Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Natura 2000 rahastamine (KOM(2004)0431);

–   võttes arvesse Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni;

–   võttes arvesse nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta(1) ("linnudirektiiv");

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 1998. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb Euroopa Ühenduse bioloogilise mitmekesisuse strateegiat(2);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2001. aasta resolutsiooni looduslikke elupaiku käsitleva direktiivi 92/43/EMÜ rakendamise kohta(3);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsust nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm(4);

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb bioloogilise mitmekesisuse tegevuskavasid loodusvarade säilitamise, põllumajanduse, kalanduse ja majandusliku koostöö arendamise alal(5);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

–   võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A6-0049/2005);

A.   arvestades, et 2001. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumisel(6) seadsid Euroopa riigipead ja valitsusjuhid eesmärgiks peatada bioloogilise mitmekesisuse taandareng liidu piires aastaks 2010;

B.   arvestades, et ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis võetakse eesmärgiks kaitsta ja vajaduse korral taastada looduslike süsteemide toimimist ning peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine Euroopa Liidus ja kogu maailmas aastaks 2010;

C.   arvestades, et säästva arengu tippkohtumisel Johannesburgis 2002. aastal tõdeti, et bioloogiline mitmekesisus etendab olulist rolli üldises säästvas arengus ja vaesuse kaotamisel ning on olulise tähtsusega meie planeedi, inimeste heaolu ja toimetuleku ning kultuurilise rikkuse seisukohalt; arvestades, et Johannesburgi rakenduskavas kinnitati üleilmseks eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse praeguse kiire vähenemise märkimisväärse aeglustumise saavutamine aastaks 2010;

D.   arvestades, et linnudirektiivi ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta(7) ("loodusdirektiiv") kohaselt klassifitseeritud alad koos moodustavad Natura 2000 võrgustiku, mis on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks elluviidava ühenduse tegevuse keskne osa;

E.   arvestades, et minevikus on enamus liikmesriikidest vaid osaliselt kasutanud maaelu arendamist käsitleva määruse loodud võimalusi Natura 2000 rakendamiseks; arvestades, et maapiirkondade arengu ja regionaalarengu programmid on tihti olnud vastuolus ELi looduskaitsealaste eesmärkidega;

F.   arvestades, et põllumehed ja metsaomanikud võivad oma töökorraldusega märkimisväärselt kaasa aidata talumaa bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ja säästvale kasutamisele, mis mitmetel juhtudel toob kaasa lisaväljaminekuid ja need tuleb vastavalt hüvitada;

G.   arvestades, et 2004. aastal eraldati ELi 111,3 miljardit eurosuurusest eelarvest põllumajandusturgude kuludeks ja otsetoetusteks 40,2 miljardit eurot, samal ajal kui maaelu arengu poliitika edendamiseks eraldati 6,5 miljardit eurot; arvestades, et praegune maaelu arengu poliitika on ikka veel keskendunud struktuuripoliitika eesmärkidele, selle asemel, et tagada looduskaitse ja toetada keskkonnasõbralikke ning säästvaid tootmisviise;

H.   arvestades, et komisjoni ettepanekud finantsperspektiiviks 2007–2013 järgivad nõukogu poolt Brüsselis 2002. aastal võetud otsust külmutada põllumajanduskulud 2006. aasta tasemele, lubades ühe protsendilist aastast kohandamist inflatsiooniga arvestamiseks; arvestades, et nende ettepanekute kohaselt nähakse põllumajanduseturgude kuludeks ja otsetoetusteks ette 301 miljardit eurot (keskmiselt 43 miljardit eurot aastas) ning maaelu arengumeetmete jaoks 88,75 miljardit eurot (keskmiselt 12,6 miljardit eurot aastas); arvestades, et maaelu arengu edendamiseks eraldatavad summad sisaldavad ka EAGGFi-meetmeid, mida varem rahastati struktuurifondidest;

I.   arvestades, et kuigi Euroopa Ülemkogu ei kehtestanud 2002. aastal maaelu arengumeetmete jaoks mingit ülemmäära, on nende meetmete eelarve külmutatud samuti 2006. aasta tasemele, millele lisatakse vaid Bulgaaria ning Rumeenia assigneeringud, mis ei võimalda uute ulatuslike eesmärkide, nagu seda on Natura 2000 võrgustiku haldamise kaasfinantseerimine, alustamist ilma eelarve vastava suurendamiseta;

J.   arvestades, et komisjon hindab Natura 2000 võrgustiku haldamise iga-aastaseks kuluks 6,1 miljardit eurot, võtmata arvesse merekaitsealasid;

