Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel (2004/2252(INI))
Euroopa Parlament,
- võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kõrvaldamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;
- võttes arvesse ÜRO arenguprogrammi järjestikuseid inimarengu aruandeid;
- võttes arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) aruannet "Vähimarenenud riigid 2002. aastal: Põgenemine vaesuse lõksust";
- võttes arvesse ÜRO peasekretäri aastaaruandeid ÜRO aastatuhande deklaratsiooni rakendamise kohta, millest kõige uuem pärineb 27. augustist 2004,
- võttes arvesse ÜRO aastatuhande projekti professor Jeffrey Sachsi juhitava töökonna aruannet "Investeerimine arengusse: aastatuhande arengueesmärkide saavutamise praktiline kava";
- võttes arvesse UNICEFi aastaaruandeid maailma laste olukorra kohta ja 1989. aasta laste õiguste konventsiooni;
- võttes arvesse rahvusvaheliste konverentside lõppdeklaratsioone ja järeldusi, eelkõige arengu rahastamise rahvusvahelise konverentsi (Monterrey, 2002), säästva arengu tippkohtumise (Johannesburg, 2002), vähim arenenud maade ÜRO kolmanda konverentsi (Brüssel, 2001), Maailma Kaubandusorganisatsiooni neljanda ministrite konverentsi (Doha, 2001), rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi (ICPD) (Kairo, 1994), ÜRO Peaassamblee 1999. aasta eriistungi, kus vaadati läbi ICPD eesmärkide täitmine ("Kairo + 5") ning maailma haridusfoorumi (Dakar, 2000) omi;
- võttes arvesse ELi liikmesriikide väljendatud riiklikke reservatsioone eespool nimetatud konverentside lõppdeklaratsioonides ja järeldustes;
- võttes arvesse ELi poolt 2002. aasta märtsis Barcelona Euroopa Ülemkogul Monterrey konverentsi eel võetud kohustusi;
- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 177–181 ning Euroopa põhiseaduse lepingu artikleid III-316 kuni 318 ja III-321;
- võttes arvesse komisjoni raportit "Aastatuhande arengueesmärgid 2000–2004" (SEK(2004)1379);
- võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 20. novembri 2000. aasta deklaratsiooni Euroopa Ühenduse arengupoliitika kohta;
- võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu (GAERC) 22.–23. novembri 2004. aasta järeldusi;
- võttes arvesse komisjoni presidendi teatisi "Strateegilised eesmärgid 2005–2009: Euroopa 2010: Euroopa uuenemispartnerlus – õitseng, solidaarsus ja turvalisus" ning "Komisjoni 2005. aasta töökava", mis on kooskõlastatud asepresident Wallströmiga;
- võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb nõukogu otsuse ettepanekut ühenduse seisukoha vastuvõtmise kohta AKV-EÜ ministrite nõukogus, puudutades kõikide suure võlakoormusega vaeste (HIPC) vähim arenenud AKV riikide erilaene, mis on veel tagasi maksmata pärast HIPC võlakergendusmeetmete täielikku rakendamist (KOM(2001)0210) ja oma 25. aprilli 2002. aasta resolutsiooni(1) ;
- võttes arvesse oma 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni arengumaade võlakergenduse kohta(2);
- võttes arvesse 1996. aasta maailma toidufoorumil antud tõotust vähendada nälgivate inimeste arvu 2015. aastaks poole võrra;
- võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
- võttes arvesse arengukomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6-0075/2005);
A. arvestades, et Euroopa Liit annab üle 50% kogu maailma arenguabist, ja arvestades, et 2000. aasta septembris allkirjastasid ELi liikmesriigid ja komisjoni president aastatuhande deklaratsiooni ning 2001. aasta detsembris kiitis ÜRO Peaassamblee heaks aastatuhande arengueesmärgid,
B. tunnustades, et aastatuhande arengueesmärke, mis rõhutavad vaesuse kaotamise eesmärkide nimel tehtavaid jõupingutusi, tuleb lugeda säästva arengu, õigluse, võrdsuse, valitsemise ja õigusriigi edendamise laiema tegevuskava osaks;
