Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2004/2620(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0328/2005

Esitatud tekstid :

B6-0328/2005

Arutelud :

PV 08/06/2005 - 10

Hääletused :

PV 09/06/2005 - 9.9

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2005)0237

Vastuvõetud tekstid
PDF 177kWORD 69k
Neljapäev, 9. juuni 2005 - Strasbourg
ÜRO reform
P6_TA(2005)0237B6-0328/2005

Euroopa Parlamendi resolutsioon Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni reformi kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni ELi ja ÜRO suhete kohta(1);

–   võttes arvesse ohtude, väljakutsete ja muutuste kõrgetasemelise ekspertrühma 1. detsembri 2004. aasta aruannet "Turvalisem maailm – meie jagatud vastutus";

–   võttes arvesse ÜRO aastatuhande projekti 17. jaanuari 2005. aasta aruannet "Arengusse investeerimine - praktiline tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks";

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri 21. märtsi 2005. aasta aruannet "Suuremas vabaduses – areng, turvalisus ja inimõigused kõigile";

–   võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et kõrgetasemelise ekspertrühma aruandes tehakse muudatuste tegemiseks rohkem kui sada ettepanekut ja peetakse vajalikuks ÜRO reformimist selleks, et tegeleda probleemide ja ohtudega, mis ulatuvad vaesusest, nakkushaigustest, keskkonnakahjustustest ja kodanike vastu suunatud vägivallast terrorismi, massihävitusrelvade ja tuumarelva leviku tõkestamiseni; arvestades, et ÜRO peasekretäri aruandes rõhutatakse enamikke neist soovitustest ning kiidetakse need heaks;

B.   arvestades, et kõrgetasemelise ekspertrühma aruandes esitatakse uus seisukoht ühise julgeoleku kohta ja käsitletakse kõiki põhilisi ohtusid, mis kogu maailmas rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ähvardavad;

C.   arvestades, et kõrgetasemelise ekspertrühma soovitustest tulenevalt on ÜRO peasekretäri hinnangul vältimatu, et ÜRO poliitika ja institutsioonid vaadatakse üle, et suuta tegeleda uutest ohtudest tulenevate probleemidega ja vältida ÜRO nõrgenemist, vaatamata riikidevaheliste lahkhelide sagenemisele ja riikide ühepoolsetele meetmetele;

D.   arvestades, et kõrgetasemelise ekspertrühma aruandes on selgesõnaliselt märgitud, et jõudu, kui see on vajalik, tuleks kasutada viimase võimalusena ning et seda tuleks rõhutada ÜRO Julgeolekunõukogu jõu kasutamisega seotud põhimõtteid käsitlevas resolutsioonis, ja toetatakse selgesõnaliselt "esilekerkivat normi", et kaitse genotsiidi ja muude massiliste tapmiste, etnilise puhastuse või rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumiste korral, mida suveräänsed valitsused ei ole suutnud või tahtnud ära hoida, on kollektiivne rahvusvaheline kohustus;

E.   arvestades, et rahvusvahelise kogukonna ees seisvate probleemide ja ohtude lahendamiseks on kõige sobivam vahend tõeline mitmepoolsus, tingimusel, et see põhineb hästi kohandatud institutsioonidel ning tõhusal otsustamise ja otsuste täitmise protsessil;

F.   arvestades, et ÜRO peasekretäri aruandes rõhutatakse vajadust meetmete ja koheste reformide järele ning esitatakse konkreetsed meetmed, mille riigipead ja valitsusjuhid peaksid 2005. aasta septembriks vastu võtma;

G.   arvestades, et ELi liikmesriigid peaksid olema esireas püüdlustes tagada üleüldine osalemine mitmepoolsetes konventsioonides,

Ühine julgeolek 21. sajandil: ennetamine, teadlikkus ja jagatud vastutus

1.   tervitab igati kõrgetasemelise ekspertrühma aruandele tuginevat ÜRO peasekretäri aruannet, milles avaldatakse tugevat toetust kindlale otsusele saavutada ÜRO järjekindel ja põhjalik reformimine, et kohandada organisatsioon uute realiteetidega maailmas ning muuta see teovõimelisemaks, tulemuslikumaks, õiglasemaks, pikaajalisele tegevusele suunatuks ja vastutavaks ühise julgeoleku tagamise eest 21. sajandil; tervitab eelkõige mõlema aruande realistlikku lähenemisviisi, mis erinevalt eelmistest reformiettepanekutest ühendavad asjakohaselt tulevikunägemuse konkreetsete ja praktikale suunatud tegevusmeetmetega;