K.   arvestades, et liikmesriigid leppisid Malahides (27. mail 2004) kokku, et kasutusele tuleb võtta meetmed, millega tagataks ühenduse piisav ning kindel kaasrahastamine Natura 2000 võrgustikule, ning et Malahide dokumendis (Message from Malahide) tõdetakse samuti, et need meetmed peavad muuhulgas sisaldama ka Life-Nature toetamise suurendamist uue keskkonna rahastamisvahendi kaudu, lisaks struktuuri- ja maaelu arengu fondidest saadavale lisarahastamisele;

L.   arvestades, et komisjon oma teatises finantsperspektiivid 2007–2013 (KOM(2004)0487) tõdeb, et komisjon nõuab "liikmesriikidelt aruannet, kuidas nad on keskkonnavaldkonna rahastamise vajadusi, sealhulgas Natura 2000 asjakohaseid aspekte, struktuurifondide abil oma siseriiklike programmide arendamisel arvesse võtnud";

M.   arvestades, et komisjon analüüsib oma teatises Natura 2000 võrgustiku kolme võimalikku rahastamise stsenaariumit;

N.   arvestades, et loodusdirektiivi vastuvõtmisega 1992. aastal võtsid komisjon ja nõukogu selge kohustuse tagada, et direktiivi meetmetest tulenevad rahalised kohustused ei jää maaomanike ja -kasutajate kanda; nõuab tungivalt sellest lubadusest kinni pidamist;

1.   märgib, et Euroopa Liidu Natura 2000 kaitsealade võrgustik on üks ELi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele suunatud tegevuse põhisammastest ning et suur osa Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest on juba kadunud;

2.   märgib, et terved ökosüsteemid pakuvad olulisi sotsiaalseid ja majanduslikke ressursse, samuti rekreatsioonivõimalusi ning toetust põllumajandusele ja kalandusele;

3.   tervitab komisjoni algatust esitada strateegiline lähenemisviis Natura 2000 kaasfinantseerimiseks ja volinik Dimase avaldust bioloogilise mitmekesisuse, teaduse ja valitsemise rahvusvahelisel konverentsil Pariisis 24. jaanuaril 2005;

4.   rõhutab, et Natura 2000 rahastamine struktuurifondidest vastab keskkonnaküsimuste kaasamist kõikidesse poliitilistesse võtmevaldkondadesse käsitlevale Cardiffi protsessile, ning et igal juhul tuleb tagada struktuurifondide eesmärkide raames asjakohane rahastamine;

5.   tervitab komisjoni seisukohta, et ELi maaelu arengu fond ja struktuurifondid peavad andma olulise panuse Natura 2000 võrgustiku kaasrahastamiseks; tervitab samuti võimalust rahastada Natura 2000 võrgustikku maaelu arengu fondist ja struktuurifondidest; olles uurinud vastavaid ettepanekuid (struktuurifondid, maaelu arengu fond ja fond LIFE+), peab neid siiski Natura 2000 võrgustiku kaasrahastamiseks ebapiisavateks ja seepärast nõuab ka sihtotstarbelise fondi moodustamist nimetatud eesmärgil; kui mainitud fondi moodustamine ei õnnestu, siis palub komisjonil luua erivahendi keskkonna uue rahastamisvahendi (LIFE+) raames Natura 2000 rahastamiseks, et tagada võrgustikus bioloogilise mitmekesisuse kaitse, samuti palub komisjonil tagada finantsperspektiivi 2007–2013 puudutavatel läbirääkimistel Natura 2000 eesmärkidega arvestamine ning kindlustada 21,35 miljardi euro eraldamine Natura 2000 kui ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia peamise tugisamba haldamiseks;

6.   usub, et kui märkimisväärne osa Natura 2000 kulutustest lisatakse maaelu arengu fondi ja/või struktuurifondidesse, vajavad fondid vastavat kapitali suurendamist;

7.   nõuab pärast 2006. aastat LIFE+ ettepaneku raames bioloogilist mitmekesisust toetava sihtotstarbelise ELi fondi loomist, millest rahastataks Natura 2000 sellist haldustegevust, mida ei saa rahastada struktuurifondidest ega maaelu arengu fondist;

8.   usub, et maaelu arengu fonde võib kasutada Natura 2000 aladel täiendavate talupidamiskulude katmiseks, tingimusel, et maaelu arengu fondi määruses toodud maaelu arengu, loomade heaolu, põllumajanduslik-keskkondlike meetmete ja teiste eesmärkide ettenähtud rahastamise vahendid ei vähene;