C. arvestades, et vastavalt ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) 2002. aasta vähim arenenud riikide raportile on äärmises vaesuse elavate inimeste arv viimase kolmekümne aastaga kasvanud rohkem kui kaks korda, tõustes 138 miljonilt 1960. aastatel 307 miljonini 1990. aastatel, ja kui praegused suundumused jäävad püsima, tõuseb 2015. aastaks vähem kui ühe USA dollariga päevas toime tulema pidavate inimeste 307 miljonilt 420 miljonile;
D. arvestades, et vaesusevastased meetmed nõuavad eelkõige nii tööstusriikide kui arengumaade poliitika radikaalset muutmist, et tegeleda vaesuse struktuuriliste põhjustega, sealhulgas maailmakaubanduse ebaõiglaste eeskirjadega, arengumaade jaoks üle jõu käivate võlamaksetega rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele ning rikkuse ebaõiglase jaotumisega;
E. tunnustades, et aastatuhande arengueesmärkide täitmine eeldab praeguse abisumma kahekordistamist ning selle nimetatud tasemel hoidmist vähemalt ühe aastakümne jooksul;
F. tunnustades samaaegseid jõupingutusi täiendavate uuenduslike rahastamisallikate leidmiseks, tunnistades samal ajal, et abi kvaliteet ja sisu on samavõrd tähtsad;
G. kahetsedes, et kaks kolmandikku arengumaid kulutab laenude teenindamisele rohkem kui põhilistele sotsiaalteenustele;
H. tunnustades, et paljud suure võlakoormusega riigid vajavad 100% võlakergendust ning peaksid jõudma aastasse 2015 ilma, et nende võlakoormus ületaks nende tagasimaksevõimet;
I. arvestades, et Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsiooni arenguabikomitee (OECD/DAC) 2002. aasta vastastikuses eksperthinnangus kritiseeriti Euroopa Ühendust "ühenduse üldstrateegia puudumise pärast ning asjaolu pärast, et ühenduse arengupoliitika eesmärke on liiga palju, nad on liiga ebamäärased ning täielikult tähtsuse järgi reastamata", ning arvestades, et seni ei ole tehtud mingeid tegelikke jõupingutusi tagamaks, et ühenduse abi ja ELi liikmesriikide kaudu antav abi täiendaksid teineteist;
J. märkides, et 90%le maailma elanikkonnast on suunatud vaid 10% maailma tervishoiuressurssidest ning et 95% AIDSi põdevast 38 miljonist inimesest elab arengumaades;
K. tunnustades ennetuse tähtsust, kuid rõhutades ka vajadust tagada aasta lõpuks kolmele miljonile inimesele retroviiruse vastased ravimid;
L. arvestades neljast inimmalaaria parasiidist kõige kahjulikuma vormi osas hiljuti tehtud edusamme, mis avab tee uuteks ravimenetlusteks;
M. on ärevil HIVi ja AIDSi nakatumise kõrgema määra pärast Aafrikas alal, mis jääb Saharast lõunasse ning kus on järsult vähendatud kulutusi tervisele ja haridusele;
N. arvestades, et mõned troopilised haigused on ravitavad, kuid ravimid ei ole kas taskukohased, neid ei toodeta enam või ei ole nad kvaliteetsed või tõhusad;
O. tunnustades, et Aafrikas Saharast lõunasse jääval alal on 57% HIVi nakatunud täiskasvanutest naised, ning taunides survet, millega kahjustatakse seksuaal- ja soojätkamistervisega seonduvate õiguste edumeelset poliitikat, kusjuures selle surve tagajärjeks on soovimatute rasestumiste ja ohtlike abortide arvu kasv;
P. arvestades keskkonnasäästlikkuse, kaubandus- ja arengupoliitika ning äärmusliku vaesuse ja nälja kaotamise vahel valitsevaid olulisi seoseid, ning arvestades, et maapiirkonnas elavate vaeste inimeste elatis sõltub peaaegu täielikult põhiliste loodusressursside – metsade, muldade, karja- ja jahimaade, mere- ning mageveevarude – säästvast majandamisest;
Q. olles teadlik aastatuhande ökosüsteemi hindamise murettekitava aruande äsjasest avaldamisest, mille kokkuvõtte kohaselt oli umbes 60% (15 24st) vaadeldud ökosüsteemi teenustest halvenenud või neid kasutati mittesäästlikult, sealhulgas magevesi, kalapüük, õhu ja vee puhastamine, piirkondliku ja kohaliku kliima reguleerimine, looduslikud riskid ja kahjurid, ning et nendest ökosüsteemi muutustest kannatavad enim maailma vaeseimad inimesed;
