Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Kagu-Euroopa stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta ;

–   võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Kagu-Euroopa riikide ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta, eriti aga 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni(1);

–   võttes arvesse Horvaatia peaministri ajaloolist visiiti Serbia ja Montenegrosse 15. novembril 2004. aastal ning seoses sellega ühisdeklaratsiooni allkirjastamist, mis rõhutab mõlema riigi pühendumist Euroopa Liiduga ühinemisele ja soovi lahendada selliseid päevakajalisi teemasid nagu vähemuste kaitse, Serbia põgenike tagasipöördumine Horvaatiasse ning sõjas kaduma jäänud horvaatide asukoht;

–   võttes arvesse oma 17. novembri 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Ülesehitusameti kohta(2) ning suuliselt vastatavaid küsimusi, mis esitati nõukogule (B6-0026/2004) ja komisjonile (B6-0025/2004);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2;

A.   arvestades, et EL algatas 1999. aastal stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi Lääne-Balkani riikides (Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Serbia ja Montenegros ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis), mis on tema põhiline panus stabiilsuspakti, millega kehtestati strateegilised raamistikud nimetatud riikide ja ELi suhetele ning millega loodi uued lepingulised suhted (stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud) ning abiprogramm (CARDS);

B.   arvestades, et kahepoolsed suhted täiendavad mitmepoolset raamistikku, milles arendatakse piirkondlikku koostööd ja heanaaberlikke suhteid kui konkreetse liikmelisuse perspektiivi eeltingimusi;

C.   arvestades, et Euroopa Ülemkogu tunnistas 2003. aastal Thessalonikis selgesõnaliselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide Euroopa Liiduga liitumise soovi ning nende sobivust ELi kandidaatriikideks;

D.   arvestades, et nimetatud riikides on tehtud edusamme, kuid arvestades, et ees seisab veel palju tööd, et läbida üleminekuperiood ja muutuda toimiva demokraatia ja turumajandusega riikideks ning arendada tihedamaid suhteid ELiga; arvestades, et kuna nende Euroopa-kutsumus on vaieldamatu, siis sõltub edasine areng nimetatud suunas lõppkokkuvõttes üksikute riikide võimest teha märkimisväärseid edusamme;

E.   arvestades, et Serbia ja Montenegro liitriik, mis loodi ELi algatusel, et aidata kaasa demokraatlike ja majanduslike reformide läbiviimisele ning kiirendada integratsiooni ELiga, ei vasta hetkel ootustele ja alates 3. märtsist 2005 on selle parlament faktiliselt tegevuse lõpetanud;

F.   arvestades, et ELi tegevuse eesmärgiks peab olema demokraatliku Kosovo loomine mitte ainult etnilise enamuse, vaid kõikide seal elavate etniliste rühmade jaoks, ning arvestades, et praegune ja tulevane abi peavad põhinema sellistel põhimõtetel; arvestades, et nimetatud püüdluse tulemused ei ole rahuldavad; arvestades, et olukord Kosovos ning seal veel viibivate serbia ja teiste mittealbaanlaste kogukondade julgeoleku puudumine, eriti pärast etnilise vägivalla puhkemist 2004. aasta märtsis, mõjuvad halvasti ka olukorrale Serbias;

G.   arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 (1999) sätteid pagulaste tagasipöördumise kohta oma kodudesse Kosovos ei ole ikka veel täidetud;

H.   arvestades, et suur osa Serbia ja Horvaatia siseselt ümberasustatud isikutest kujutavad endast täiendavat finantskoormust mõlema riigi jaoks;

I.   arvestades, et riigile sarnanevate üksuste olemasolu ja nende püsiv määratlemata staatus aitavad kaasa piirkonna ebastabiilsusele;

J.   arvestades, et Daytoni kokkulepetest tulenev praegune institutsiooniline raamistik õõnestab Bosnia ja Hertsegoviina elujõulisust ja on takistuseks Euroopa integratsioonile;