9.   tunnistab, et kuigi integreeritud lähenemisviis on selle jõulise rakendamise korral tõhus, on kogemus näidanud selle piiratud edu; leiab, et väljapakutud maaelu arengu fondi ja struktuurifonde käsitlevad määrused ei kajasta piisavalt Natura 2000 sätteid ega vasta teatise auahnetele eesmärkidele, vaid seavad ohtu ELi bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi aastaks 2010, seda muuhulgas järgmistel põhjustel:

10.   rõhutab, et Natura 2000 alad ja loodusvarad pakuvad suuri hüvesid üldsusele, tihti majanduslikult eraldatud piirkondadele, kaasa arvatud märgatavad otsesed kohalikud kulutused, turismipotentsiaali suurenemine, märkimisväärsed tervisega seotud hüved, kasvav tööturg, mis hetkel on hinnanguliselt 125 000 töökohta 15 vanemas liikmesriigis ja võrreldavad eelised uutes liikmesriikides, haridusvõimalused ja väärtuslikud ökoloogilist elustiili toetavad süsteemid;

11.   leiab, et kõnealuste fondide jaotamine peaks olema proportsionaalne kõikides liikmesriikides (vanades ja uutes) ning peaks vastama nende alade suurusele ja asjakohaste alade bioloogilise mitmekesisuse määrale;

12.   kutsub komisjoni üles muutma oma ettepanekut keskkonna rahastamisvahendi LIFE+ kohta nii, et selle fondi eesmärkide hulka kuuluks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine, et sellest rahastataks Natura 2000 alade haldamist ja mis täiendaks rahastamist maaelu arengu, struktuuri- ja kalandusfondidest ning muudest liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud fondidest, sealhulgas looduskaitsealasteks eriinvesteeringuteks, projektideks ja hädaolukordadeks, looduskaitsealasteks teadusuuringuteks, hariduseks ja teadlikkusetõstmiseks ning piiriüleseks koostööks kolmandate riikidega looduskaitsealaste projektide osas;

13.   kutsub üles muutma ettepanekut nõukogu määruse vastuvõtmiseks, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, et selles viidataks otseselt Natura 2000-le eesmärgiga tagada Natura 2000 tegevuse rahastamine struktuurifondidest;

14.   rõhutab, et komisjoni arvutatud 1,6 miljardit eurot Natura 2000 võrgustiku aastakuludeks on tõenäoliselt oluliselt vähem kui võrgustiku haldamise tegelikud kulud ning seega tuleks seda pidada miinimumsummaks; lisaks rõhutab, et arvutused ei võta arvesse uute liikmesriikide ühinemist (Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia) ning et finantsvajadused tuleb uuesti välja arvutada, et katta Natura 2000 võrgustikku terves ELis;

15.   palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti integreeritud lähenemisviisi rakendamisest, kui struktuuri-, kalandus ja maaelu arengu määruste tulemused on teada ja kui eriotstarbelisi vahendeid Natura 2000 võrgustiku haldamiseks ei eraldata, ning palub esitada ettepaneku sellel eesmärgil rajatava fondi kohta, mille üheks eesmärgiks peaks olema teabe andmine ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine looduskaitseküsimuste kohta ning mille eesmärgiks on tuua ka esile väljapakutud meetmete kohaldamisest tulenevad arenguga seotud, majanduslikud ja sotsiaalsed kasud;

16.   tervitab komisjoni kavatsust ühendada looduskaitsepoliitika säästva majandus-, sotsiaal- ja regionaalarengu laiema võrgustikuga Euroopa Liidus; leiab siiski, et komisjoni lõplik ettepanek ei anna kindlat lahendust piisava rahastamise pakkumiseks sellele poliitikale ning selle eduka rakendamise kindlustamiseks;

17.   toetab komisjoni kavatsust avaldada detailne juhend struktuurifondide kasutamise kohta Natura 2000 võrgustiku toetamiseks ja palub komisjonil viia ellu lubadused tagada Natura 2000 rahastamise lisamine tulevaste ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste prioriteetide hulka;

18.   kutsub üles tunnustama parimate tavade soodustamise ja levitamise abil neid territoriaalseid üksusi, kes on suutnud oma Natura 2000 alasid nii keskkonda kui ka rahalist aspekti arvestades kulusäästlikult hallata;

19.   rõhutab liikmesriikide parlamentide, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste kaasamise tähtsust nende eesmärkide ellurakendamisel, edendades asjakohast avalikku arutelu;

20.   teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. (2) EÜT C 341, 9.11.1998, lk 41. (3) EÜT C 262, 18.9.2001, lk 132. (4) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1. (5) ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 575. (6) 15. ja 16. juunil 2001. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu Göteborgi kohtumise eesistuja lõppjäreldused. (7) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.