R. tunnustades Doha arenguvooru võimalikku mõju ning vajadust õiglastel ja erapooletutel reeglitel põhinevate kaubandussüsteemide järele, mille eesmärgiks on korrigeerida ülemaailmse kaubanduse tasakaalustamatust, eriti Aafrika puhul;
S. tunnistades, et varasem arengukoostöö oli rajatud eelkõige valdkonnastrateegiatele, ja arvestades, et olemasoleva ilmse sünergiaga seoses tuleks aastatuhande arengueesmärkide täitmisele kasuks süsteemipõhisem lähenemine;
1. tervitab komisjoni raportit aastatuhande arengueesmärkide 2000–2004 kohta ning ootab ELi kokkuvõtlikku aruannet, milles tehakse uute meetmete ettepanekud tagamaks, et ühenduse abi on täielikult suunatud nende arengueesmärkide rakendamisele;
2. rõhutab, et vaesuse vähendamist aastatuhande arengueesmärkide saavutamise ja aastatuhande deklaratsiooni kaudu tuleb üheselt tunnustada kui ELi arengupoliitika üldraamistikku ning et see peab selgelt kajastuma ka kõikides poliitilistes ja seadusandlikes ettepanekutes; kuid leiab, et aastatuhande arengueesmärke ei tohi vaadelda kui tehnilist küsimust, mis lahendatakse lihtsalt suurema rahastamise teel, tegemata seejuures kindlaks ja lahendamata vaesuse põhjusi;
3. avaldab kahetsust, et erinevalt aastatuhande arengueesmärkidest 1–7 puudub 8. eesmärgil kindel tähtaeg;
4. rõhutab seost aastatuhande arengueesmärkide, vaesuse vähendamise riiklike strateegiate, makromajanduspoliitika, avaliku sektori kulutuste tulemusliku juhtimise, hea valitsemistava ning heade tegevuspõhimõtete toetamise ühtlustatud abi vahel;
5. on veendunud, et vaesuse vähendamise strateegilised dokumendid ja riikide strateegilised dokumendid peaksid olema aastatuhande arengueesmärkide saavutamise olulised vahendid, kuid arvab, et need tuleks arengueesmärkide paremaks toetamiseks läbi vaadata, ning nõuab nn kiirvõitude talletamist vaesuse vähendamise strateegilistes dokumentides ja riikide strateegilistes dokumentides, et muuta need säästva ja struktuurse lähenemise osaks; usub, et arengueesmärkidel põhineva vaesuse vähendamise strateegilised dokumendid arendamise protsess peaks olema avatud ja konsultatiivne, kaasates kõiki võtmetähtsusega sidusrühmi nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil;
6. usub, et riikliku ja piirkondliku arengupoliitika peab elanikkond ise demokraatlikult välja töötama ning et vastavad valitsusorganid peaksid elanikkonnale demokraatlike institutsioonide kaudu oma tegevusest aru andma ja seda mitte abiandjate strateegilistest huvidest lähtuvatel tingimustel;
7. usub, et vaesusevastane võitlus hõlmab riigi või piirkonna õiguse tunnustamist määratleda demokraatlikult oma poliitika, prioriteedid ja strateegiad jätkusuutliku toiduainetootmise ja majandusarengu edendamiseks, mobiliseerides oma loodus- ja inimressursid ning kohapealse oskusteave;
8. rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada kõiki vahendeid ning seetõttu on tarvis võimalikult ulatuslikku partnerlust vastavate sidusrühmade, eriti parlamentide ja kodanikuühiskonnaga, et pakkuda vajalikku innovatsiooni, vahendeid ja suutlikkust;
9. on seisukohal, et tuleb täielikult tunnustada iga riigi õigust ja kohustust tagada oma elanikkonna kindlustamine toiduainetega ning kaitsta end vajadusel teiste riikide ekspordi eest, mis võib selle ülesande täitmist takistada;
10. on arvamusel, et avalikke teenuseid tuleb koondada ja arendada vaesusega seotud suurte hädade – nt epideemiad, kirjaoskamatus, joogivee nappus ja reovee puhastusvõimaluste puudumine – heastamiseks;
11. nõuab aastatuhande arengueesmärkidele vastupidiselt valdkonnapõhisele lähenemisele integreeritud lähenemist;
12. kiidab liikmesriike, kes on jõudnud 0,7 protsendini rahvamajanduse kogutulust või üle selle, märkides seejuures mõnede riikide muret tekitavat suundumust alustada abimäärade vähendamise protsessi, samuti loobumist varem ajakavas toodud kohustustest;
