui 48 miljardit eurot sõjalise abina; arvestades, et eri jurisdiktsioonides on külmutatud ligikaudu 300 miljardi euro väärtuses Venemaa riiklikke varasid; arvestades, et 2024. aasta mais kiitsid ELi liikmesriigid heaks ELis hoitavatest Venemaa riiklikest tõkestatud varadest (hinnanguliselt ligikaudu 210 miljardit eurot) saadud finantstulu kasutamise Ukraina heaks, et toetada Ukraina ülesehitust ja vastupanuvõime tugevdamist kuni 3 miljardi euroga aastas;

J.  arvestades, et paljud ELi liikmesriigid ostavad Venemaalt endiselt fossiilkütuseid, sealhulgas veeldatud maagaasi, mille impordimahud suurenevad, ning uraani, aidates kaasa Venemaa majanduse arengule ja suurendades Venemaa sõjakassat; arvestades, et alates Ukraina‑vastase täiemahulise agressioonisõja algusest on Venemaa saanud ELile müüdud fossiilkütustest tulu rohkem kui 200 miljardit eurot;

K.  arvestades, et EL on võtnud vastu üle nelja miljoni Ukraina pagulase ning väljendanud toetust Ukraina rahvale ja nende liidritele, alustades läbirääkimisi Ukraina ELiga ühinemise teemal;

L.  arvestades, et pärast komisjoni positiivset soovitust otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi; arvestades, et esimene valitsustevaheline konverents toimus 25. juunil 2024 ning sellega algatati läbirääkimisprotsess ja võeti vastu läbirääkimisraamistik;

M.  arvestades, et USA presidendi Donald Trumpi juhtimisel on Ameerika Ühendriigid oma hoiakut Venemaa Ukraina‑vastase sõja suhtes märkimisväärselt muutnud; arvestades, et president Donald Trump esitab nõudmisi Ukrainale, kuid ei ole esitanud mingeid nõudmisi Vene poolele, enamgi veel – ta on pisendanud Moskva vastutust sõja alustamise eest ja võimalik, et tal on kavas lähiajal Venemaa-vastaseid sanktsioone leevendada; arvestades, et ainuüksi president Donald Trumpi ja president Volodõmõr Zelenskõi kohtumisest 28. veebruaril 2025 kuni 9. märtsini 2025 pani Venemaa toime üle 2 100 õhurünnaku, sealhulgas 1 200 rünnakut juhitavate pommidega ja peaaegu 870 droonirünnakut;

N.  arvestades, et Ukraina ja EL jäeti hiljutistelt USA ja Venemaa läbirääkimistelt Ar‑Riyādhis kõrvale ning Ameerika Ühendriigid lõpetasid oma osalemise jõupingutustes Venemaa isoleerimiseks oma Euroopa liitlastega konsulteerimata; arvestades, et USA uus administratsioon hääletas koos Venemaa ja selle liitlastega vastu ÜRO Peaassamblee 24. veebruari 2025. aasta resolutsioonile, milles mõistetakse hukka Venemaa agressioon; arvestades, et USA järsk suunamuutus suhtumises Venemaa Ukraina‑vastasesse agressioonisõtta ohustab Ukraina suutlikkust pidada vastu Venemaa agressioonile, näitab selgelt, et Washingtoni võetud kohustusele võtta Venemaa vastutusele ei saa enam kindel olla, ja õõnestab rahvusvahelisi jõupingutusi kriisi lahendamiseks;

O.  arvestades, et 3. märtsil 2025 peatas USA oma sõjalise abi Ukrainale, sealhulgas USA eelmise administratsiooni poolt heaks kiidetud abi ja Ukrainaga luureteabe jagamise; arvestades, et seejärel võeti 7. märtsil 2025 Ukrainalt juurdepääs USA valitsusele kuuluva süsteemi poolt kogutud kommertsotstarbelistele satelliitfotodele;

P.  arvestades, et üldtunnustatud demokraatlike põhimõtete ja Ukraina põhiseaduse kohaselt ei saa valimisi korraldada sõja ajal ja piirkonnas, kus kehtib sõjaseisukord, eriti olukorras, kus miljonid ukrainlased on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma; arvestades, et sõjaseisukord kuulutati välja ja kehtib Ukrainas endiselt üksnes Venemaa agressioonisõja tõttu; arvestades, et EL tunnustab kuni demokraatlike valimiste toimumiseni jätkuvalt president Volodõmõr Zelenskõid Ukraina seadusliku juhina;