2.   kutsub nõukogu üles kinnitama täies ulatuses Kofi Annani esitatud reformi aruande ja kutsub Luksemburgi kui eesistujamaad üles osalema nõukogu otsuse saavutamises Euroopa Liidu ühise seisukoha kohta konkreetsete ÜRO reformide suhtes;

3.   kinnitab selgesõnaliselt seisukohta, et edasiminek arengu, julgeoleku ja inimõiguste valdkonnas peab toimuma käsikäes ja et ÜRO reformis ei tuleks näha eesmärki iseeneses, pigem uues ja ebakindlas maailmas kaalul olevate poliitiliste ja julgeolekuga seotud näitajate ning tegurite põhjaliku analüüsi vältimatut tagajärge; kiidab seega heaks ÜRO süsteemi ja institutsioonide tugevdamise, sest need on kõige asjakohasemad ja ainsad ülemaailmsed institutsioonid, mis suudavad ühist julgeolekut potentsiaalselt tugevdada ja õiguspäraselt ning tulemuslikult kindlustada;

4.   kiidab heaks kõrgetasemelise ekspertrühma poolt kooskõlas ÜRO harta vaimu ja sõnastusega määratletud enesekaitse mõiste ja jõu kasutamise ning tsiviilelanikkonna kaitsmise vastutuse range piiritlemise ning nõustub, et selline määratlus ei tohiks takistada Julgeolekunõukogu ennetavalt tegutsemast – isegi varasemast ennetavamalt – sest Julgeolekunõukogu on antud tegevuseks ainus seaduslik organ; tuletab meelde, et tulemuslik kaitse kriisiolukorras on võimalik vaid siis, kui ÜROl on vahendid, et täies ulatuses jälgida ja vaadelda tõenäoliselt kriisiks arenevaid etnilisi, keelelisi või usulisi pingeid;

5.   kordab, et jõu kasutamise kaalumisel peaks Julgeolekunõukogu alati arvestama viit legitiimsuse kriteeriumi: ohu tõsidust, eesmärgi õigsust, jõu kasutamist viimase võimalusena, meetmete proportsionaalsust ja tagajärgedega arvestamist; nõustub, et jõu kasutamise ja selle lubamisega seotud põhimõtteid tuleks ette näha Julgeolekunõukogu resolutsiooniga; teeb ettepaneku lubada Julgeolekunõukogul vastavalt harta VII osale juhtumhaaval, piiratud ajaks ning selgelt määratletud olukorraga tegelemiseks delegeerida oma volitused tunnustatud piirkondlikule organisatsioonile;

6.   toetab kõrgetasemelise ekspertrühma üleskutset anda vastavalt ÜRO peasekretäri raportis kinnitatule Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA) võitluses tuumarelvade levikuga ja aatomi-, bioloogiliste ning keemiarelvade (ABC-) kasutamise tõkestamiseks suurem roll ja paremad vahendid, sealhulgas tugevdada IAEA kontrolliõigust; toetab igati liikmesriikidele suunatud üleskutset lubada tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni ja keemiarelvade konventsiooni kõikide artiklite täielikku järgimist, et jätkuvalt tugevdada relvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise mitmepoolset raamistikku, samuti konkreetseid ettepanekuid selles valdkonnas;

7.   toetab rahumeelsete kasutusviiside väljatöötamiseks vajalike kütusevarude tagamist, näiteks kokkulepet, et IAEA toimib lõhustuva materjali varude turuhinnaga tagajana tuumakütuse tsiviilotstarbelistele kasutajatele riikides, kes loobuvad vabatahtlikult riigisiseste uraani rikastamise ja plutooniumi eraldamise vahendite arendamisest;

8.   toetab inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid austava ÜRO terrorismivastase strateegia koostamist, mis hõlmab kodanikuühiskonda ja tugineb viiele sambale, veendes loobuma terrorismi kasutamisest ja selle toetamisest, sulgedes terroristidele juurdepääsu rahalistele vahenditele ja materiaalsetele ressurssidele, takistades riikidel terrorismi toetamist, arendades riikide suutlikkust terrorismiga võitlemisel ja kaitstes inimõigusi;

