Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 150 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 4,

A.  arvestades, et komisjoni 2025. aasta aruandes Türgi kohta märgitakse, et meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse keskkond on piiratud; arvestades, et muret on tekitanud välisajakirjanike kinnipidamine ja väljasaatmine;

B.  arvestades, et viimastel aastatel on Türgist välja saadetud vähemalt 300 välismaalasest kristlikku pastorit, misjonäri ja nende pereliiget ning neid on keeldutud uuesti riiki lubamast, kohaldades haldusmeetmeid N-82 ja G-87, millega nad nimetati ohuks riiklikule julgeolekule ilma tõendite, kohtumenetluse või tõhusate edasikaebamisvõimalusteta;

C.  arvestades, et 26. jaanuaril 2026 peeti kinni Iraani sõltumatu vabakutseline ajakirjanik Kaveh Taheri, keda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on tunnustanud pagulasena, ning teda ähvardab Iraanis väljasaatmine ja poliitiline tagakiusamine; arvestades, et 20. jaanuaril 2026 tulistasid Türgi piirivalveametnikud meeleavaldusi kajastanud ajakirjanikku Nujan Mala Hassani ja vigastasid teda; arvestades, et on ajakirjanikke, näiteks BBC korrespondent Mark Lowen, kes on juba välja saadetud, ning on ka vahistatuid ja väljasaatmisega ähvardatuid, nagu Prantsuse ajakirjanik Raphaël Boukandoura;

D.  arvestades, et praeguste andmete kohaselt on kristlased maailma kõige tagakiusatum usurühm; arvestades, et kui seda tegelikkust ei tunnistata ja sellega ei tegeleta, õõnestab see usu- ja veendumusvabaduse kaitsmiseks tehtavate rahvusvaheliste jõupingutuste usutavust;

E.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtus on pooleli mitu selleteemalist kohtuasja, sealhulgas Wiest vs. Türgi;

F.  arvestades, et Hagia Sophia mošeeks muutmine, kristlike kirikute hävitamine ja kristlike kogukondade jätkuv survestamine annavad tunnistust põhivabaduste, sealhulgas väljendus- ja usuvabaduse laiemast ja süstemaatilisest piiramisest;

1.  mõistab teravalt hukka välismaalastest ajakirjanike ja kristlaste sihipärase väljasaatmise riikliku julgeoleku põhjendamatul ettekäändel ja nõuetekohase menetluseta; peab kahetsusväärseks tõenditele juurdepääsu ja sisulise kohtuliku kontrolli puudumist;

2.  avaldab kristlastele vankumatut toetust ning kinnitab, et usu- ja veendumusvabadust, sealhulgas õigust oma usku üksi või koos teistega praktiseerida või usku muuta või väljendada, tuleb täielikult kaitsta kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ning seda tuleb austada ilma diskrimineerimise ja riigiasutuste sekkumiseta;

3.  on seisukohal, et need sihipärased väljasaatmised toimuvad laiemas kontekstis, mida iseloomustavad demokraatia taandareng, kohtusüsteemi sõltumatuse vähenemine, teisitimõtlemise kriminaliseerimine ja kodanikuühiskonna vastu suunatud rünnakud;

4.  kutsub Türgit üles viivitamata lõpetama välisajakirjanike igasuguse kohtuliku ja haldusliku ahistamise, mis sageli toimub riikliku julgeoleku ettekäändel; väljendab sügavat nördimust teatavaks saanud meelevaldse vahistamise ja kinnipidamise juhtumite üle; kutsub Türgit üles viivitamata peatama Kaveh Taheri ja kõigi teiste välisajakirjanike väljasaatmismenetlused; nõuab, et peatataks kõik kohtumenetlused Rootsi ajakirjaniku Joakim Medini ja kõigi oma töö eest süüdi mõistetud ajakirjanike vastu;

5.  toetab Türgi 2025. aasta aruandes antud hinnangut, mille kohaselt on keskkond ajakirjanike ja kriitika väljendajate jaoks piirav;

6.  väljendab solidaarsust Türgi ajakirjanikega, kes jätkavad hoolimata sagedasest võimu kuritarvitamisest olukorra sõltumatut kajastamist; palub komisjonil suurendada sõltumatu meedia toetust;

7.  nõuab tungivalt, et Türgi lõpetaks viivitamata julgeolekuga seotud haldusmeetmete N‑82 ja G-87 kasutamise, esitaks iga juhtumi puhul põhjendatud otsused, mille suhtes kohaldatakse sõltumatut kohtulikku kontrolli, ning lubaks meelevaldselt väljasaadetud inimestel tagasi pöörduda;

8.  kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni üles tõstatama neid mureküsimusi süstemaatiliselt Türgiga peetavas poliitilises dialoogis ning kaaluma sihipäraseid meetmeid, kui need võimu kuritarvitused jätkuvad;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele ning Türgi valitsusele ja parlamendile.