Q.  arvestades, et president Donald Trump on andnud korralduse USA välisabi ulatuslikuks peatamiseks, mis tähendab, et Ukrainas peatuvad sajad kriitilise tähtsusega projektid, sealhulgas projektid, milles tegeletakse demineerimise, sõjaveteranide rehabilitatsiooni, humanitaarabi, sõltumatu meedia, korruptsioonivastaste algatuste ja Venemaa sõjakuritegude uurimisega, aga ka projektid, millega tugevdatakse Ukraina telekommunikatsioonivõrke Venemaa küberrünnete vastu;

R.  arvestades, et Venemaa agressioonisõda näitab selle riigi imperialistlikku hoiakut naaberriikide suhtes; arvestades, et seni, kuni Venemaa järgib revisionistlikku poliitikat, ohustab ta jätkuvalt Euroopa kui maailmajao julgeolekut; arvestades, et Venemaa agressioonisõda on osa laiematest eesmärkidest läänemaailma ning selle huvide ja väärtuste, reeglitel põhineva rahvusvahelise korra, demokraatia ja julgeoleku vastu, nagu Vladimir Putin täiemahulisele sissetungile eelnenud nädalatel avalikult deklareeris; arvestades, et paljud rahvusvahelised osalejad on tunnistanud Venemaa terrorismi toetavaks ja terroristlikke vahendeid kasutavaks riigiks;

S.  arvestades, et Ukraina lüüasaamist peetaks laialdaselt Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja kogu NATO alliansi strateegiliseks lüüasaamiseks ning preemiaks Venemaale kui agressorile, millel on kaugeleulatuvad julgeolekualased tagajärjed, mille ulatust ei tohi alahinnata; arvestades, et Ukraina sõja tulemustel on tõenäoliselt doominoefektina mõju ka mujal maailmas, eelkõige India ja Vaikse ookeani piirkonnas, ning see võib julgustada teisi revisionistlikke jõude järgima oma hegemoonilisi ambitsioone;

T.  arvestades, et 6. märtsil 2025 toimus Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, mis oli pühendatud olukorrale Ukrainas ja vajadusele tugevdada Euroopa kaitset; arvestades, et Euroopa Ülemkogu kiitis heaks komisjoni esitatud kaitsepaketi Euroopa kaitse tugevdamise kohta Euroopa taasrelvastamise kava „ReArm Europe“ abil, millega saaks potentsiaalselt kasutusele võtta kuni 800 miljardit eurot, ja kordas oma toetust Ukrainale, rõhutades eelkõige, et läbirääkimisi Ukraina üle ei saa pidada ilma Ukrainata ning Euroopa julgeolekut mõjutavaid läbirääkimisi ei tohi pidada ilma Euroopa osaluseta, ning rõhutas lisaks, et Ukraina julgeolek ning Euroopa, Atlandi‑ülene ja ülemaailmne julgeolek on omavahel lahutamatult seotud;

U.  arvestades, et alates sõja puhkemisest on Läänemere merealuseid kaableid ja olulist taristut rünnatud ning arvatavasti on seda teinud Venemaa ja Hiinaga seotud osalejad;

1.  avaldab Venemaa Ukraina-vastase täiemahulise agressiooni kolmandal aastapäeval austust tuhandetele inimestele, kes on ohverdanud oma elu vaba ja demokraatliku Ukraina nimel; kinnitab oma vankumatut solidaarsust Ukraina rahvaga ning toetust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides; rõhutab tungivalt, et kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51 on Ukrainal võõrandamatu õigus enesekaitsele;

2.  kordab, et mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa ebaseadusliku, provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja Ukraina vastu ning Valgevene, Põhja‑Korea ja Iraani osalemise selles; nõuab, et Venemaa ja tema käsilasväed peataksid viivitamata, täielikult ja tingimusteta kõik rünnakud elamupiirkondade ja tsiviiltaristu vastu, lõpetaksid sõjalise tegevuse Ukrainas ning viiksid kõik sõjalised jõud, käsilasväed ja sõjatehnika kogu Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt välja; kordab oma põhimõtet mitte tunnustada Ukraina territooriumide, sealhulgas Krimmi poolsaare jt alade ajutist okupeerimist Venemaa poolt; nõuab, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks igaveseks Ukraina suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise ja ohustamise; mõistab hukka Ukrainasse tunginud Vene vägede poolt Ukraina elanikkonna vastu toime pandud jõhkrad massikuriteod ja Ukraina taristu valimatu hävitamise; nõuab, et lõpetataks Ukraina tsiviilisikute sunniviisiline väljasaatmine ning et kõik kinnipeetud ukrainlased, eelkõige lapsed, vabastaks ja saadetaks koju tagasi;