9.   rõhutab seoses sellega vajadust jätkuvalt toetuda terrorismivastase võitluse komisjoni varasemale tööle ja toetada terrorismivastase võitluse komisjoni täidesaatvat direktoraati selle ülesannetes tagada kooskõla ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 kohustustega;

10.   ootab ÜRO Peaassamblee järeldust selgel ja kokkulepitud määratlusel tugineva laiaulatusliku terrorismi käsitleva konventsiooni sõlmimise kohta, milles austatakse inimõigusi ja demokraatlikke vabadusi, mis sisaldaks muu hulgas viited 1999. aasta terrorismi rahastamise tõkestamise konventsiooni ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1566 (2004) määratlustele ning mis kinnitaks, et kaheteistkümne varasema terrorismivastase konventsiooniga hõlmatud teod kujutavad endast terrorismi, millele on lisatud avaldus, et need teod on kuriteod ka rahvusvahelise õiguse alusel; julgustab ühtlasi tõhusamale koostööle muudes prioriteetsetes valdkondades, nagu võitlus organiseeritud kuritegevusega ning käsi- ja kergerelvade salakaubandusega ning maamiinide täielik kõrvaldamine;

11.   on igati nõus, et arenenud riike on vaja aktiivsemalt kaasata rahuvalveoperatsioonidesse kogu maailmas, ning kutsub seetõttu ELi liikmesriike üles tegema suuremaid jõupingutusi, et kohandada oma armeed üksusteks, mis on kohased rahuvalveoperatsioonides kasutamiseks, ja eraldada ÜRO eesmärkide jaoks reservüksusi; teatab oma otsusest tugevdada oluliselt nii konfliktide ennetamist kui konfliktijärgset rahu tagamist, andes rahuvalvajatele vastavad volitused, piisava kapatsiteedi ja asjakohase koolituse, et neile antud ülesandeid täita ja vältida tsiviil- ja humanitaarkriise; nõustub ettepanekuga, et piirkondlike organisatsioonide poolt läbiviidavatel rahuvalveoperatsioonidel peaks olema Julgeolekunõukogu luba;

Puudusest vabanemine: jagatud ja tasakaalustatud nägemus ÜRO uuenenud arengupoliitikast

12.   kasutab antud võimalust, et kutsuda kõiki asjaosalisi üles tegema kõik endast olenev millenniumi arengueesmärkide saavutamiseks; rõhutab, et millenniumi arengueesmärkides märgitud arengualased reformid ja -eesmärgid tuleb saavutada kooskõlas reformipüüdlustega ühise julgeoleku ja institutsiooniliste reformide valdkonnas; on veendunud, et ainult ÜRO süsteemi kui terviku põhjaliku ja tasakaalustatud reformiga saavutab ÜRO parema tasakaalu põhja ja lõuna vahel, mis omakorda suurendab ÜRO vastuvõetavust ja legitiimsust organisatsiooni liikmete silmis;

13.   tuletab meelde, et on vaja täita doonorriikide eelnevad lubadused arengu rahastamiseks, eriti et saavutada edu võitluses HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastu; märgib sellega seoses, et ÜRO töörühmi riikides tuleks tugevdada, nende personal peaks olema korralikult koolitatud ja rahastatud ning töötama tihedas koostöös rahvusvaheliste finantsasutustega, et saavutada millenniumi arengueesmärkide täitmine;

14.   rõhutab vajadust toetada rohkem teaduslikku uurimis- ja arendustegevust, et tagada keskkonnasäästlikkus, tegeleda kliimamuutusega ja reageerida arengumaade erivajadustele põllumajanduse, loodusvarade ja keskkonnajuhtimise valdkondades;

15.   tuletab meelde, et edukas partnerlus peab põhinema vastastikusel protsessil, kus arengumaad peavad tugevdama oma valitsemistavasid, võitlema korruptsiooniga ja maksimeerima sisemised vahendid, et rahastada riiklikke arengustrateegiaid, samas peavad arenenud riigid toetama antud jõupingutusi tõhusama arenguabi jaotuse, parema juurdepääsu võimaldamisega oma turgudele ja võlakergendusega;