K.   arvestades, et endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis 7. novembril 2004. aastal toimunud rahvahääletuse läbikukkumine on vabastanud tee Ohridi lepingu täielikule rakendamisele ja kiirendanud Euroopa integratsiooni käiku;

L.   arvestades, et eelseisvat liitumisläbirääkimiste alustamist Horvaatiaga, pärast Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga seonduvate nõudmiste täitmist, tuleks vaadelda positiivse signaalina, mis saadetakse kõikidele piirkonna riikidele nende Euroopa-väljavaate osas;

M.   arvestades, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on samuti esitanud taotluse liikmeks saamiseks ja ootab lähimal ajal komisjoni arvamust;

1.   rõhutab, et vastavalt 2003. aasta detsembris vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiale on Lääne-Balkani piirkond ELile kõige prioriteetsem ja et mainitud piirkonna tulevik on kindlasti seotud eurointegratsiooniga, kuid see tulevik sõltub väga suures osas piirkonna riikidest enestest;

2.   märgib, et eurointegratsiooni poliitiline heakskiit ning tehniliste vahendite alaste teadmiste omandamine on olulised, kuid et asjakohaseid institutsioone, eriti valitud organeid (piirkonna riikides) tuleb tõhustada ning tunnistab, et see nõuab märkimisväärseid täiendavaid rahalisi ressursse;

3.   tunneb tõsist muret piirkonna majandusliku ja sotsiaalse olukorra üle; rõhutab, et selle olulise küsimuse lahendamine oleks üks peamisi võtmeid nimetatud riikide stabiilseks arenguks; kutsub valitsusi ja ELi üles muutma sotsiaalset ja majanduslikku arengut esmatähtsaks;

4.   tuletab meelde, et 2002. aasta juulis toimunud Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ning Serbia ja Montenegro riigipeade tippkohtumisel võeti vastu ühisdeklaratsioon Daytoni kokkuleppe kohaldamiseks, millega tagatakse piiride muutumatus, soodustatakse põgenike tagasipöördumist ja eurointegratsioonialast koostööd;

5.   tervitab vähemuste kaitset käsitlevat kahepoolset kokkulepet, mis sõlmiti 15. novembril 2004. aastal Horvaatia ning Serbia ja Montenegro Liitriigi vahel ja millega märgitakse ära poolte valmisolek tunnustada rahvusvähemusi kui ühiskonda rikastavat vara;

Bosnia ja Hertsegoviina

6.   märgib, et kümme aastat pärast Daytoni kokkuleppe allkirjastamist on lahendamata olulised poliitilised probleemid, riik on sügavalt lõhenenud ja poliitiline stabiilsus on haavatav; leiab, et hädasti on vaja uusi poliitilisi algatusi, mis põhinevad kolme seal naabritena ja jätkuvalt rahus elava rahva isiklikul osalusel; rõhutab seetõttu vajadust Daytoni leping üle vaadata;

7.   juhib tähelepanu prioriteetidele, millega tuleb veel tegeleda: piiramatu koostöö Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga, julgeolekuküsimused, institutsioonide loomine, infrastruktuurid, energia; tervitab ELi otsust võtta rahuvalveoperatsioonid üle NATO juhitavatelt stabilisatsioonivägedelt (SFOR), mille volitused lõppevad 2. detsembril 2004. aastal, ning rõhutab seoses sellega ELi senise suurima sõjalise missiooni suurt tähtsust, mis võimaldab ELil olla Bosnias esiplaanil; võtab teatavaks, et seoses sellega saab EL põhiliseks rahvusvaheliseks tegutsejaks Bosnias, kelle käsutuses ei ole ainult sõjalised vahendid, vaid ka tsiviilvahendid nagu toetused, kaubandus ja poliitiline dialoog; juhib tähelepanu osade poliitiliste jõudude vastuolulisusele Bosnia ja Hertsegoviinas, mis avalikult toetavad Euroopa integratsiooni, kuid takistavad riigi toimimiseks hädavajalikke reforme;