13. rõhutab, et ehkki EL näib praegu täitvat oma vahe-eesmärki suunata 2006. aastal 0,39% rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks, on liikmesriikide tulemustes suuri lahknevusi, ning seetõttu kutsub neid liikmesriike, kes on siiani mahajäämuses, üles kohustuma täitma selget ajakava ning tähtaegu, et saavutada 0,7% eesmärk enne 2015. aastat;
14. tervitab kümne uue ELi liikmesriigi hulgast paljude juba saavutatud edusamme ametliku arenguabi taseme järsu suurendamise osas ning soovitab seda suundumust jätkata;
15. rõhutab, et põhihariduse ja tervishoiu 20% eesmärk peaks olema lülitatud ELi ja Euroopa Arengufondi eelarvesse, laiendades põhiliste sotsiaalteenuste jaoks olemasolevat 35% eesmärki;
16. toetab ettepanekut, et majandus- ja rahandusnõukogu (ECOFIN) ja GAERCi nõukogu peaksid regulaarselt hindama ametliku arenguabi edu, kutsudes samas liikmesriike üles seadma iga-aastaseid ametliku arenguabi eesmärke üldise arenguabi ja vähim arenenud riikidele osutatava abi kohta;
17. soovitab komisjonil vaadata läbi oma arengule suunatud ressursside jaotus ning kohustuda suurendama oluliselt oma arengukulutusi järgmise finantsperspektiivi vältel;
18. kutsub ELi üles astuma selgeid samme vaesuse vastu, töötades välja sidus poliitika kaubanduse, arengukoostöö ja ühtse põllumajanduspoliitika valdkonnas, et vältida otseseid või kaudseid negatiivseid mõjusid arengumaade majandusele;
19. soovitab komisjonil lisaks võetud kohustusele suunata 0,7% rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks uurida ka uuenduslikke rahastamisressursse ning vaadata läbi kõik arenguprogrammide alternatiivse rahastamise tagamiseks tehtud ettepanekud;
20. nõuab võlakergendust, kustutades suure võlakoormusega riikide võlad, eeskätt nende vähim arenenud riikide võlad, kelle valitsused peavad lugu inimõigustest, hea valitsemise põhimõttest ja kes peavad esmatähtsaks vaesuse kaotamist;
21. kutsub üles seostama võlakergendust mitte ainult võla ja ekspordi suhtarvudega, vaid ka aastatuhande arengueesmärkidel põhinevate vajadustega;
22. soovitab tungivalt ELil tagada arengumaade kodanikke puudutavate haigustega seotud ja hetkel alarahastatud uuringute piisav rahvusvaheline rahastamine;
23. julgustab komisjoni ja liikmesriike tugevdama oma partnerlussuhteid arengumaadega, mis soodustab prognoositavust, vastastikust aruandekohustuslikkust ning vastastikuseid kohustusi;
24. usub kindlalt, et lahendades koos korruptsiooni ja ebaseadusliku finantstegevusega seotud probleemid Cotonou partnerluslepingu sätete alusel, on AKV ja ELi riigid suutelised andma suuremat panust võitlusesse vaesuse, kuritegevuse ja terrorismi vastu ning samal ajal looma poliitilise stabiilsuse ja edendama sotsiaalset ja majandusarengut;
25. rõhutab avaliku sektori finantsjuhtimise arvutiseerimise tähtsust laiemas e-valitsuse kontekstis, et tulla paremini toime halvasti toimiva bürokraatiaga ja vältida läbipaistvuse puudumist;
26. soovitab komisjonil tugevdada märkimisväärselt jõupingutusi selleks, et liikmesriikide arengukoostöö meetmed täiendaksid paremini komisjoni meetmeid, lähtudes iga abiandja suhtelistest eelistest;
27. tervitab selliseid algatusi nagu ELi doonoriatlas, millega püütakse koordineerida arenguabi liikmesriikide lõikes, ning ärgitab komisjoni seda vahendit täiustama ja täpsustama, et teda saaks kasutada nende valdkondade määratlemiseks, kus ühtlustamine tagaks kõige kiirema edu;
28. nõuab sellega seoses selgepiirilisi ühtlustamiskohustusi ja -ajakavasid ning kõikide partnerite riiklikul tasandil kaasatuse jälgimiseks ette nähtud näitajate ja võrdlusaluste väljatöötamist;