16.   kinnitab seisukohta, et majanduslik ja sotsiaalne areng ning julgeolek koos inimõiguste austamisega ja keskkonna kaitsmine on keerulises vastastikuses sõltuvuses; rõhutab, et riskiennetus läbi arengu võib oluliselt vähendada poliitilisi, sõjalisi või terroristlikke ohtusid, mis tulenevad tegelikust või tajutud sotsiaalsest ebavõrdsusest, majanduslikust ebaõiglusest ja keskkonna halvenemisest; tervitab kõrgetasemelise ekspertrühma järeldust, et ei ole olemas ohtude hierarhiat ning et erinevaid ohte ei saa üksteisest eraldada; kinnitab seetõttu, et julgeolekuküsimused on tihedalt seotud millenniumi arengueesmärkide saavutamise ja kindlustamisega;

17.   kiidab igati heaks ÜRO peasekretäri konkreetsed üleskutsed antud valdkonnas, muu hulgas konkreetse ajakava kehtestamise arenenud riikidele, et saavutada eesmärgiks seatud 0,7% rahvamajanduse kogutulu eraldamine ametlikuks arenguabiks, Aafrika erivajaduste tunnustamise, rea kiiretoimeliste algatuste tegemise, et saavutada kiiresti olulisi edusamme millenniumi arengueesmärkide poole liikudes, kaotades muu hulgas tasud põhihariduse ja põhiliste tervishoiuteenuste eest;

18.   kinnitab ÜRO peasekretäri aruande soovitust tugevdada valitsusväliste osalejate panust ÜRO eesmärkide saavutamisse, sealhulgas uusi mehhanisme, et tagada tsiviilühiskonna, erasektori ja rahvusvaheliste institutsioonide vastutus;

19.   tervitab ÜRO peasekretäri aruande soovitust rahvusvahelise raamistiku kokkuleppeks, et püüda lahendada kliimamuutuse küsimust pärast 2012. aastat kõikide peamiste saastajate laiema osalusega ja toetada ajaliselt määratletud keskkonnaeesmärke kõikidele ELi liikmesriikidele;

20.   kinnitab, et ÜRO otsuseid tegevatel organitel peaks olema pädevus – ja vastutus –määratleda ühiseid avalikke hüvesid ja kehtestada norme ning võtta vastu eeskirju antud avalike hüvede säilitamiseks ja kaitsmiseks, muu hulgas töötada välja rahvusvaheline kord eesmärgiga selgitada suhteid kaubanduse ja keskkonna vahel, et tagada mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaitse kaubanduseeskirjade eest;

Uuenenud institutsioonid suurema esindatuse ja tulemuslikkuse saavutamiseks

21.   rõhutab, et vajalik reformimine ÜROs tervikuna ei tohiks mingil juhul piirduda üksnes Julgeolekunõukogu reformimisega ega muude institutsiooniliste küsimustega ega jääda nende varju, olgugi et struktuuride ja töömeetodite läbimõtlemine parema esindatuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks on ülimalt tähtis; kutsub ÜRO liikmesriike üles tegema suuri jõupingutusi, et vältida olukorda, kus võimalikud raskused Julgeolekunõukogu uue koosseisu üle kokkuleppele jõudmises seaksid ohtu reformi tervikuna;

22.   on veendunud, et Julgeolekunõukogu reformimise suunamisel on keskse tähtsusega Julgeolekunõukogu võimupiiride, kõigi geograafiliste piirkondade tõelise esindatuse, legitiimsuse, tõhususe ja rahvusvahelise rahu ning julgeoleku hoidmise kui Julgeolekuagentuuri peamise rolli tugevdamine; on veendunud vajaduses muuta Julgeolekunõukogu koosseisu selliselt, et see võtaks arvesse muutusi rahvusvahelises süsteemis ning praegusi geopoliitilisi realiteete, suurendades arengumaade esindajate arvu nõukogus, tagades olukorra, et nõukogu liikmed on valmis ja suutelised toimima, kui tegutsemine on vajalik, ning rakendades tõhusamaid ja suuremat läbipaistvust võimaldavaid töömeetodeid; leiab, et kõrgetasemelise ekspertrühma kaks ettepanekut (mudelid A ja B) peegeldavad piisavalt eelnimetatud paremat esindatust, kuigi ka muud reformiettepanekud on võimalikud, ja rõhutab, et ELi liikmekoht ÜRO Julgeolekunõukogus on ELi eesmärk, niipea kui on täidetud poliitilised, põhiseaduslikud ja õiguslikud tingimused antud liikmekoha saamiseks;