3.  kordab, et mõistab hukka Venemaa täiemahulise agressiooni Ukraina vastu kui eksistentsiaalse ohu Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele; rõhutab, et Ukraina‑vastane agressioonikuritegu on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja raske rikkumine; rõhutab, et Venemaa agressioonisõda on põhjalikult muutnud geopoliitilist olukorda Euroopas ja väljaspool selle piire ning ohustab selle julgeolekustruktuuri, ning et see nõuab ELilt vastuseks julgeid, vapraid ja ulatuslikke poliitilisi, julgeolekualaseid ja finantsotsuseid; on veendunud, et selline Ukraina, kes on võimeline end tulemuslikult kaitsma, on stabiilse ja prognoositava Euroopa julgeolekumaastiku lahutamatu osa;

4.  on veendunud, et sõja tulemusel ja rahvusvahelise üldsuse seisukohal on otsustav roll teiste autoritaarsete režiimide tulevase tegevuse mõjutamisel ning et need režiimid jälgivad tähelepanelikult sõja kulgu ja hindavad, millises ulatuses on neil võimalik rakendada agressiivset välispoliitikat, sealhulgas sõjaliste vahendite abil;

5.  väljendab sügavat muret seoses Ameerika Ühendriikide seisukoha ilmse muutumisega Venemaa agressioonisõja suhtes, mis hõlmab Ukraina avalikku süüdistamist sõja jätkumises, USA sõjalise abi peatamist ning katseid sundida Ukrainat loobuma oma seaduslikust enesekaitseõigusest ja tegema territoriaalseid järeleandmisi; rõhutab, et seda muutust arvesse võttes on EL ja selle liikmesriigid nüüdsest Ukraina peamised strateegilised liitlased ning peavad säilitama oma rolli Ukraina suurima rahastajana ning suurendama märkimisväärselt enda pakutavat hädavajalikku abi, et toetada Ukraina õigust enesekaitsele, ning asendama nii palju kui võimalik USAIDi peatatud rahastamist, tagades samal ajal pikaajalise abi ülesehitus- ja taastamistöödeks;

6.  kordab üleskutset liikmesriikidele olulise määral suurendada ja kiirendada oma sõjalist toetust, eelkõige relvade ja laskemoona tarneid ning väljaõpet, et reageerida pakilistele vajadustele (muu hulgas kaugrelvasüsteemid, õhutõrjesüsteemid, suurtükisüsteemid, elektroonilise sõjapidamise süsteemid, droonitõrjevõimekus ja insener-tehnilised seadmed); nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja nende kaitsetööstusettevõtted investeeriksid Ukraina kaitsetööstusse ja teeksid sellega koostööd, et ära kasutada kogu Ukraina tootmisvõimekuse potentsiaal toota elutähtsat varustust kõige tõhusamal viisil, võttes eeskuju Taanist ja Madalmaadest; kordab oma seisukohta, et kõik ELi liikmesriigid ja NATO liitlased peaksid ühiselt ja individuaalselt võtma kohustuse toetada Ukrainat sõjaliselt vähemalt niisuguses ulatuses, mis vastab 0,25 %‑le nende SKPst aastas; kutsub ELi ja selle liikmesriike kasutama oma satelliitfotode taristut Ukraina heaks; tuletab meelde, et sõjaline toetus Ukrainale peab olema piisav selleks, et peatada Venemaa agressioonisõda ja võimaldada Ukrainal vabastada kõik oma elanikud, taastada täielik kontroll kogu oma territooriumi üle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ja hoida ära Venemaa edasine agressioon; märgib sellega seoses, et mitu ELi liikmesriiki on sõjaliselt neutraalsed, ning nõuab tungivalt, et nad suurendaksid oma toetust Ukrainale kooskõlas oma põhiseadusega;