29. rõhutab teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia revolutsiooniga tekkinud võimalusi, näiteks teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia hariduse valdkonnas, teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia tervishoiu parandamiseks, teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia heaks valitsemiseks, vaesusega seotud eriprobleemide lahendamisel;
30. rõhutab tänapäevaste energiateenuste ligipääsetavuse tähtsust vaeste inimeste jaoks; tunnustab samal ajal, et arengumaad ei peaks kordama tööstusriikide vigu ja seepärast tuleb eriliselt toetada investeerimist puhastesse ja tõhusatesse energiatehnoloogiatesse;
31. kutsub komisjoni üles suurendama rahastamist ning koostama aastatuhande arengueesmärkidele tugineva üleilmse arengukoolituse ja -teabe kava;
32. soovitab kõigil ELi liikmesriikidel rakendada täielikult oma 25. veebruari 2003. aasta Rooma deklaratsioonist ühtlustamise kohta tulenevaid kohustusi parandada abi andmist ning siduda abi põhimõtteliselt lahti;
33. soovitab komisjonil tagada ELi asumine nende jõupingutuste esirinnas, millega tagatakse tasuta ja kohustuslik põhiharidus, ning nõuab, et seda tuleb kombineerida märkimisväärsete uute ressursside ning olemasolevate ressursside sihipärase kulutamisega;
34. usub, et jääb täitmatuks unistuseks saavutada aastatuhande arengueesmärgid vähendada vaesust ja nälga, võimaldada kõikidele tasuta haridus ja parandada juurdepääsu tervishoiule, kui arengumaad kulutavad samal ajal sotsiaalteenuste tasumisest neli korda enam võlgade tagasimaksmisele;
35. nõuab tungivalt, et kuna Maailmapanga kiirendatud haridusalgatuse (FTI) peamiseks väljakutseks on välise rahastamise puudus, peaks komisjon püüdma suurendada rahalisi vahendeid hariduse ja kiirendatud haridusalgatuse jaoks;
36. rõhutab, et on oluline pöörata eritähelepanu tüdrukute haridusele, kuna haritud naised loovad väiksemaid ja tervemaid perekondi ning aitavad suurendada tootlikkust ja vähendada vaesust;
37. nõuab eritähelepanu keskendamist orbudele ning sotsiaalse tõrjutuse all kannatavatele poistele ja tüdrukutele, keda on ebaproportsionaalselt raskelt tabanud tagajärjed, mille põhjuseks on ebapiisav juurdepääs haridusele;
38. soovitab komisjonil uurida, kuidas anda õigeaegne ja positiivne panus sellise paketi koostamisse, mis sisaldab malaaria ennetamiseks mõeldud voodivõrke, immuniseerimist Vaktsiinide ja Immuniseerimise Ülemaailmse Liidu (GAVI) kaudu ning kondoomide jagamist, seda eeskätt vahendina võitluses HIVi ja AIDSiga; ELi liikmesriigid võiksid selles ettevõtmises osaleda riiklikul tasandil; rõhutab, et nimetatud meetmed tuleb kinnistada pikaajalises strateegias, et muuta nad säästva lähenemise osaks;
39. kutsub komisjoni üles olema malaariavastase võitluse teejuhiks, ühendama vahendid ning käivitama asjakohased ja laiaulatuslikud meetmed, et saada see pandeemia kontrolli alla ning pikemas perspektiivis likvideerida, pannes eriti rõhku ennetamisele;
40. nõuab eriti avalike teadusuuringute hulga suurendamist ja erasektori investeeringute mobiliseerimist vaktsiiniuuringute kiirendamiseks;
41. rõhutab, et tervishoiu põhiteenuste kättesaadavus ja taskukohasus on absoluutne tingimus kõikide tervisepoliitika valdkondade edukaks teostamiseks arengumaades;
42. toetab komisjoni nõustumist kättesaadavate ja taskukohaste ravimite vajadusega ning rõhutab TRIPS-lepingu rakendamise hoolika jälgimise vajadust;
43. nõuab rahastamist tervishoiuga seotud hädaolukordade lahendamiseks arengumaades ning nõuab, et riikide valitsused tähtsustaksid tervishoidu;
44. juhib tähelepanu sellele, et joogivee olemasolu ja tasakaalustatud toit on rahva tervise jaoks elulise tähtsusega; seetõttu väidab, et juurdepääs joogiveele on oluline võitluses vaesuse ja haigustega, mille põhjuseks on joogivee puudumine;
45. kutsub arengumaid üles uuendama avalikke teenuseid ja põhilisi tervishoiusüsteeme ning usub, et Euroopa abi peab toetama eelkõige arengumaade riiklikke jõupingutusi inim-, institutsioonilise ja infrastruktuurilise suutlikkuse tugevdamisel;
46. nõuab tervishoiutöötajate arvu märkimisväärset suurendamist, sest sellelt alalt lahkujaid on rohkem kui väljaõppe saajaid;
47. nõuab ELilt suurema panuse andmist Ülemaailmsesse Tervishoiufondi, sest seni 2005. aastaks eraldatud raha moodustab vaid ühe neljandiku vajatavast summast, ning et EL ja teised peaksid töötama jõupingutuste dubleerimise vältimise nimel ning edendama HIVi/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria riiklike poliitikate väljatöötamist;
48. soovitab, et EL oleks jätkuvalt teejuhiks seksuaal- ja soojätkamistervisega seonduvate õiguste vallas, säilitades laia selle valdkonnaga seonduvate teenuste, sh pereplaneerimise, sugulisel teel nakkavate haiguste ravi ja ohutute legaalsete abortide teenuste rahastamise tasemed;
49. nõuab, et aastatuhande 5. arengueesmärgi alusel, mis puudutab igakülgset ligipääsu seksuaal- ja soojätkamistervisega seonduvatele teenustele aastaks 2015 ja sellega seotud näitajaid, seataks eesmärk, mis tagab samasuguse või kiirema edu vaeste ning muude ebasoodsa sotsiaalse seisundiga või ohualdiste rühmade hulgas; nõuab samuti vastavate näitajate nõuetekohast määramist ülejäänud seitsme arengueesmärgi alusel;
50. rõhutab vajadust võtta kõikides komisjoni programmides ja hindamisel omaks õigustepõhine lähenemine lastele, ning kuna lapse õigused puudutavad mitmeid valdkondi, tuleb neid süstemaatiliselt järgida kõikides vahendites ja programmides;
51. leiab, et ELi arengupoliitikas tuleb taas keskenduda soopõhilistele prioriteetidele kui põhiõigustele ning Cotonou lepingu alusel ja mujal kohaldatavate valitsemiskriteeriumide osale;
52. väidab, et tuleks lõpetada naiste kõrvalejätmine, võimaldades neil seega mängida keskset rolli aastatuhande arengueesmärkidel ja teistel eluliselt tähtsatel, eriti piirkondlikku ja kohalikku valitsemist puudutavatel üldreformidel rajanevate vaesuse vähendamise strateegiate koostamisel ja jälgimisel;
53. tervitab ja toetab komisjoni kavatsust tugevdada taas oma suhteid Aafrikaga, tehes tihedat koostööd "Uue partnerlusega Aafrika arenguks" (NEPAD), Aafrika Liiduga ja selliste hiljutiste algatustega nagu Aafrika komisjon;
54. kinnitab EÜ asutamislepingu artiklis 178 kindlaks tehtud ühenduse vajadust kaaluda vajaduse korral mõju-uuringute abil, kas tema muud poliitilised meetmed kahjustaksid arengupoliitika eesmärke;
55. nõuab täielikku hinnangut praeguse kaubanduse liberaliseerimise poliitika mõju kohta näljale ja vaesusele arengumaades ning nõuab, et selle hinnangu tulemust kasutataks arengukoostöö selgete suuniste väljatöötamiseks;
56. nõuab, et keskkonnale tuleks pöörata riigi tasandil piisavalt tähelepanu, et aidata kaasa aastatuhande 7. arengueesmärgi saavutamisele, lisades keskkonna ja säästva arengu selgesõnaliselt piirkondlikesse ja riiklikesse strateegiadokumentidesse;
57. rõhutab, et toetus selliste elutähtsate süsteemide nagu tervislike muldade, metsade ja merevarude kaitsmisele ja taastamisele, samuti mageveevarude mõistlikule majandamisele on vaesuse vähendamise programmide lahutamatu osa ning et selliseid sekkumisi tuleks pidada esmatähtsaks ELi arengukoostööalases tegevuses;
58. toetab täielikult aastatuhande ökosüsteemi hindamise aruande lõppjäreldusi, mille kohaselt on maailma ökosüsteemi jätkuv hävitamine takistuseks aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel; nõustub samuti, et on vaja olulisi poliitilisi ja institutsioonilisi muutusi, et pöörata tagasi laiaulatuslik taandareng ja soovitab tungivalt komisjonil lisada aruande üksikasjalikud soovitused oma koondaruandesse ja tulevastesse töökavadesse;
59. palub Euroopa Liidu Nõukogul kutsuda kokku ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) nõukogu tagamaks, et aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamise septembrikuisel tippkohtumisel algatataks tänaseni rakendatud kaubanduse liberaliseerimispoliitika sotsiaalsete ja keskkonnatagajärgede põhjalik läbivaatamine selle tagamiseks, et nimetatud poliitika toetaks vaesuse likvideerimist võimalikult tõhusalt;
60. meenutab, et ausate reeglitega kaubandus, kuigi mitte absoluutne maailma vaesuse heastaja, võib aidata kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele tänu selle mõjule majanduskasvule;
61. võtab arvesse ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi ning muude institutsioonide viimaseid uuringuid, mis näitavad, et kaubanduse ulatuslikku liberaliseerimist vähim arenenud riikides on väga vähe tõlgitsetud püsivaks ja märkimisväärseks vaesuse vähendamiseks ning see on aidanud kaasa arengumaade, eelkõige Aafrika riikide kauplemistingimuste vähenemisele;
62. kutsub komisjoni üles kohandama võimaluse piires oma koostöö- ja kaubanduspoliitikat, et aidata arengumaade valitsustel säilitada ja arendada avalikke teenuseid, eelkõige neid, millega tagatakse elanikkonna juurdepääs joogiveele, tervishoiuteenustele, haridusele, transpordile ja energiale;
63. kordab seoses veesektori liberaliseerimise mõjude aruteludega, et veega seotud teenused peaksid põhimõtteliselt jääma täielikult riikliku vastutuse ja kontrolli alla, jättes nimetatud põhimõtte tagamise riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste hooleks, ning soovitab komisjonil selle arvamusega nõustuda;
64. kinnitab, et vastavalt Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2004. aasta resolutsioonile(3) siseturu strateegia kohta on vesi inimkonna ühine ressurss ja et eriti lõunas elavate kõige vaesemate kogukondade juurdepääs veele on põhiline inimõigus, mida tuleb edendada ja kaitsta;
65. kahetseb, et puudub ajakava põllumajanduse eksporditoetuste likvideerimiseks; seetõttu leiab, et Euroopa Parlament peaks avaldama survet selle ajakava koostamiseks;
66. kutsub ELi liikmesriikide ja teiste tööstusriikide juhte üles võtma selgepiirilisi meetmeid aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, likvideerides eksporditoetused, mis kahjustavad kohalikku toiduainetootmist ja majandusarengut;
67. kutsub komisjoni üles parandama käimasolevate WTO läbirääkimiste arenguvalmidust, keskendudes toiduainetega kindlustamisele ja maapiirkondade tööhõivele, mis kuuluvad vaesuse likvideerimise kõige tõhusamate elementide hulka, muu hulgas nn arengukasti sisseviimisele WTO põllumajanduskokkuleppesse, et võimaldada vaesematel riikidel paremini tegeleda toiduainetega kindlustamise küsimusega ja säilitada elatusvahendid maal, ning ELi põllumajandusekspordi toetuste täielikule lõpetamisele;
68. tervitab EÜ poolt tunnustatud eri- ja diferentseeritud režiimi vajadust, kuulates ära arengumaade mure kaubanduse liberaliseerimise ja vastastikkuse mõju pärast;
69. kutsub komisjoni üles edendama WTO kiireloomulist reformi, et tõsta säästvus ja vaesuse likvideerimine esikohale kaubandusläbirääkimiste päevakorras, ning tõhustama tegelikku eri- ja diferentseeritud režiimi;
70. palub komisjonil lisada aastatuhande arengueesmärkide kokkuvõtliku aruande esmatähtsate meetmete hulka ELi tarbekaubahindade stabiliseerimise meetmed, kaasa arvatud rahvusvahelise tarnimise korraldamise meetodite läbivaatamise, tarbekaubahindade käesolevasse WTO läbirääkimiste vooru lisamise ettepanekute toetamise ning tarbekaupade töörühma finantseerimisel osalemise ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) ettepanekul;