23.   võtab teadmiseks ettepaneku laiendada ÜRO Julgeolekunõukogu koosseisu, lisades uued kohad igale piirkondlikule rühmitusele, sealhulgas "Euroopale"; väljendab seisukohta, et sellega seoses oleks asjakohane lahendus, mis on kooskõlas Euroopa põhiseaduse lepinguga, mis teeb liidust juriidilise isiku ja loob Euroopa välisministri ametikoha, eraldada ELile täiendav alaline koht; kutsub liikmesriike üles seda ettepanekut tõsiselt kaaluma, et suurendada Euroopa mõjuvõimu maailmas sidusa ja tõhusa ühise välis- ja julgeolekupoliitika kaudu;

24.   leiab samas, et olenemata valitavast reformiprotseduurist, mõned täiendavad "Euroopa" kohad tuleks igal juhul eraldada ELile; kutsub sellega seoses nõukogu üles töötama välja asjakohane kord, et määrata ELi liikmesriigid, kes täidavad ELi esindajatena oma volitusi tihedas koostöös teiste ELi liikmesriikide, välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või tulevase välisministri, komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, kuni tingimused ELi liikmekohaks on täidetud;

25.   toetab igati kõrgetasemelise ekspertrühma raportis esitatud ettepanekut võtta Julgeolekunõukogus kasutusele suundanäitav hääletamise kord, millega Julgeolekunõukogu liikmed saaksid nõuda seisukohtade avalikku näitamist kavandatava meetme suhtes, kusjuures vastuhäältel ei ole vetojõudu ning lõpphääletusel ei ole muud õiguslikku mõju kui vetoõigusega kaasneva vastutuse suurendamine;

26.   toetab tugevalt inimõiguste kaitse ja edendamise tõhustamist ÜRO süsteemis, mis ei ole tulemusi silmas pidades paraku siiani alati soovitud efektiivsust saavutanud, ja kutsub kõiki liikmesriike üles suurendama märkimisväärselt rahalist tuge ÜRO inimõiguste ülemkomissari büroole, samuti kaasama ülemkomissari aktiivselt Julgeolekunõukogu töösse ja aruteludesse; toetab sellega seoses ettepanekut, et inimõiguste ülemkomissar koostaks iga-aastase aruande, mis annab lisaväärtust, tuues ÜRO rohkem nähtavale ning võimaldades samas hinnata, millises ulatuses riik ÜRO süsteemidega koostööd on teinud;

27.   toetab ÜRO inimõiguste komisjoni asendamist väiksema alalise inimõiguste nõukoguga; mille valib ÜRO peaassamblee otse – mis peaks sellesse organisse liikmeid valides eelistama riike, kus inimõigusi kõige enam austatakse – suurendatud häälteenamusega, mis annab talle suurema demokraatliku legitiimsuse ning poliitilise võimu; toetab "vastastikuse eksperthinnangu" mehhanismi kaasamist ÜRO inimõiguste komisjoni töömeetoditesse, mis võimaldaks anda korrapäraselt hinnangu iga riigi inimõiguste olukorra kohta; toetab mõtet siduda pääs inimõiguste komisjoni liikmesriigi kohustusega aktsepteerida alaliselt ÜRO mehhanisme ja menetlusi; peab ülimalt oluliseks sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide rolli tugevdamist inimõiguste komisjonis ja leiab, et nende osalemine nõuab valitsusväliste organisatsioonide komisjoni reformimist;

28.   kinnitab täielikku toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööle ja kutsub kõiki ÜRO liikmeid tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd; tervitab spetsiaalse raportööri nimetamist, et käsitleda terrorismivastaste meetmete kokkusobivust rahvusvaheliste inimõigustega; tunnistab Rahvusvahelise Kohtu olulist rolli ning toetab meetmete kaalumist kohtu töö tugevdamiseks;