7.  kinnitab veel kord oma kindlameelsust toetada Ukraina soovi saavutada õiglane ja püsiv rahu ning järgida Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi esitatud rahuvalemit ja võidukava; on veendunud, et tegemist on kõikehõlmava kavaga Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamiseks, mis sisaldab ÜRO põhikirjal ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetel põhinevaid ehituskive tervikliku, õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas, ning nõuab Ukraina territoriaalse terviklikkuse täielikku taastamist, vastutuse võtmist sõjakuritegude ja agressioonikuritegude eest, Ukrainas tekitatud ulatusliku kahju hüvitamist Venemaa poolt, süüdlaste täielikku vastutusele võtmist ja Venemaa edaspidiste agressioonide välistamist; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid teeksid sarnaselt meelestatud partneritega koostööd, et tagada rahuläbirääkimiste toimumine kooskõlas eespool nimetatud põhimõtetega;

8.  rõhutab, et tõelised rahuläbirääkimised peavad toimuma heas usus ja Ukraina osalusel; tuletab meelde, et mis tahes lahendus, milleni jõudmisel Ukraina kõrvale jäetakse või mis kahjustab tema õiguspäraseid püüdlusi, näiteks tema õigust valida ise oma julgeolekukorraldus, või mille puhul puuduvad Ukrainale usaldusväärsed julgeolekutagatised, mis aitavad Venemaa tulevast agressiooni ära hoida, ei ole õiglane ega elujõuline;

9.  nõuab tungivalt, et EL osaleks Ukrainale tugevate julgeolekutagatiste andmises, mis hoiaksid ära Venemaa edasise agressiooni; rõhutab, et Ukrainale tuleb anda võimekus osutada Venemaa edasiste rünnakute korral vastupanu ja neid ära hoida ning lükata tagasi rutakad kokkulepped, mis keskpikas ja pikas perspektiivis nõrgendavad Ukraina julgeolekut ning võivad anda Venemaale võimaluse Ukrainat ja muid Euroopa riike uuesti rünnata; rõhutab, et Venemaa sõjamajandus ei ole kestlik ja et organiseeritud majandusliku surve kombineerimine Ukrainale antava kiirendatud sõjalise toetusega võimaldaks Ukraina vägedel parandada oma positsioone ning kahjustaks samal ajal Venemaa majandust, et tagada Ukrainale tugevam läbirääkimispositsioon, kui ta nõustub osalema rahukõnelustes;

10.  mõistab teravalt hukka kõik katsed nõuda Ukraina liidritelt alistumist agressorriigile Venemaale üksnes seetõttu, et saaks välja kuulutada nn rahuleppe; on seisukohal, et USA administratsiooni praegused katsed pidada Venemaaga üle Ukraina ja teiste Euroopa riikide peade läbirääkimisi relvarahu ja rahulepingu sõlmimiseks, mille tulemusi viimased peavad aktsepteerima, ehkki pole läbirääkimistel sisuliselt osalenud, on kahjulikud ja ohtlikud, sest viivad sõda pidava riigi mõjuvõimu suurendamiseni ja annavad seeläbi mõista, et agressiivset poliitikat mitte ei karistata, vaid premeeritakse; on jõudnud järeldusele, et arvestades Venemaa varasemaid kokkulepete ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete rikkumisi, on rahu võimalik saavutada ainult jõupositsioonilt, sealhulgas mõjusate julgeolekutagatiste abil;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi ja selle liikmesriikide rahaline toetus Ukrainale ületab mis tahes muu riigi rahalise toetuse ning annab tunnistust liidu erakordsest pühendumusest Ukrainale ja seeläbi ka Euroopa julgeolekule; rõhutab, et ELi roll mis tahes läbirääkimistel, mis mõjutavad Euroopa julgeolekut, peab olema proportsionaalne tema poliitilise ja majandusliku kaalukusega; kinnitab veel kord, et Euroopa julgeolekut käsitlevaid läbirääkimisi ei saa pidada Euroopa Liidu osaluseta; väljendab heameelt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeri jõupingutuste üle korraldada Pariisis ja Londonis Euroopa erakorralised tippkohtumised; väljendab heameelt nn hea tahte koalitsiooni käivitamise üle, et võimaldada võimaliku rahulepingu jõustamist Euroopa juhtimisel;