8.   tervitab tõsiasja, et EL on seoses Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsusega valmis enda peale võtma rohkem kohustusi kui minevikus; märgib, et ELi suurim sõjaline missioon EUFOR täiendab ELi politseimissiooni Bosnia ja Hertsegoviinas; seetõttu rõhutab, et NATO juhitud rahuvalveoperatsiooni (SFOR) ülevõtmine 2004. aasta detsembris on suurim võimalus edasiseks arenguks kümme aastat pärast Daytonit; arvestab nii sõjaväe kui ka politsei komponentide kaasamist; kutsub nõukogu üles tagama suurim koordineeritus arvukate poolte vahel ja tagama, et Euroopa Parlament on hästi informeeritud ning talle on antud EUFORi kohta konkreetset teavet;

9.   tervitab hiljutist eurointegratsiooni direktoraadi loomist Bosnia ja Hertsegoviina valitsuse juurde; tunnistab toimunud positiivset arengut; kordab, et ametivõimud peavad jätkama reforme ning pöörama tähelepanu prioriteetsetele teemadele nagu korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, jätkuvalt vabaduses viibivate sõjakurjategijate tabamine, raskest majanduskriisist välja tulemine, haldusaparaadi toimimise kulude alandamine ning üldise haldusvõime tõstmine;

10.   avaldab kahetsust 2003. aasta juunis jõustunud Ameerika Ühendriikide otsuse üle, millega antakse USA kodanikele Bosnias kohtulik puutumatus Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ees pärast selle otsuse ratifitseerimist Bosnia ja Hertsegoviina parlamendi poolt;

11.   julgustab Bosnia ametivõime, eriti Serblaste Vabariigi valitsust, tegema igakülgset koostööd Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga sõjakuritegudes süüdistatavate isikute jälitamisel ja toetab sellisel juhul tulevast kutse esitamist Bosniale osalemiseks programmis "Partnerlus rahu nimel"; rõhutab, et kõige tõsisemaks teemaks jääb süüdistatavate sõjakurjategijate jätkuv karistamatus ja nende väljaandmise probleem, mis takistab lepitust ja usalduse tekkimist erinevate rahvaste vahel; kutsub üles Bosnia ja Hertsegoviina kõikide haldustasandite ametivõime, kodanikuühiskonda, õigeusu kirikut ja kõiki teisi vastutavaid isikuid andma oma parimat Karadzici ja Mladici Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunali ette toomisel; tervitab seoses sellega Serblaste Vabariigi politsei poolt kaheksa isiku hiljutisi arreteerimisi kohalike sõjakuritegude vangistuskäsu peale ja nõukogu otsust külmutada paljude süüdistatavate sõjakurjategijate varad;

12.   tunneb tõsist muret ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) teadlaste avastustest Bosnia ja Hertsegoviina mõnedest osadest võetud vee- ja pinnaseproovide vaesestatud uraaniga saastamise kohta; tunneb muret meetmete puudumise üle UNEPi soovituste osas saastunud alade saastest vabastamiseks;

13.   tervitab Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Serbia ja Montenegro elektrigeneraatorite taasühendamist Lääne-Euroopa ühendenergiasüsteemiga (UCTE), mis katkestati 1991. aastal; usub, et varem föderatsiooni ja Serblaste Vabariigi üksusteks jagatud Bosnia turu taasühendamine annab tõuke Bosnia majanduse taastumisele;

14.   tõdeb, et ikka veel on vaja kõrge esindaja bürood Bosnias ja Hertsegoviinas; nõuab suuremat läbipaistvust ja selle tegevuste ja otsuste üle (Euroopa) parlamentaarset järelevalvet, eriti selle tegevuse Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustele kavandatud järkjärgulise üleandmise üle; palub kõrgel esindajal hoiduda nn Bonni volituste liigsest kasutamisest, kuna selline valitsemisviis takistab õigusriigi loomist Bosnias ja Hertsegoviinas.