29.   toetab igati kõrgetasemelise ekspertrühma seisukohta, et ÜRO peasekretäri rolli, tegutsemisruumi ning vastutust rahu ja julgeoleku valdkonnas tuleks suurendada; rõhutab sellega seoses vajadust anda ÜRO peasekretärile oma töökeskkonna struktuuri ja meetodite korraldamiseks vajalik vabadus, diskretsioon ja ressursid, et ÜRO juhtkond oleks reformi prioriteetide tasemel;

30.   on ärevuses, et ÜRO rahuvalvejõude süüdistatakse seksuaalse ja kehalise vägivalla kasutamises muu hulgas Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Bosnias ja Kosovos; taunib tõsiasja, et praeguste konfliktide käigus aset leidnud seksuaalse vägivalla ja vägistamiste süüdlastele ei ole esitatud süüdistusi ning neid ei ole karistatud ja kutsub ÜROd üles probleemiga tegelema, et tagada see, et organisatsioon mängiks ka edaspidi juhtiva inimõiguste eest võitleja rolli maailmas;

31.   tervitab ettepanekut luua ÜRO sekretariaadis rahu tagamise komisjon ning rahu tagamise tugibüroo, mille töös osaleksid rahvusvahelised finantseerimisasutused, et tugevdada organisatsiooni võimet teha jõupingutusi konfliktijärgsel rahu tagamisel ning taastada kord ja teha ülesehitustöid laastatud maades, kus riik on lakanud eksisteerimast; kutsub üles looma tsiviilotstarbelisi rahukorpusi ("valgekiivrid"), kes oleksid suutelised täitma mittesõjalisi ülesandeid; kinnitab vajadust tagada humanitaartegevuses osalejate parem kaitse ning nende turvaline ja takistamatu juurdepääs haavatavatele elanikkonna rühmadele; rõhutab vajadust toetada täiendavate ressurssidega peasekretäri võimet toimida vahendajana ning toetab õigusriigi abiüksuse ja demokraatiafondi loomist, et aidata kaasa rahvaste püüdlustele taastada õigusriik ja demokraatia;

32.   rõhutab vajadust anda peaassambleele uut elujõudu kontseptsioonide loomise parandamise ja assamblee tegevusprogrammi lühendamisega, et kiiresti ja tõhusalt tegelda maailma tänapäeval mõjutavate oluliste probleemidega, vähendades peaassamblee komiteede liikmete arvu ning keskendades nende tegevuse sellele, et parandada assamblee kui terviku otsuste tegemist ning usaldusväärsust; kutsub üles looma peaassamblees mehhanismi, et süsteemselt osaleda kodanikuühiskonnas;

33.   nõuab majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) uuendamist, selle liikmete arvu olulist vähendamist ning selle otsuste tegemise volituste tugevdamist, et kujundada antud organist Julgeolekunõukoguga võrdne organ valdkondades, mis tegelevad majanduse, rahanduse, biotehnoloogia, sidesüsteemide, eetika ning kliimat ja biotoopi ohustavate küsimustega; nõuab tiheda ja alalise konsultatsioonisüsteemi sisseseadmist reformitud majandus- ja sotsiaalnõukogu ning Bretton Woodsi institutsioonide ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vahel, et võimaldada majandus- ja sotsiaalnõukogul tulemuslikult hinnata edusamme ÜRO arendusprogrammi elluviimisel ja toimida kõrgetasemelise arenduskoostöö kohana; nõuab paremat koostöömehhanismi erinevate majandus- ja koostöönõukogu egiidi all toimivate ÜRO allasutuste vahel; toetab ettepanekut korraldada iga kahe aasta tagant kõrgetasemeline arenduskoostöö foorum ning majandus- ja koostöönõukogu täitevkomitee loomist;

34.   leiab samas, et ÜRO peasekretäri aruandes esitatud reformiettepanekud sotsiaalmajanduse valdkonnas jäävad suuresti alla tegelikele vajadustele, arvestades, et tegemist on organiga, mis ühendab võtmetähtsusega arenenud riigid ja arengumaad, et tegelda ülioluliste seostega kaubanduse, rahanduse, keskkonna, majanduse ja sotsiaalse arengu vahel; toetab esimese sammuna igati kõrgetasemelise ekspertrühma auandes esitatud ettepanekut kujundada G20 rühm, milles Euroopa Liit on institutsionaalne liige ja Rahvusvaheline Valuutafond ning Maailmapank on vaatlejaliikmed, ümber liidrite rühmaks, mille töös osaleksid korrapäraselt WTO, Euroopa Liit, ÜRO peasekretär, majandus- ja sotsiaalnõukogu esimees ja inimõiguste ülemkomissar;