12.  väljendab nördimust seoses USA administratsiooni poliitikaga teha järeleandmisi Venemaale ja rünnata Ukraina liitlasi; hoiatab, et selline poliitika õõnestab USA traditsiooniliste liitlaste usaldust USA vastu kogu maailmas ning sellel võivad olla laastavad tagajärjed Atlandi-ülesele sidemele ning rahule ja stabiilsusele nii Euroopas kui ka mujal;

13.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suhtuksid viimastesse arengutesse USA ja Ukraina suhetes kui äratussignaali suurendamaks oma panust Ukraina peamise partnerina ning tegutseksid aktiivselt selle nimel, et säilitada Ukrainale võimalikult laialdane rahvusvaheline toetus, muu hulgas luues võimeka ja motiveeritud koalitsiooni koos sarnaselt meelestatud partneritega kogu maailmas, et toetada Ukrainat ja suurendada survet Venemaale;

14.  väljendab heameelt Ukraina ja Ameerika Ühendriikide ühisavalduse üle pärast nende 11. märtsi 2025. aasta kohtumist Saudi Araabia Kuningriigis, sealhulgas USA sõjalise abi ja luureandmete jagamise jätkamise üle ning ettepaneku üle sõlmida 30‑päevane relvarahu; tuletab meelde, et relvarahu saab olla mõjus vahend vaenutegevuse peatamiseks ainult siis, kui agressor sellest täielikult kinni peab; loodab seetõttu, et Venemaa nõustub sellega ja järgib seda, lõpetades kõik rünnakud Ukraina, selle sõjaliste positsioonide, tsiviilelanikkonna, taristu ja territooriumi vastu;

15.  väljendab muret suurenenud pingete pärast Läänemerel seoses elutähtsa taristu vastu suunatud hübriidsõja operatsioonidega ning peab äärmiselt oluliseks tihedamat koostööd Põhjamaade, Balti riikide, Poola ja Saksamaa vahel;

16.  väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta erakorralise kohtumise järelduste ning selle üle, et Euroopa Ülemkogu toetas Euroopa kaitse kiiret tugevdamist Euroopa taasrelvastamise kava „ReArm Europe“ abil ja kinnitas taas oma toetust Ukrainale kooskõlas lähenemisviisiga „rahu läbi tugevuse“, rõhutades eelkõige, et Ukraina julgeolek ning Euroopa, Atlandi‑ülene ja ülemaailmne julgeolek on omavahel lahutamatult seotud;

17.  kordab, et Venemaa tahtlikud rünnakud Ukraina tsiviilelanikkonna vastu, tsiviiltaristu hävitamine, seksuaalvägivalla ja vägistamise kasutamine relvana, tuhandete Ukraina kodanike küüditamine Venemaa Föderatsiooni territooriumile, Ukraina laste sunniviisiline Venemaale viimine ja lapsendamine ning muud inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rasked rikkumised kujutavad endast sõjakuritegusid, mille eest tuleb kõik toimepanijad vastutusele võtta;

18.  rõhutab, et kõik Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest vastutavad isikud tuleb vastutusele võtta, ning rõhutab, et ilma õigusemõistmiseta ei püsi ükski rahu; kordab oma üleskutset komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja liikmesriikidele teha koostööd Ukraina ja rahvusvahelise üldsusega, et luua erikohus Venemaa ja selle liitlaste poolt Ukraina vastu toime pandud agressioonikuritegude uurimiseks ja nende eest süüdistuste esitamiseks, ning rõhutab, et selle kohtu jurisdiktsioon peab hõlmama kogu Ukraina‑vastase agressiooni eest vastutavat Venemaa ja Valgevene juhtkonda; peab tervitatavaks Haagis rahvusvahelise keskuse loomist Ukraina‑vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks;

19.  toetab täielikult uurimist, mida Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör viib läbi seoses Ukrainas valitseva olukorraga ja mis algatati väidetavate sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidi alusel; väljendab heameelt selle üle, et Ukraina ratifitseeris Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi, mille tulemusel on ta alates 2025. aasta jaanuarist selle osalisriik; väljendab sellega seoses suurt muret USA sanktsioonide pärast Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, selle prokuröride, kohtunike ja töötajate suhtes, mis kujutavad endast tõsist rünnakut rahvusvahelise kohtusüsteemi vastu; kutsub komisjoni üles rakendama viivitamata blokeerimisseadust ja kutsub liikmesriike üles suurendama viivitamata oma diplomaatilisi jõupingutusi, et kaitsta Rahvusvahelist Kriminaalkohut kui rahvusvahelise kohtusüsteemi asendamatut nurgakivi;

20.  väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle alustada ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga kohe, kui komisjoni soovitused on täidetud; kinnitab veel kord, et Ukraina tulevik on ELis; väljendab heameelt ühinemisega seotud reformide edenemise üle vaatamata sõjaolukorrale; nõuab ühinemisläbirääkimiste kiirendamist, tunnistades Ukraina integreerumist ELiga kui strateegilist prioriteeti; rõhutab, kui oluline on konkreetsete reformidega seotud jätkuv ELi finantsabi, mis on peamine vahend Ukraina ümberkujundamise jätkamiseks ja kiirendamiseks kooskõlas ELi standarditega; rõhutab, et Kopenhaageni kriteeriumid ja nõutavad reformid, eelkõige õigusriigi, demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste valdkonnas, on tulemuspõhises ühinemisprotsessis põhjapaneva tähtsusega; on veendunud, et Ukraina ELi liikmesus on geostrateegiline investeering ühtsesse ja tugevasse Euroopasse ning annab tunnistust ELi juhtrollist, otsusekindlusest ja visioonist;

21.  tuletab meelde NATO antud lubadusi võtta Ukraina alliansi liikmeks; märgib sellega seoses NATO järjepidevat avatud uste poliitikat, mille kohaselt NATO jääb avatuks kõigile Euroopa demokraatlikele riikidele, kes jagavad alliansi väärtusi, ning mille kohaselt saavad liikmesust käsitlevaid otsuseid teha ainult NATO liitlased, ilma et ühelgi kolmandal osapoolel oleks selles protsessis sõnaõigust;

22.  kutsub Ukraina ametivõime üles tugevdama Ukraina sisepoliitilist ühtsust, toetama parlamentaarset pluralismi ja tegema konstruktiivset koostööd kõigi erakondadega Ülemraadas; kutsub Ukraina poliitilisi sidusrühmi üles jätkama poliitilise ühtsuse ja parlamentaarse pluralismi tugevdamist ning tegema konstruktiivset koostööd Ülemraadaga; nõuab, et ka kohalike omavalitsuste volitusi ja õigusi võetaks nõuetekohaselt arvesse; nõuab meedia mitmekesisuse tagamist kooskõlas demokraatlike põhimõtete ja väärtustega, mida ukrainlased sellise otsustavuse ja vaprusega kaitsevad; soovitab ELiga ühinemise protsessi silmas pidades kaotada kõik piirangud Ukraina Ülemraada liikmete välisreisidele;

23.  tunnustab Ukraina, Euroopa ja rahvusvahelisi kodanikuühiskonna organisatsioone röövitud Ukraina laste, sõjavangide ja ebaseaduslikult kinni peetud tsiviilisikute perekondade toetamise eest; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus toetaksid nende jõupingutusi ja suurendaksid survet Venemaale, et ta tagastaks kõik röövitud ja kinnipeetud ukrainlased;

24.  juhib tähelepanu sellele, et Maailmapanga hiljutise kahju ja vajaduste kiirhinnangu kohaselt on järgmise kümne aasta jooksul Ukraina taastamiseks ja ülesehitamiseks vaja vähemalt 506 miljardit eurot; väljendab heameelt seoses ELi Ukraina rahastuga, mille eelarve on peaaegu 50 miljardit eurot, ja ELi Ukraina laenukoostöö mehhanismiga, mis pakub koostöös G7ga Ukrainale kuni 45 miljardi euro ulatuses laene; nõuab siiski tungivalt, et EL teeks ettevalmistusi Ukraina ülesehitamiseks, eraldades ja kindlustades uusi ressursse; nõuab, et EL, liikmesriigid ja sarnaselt meelestatud partnerid osutaksid laiaulatuslikku ja koordineeritud poliitilist, majanduslikku, tehnilist ja humanitaarabi, et toetada Ukraina kestlikku ja kaasavat ülesehitamist ja taastamist pärast sõja lõppu; kinnitab veel kord, et EL on pühendunud Ukraina kestlikule ja pikaajalisele rahalisele ja majanduslikule toetamisele, sealhulgas makromajandusliku finantsabi andmisele, Ukraina ülesehitamise ning majandusliku ja sotsiaalse taastamise toetamisele ning meetmetele, millega tagatakse Ukraina majanduse ja elutähtsa taristu vastupidavus; kordab oma kindlat veendumust, et Venemaa peab Ukrainas tekitatud tohutu kahju eest maksma, ning nõuab seetõttu, et kõik ELi sanktsioonide alusel tõkestatud Venemaa riiklikud varad konfiskeeritaks ja neid kasutataks Ukraina kaitse ja ülesehitamise toetamiseks;

25.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles suurendama Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide tulemuslikkust ja mõju, et võtta Venemaalt igasugune suutlikkus jätkata Ukraina‑vastast jõhkrat agressioonisõda ja ohustada teiste Euroopa riikide julgeolekut; nõuab Venemaa impordi keelustamist või suunatud tollitariifide kehtestamist, et täielikult lõpetada teravilja, kaaliumkarbonaadi ja väetiste ning toormete, sealhulgas terase, uraani, titaani, nikli, puidu ja puittoodete, samuti iga liiki gaasi ja nafta impordivood Euroopa Liitu; kutsub nõukogu üles jätkama, võimalusel kordama ja laiendama oma sanktsioonipoliitikat Venemaa ja kõigi teda abistavate riikide, nagu Valgevene, Iraani ja Põhja‑Korea vastu, ning kehtestama sanktsioonid Hiina üksuste suhtes, kes tarnivad kahesuguse kasutusega ja sõjalisi kaupu, samal ajal jälgides, vaadates läbi ja suurendades selle poliitika tulemuslikkust ja mõju; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kõigi sanktsioonipakettide kiire rakendamise ja range jõustamise ning tugevdama koostööd liikmesriikide vahel; palub komisjonil koostada mõjuhinnangu Venemaa sõjategevuse takistamiseks kehtestatud sanktsioonide mõjususe ja sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimiseks võetud meetmete mõjususe kohta; kutsub nõukogu üles tegelema süstemaatiliselt probleemiga, mis seisneb ELis asuvate äriühingute, kolmandate isikute ja ELi mittekuuluvate riikide poolses sanktsioonidest kõrvalehoidmises, ning võtma ja rangelt rakendama piiravaid meetmeid kõigi üksuste suhtes, kes võimaldavad sanktsioonidest kõrvale hoida ning tarnivad Venemaa sõjaväekompleksile sõjalise ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiat ja varustust;

26.  nõuab täiendavaid sanktsioone Venemaa majanduse jaoks eriti oluliste sektorite, eelkõige pangandus-, metallurgia-, tuuma-, keemia- ja põllumajandussektori suhtes, samuti selliste toorainete suhtes nagu alumiinium, teras, uraan, titaan ja nikkel, ning nõuab kõrvalehoidmise vastaseid meetmeid kõigi riikide ja üksuste vastu, kes tarnivad Venemaale sõjalisi ja kahesuguse kasutusega kaupu ja tehnoloogiaid; nõuab, et ka Venemaa varilaevastiku vastu võetaks sanktsioonidest kõrvalehoidmise, elutähtsa taristu sabotaaži ja keskkonnariskide tekitamise tõttu lisameetmeid; kutsub komisjoni üles tegema koostööd väljaspool ELi asuvate lipu- ja sadamariikidega ning võtma meetmeid kolmandatest riikidest pärit omanike ja ettevõtjate, sealhulgas kindlustusettevõtjate vastu, kelle toel Venemaa varilaevastik saab tegutseda; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kooskõlastaksid veelgi rannikuvalveasutuste vahelist operatiivkoostööd, et suurendada üldist mereseiresuutlikkust; rõhutab, et Venemaa kasvatab oma sõltuvust maagaasil põhinevate väetiste ekspordist, mis on kasvav tuluallikas, kui kahjustab samal ajal ELi majandust ja ohustab toiduga kindlustatust; eeldab, et EL säilitaks Venemaa-vastased sanktsioonid nii kaua, kui on vaja õiglase ja kestva rahu tagamiseks ning kuni toimunu eest on võetud vastutus;

27.  nõuab, et järgmise ELi sanktsioonipaketiga karistataks kõiki teadaolevaid varilaevastiku tankereid ja nende omanikke, kehtestades samal ajal sanktsioonid kõikidele naftatankeritele, kes rikuvad rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni, ning jõustades kõigi liikmesriikide poolt selliste meetmete range rakendamise, mis keelavad laevadel sõita Euroopa vetes või siseneda mis tahes ELi liikmesriigi sadamasse, olenemata lipuriigist, kui nad ei ole järginud rahvusvahelisi norme laevalt‑laevale punkerdamise kohta merel või on oma automaatse identifitseerimissüsteemi ebaseaduslikult välja lülitanud; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid keelustaksid Venemaa nafta laevalt-laevale punkerdamise ELi vetes;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles laiendama sanktsioone Venemaa ja Valgevene puidu suhtes, sealhulgas konkreetselt keelama selliste kolmandates riikides töödeldud puittoodete, eelkõige kasevineeri impordi või ostmise, mis sisaldavad Venemaalt või Valgevenest pärit puitu, et toetada kehtivate sanktsioonide jõustamist;

29.  mõistab karmilt hukka Ungari valitsuse ähvarduse blokeerida ELi sanktsiooniraamistiku uuendamist ning piirata ELi asjakohast reageerimist vastavalt olukorra tõsidusele; kutsub liikmesriike üles kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, et takistada edasisi blokeerimisi Ungari valitsuse poolt;

30.  nõuab, et piirataks veelgi Venemaa ja Valgevene kodanike sisenemist ELi riikidesse eelkõige rangema julgeolekukontrolli abil, sealhulgas nõudes sõjaväeteenistuse andmete esitamist Schengeni viisa taotlemise protsessi käigus, ilma et see kahjustaks vajadust väljastada humanitaarviisasid;

31.  mõistab karmilt hukka Ukraina sõjavangide hukkamise Venemaa vägede poolt; nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja rahvusvahelised partnerid suurendaksid survet Venemaale, et see täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige Genfi konventsiooni, ning võimaldaksid rahvusvahelistele organisatsioonidele juurdepääsu vangidele;

32.  mõistab hukka Venemaa sõja laastava mõju lastele; nõuab suuremat ELi toetust laste haridusele, tervishoiule, vaimse tervise teenustele ja lastekaitsele, sealhulgas traumadest taastumisele ja turvalisele õpikeskkonnale; nõuab tungivalt, et EL ja Ukraina seaksid laste vajadused esikohale abi- ja ülesehituspüüdlustes, territooriumi puhastamisel maamiinidest ning laste heaolu integreerimisel ELiga ühinemise protsessi;

33.  kordab oma muret olukorra pärast Zaporižžja tuumaelektrijaamas, mis on Venemaa ebaseadusliku kontrolli all; toetab pingutusi Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri jätkuva kohaloleku säilitamiseks Zaporižžja tuumaelektrijaamas; kordab oma sügavat muret sõja laiema pikaajalise keskkonnamõju pärast;

34.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles tugevdama ELi strateegilist kommunikatsiooni, eelkõige selleks, et teha avalikult selgeks ELi juhtiv roll Ukraina toetamisel (pidades eelkõige silmas väiteid, mille eesmärk on ELi panust pisendada), võidelda hübriidohtude ja nn halli tsooni tegevuste vastu ning hoida ära Venemaa sekkumine poliitilistesse, valimis- ja muudesse demokraatlikesse protsessidesse Ukrainas ja Euroopas; nõuab tungivalt proaktiivset teavitustegevust ELi laienemisest tuleneva kasu kohta, et suurendada üldsuse arusaamist Ukraina ühinemisest ja toetust sellele protsessile nii Ukrainas kui ka liikmesriikides; rõhutab, et Ukraina integreerumine ELiga annab võimaluse arendada nii piirialasid kui ka liikmesriike; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid võitleksid Venemaa sõjateemalise desinformatsiooni vastu, tugevdades digikirjaoskust, edendades faktipõhiseid narratiive ja võttes sotsiaalmeediaplatvormid vastutusele kahjuliku sisu levitamise eest, jõustades selleks rangelt digiteenuste määruse sätteid(3);

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja Ülemraadale ning ÜRO peasekretärile.

(1) ELT L 161, 29.5.2014, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2014/295/oj. (2) ELT L, 2024/792, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/792/oj. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).