Euroopa Parlamendi resolutsioon infoühiskonna kohta (2004/2204(INI))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ülemaailmse partnerluse suunas infoühiskonnas: jätk Genfi tippkohtumisele (WSIS)" (KOM(2004)0111);
– võttes arvesse nõukogu 9. ja 10. detsembri 2004. aasta järeldusi (15472/04);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ülemaailmse partnerluse suunas infoühiskonnas: viia ellu Genfi põhimõtted" (KOM(2004)0480);
– võttes arvesse nõukogu 8. ja 9. märtsi 2004. aasta järeldusi (6606/04);
– võttes arvesse põhimõtete deklaratsiooni ja tegevuskava infoühiskonna alase maailma tippkohtumise (WSIS) kohta, mis võeti vastu Genfis, 12. detsembril 2003. aastal;
– võttes arvesse UNESCO 17. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni 32C/34 kultuurilist mitmekesisust käsitleva rahvusvahelise normatiivse vahendi väljatöötamise soovitatavuse kohta;
– võttes arvesse UNESCO täitevnõukogu 12. märtsi 2003. aasta eeluuringut tehniliste ja õiguslike aspektide kohta seoses kultuurilist mitmekesisust käsitleva normatiivse vahendi väljatöötamisega;
– võttes arvesse kirja vormis arvamust, mille Euroopa Parlamendi president edastas komisjoni presidendile ja nõukogu eesistujale 26. novembril 2003. aastal;
– võttes arvesse nõukogu 5. juuni 2003. aasta järeldusi (9686/03);
– võttes arvesse komisjoni teatist "Ülemaailmse partnerluse suunas infoühiskonnas: ELi perspektiiv ÜRO infoühiskonna alase maailma tippkohtumise (WSIS) kontekstis" (KOM(2003)0271);
– võttes arvesse UNESCO 2. novembri 2001. aasta ülemaailmset deklaratsiooni kultuurilise mitmekesisuse kohta;
– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamust (A6-0172/2005),
A. arvestades, et infoühiskonna alane maailma tippkohtumine (WSIS) 16.-18. novembril 2005. aastal Tunises (edaspidi: Tunise tippkohtumine) moodustab teise, olulise faasi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui säästva arengu ja jagatud kasvu faktorite edendamisel, sest vaesus ei tähenda ilmajätmist mitte ainult kaupadest, vaid ka sotsiaalsest kaasamisest;
B. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on liikmesriikide poliitikate strateegiliseks vahendiks ning peamiseks vastastikku kasuliku koostöö ja uuringute suunajaks tänu tegevuskavale, mis hõlmab arenenud, esilekerkivaid ja vähemarenenud riike;
C. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad võivad aidata kaasa nii ülemaailmsele tasakaalule kui ka üksikute riikide edusammudele, aidates saavutada aastatuhande arengueesmärke;
D. arvestades, et UNESCO otsus võtta vastu konventsioon kultuurilise mitmekesisuse kohta kujutab endast peamist algatust terviklikuma infoühiskonna arendamisel, mis põhineb kultuurilise eneseväljenduse mitmekesisuse kaitsel, rahvusvahelisel kultuurivahetusel ja pluralismi edendamisel;
E. arvestades, et infoühiskond peab olema avatud kõigile, kusjuures haridus ja koolitus, tervishoid, teadustegevus ning kaubandus on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia prioriteetsed kohaldamisalad, mis on kodanikele lähedased;
F. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire arengu eesmärk peab olema demokraatia tugevdamine ja kodanike osalemise suurendamine, et nad oleksid pigem tegutsejad kui tarbijad;
G. arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia peab arenema sõltumatute reguleerivate asutuste raamistikus, mis tagab juurdepääsu, sõna- ja teabevabaduse, kultuurilise mitmekesisuse ja mitmekeelsuse;
H. arvestades, et Euroopa Liidu tõhusus tuleneb liikmesriikide tegevuse kooskõlastamisest ja komisjoni positiivsest kaasamisest vastavalt poliitilistele eesmärkidele ja kohustustele vähemarenenud riikide ees;
I. I arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ei saa lahutada teabepõhisest ühiskonnast liidu Lissaboni strateegia kohaselt ning Barcelona deklaratsiooni;
J. arvestades, et liidul on täita põhiülesanne geograafilise ja sotsiaalse digitaalse lõhe vähendamisel läbi edukate sisepoliitikate ning ametiasutusi, ettevõtteid ja kodanikuühiskonda ühendava partnerluse arendamise abil;
K. arvestades, et liidul on digitaalse lõhe vastu võitlemiseks järgmised vahendid: arenguabipoliitika, rahvusvaheline majandus- ja teaduskoostöö, rahastamisinstitutsioonid (nt Euroopa Investeerimispank (EIP));
L. arvestades, et EL on ühise õigusliku raamistiku kehtestamisega elektroonilise side osas demonstreerinud avatud ja konkurentsivõimelise turu tähtsust, et tekitada investeeringuid uutesse teenustesse ja pakkuda kiireid ühendusi taskukohaste hindadega;
M. arvestades, et õigus haridusele ning kutse- ja elukestvale õppele juurdepääsule on nimetatud põhiõigustena Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;
1. tervitab nõukogu uuendatud pühendumust töötada infoühiskonna alase maailma tippkohtumise (WSIS) teise etapi kallal;
2. kiidab heaks komisjoni ettepanekud, eriti seoses investeerimissõbraliku õigusliku raamistiku otsustavat rolliga, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendustega eelisaladel, mille hulka kuulub ka e-valitsus, teadustegevuse ja innovatsiooni tähtsusega ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia panusega arengusse ning ootab komisjonilt WSISi ülemaailmsele tegevuskavale vastava strateegia väljatöötamist Tunise tippkohtumisel kinnitamiseks ;
3. märgib:
-
liikmesriikide vaheline hea koordineerimine on hõlbustanud komisjoni kaasamist WSISi protsessi, eelkõige Interneti haldamise töörühma;
-
et liidu kogemus võimaldab tal aidata positiivselt kaasa õiguslikule keskkonnale, mis soodustab WSISi tegevuskava elluviimist;
4. rõhutab:
-
et kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng võib suurendada digitaalset lõhet, soosides neid, kellel on info-ja kommunikatsioonitehnoloogiatele juurdepääs ja kes oskavad neid kasutada, selle ohuga tuleb arvestada kõikide soovitatud meetmete puhul, kohandades need piirkondlike, riiklike ja kohalike oludega;
-
et kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad aitavad kaasa konkurentsivõimele ning teadmiste ja oskuste taseme tõusule, tuleb võrdset tähelepanu osutada nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu majanduslikule kui ka kultuurilisele mõjule, et see tuleks kasuks tööhõivele, ettevõtetele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;
-
et erilist tähelepanu tuleks pöörata võimalikele probleemidele, mis tulenevad mobiili- ja Interneti-teenuste kontsentratsioonist ja nende sisust; palub komisjonil tungivalt kontrollida sellise kontsentratsiooni tagajärgi;
-
et seega tuleb individuaalset juurdepääsu arendada samamoodi nagu kollektiivset;
-
et e-kaasamine peaks keskenduma teenustele juurdepääsetavusele; sidusteenuste pakkumisele (valitsusteenused, haridus ja täiendõpe, tervishoid ja kaubandus) ning nende kasutama õpetamisele ja õppimisele; võimalusele, et kõikide partnertite nõusolekul oleksid kõige hädavajalikumad baasteenused tasuta ning võimalusele, et vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara (FLOSS) oleks neile teenustele üheks juurdepääsuvõimaluseks;
5. rõhutab:
-
teadus- ja arendustegevuse strateegilist rolli igas etapis ja igal protsessitasandil: uute tehnoloogiate arendamine ja levitamine, tegevuskava võrdlemise ja hindamise menetlused koos vaatluskohtade loomisega;
-
vajadust kaasata prioriteetsesse teadustegevusse sotsiaal-majanduslikud uuringud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele juurdepääsu mõju hindamiseks inimestele ja ühiskonnale;
-
võimalust, mida kujutab endast 7. teadus ja arendustegevuse ja tehnoloogilise arengu raamprogrammi käimasolev väljatöötamine ja teadustegevuseks mõeldud eelarvevahendite suurendamine;
-
tähtsust arendada kohalikke oskusi ja kompetentsust, toetades informaatika alast haridust ja teadustegevust;
-
vajadust arendada ettevõtlusalaseid ja innovatiivseid oskusi, et võimaldada riikidel kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eesmärgiga arendada välja teenused ja süsteemid, mis tegeleksid otseselt nende ühiskondlike vajadustega;
6. tervitab:
-
komisjoni rõhuasetust vajadusele sõltumatute reguleerivate asutuste rajamise järele kõikides riikides ja vajadusele konkurentsiõiguse selge raamistiku järele, milles investorid saaksid turvaliselt osaleda;
-
rahvusvahelisele suhtlemisele, regulatiivsele koostööle ja parimate tavade vahetamisele antud tähtsust;
7. soovitab:
-
liidul ja tema liikmesriikidel kiirendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadustegevuse võrgutike loomist selliste infrastruktuuri vahenditega nagu GEANT, mis põhineks tippteadmiste keskuste või tehnoloogiaasutuste ning ekspertide võrgustike ning hariduse ja täiendõppe valdkonnas tegutsevate praktikute abil;
-
aktiivset toetuspoliitikat ühiste teabepõhiste skeemide kasutamise osas, mida rahastataks avalikest vahenditest, et levitada uurimistulemusi kõikidel aladel, kus see kasulikuks osutub.
-
vastavalt vajadusele kaasata avaliku sektori otsuste tegijaid, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajaid;
8. palub liidul ja liikmesriikidel:
-
vaadelda WSISi kui koostöö kiirendajat traditsiooniliselt kas geograafiliselt või ajalooliselt lähedastes piirkondades (Vahemeri, AKV riigid jne), samuti uue koostöö puhul arengumaadega;
-
võtta eelkõige arvesse vähemarenenud maade infrastruktuuri ja koolitusvajadusi;
-
võtta tavadele ja sisule keskenduvas koostöös arvesse kohalikke ja piirkondlikke teadmisi ja oskusteavet;
-
tagada, et ELi jõupingutused aitavad kindlustada tasakaalu ühelt poolt majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive ning teiselt poolt sotsiaalse ja keskkonnasäästlikkuse vahel;
-
asutada avaliku- ja erasektori avatud partnerluse paindlikke vorme (piirkonnad, riigid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, assotsiatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid), mis kaasaks institutsioonilisi (näiteks EIP) või erasektori rahastamisallikaid;
-
moodustada töörühm liikmesriikide reguleerivate asutustega, et soodustada efektiivseid integreeritud ja sõltumatuid reguleerivaid mudeleid ning jagada edukate turu avamise meetmete kogemusi, mis on edendanud investeeringuid ja alandanud tarbijahindu;
-
võtta halduskorralduse kavandamisel arvesse kultuurilise mitmekesisuse säilitamise vajadust;
9. võtab huviga teatavaks vabatahtliku rahastamisfondi loomise, märkides samal ajal, et see ei asenda vajadust rakendada olemasolevaid või tulevasi rahastamisvahendeid;
10. teeb ettepaneku uute meetmete alase mõttevahetuse algatamiseks, et optimeerida koostöökavade ja Euroopa Arengufondiga kaasnevaid vahendeid nagu kasutamata assigneeringute taaskasutamine tegevuskava täiendamiseks;
11. leiab, et Interneti-halduse areng on WSISi õnnestumise võti, ning et selle kohta tuleb koostada põhimõtete deklaratsiooni ja tegevuskavale vastav ajakava
12. rõhutab siiski, et tuleb säilitada olemasolev rahvusvaheline ja sõltumatu Interneti-halduse süsteem;
13. rõhutab, et ligipääsetavus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja neisse investeeringud sõltuvad Interneti stabiilsusest ja usaldusväärsusest;
14. tuletab meelde, et infoühiskonna arendamisega seotud väljakutseks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine inimõiguste alaste normide tõhusa rakendamise edendamine rahvusvahelisel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;
15. rõhutab, et digitaalkirjaoskuse programmid on olulised vabadusel ja turvalisusel rajaneva ülemaailmse ala loomisel, kus kodanikud kui võimalikud infotarbijad saaksid kasutada täielikult oma kodanikuõigusi; märgib, et haridus, sealhulgas inimõiguste alane haridus on kaasava infoühiskonna keskmes;
16. ootab, et Tunise tippkohtumine:
-
lihtsustaks Interneti-halduse ühise määratluse väljatöötamist ja korraldust, milles partnerriigid oleksid rohkem esindatud;
-
käsitleks ühiselt üldist huvi pakkuvaid küsimusi, mis on seotud Interneti-haldusega (domeeninimed, aadresside jaotamine) ja tugevdaks rahvusvahelist koostööd Interneti-turvalisuse ja kuritarvituse valdkondades (sealhulgas rämpspost) ning võitluses arvutikuritegevuse vastu (sealhulgas lapsporno), samuti pluralismi, sõnavabaduse ning inimõiguste austamise piiramise katsete vastu;
-
selgitaks välja avaliku sektori kohustused, eelkõige;
-
võtaks uue halduse väljatöötamisel arvesse intellektuaalset omandit ja kultuurilist mitmekesisust;
-
hoolitseks tehnoloogiate ja -keskuste neutraalsuse ja vastastikuse kasutatavuse eest;
-
soodustaks tehnoloogilisi-, majanduslikke ja kultuurivahetusi õiglaselt reguleeritud konkurentsi raamistikus;
17. palub, et nõukogu ja komisjon võtaksid arvesse neid soovitusi ja kaasaksid Euroopa Parlamenti edaspidigi WSISi jätkamisse, et tagada ELi eesmärkide ja nende elluviimise vastavus liidu poliitikas, eelkõige eelarve osas;
18. tervitab Traadita Interneti Instituudi (W2i) digitaallinnade kongressi kohtumist, mis toimub 2005. aasta novembris Bilbaos, mille on esile kutsunud digitaallinnad, kuid osutab, et samuti tuleks algatada digitaalregioonide loomine;
19. soovib tugevdada Tunise tippkohtumise perspektiivis Euroopa kodanikuühiskonna osavõttu;
20. rõhutab erasektori kaasatuse tähtsust WSISi protsessi;
21. rõhutab, et tuleb edendada innovatsiooni haridussüsteemides, elukestva õppe programmides ja e-õppes (nii õpetajatele kui õpilastele) tuleb kaasa aidata ning soovitab asetada selgesõnalise rõhu haridusele, koolitusele ja kultuurilist mitmekesisust kajastava sisu loomiseks mõeldud vahenditele;
22. kutsub liikmesriike üles tegutsema vastavalt UNESCO programmi "2015. aastaks haridus kõigile" eesmärgile ja vastama UNICEFi üleskutsetele suurema eelarve eraldamiseks haridusele tulevaste põlvkondade pakti raames;
23. juhib tähelepanu, et globaliseerumisega kaasnevad riskid seoses kultuurilise mitmekesisusega keelte ja identiteedi osas, ja et infoühiskond võib samuti anda võimaluse edendada kultuuridevahelist dialoogi ülemaailmsete võrgustike abil;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.