35.   teeb ettepaneku, et olemasolev, kuid mittetegutsev ja iganenud eestkostenõukogu muudetaks ebaõnnestunud riikide nõukoguks, mis vastutaks ÜRO nimel ebaõnnestunud riike puudutava rahvusvahelise koostöö koordineerimise eest ning laiemas plaanis konfliktide ennetamise eest ebaõnnestunud riikides; teeb ettepaneku, et antud ebaõnnestunud riikide nõukogu saaks Julgeolekunõukogult volitused ajutiselt hallata rahvaid ja territooriume, kus ametlikud riiklikud struktuurid on kokku kukkunud või kadumas;

36.   nõuab rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise tugevdamist ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) muutmisega spetsiaalseks keskkonnaalaseks ÜRO allasutuseks, mis on varustatud piisavate rahaliste, materiaalsete ja inimressurssidega ning millel on üldine liikmeeskond ja volitused tagada see, et valitsused, rahvusvahelised majandusasutused ning riikidevahelised korporatsioonid peaksid kinni õiguslikult siduvatest mitmepoolsetest keskkonnaalastest kokkulepetest, ning mis toimib ühtlasi keskkonda puudutava teadusliku, tehnilise ja õigusalase asjatundlikkuse keskusena; nõuab uusi sidusaid meetmeid keskkonnasäästlikkusse tagamiseks, mis hõlmab tegelemise kliimamuutusega ning selliste küsimustega nagu kõrbestumine, bioloogiline mitmekesisus ja pagulus keskkonnast tingitud põhjustel; nõuab WTO ja ÜRO mitmepoolsete keskkonnaalaste kokkulepete vahelise alluvussuhte selgitamist, sealhulgas vaidluste lahendamise mehhanismide osas;

37.   juhib tähelepanu asjaolule, et 2004. aasta novembris allkirjastati ÜRO keskkonnaprogrammi ja ÜRO arendusprogrammi vastastikuse mõistmise memorandum, mis näeb ette, et riigid saavad taotluse alusel ÜRO keskkonnaprogrammist abi keskkonnaalastest kohustustest kinni pidamise võime tugevdamiseks, mis on üks jätkusuutliku arengu olulisemaid tugisambaid; toetab antud seisukohta ning kinnitab vajadust tagada piisavate ressursside kättesaadavus mõlema programmi tulemusliku koostöö kindlustamiseks;

38.   rõhutab, et ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) on üks ÜRO süsteemi olulisemaid allasutusi, millel on globaalne vastutus hariduse, teaduse (sealhulgas vee) ja kultuuri (sealhulgas kommunikatsiooni ja meedia) eest; kutsub liikmesriike üles andma UNESCOle suuremad eelarvevahendid, et täita organisatsiooni tähtsat ülesannet; kutsub ÜRO peasekretäri üles rakendama süsteemselt UNESCO panust, eriti vaesuse vähendamisel ja hariduspoliitikas, samuti kultuurilise mitmekesisuse kaitsmisel;

39.   kutsub üles looma ÜRO süsteemis ÜRO Parlamentaarne Assamblee (UNPA), mis tõstaks organisatsiooni demokraatlikku profiili ja tugevdaks selle sisemist demokraatlikku protsessi ning võimaldaks kaasata maailma kodanikuühiskonna vahetult otsuste tegemise protsessi; märgib ära, et parlamentaarsel assambleele tuleks anda reaalsed õigused teabele, osalusele ja kontrollile ning et assamblee peaks saama võtta vastu ÜRO Peaassambleele suunatud soovitusi;

40.   teeb ettepaneku korraldada esimese sammuna enne 2005. aasta septembris toimuvat riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist parlamentide tasandi kohtumine, mis täiendaks 7.–9. septembrile 2005 kavandatud parlamendispiikrite teist ülemaailmset konverentsi New Yorgis; annab teada oma valmisolekust saata oma delegatsioon nendele parlamentaarsetele üritustele; toetab igati Demokraatia Fondi loomist, mille eesmärk on demokraatia edendamine, kehtestamine ja tugevdamine kogu maailmas, nii nagu ÜRO peasekretär oma aruandes üles kutsus;