71. meenutab, et majanduskoostöölepingute (EPA) läbirääkimiste lõppedes ei peaks ühegi AKV riigi kaubandussuhted olema pärast 2007. aastat vähem soodsas olukorras kui praeguse korra kohaselt, ning et puuduvad a priori garantiid või kohustused, mille järgi nad 2007. aasta lõpus igale majanduskoostöölepingule alla kirjutaksid;
72. pidades silmas majanduskoostöölepingute läbirääkimisi AKV partneritega, kutsub komisjoni üles tagama, et need oleksid AKV riikide arengu edendamise ja vaesuse likvideerimise vahenditeks, muuhulgas turulepääsul mittevastastikkuse põhimõtte jätkamise abil, et tagada AKV partneritele maailmakaubanduses aus koht, keskendudes tarnepiirangutele ja tundlike toodete kaitsele ning tugevdades olemasolevaid piirkondlikke lõimumispingutusi, ja algatama GATT-lepingu artikli 24 muutmise või selgitamise;
73. soovitab võtta täielikult arvesse asjaolu, et AKV riigid sõltuvad sageli suures osas toormest, mis on eriti tundlik hinnakõikumistele ja tariifide järkjärgulisele tõusule, ning rõhutab mitmekesistamise tähtsust ja töötleva tööstuse ning VKEde arendamist nimetatud riikides;
74. kutsub komisjoni üles toetama üleminekuperioodil kaubandusliku mittevastastikkuse põhimõtet, mis peaks reguleerima tööstusriikide ja arengumaade suhteid, ning olema AKV riikide suhtes majanduskoostöölepingu läbirääkimiste vältel paindlik, arvestades nende arengutaset, majanduste suhtelist väiksust ning nende finants-, arengu- ja kaubandusvajadusi, ja tagama tegelikkuses seda, et majanduskoostöölepingud saavad AKV riikides säästva arengu vahenditeks;
75. kutsub komisjoni üles looma majanduskoostöölepingu (EPA) kehtivaid alternatiive, laiendades näiteks algatust "Kõik peale relvade" (EBA) kõikidele vähim arenenud riikide hulka mittekuuluvatele riikidele või parandades ELi ettepanekut GSP+ nende AKV riikide jaoks, kes võivad näidata üles soovimatust ühineda majanduskoostöölepinguga;
76. rõhutab kaubanduse suutlikkuse suurendamise tähtsust ja vajadust ELilt saadavate täiendavate vahendite järele, et tõsta AKV riikide võimet määratleda vajadusi ja strateegiaid, pidada läbirääkimisi ja toetada piirkondlikku lõimumist ning aidata kaasa nimetatud protsessile, ja eeskätt mitmekesistamisvajadust, et toetada piirkondlikku lõimumist ning teha ettevalmistusi liberaliseerimiseks, suurendades tootmis-, tarne- ja kaubandussuutlikkust ning korvates kohandamiskulusid, ja suurendada piirkondade suutlikkust meelitada ligi investeeringuid;
77. rõhutab, et kohalike turgude ja kaubanduse suutlikkuse suurendamine on täpselt sama oluline kui juurdepääs turule, ja selleks, samuti mitmekesistamiseks ja toetusteks, eelkõige banaanide, riisi ja suhkru osas, tuleb teha rahastamine kättesaadavaks;
78. rõhutab, et nõukogu peaks võtma varaseid meetmeid, millega rakendatakse WTO 30. augusti 2003. aasta Doha deklaratsiooni (TRIPS-lepingu ja tervisekaitse kohta) lõike 6 rakendamist käsitlevat otsust ning kutsub komisjoni üles soovitama liikmesriikidele võtta nii kiiresti kui võimalik täielikult kasutusele uus määrus;
79. rõhutab, et nõukogu peaks kiirendama ELi tundlikke tooteid käsitleva kaubanduspoliitika reformi otsustamismenetlust;
80. kutsub komisjoni üles suurendama kaubandusega seotud abi ja toetama suutlikkuse suurendamist, mis on oluline sel juhul, kui vaeseimad riigid oleksid võimelised tulema toime turu liberaliseerimisest tuleneva suureneva konkurentsiga;
81. nõuab Euroopa Investeerimispanga põhikirja ja mandaadi läbivaatamist, mis võimaldaks tõelise arengumandaadi alusel tegutseva eraldi osakonna loomist;
82. leiab, et aastatuhande arengueesmärke ei ole võimalik saavutada ilma järjekindla poliitikata, millest saavad kasu naised, lapsed, vanurid ja puuetega inimesed;
83. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja liituvate riikide valitsustele ja parlamentidele, parlamentidevahelisele liidule, ÜROle ja OECD arenguabikomiteele.