15.   soovitab komisjonil toetada riigi poliitilisi jõude Daytoni lepinguga määratletud poliitilise raamistiku ümberkorraldamise osas üksmeele leidmisel, et luua Bosnias ja Hertsegoviinas tõhusalt toimivad haldusstruktuurid.

Serbia ja Montenegro

16.   osutab sellele, et järgnevad kaks aastat on kriitilised Serbia ja Montenegro liitriigile, kuna vastastikku rahuldava lahenduse leidmine on võtmetegur piirkonna kui terviku stabiilsuse jaoks; kordab, et EL peaks olema valmis abistama Serbiat ja Montenegrot püsiva korra väljatöötamisel, samal ajal võttes neutraalse seisukoha nimetatud suhte täpsema ülesehituse suhtes;

17.   kahetseb, et ikka puudub koostöö Serbia ja Montenegro ning Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunali vahel, ja pöördub ametiasutuste poole, et teha edasisi samme sõjaväe- ja politseireformi osas, pöörates erilist tähelepanu salapolitseile; tervitab hiljutist ohtlike sõjakurjategijate poolt enda üles andmist Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunalile ja ootab Serbia võimudelt koostöö kiirendamist Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga;

18.   tuletab Serbia ja Montenegro valitsusele meelde, et põhiõiguste ja -vabaduste, kaasa arvatud etniliste ja rahvusvähemuste austamine on üks Kopenhaageni kriteeriumidest ning eeldus edasiseks osalemiseks stabiliseerimis- ja assotsieermisprotsessis, mis võib lõpuks viia ELi liikmeks saamiseni;

19.   märgib Euroopa Parlamendi ad hoc Vojvodina-missiooni järeldusi ja Euroopa Parlamendi raportit provintsi etniliste ja sotsiaalsete pingete kohta; tuletab Serbia võimudele meelde nende kohustust tagada seadused ja kord kogu riigis ning kogu elanikkonnale; tunnustab Vojvodina potentsiaali saada kogu ülejäänud Serbia eeskujuks, tagades rahumeelse kooseksisteerimise kõikide erinevate etniliste rühmade vahel ning võimet kasutada täielikult ära ELi algatatud/assisteeritavaid piirkondlikke ja piiriüleseid programme;

Kosovo

20.   kutsub komisjoni üles kiirendama ja lõpule viima teostatavusuuringute alast tööd eesmärgiga alustada võimalikult kiiresti läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieermislepingu sõlmimiseks Euroopa Liiduga;

21.   möönab, et tulevastel otsustel Kosovo staatuse üle on poliitiline mõju Serbiale, ning kutsub seetõttu Belgradi ja Pristinat üles alustama koostööalast dialoogi ning leidma konstruktiivset lahendust Kosovo tulevikule;

22.   tervitab Kosovo endise peaministri Ramush Haradinaj otsust tagasi astuda ja anda ennast üles Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunalile; loodab, et Ramush Haradinaj vabatahtlik ülesandmine on eeskujuks teistele antud piirkonna sõjakurjategijatele ning suurendab Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunali väärikust ja mainet;

23.   võtab teatavaks hiljuti (23. oktoobril 2004) toimunud valimiste tulemused, kuid avaldab kahetsust madala osaluse ja Kosovo serbia vähemuse ulatusliku boikoti üle, mis toob esile territooriumil jätkuvalt valitsevad sügavad lõhed;

24.   on teadlik, et standardite rakendamise ülevaatamine toimub 2005. aasta keskel, pidades silmas Kosovo edasist staatust puudutavate läbirääkimiste võimalikku alustamist;

25.   ootab nõukogult, eriti ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt ning komisjonilt täielikku panust Kosovo tuleviku teemaliste läbirääkimiste ettevalmistamisse koos ÜRO, Ameerika Ühendriikide, NATO ja teiste asjassepuutuvate tegutsejatega; rõhutab seoses sellega, et kõik osapooled peavad olema täielikult teadlikud kogu piirkonna ühisest Euroopa tulevikust;

26.   palub nõukogul ja komisjonil võtta juhtiv roll lõpliku staatuse üle peetavate läbirääkimiste ettevalmistamisel ja välistada protsessi kiirendamiseks ennetavalt järgmised võimalused:

27.   nõuab aga ametiasutuste otsustavate meetmete rakendamist Kosovos, et suurendada Kosovo elanike julgeolekut;

28.   tunnistab stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi järelevalve tähtsust, mis võimaldab toetada Kosovot ELi õigusaktidele vastavate struktuurireformide teostamisel ja valmistuda Kosovo tulevaseks Euroopa Liitu kuulumiseks;

29.   osutab sellele, et rohkem kui viis aastat pärast konflikti on peaaegu 3500 kosovolase saatus teadmata; kutsub Serbia valitsust üles tegema aktiivselt koostööd teabe edastamises kadunud isikute kohta; samuti kutsub üles Kosovo ametiasutusi edastama igasugust teavet 500 siiani kadunud oleva Kosovo serblase kohta;

30.   kutsub Kosovo ametivõime üles austama serbia kogukonna õigusi, soodustama serbia ja teiste mitte-albaanlastest pagulaste tagasipöördumist, täitma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 (1999) ning võitlema senisest aktiivsemalt organiseeritud kuritegevuse ja narkokaubandusega;

Albaania

31.   tunneb muret Albaania ebakindla poliitilise kliima pärast, kus võimul olev partei on sisepingete tõttu lõhenenud; mõistab hukka Albaania valitsuse võimetuse tõhusalt tegutseda; ootab kõikidelt poliitilistelt parteidelt konkreetseid abinõusid poliitilise kliima parandamiseks;

32.   rõhutab vajadust parandada Albaania haldusvõimet ja ametiasutuste omavoli vastast võitlust; soovitab võtta laiendatud meetmed, et luua vahendeid korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, inim-, relva- ja uimastikaubandusega võitlemiseks; ning kutsub üles viima sisse uuendusi sõltumatu ja tõhusa õigussüsteemi saavutamiseks, eriti haldussektori toimiva jurisdiktsiooni arenguks;

33.   tunnistab, et arvestades Albaania tähtsusega organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, omab ta võtmerolli piirkonna olukorra stabiliseerimisel;

34.   on teadlik, et majandussektori arendamisel seisab palju tööd veel ees (nt elab veerand elanikkonnast allpool vaesuspiiri) ning, et tuleb võidelda korruptsiooniga ja suurendada läbipaistvust; juhib tähelepanu raskele olukorrale haridussektoris, pidades silmas eelkõige kogu riigi lastele võrdsete haridusvõimaluste tagamise hädavajalikkust;

35.   kutsub Albaania valitsust ja ametivõime üles austama kreeklaste etnilise vähemuse õigusi ja rõhutab, et edusammud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu läbirääkimistel ning Albaania perspektiivid Euroopas on vähemuste ja inimõiguste austamise küsimusega tihedalt seotud;

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

36.   on arvamusel, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi täielik osalemine Euroopa integratsiooniprotsessis on kasulik mitte ainult riigile enesele, vaid kogu piirkonnale;

37.   avaldab heameelt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsuse vastuste üle komisjoni küsimustikule poliitiliste ja majanduslike probleemide ja ühenduse õigustiku kohta; ootab, et komisjon avaldaks arvamuse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi taotluse kohta ELi liikmeks saamiseks nii ruttu kui võimalik; rõhutab, et kandidaadi staatuse saamine ELi 2005. aasta detsembri ülemkogul julgustaks riiki edasisteks sammudeks reformiprotsessis ja suurendaks piirkonna stabiilsust;

38.   tervitab valitsuse jõupingutusi 2001. aastal Ohridis allkirjastatud raamkokkuleppes ettenähtud detsentraliseerimisreformide elluviimisel; tervitab 2004. aasta novembris toimunud rahvahääletuse tulemusi, mis näitasid toetust riigi Euroopa kursile ja loob tingimused edasisteks uuendusteks; osutab sellele, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi detsentraliseerimispingutusi peaksid piisavalt toetama ELi toetusprogrammid, mis peaksid olema rohkem "hajutatud", et sisse tuua riiklike ja kohalike asutuste teadmised;

39.   avaldab kahetsust, et 2005. aasta kevadel toimunud kohalikel valimistel esines Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejate hinnangul rohkesti rikkumisi, ja kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametivõime üles võtma viivitamatult vajalikke meetmeid valimisnormide vastavusse viimiseks Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) nõuetega;

40.   on arvamusel, et territoorimi jagamise võimalikkust käsitleva rahvahääletuse läbikukkumine tagab kahe peamise etnilise rühma järkjärgulise leppimise kooskõlas Ohridi lepinguga, kujundades endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki rahuliku kooseksisteerimise näiteks, mis annab panuse kogu piirkonna stabiliseerimisele;

41.   leiab, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis tegutsevad erinevad ELi asutused peaksid tõhustama omavahelist koostööd; on seoses sellega arvamusel, et komisjonil peaks olema keskne roll ELi poliitika elluviimisel nimetatud riigis;

42.   leiab, et täielik toetus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusele on ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise koostöö oluline osa; märgib eelnevast lähtudes, et seoses endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi taotlusega saada Euroopa Liidu liikmeks tuleks tühistada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel 2003. aastal sõlmitud nn eristaatuseleping;

43.   avaldab kahetsust, et vastavalt OSCE aruannetele kohalike valimiste kohta täheldati paljudes munitsipaalüksustes eeskirjade eiramisi; nõuab seetõttu suuremaid pingutusi tulevaste valimismenetluste tugevdamiseks eriti kohalikul tasandil;

Horvaatia

44.   tervitab 18. juuni 2004. aasta otsust(3) anda Horvaatiale kandidaatriigi staatus;

45.   võtab teadmiseks nõukogu otsuse lükata edasi ühinemiskõnelused Horvaatiaga seoses erimeelsustega nimetatud riigi täieliku koostöö suhtes Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga;

46.   tervitab seoses sellega nõukogu otsust võtta vastu raampõhimõtted läbirääkimisteks Horvaatiaga ja kutsub Horvaatia valitsust üles tegema tõsiseid jõupingutusi, et tõestada oma täielikku koostööd Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga; leiab, et see on oluline proovikivi piirkonna kõikide riikide jaoks ja avaldab tunnustust Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunali tehtavale raskele tööle;

47.   kutsub Horvaatiat üles lahendama veel lahtisi piiritüliküsimusi dialoogis Sloveeniaga, et vältida ühepoolseid meetmeid, mille eesmärk on kahjustada Sloveenia-Horvaatia piiri kindlaksmääramist ja mõjutada piiri märkimist ilma nõusolekuta, ning andma oma parim põgenike naasmise julgustamisel ja hõlbustamisel;

48.   võtab teadmiseks Horvaatia peaministri Sanaderi visiidi 2004. aasta novembris Belgradi - esimene selline ametlik visiit pärast endise Jugoslaavia kokkuvarisemist; võtab teadmiseks tõsiasja, et peaminister Sanader ja Serbia ja Montenegro president Marovic kirjutasid alla rahvusvähemusi ning tehnika- ja teadusalast koostööd käsitlevatele kokkulepetele ja et nad olid samal arvamusel, et nii Horvaatia kui Serbia ja Montenegro tulevikku peab kuuluma Euroopa Liidu liikmesus;

49.   kutsub ametivõime üles võtma olulisi meetmeid, et hõlbustada põgenike naasmist ning tagada õiglased ja tõhusad siseriiklikud kohtuprotsessid sõjakuritegude üle;

50.   soovitab nõukogul ja komisjonil saata Horvaatiasse niipea kui võimalik järelevalvet teostav rakkerühm, et hankida järgmiseks nõukogu kohtumiseks usaldusväärseid andmeid, millest lähtuvalt saaks langetada otsuseid.

Üldised märkused

51.   nõuab, et rahvusvaheline sekkumine piirkonnas oleks paremini koordineeritud; märgib, et olukorras, kus piirkonnas on esindatud mitmed olulised jõud, on vajalik nendevaheline pädevuste määratlemine/jaotamine; pöörab erilist tähelepanu vajadusele jaotada selgelt Euroopa Ülesehitusameti ja piirkonnas olevate komisjoni "hajutatud" delegatsioonide vastutused/pädevused;

52.   palub nõukogul ja komisjonil kehtestada selge teekaart ja ühinemisstrateegia Lääne-Balkani riikide jaoks järgmise mõne aasta jooksul, eriti pidades silmas läbirääkimiste alustamist Horvaatiaga, palub, et EL saadaks ühetähendusliku sõnumi teistele Kagu-Euroopa riikidele;

53.   rõhutab, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess Lääne-Balkani piirkonnas on oluline raamistik riikide liikumisel ELi suunas;

54.   rõhutab, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tähtsust tuleks tõsta ning et EL peaks esitama selge järkjärgulise integratsiooni ajakava;

55.   kutsub ELi julgustama ja toetama kõiki selle piirkonna valitsusi Türgi eeskujul ajutise riikliku arengukava koostamisel, et luua institutsiooniline suutlikkus tulevase ELi abi vastuvõtmiseks, eriti maaelu, infrastruktuuri ja inimressursside arendamise vallas;

56.   vabakaubandust Kagu-Euroopa riikide ja ELi turu vahel halvab päritolureeglite küsimus, kuna enamikel juhtudel need riigid ei liitunud üleeuroopalise kokkuleppega päritolureeglite kohta; palub komisjonil seada esmatähtsaks nende riikide aitamise mis tahes läbirääkimistel ja vajalikes protseduurides osalemisel;

57.   märgib, et Lääne-Balkani riikidega suhtlemiseks määratud eelarveassigneeringuid on alates 2002. aastast igal aastal pidevalt ja märkimisväärselt vähendatud; ja on otsustanud määrata nimetatud piirkonnale järgmises finantsperspektiivis asjakohased rahastamisvahendid, võttes arvesse piirkonna olulisi probleeme, astmelist üleminekut füüsiliselt rekonstrueerimiselt institutsionaalsele ülesehitamisele ning ühinemiseelsele abile, samuti piirkonna strateegilist tähtsust Euroopa Liidule;

58.   pidades silmas vajadust hõlmata piirkonna edasiliikumisel ELi suunas kogu ühiskonda, eriti arvamuskujundajaid, kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma kiireloomulisi meetmeid piirkonda puudutava justiits- ja siseküsimuste strateegia raames piirikontrollialase koostöö tugevdamiseks, sh. komisjoni uurimus (mille tulemused esitatakse 2005. aasta lõpus) piirkonna riikide viisanõuete järkjärgulise lihtsustamise mõju kohta; arvab, et uurimuses tuleks pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas hõlbustada õpilaste, valitsusväliste organisatsioonide esindajate, majanduselu kujundajate ja poliitiliste institutsioonide esindajate ning äriinimeste liikumist;

59.   kutsub asjassepuutuva piirkonna riigivõime üles tugevdama pingutusi, et tuua riiklike kohtute ette kõik sõjakuritegude eest vastutavad isikud, hoolimata ohvrite ja täideviijate etnilisest kuuluvusest, ning teha seda vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud õiglase kohtupidamise standarditele ja koostöös Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga;

60.   rõhutab, et piirkonna riigid saavad palju ära teha, et aidata iseendil teha edasisi edusamme teel ELi integratsiooni poole, vastates järgmistele tingimustele:

61.   tervitab Sofia deklaratsiooni mustlaste kaasamise aastakümne kohta ja palub komisjonil toetada asjassepuutuva piirkonna riikide pingutusi mustlaste olukorra otsustaval parandamisel;

62.  ELi poliitika põhieesmärk peaks hõlmama ELi abi rakendamist ja haldamist käsitlevate vastutuste süstemaatilist ja järkjärgulist ülekandmist, kohalike ja siseriiklike ametiasutuste rolli suurendamist ning pidevat kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude kaasahaaramise suurendamist, kui kõnealustel riikidel on võimalik seda teha;

63.   palub komisjonil kanda riikide institutsioonid nüüd otse ELi abi finantsjuhtimissüsteemi, mis on ette nähtud CARDS-programmis;

64.   kutsub kõiki piirkonna riike üles tegema koostööd piirkondliku infrastruktuuri koordineerimise valdkonnas, sest selle sektori areng on ülioluline piirkonna majanduslikuks integratsiooniks;

65.   avaldab kahetsust, et põgenike ja riigi siseselt ümberasustatud inimeste tagasipöördumine ei ole veel lõpule viidud;

66.   on jätkuvalt tõsiselt mures noorte väljarände ja ajude äravoolu pärast piirkonnas ning vaesuse ja töötuse omavahel mitte seoses olevate tasemete pärast;

67.   märgib, et Balkani piirkonnas olevad miiniväljad takistavad endiselt oluliselt Kagu-Euroopa piirkondade arengut ja integratsiooni ning, et vaatamata viimastel aastatel tehtud tõhusale tööle, tuleb ELi miinivastast tegevust piirkonnas jätkata, et täita Ottawa konventsiooni eesmärk, mis näeb ette miinivabade piirkondade väljakuulutamise hiljemalt 2010. aastaks;

68.   on arvamusel, et tõelise kodanikuühiskonna areng ja toetus on asendamatu tegur, mis on seotud demokraatlike institutsioonide tugevdamisega ja poolte täielikuks lepitamiseks tee sillutamisega;

69.   kutsub komisjoni üles tegema edasisi pingutusi asjassepuutuva piirkonna riikide abistamiseks, et tagada nende multietnilise pärandi täielik kajastamine nende haridussüsteemides ja nende osalemine Euroopa Liidu hariduse vahetusprogrammides;

70.   nõuab tungivalt, et komisjon tuleks välja konkreetse projektiga, mis käsitleb naaberpiirkondade vahelise hõlbustatud liikumisvabadusega alade loomist ning mis seetõttu tõhustaks piiriülese ja piirkondliku koostöö arengut;

71.   nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ja toetaks mestimisprogrammide loomist munitsipaaltasandil ning toetaks kõiki meetmeid, mis hõlbustavad võrgustiku loomist erinevate tegutsejate vahel ELis ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikides;

72.   leiab, et ÜROga koostöös tegutsev EL mängib otsustavat rolli raamistiku loomisel kõikide oluliste sidusrühmade osavõtul toimuvate koheste kõneluste jaoks Kosovo staatuse üle, ning loodab nendelt aruteludelt konstruktiivseid tulemusi;

73.   nõuab tungivalt, et Lääne-Balkani riigid võtaksid vastu ELi relvaekspordi toimimisjuhendi ja rakendaksid seda;

74.   kutsub komisjoni ja Euroopa Ülesehitusametit üles veelgi julgustama ja toetama laiaulatuslikku tõe- ja lepitusprotsessi, mis täiendab kohtumenetlusi, mis peaksid hõlmama kodanikuühiskonda, poliitilisi tegutsejaid ja kultuuritegelasi ning looma pinnase piirkonna kestvaks rahuks ja stabiilsuseks; nimetatud lepitusprotsess peab olema eriti suunatud noortele ja selles peaks sisalduma täielik õpikute ülevaade ja ajalooõpingute kava;

o
o   o

75.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, kõikidele selle piirkonna valitsustele ja parlamentidele, Kagu-Euroopa stabiilsuspakti ELi erikoordinaatorile, ELi eriesindajatele piirkonnas, ÜRO eriesindajale Kosovos (UNMIK), OSCEle ja Euroopa Nõukogule.

(1) ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 521. (2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2004)0056. (3) Vt nõukogu 17.-18. juuni 2004. aasta lõppjäreldused (10679/2/04 REV 2).