41.   kutsub liikmesriike üles toetama ja tugevdama "ÜRO demokraatiat ettevalmistavat kogu", mis edendab demokraatiat ÜRO liikmesriikides ning aitab luua demokraatlikke struktuure ÜRO süsteemis, olles uutele demokraatiatele eeskujuks, samas tõkestades ebademokraatlike autokraatlike riikide saamist oluliste ÜRO organisatsioonide eesistujaks, mis ohustaks ÜRO usaldusväärsust;

42.   tervitab ÜRO peasekretäri algatust korraldada "Lepingu üritus, kutse üldiseks osalemiseks Focus 2005: reageerimine globaalsetele väljakutsetele"; kutsub liikmesriike üles toetama seda algatust, allkirjastades, ratifitseerides või ühinedes lepingutega, mida Focus 2005 käsitleb ja milles nad veel ei osale; kutsub ühtlasi nõukogu ja komisjoni üles edendama seda algatust suhetes kolmandate riikidega ning toetada nende riikide püüdlusi antud lepingute allkirjastamiseks või ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks 2005. aasta septembriks;

43.   meenutab ÜRO ja Euroopa Liidu edukat koostööd seoses tsunamikatastroofi järgsete päästeoperatsioonide ja päästetöödega; tervitab ÜRO peasekretäri soovitust ÜROle võtta eeskuju piirkondlike organisatsioonide edusammudest, eelkõige tugevate normide väljatöötamise kaudu, et tagada poliitiline stabiilsus ja kaitsta vähemuste, põlisrahvaste ja siseriiklikult ümberasustatud inimeste õigusi; tervitab soovitust anda suuremat abi Aafrikale ja Aafrika Liidule; nõuab ulatuslikumat partnerlust ÜRO ja Euroopa Liidu vahel, arvestades, et viimatinimetatu sobib kõige paremini koordineerima globaalsete poliitikate - sealhulgas Rahvusvahelist Kriminaalkohut, Kyoto protokolli ja maamiinide rahvusvahelist keelustamist puudutavate - tulemuslikku rakendamist teiste riikide või piirkondlike üksustega;

44.   kordab oma seisukohta, et ELi põhiseaduse valguses on ELi ÜRO juures asuvate diplomaatiliste esinduste efektiivsemaks muutmine ülima tähtsusega nendevaheliste suhete parandamiseks ja ELi mõju suurendamiseks rahvusvahelises plaanis; õhutab sellest tulenevalt nõukogu ja komisjoni püüdlema aktiivselt selle poole, et ühendada vastavad esindused ja delegatsioonid ühiseks ELi välisdelegatsiooniks kõigis järgmistes ÜRO peakorterites: New Yorgis, Genfis, Viinis ja Nairobis;

45.   kutsub ELi liikmesriike tungivalt üles viivitusteta toetama kõrgetasemelise ekspertrühma aruandele tuginevas ÜRO peasekretäri aruandes sisaldunud reformiettepanekuid, teha nii ulatuslikke jõupingutusi, kui võimalik, et viia reformid asjakohastes valdkondades ellu ning tagada koostöös ELi institutsioonidega vajalikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks;

46.   kutsub Euroopa Parlamendi juhatust määrama ametisse ekspertrühma, kes koostaks esialgse plaani, milles on üksikasjalikult kirjas, kuidas ÜRO süsteemi üldine reform võiks toimida nii ÜRO harta kui ELi institutsioonide seisukohalt;

47.   otsustab korraldada sarja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et teavitada laiemat üldsust nii Euroopas kui mujal ÜRO reformimise ajaloolisest tähendusest ning selle mõjust Euroopa institutsioonilisele süsteemile;

o
o   o

48.   teeb presidendile ülesandeks edastada antud resolutsioon nõukogule ja komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile, ÜRO Peaassamblee presidendile, ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu esimehele, kõrgetasemelise ÜRO reformi ekspertrühma liikmetele, samuti Ameerika Ühendriikide kongressile, Parlamentidevahelisele Liidule, ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele.

(1) ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 79.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika